1-17-2324/17

1-17-2324 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04.10.

1. a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-17-2324 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Ave Mõistlik Kohtuasi Vangla esitatud materjalid O.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu O.G (ik: XXX; viibib Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, 27.09.
2. a Tallinn kaugkohtuistung koht Liivalaia kohtumaja, avalik RESOLUTSIOON
3. Vabastada O.G karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 (kuus) kuud kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Xxxxesinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
4. KarS § 76 lg 5 alusel allutada O.G katseajaks KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile kuni katseaja lõpuni ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 2 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
5. Kohaldada O.G suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis; 5) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud ja/või alkoholi tarvitavate isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased;
6. O.G-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
7. O.G vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Xxxxesindusele ja O.G-le. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 24.08.
8. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava O.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Pärnu Maakohtu 16.03.
9. a kohtuotsusega tunnistati O.G süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ja karistati teda KarS § 65 lg 2 alusel 7 kuu ja 11-päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 24.04.
10. a ja lõpp on 05.12.
11. a. O.G kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses taasühiskonnastavates tegevustes osalenud ei ole, tema käitumine on valdavalt olnud korrektne. Ametnike suhtes ebaviisakat käitumist esinenud ei ole. Distsiplinaarkaristusi ei oma. Vangla ei toeta O.G tingimisi ennetähtaegset vanglast vabanemist. 3 O.G kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et vabanemisel on tal võimalik elama asuda oma ema ja kasuisa juurde Xxxxvalda, kes on ka toetavateks isikuteks. Kindel töökoht ei ole olemas. O.G taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus asuma alkoholismivastasele ravile. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör ei toeta O.G tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik O.G isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 5-korral kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib
12. korda. Käesolevat karistus kannab kehalise väärkohtlemise eest. Varem kriminaalkorras karistatud varguste eest, omavolilise sissetungi, röövi ja röövi katse eest ning kehalise väärkohtlemise eest. Võrreldes varasemate karistustega, ei ole kuritegude raskusaste muutunud, korduvalt pannud toime vägivalla kuritegusid. Soodusteguriks alkoholi liigtarbimine ja sellega seotud tagajärgedele mõtlematu käitumine. Vanglamaterjalide kohaselt O.G vangistuse ajal ei ole taasühiskonnastavates tegevustes osalenud, kuna tema karistusaeg on alla 1 aasta. Distsiplinaarkaristusi ta ei oma. Asja materjalide kohaselt on kinnipeetav oma olemuselt vaikne ja rahulik ja väldib otsest silmsidet. Kuid käesolevat karistust kannab vägivalla kuriteo eest ja ka varasemalt on karistatud vägivalla kuriteo eest (KarS § 200, § 121). Kinnipeetav selgitab, et kõik kuriteod alkoholijoobes toime pandud ja alkoholi tarvitades ei suuda enda käitumist kontrollida, kasutab kergekäeliselt vägivalda konfliktisituatsioonis. Raskusi tekitab ka probleemide nägemine ja lahendamine, tagasi mõeldes toimunule, saab aru, mis oli valest ja kuidas võinuks käituda, kuid hetke ajel võtab vastu valesid otsuseid. Viidates kuritegudele saab kinnipeetav saab aru, et ei ole käitunud sobilikult. Samuti tõi ta välja, et tarvitas alkoholi pea igapäevaselt, lahjat alkoholi suuremates kogustes, kuid kaks kuni kolm kuud enne käesolevat vangistust oli kaine. Karistusregistris 3 kustunud alkoholiseaduse rikkumist. Kinnipeetaval on seatud enda jaoks üldised eesmärgid - asuda tööle ja võimalusel kutseharidus omandada. O.G on kindel, et suudab edaspidi hoiduda alkoholi kuritarvitamisest, mida varasemat käitumist vaadeldes võib kahtluse alla seada. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Vanglas riskihindamise tulemusel on O.G üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 56 % ja vägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosus on järgmise 2 aasta jooksul 59 %. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – üle 5 kuu on pannud O.G mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus arvestab, et O.G püüab edaspidi elada seaduskuulekat elu. O.G on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on olemas kindel elukoht ning toetavad lähedased. O.G on alkoholiprobleem, mis on ohuks ka tema poolt uue kuriteo toimepanemiseks. Isik on motiveeritud tegelema oma alkoholiprobleemiga, mistõttu on kohtu hinnangul vajalik määrata talle käitumiskontrolli ajaks lisakohustus – pöörduda psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravi. 4 Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline vabaduses õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab O.G tingimisi ennetähtaegne vabastamine tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas O.G-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka O.G , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/