) § 4231 järgi lühimenetluses. Abiprokurör Paul Pikma Süüdistatav K.J isikukood: XXX; kodakondsus: EV; emakeel: eesti keel; elukoht: XXXX; algharidus; töökoht: XXXXOÜ, ehitaja; varem kriminaalkorras karistatud korduvalt, viimati: - Harju Maakohtu 16.06.2015 otsusega
ja § 424 järgi karistusega 1a 5k ja 28 päeva vangistust asendatud üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 24 kuud: Tõkendit ei ole kohaldatud. Kahtlustatavana kinni peetud 07.1108.11.2015.a., so kokku 2 (kaks) päeva. Andres Alas Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 306, § 309 lg 3 kohus o t s u s t a s: 1 1. Süüdi mõista K.J
2. Vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra. K.J tuleb ära kanda 4 (nelja) kuu pikkune vangistus. 3.
lg 1, § 64 lg 1 järgi lugeda K.J-ile Harju Maakohtu 16.06.2015.a otsuse alusel mõistetud raskem karistus - 1 (ühe) aasta, 5 (viie) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkune vangistus - kaetuks käesoleva otsuse alusel mõistetud kergema karistusega, so 4 (nelja) kuu pikkuse vangistusega. Mõista K.J-ile liitkaristus - 1 (ühe) aasta, 5 (viie) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkune vangistus, mis asendati
2 1 järgi (07.11.2015 episoodi eest) ja karistada 4. Süüdi mõista K.J
5. Vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra. K.J tuleb ära kanda 6 (kuue) kuu pikkune vangistus. 6.
lg 1 alusel lugeda K.J-i poolt eelvangistuses viibitud aeg 2 (kaks) päeva (s.o 07.11.2015-08.11.2015) karistusaja hulka. K.J peab ära kandma 5 (viie) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkuse vangistuse. 7.
lg 6, 7 alusel asendada K.J-ile Harju Maakohtu 16.06.2015 otsuse alusel mõistetud, kuid tegemata üldkasuliku töö osa 407 tundi 407 päeva vangistusega (so. 1 aasta, 1 kuu ja 17 päeva).
lg 2, § 64 lg 1 alusel suurendada käesoleva kohtuotsuse alusel mõistetud karistust - 5 (viie) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkust vangistust K.J-ile Harju Maakohtu 16.06.2015.a otsuse alusel mõistetud ja kandmata karistuse võrra. K.J tuleb lõplikult ära kanda 1 (ühe) aasta, 7 (seitsme) kuu ja 15 (viieteistkümne) päeva pikkune vangistus. 8. KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista K.J-ilt riigieelarve tuludesse menetluskulud: sundraha 645,00 eurot ning kaitsjatasu 192,00 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena „K.J , 1-16-7993, menetluskulud“. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kaevata. Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kirjalik apellatsioonkaebus esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. Kohtu selgitus: Selgitada, et kaebetähtaja mööda laskmise korral jäetakse kohtumääruse alusel apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse. Esitatud süüdistus: 1 järgi mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise K.J ’ut süüdistatakse
toimepanemises juhtimisõiguseta isiku poolt, mis seisneb selles, et tema olles karistatud 16.06.2015 Harju Maakohtu poolt
ja § 424 järgi, juhtis tahtlikult uuesti, s.o süstemaatiliselt 06.04.2015 kell 02.05 Harjumaal, Kernu vallas, Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla mnt
Kohtuistungil esitatud ja uuritud tõendid: - XXXXütlused (tlk 29); - Müügileping (tlk 34); - K.J kahtlustatavana antud ütlused (tlk 41; 79-80); - Karistusregistri teatis (tlk 104-109); - Harju Maakohtu 27.10.2014 otsus (tlk 45-48); - Harju Maakohtu 16.06.2015 otsus (tlk 49-54); - Tunnistaja ütlused (tlk 76); - Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tlk 63-65); - Harju Maakohtu 16.04.2013 otsus (tlk 90); - Pärnu Maakohtu 29.05.2012 otsus (tlk 91-92); - Pärnu Maakohtu 09.03.2012 otsus (tlk 95-96); - Harju Maakohtu 25.07.2011 otsus (tlk 99); - Lühimenetluse taotlus (tlk 114); Prokuröri seisukoht ja taotlus: Prokuröri hinnangul on K.J-ile süüksarvatud teod tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Isik tunnistab oma süüd. Kuna varasemalt on kohus kokkuleppe kergema karistusliigiga juba tagastanud, siis tuleb K.J karistada üksnes reaalse vangistusega. 1 Prokurör taotles K.J-i süüdi tunnistamist
järgi ja karistamist 16.06.2015.a episoodi eest vangistusega 6 kuud.
lg 1 alusel lugeda K.J-i karistus kaetuks Harju Maakohtu 16.06.2016.a otsusega mõistetud karistusega, so 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega ning mõista talle liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistus, millest tuleb
lg 1 alusel arvata maha eelvangistuses viibitud aeg, so 2 päeva ning
alusel tehtud ÜKT tunnid, so 4 kuud ja 15 päeva vangistust ning mõista talle liitkaristuseks 1 aasta, 1 kuu ja 12 päeva vangistust. Süüdi tunnistada K.J 06.04.2015.a episoodi eest ning karistada teda 9 kuu pikkuse vangistusega.
lg 2 alusel suurendada K.J-ile eelmise kohtuotsuse alusel ära kandmata osa võrra, so 1 aasta, 1 kuu ja 12 päeva pikkuse vangistuse võrra ning mõista K.J-ile liitkaristuseks 1 aasta, 10 kuud ja 12 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusest maha eelvangistuses viibitud aeg, so 2 päeva ning mõista lõplikuks karistuseks 1 aasta, 10 kuud ja 10 päeva vangistust. Samuti mõista K.J-ilt välja menetluskulu. Prokurör palus repliigi korras võtta taotletud karistusest maha 1/3. Süüdistatava seisukoht: K.J tunnistas kohtuistungil oma süüd ning kahetses oma tegu. Seletas, et tal on olemas töökoht ning enam autorooli ei istu. Varasemalt tegi seda tõenäoliselt alkoholi tarvitamise tõttu. Viimases sõnas ei soovinud K.J midagi öelda. Kaitsja seisukoht ja taotlus: Kaitsja leidis kohtuistungil, et süüdistus on põhjendatud, õigesti kvalifitseeritud ning tõendid lubatavad. Palus karistusliigi valikul arvesse võtta seda, et isik hoiab nüüdseks autoroolist eemale, 4 samuti ka alkoholist. Kuigi K.J on olemas varasemad karistused ees, on ta käesoleval ajal näidanud muutusi oma elus. Palub seda uskuda ning leida peale vangistuse mõni teine karistusliik. Kohtu seisukoht: KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. Kohus ära kuulanud poolte seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid asub seisukohale, et K.J-i süü on tõendatud ja tema tegu on õigesti kvalifitseeritud
06.04.2015a. episood Süüdistatav K.J on kohtueelses menetluses andnud 06.04.2015.a episoodi kohta kahtlustatavana ütlusi (tlk 41) selle kohta, et ta juhtis 06.04.2015.a kella 02:05 ajal Harju maakonnas, Kernu vallas, Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla mnt. 3,1 kilomeetril, liikudes Ääsmäe suunas, mootorsõidukit VW Golf, r/n XXXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Tehtut kahetseb puhtsüdamlikult. Kriminaalasjas on üle kuulatud XXXX, kes on menetlusaluse isikuna andnud 14.07.2015.a ütlusi (tlk.29) selle kohta, et ostis omale küll sõiduauto VW Golf 3, kuid müüs selle 04.11.2014.a, so paar päeva peale ostu, juba edasi. Tõendid, kellele oma sõduki müüs, esitab menetlejale hiljem. Kriminaalasjas materjalide juures on müügileping (tlk 34), millest nähtub, et XXXXmüüs mootorsõiduki VW Golf r/n XXXX, K.J-ile (ik XXX). Karistusregistri teatisest nähtub (tlk.104-109), et K.J on varem korduvalt liiklusalaste rikkumiste eest karistatud nii väärteo-kui ka kriminaalkorras, sh. korduvalt mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt. Kohtu hinnangul esitatud tõendid riimuvad, vastuolusid ei ole. Kohtu arvates K.J teadis, et tal puudub vastava kategooria juhtimisõigus, kuid sellest hoolimata asus ta järjekordselt mootorsõidukit juhtima. 07.11.2015a. episood Süüdistatav K.J on kohtueelses menetluses andnud 07.11.2015.a episoodi kohta kahtlustatavana ütlusi (tlk 79-80), et juhtis mootorsõidukit BMW r/n XXXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kahetseb toimepandut. Kriminaalasjas on üle kuulatud tunnistaja Kadri Jalakas (tlk 76), kelle ütluste kohaselt oli ta 07.11.2015.a tööl koos patrullpolitseinik Toomas Söödega, kui märkas Pärnu mnt. 453E juures, kuidas mööda Pärnu maanteed sõitis suurel kiirusel tumedat värvi BMW. Otsustas sõidukile järgneda ning kontrollida. Sõiduki juurde sõites nägi, et seal viibis kolm isikut, kes omavahel kohti ei vahetanud. Kontrollimisel selgus, et sõidukit juhtis K.J (ik XXX), kelle suust oli tunda alkoholilõhna. Indikaatorvahendiga mõõtes tuvastasid juhil alkoholisisalduse 0,73 mg/l, lisaks puudus ka vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (tlk 63-65) nähtub,et 07.11.2015.a peeti kella 03:05 ajal kinni Harjumaal, Tallinn-Pärnu-Ikla mnt. 14 kilomeetril, Seljaku 4B vastas, suunaga linnast välja, K.J (ik XXX). Karistusregistri teatisest ning Harju Maakohtu 27.10.2014, 16.06.2015, 16.04.2013, 25.07.2011 otsustest, Pärnu Maakohtu 29.05.2012, 09.03.2012 otsustest (tlk. 104-109, 45-48, 90, 91-92, 95-96, 99) nähtub, et K.J on varem korduvalt nii väärteo-kui ka kriminaalkorras liiklusalaste rikkumiste eest karistatud, sh. nii kriminaal-kui ka väärteokorras mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt. Kohtu hinnangul esitatud tõendid (nii tunnistaja ütlused kui ka K.J-i enda ütlused) riimuvad, vastuolusid ei ole. Kohus leiab, et süüdistatav tegutses otsese tahtlusega.
objektiivne teokoosseis eeldab sõiduki süstemaatilist juhtimist ilma selleks nõutavat juhtimisõigust omamata. Käesolevas asjas on tõendatud, et K.J juhtis mootorsõidukit kahel korral (06.04.2015 ja 07.11.2015) selleks vastava kategooria juhiluba. Kriminaalasja 5 1 materjalides olevast õiendist nähtuvalt (tlk.55) puudub K.J juhtimisõigus.
koosseisu tähenduses eeldab süstemaatilisus, et isik oleks kirjeldatud teo pannud toime vähemalt kolmandat korda ning ei ole nõutav, et need episoodi peaksid olema omavahel ka sisulises seoses, s.o piisab üksnes kirjeldatud teo toimepanemise kordade arvust. Süstemaatilisuse tunnuse täidetus ei sõltu sellest, kas varasemad teod moodustasid väärteo LS § 201 tähenduses või vastasid kuriteokoosseisule. K.J on varem korduvalt, so kriminaalkorras 4 korral ning samuti ka väärteokorras liiklusalaste süütegude eest karistatud; viimati karistati teda Harju Maakohtu 16.06.2015 otsusega
Seega on K.J toime pannud juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise süstemaatiliselt. K.J pani toime õigusvastased teod, õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti on K.J-i näol tegemist täisealise, süüvõimelise isikuga. Karistus Karistuse mõistmisel
lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni 1 aastane vangistus. K.J-i süü on tõendamist leidnud kahes episoodis juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimises. Esimese episoodi, so 06.04.2015.a on K.J toime pannud enne eelmist, so 16.06.2015.a kohtuotsust (vt. siinkohal karistusregistri õiendit tlk. 104-109). Kohtu hinnangul võib mõningate mööndustega karistust kergendava asjaoluna arvestada isiku kahetsust, mida K.J avaldas nii eeluurimisel kui ka kohtus. K.J on järjepidevalt toime pannud sarnaseid liiklusalaseid rikkumisi, mille eest on teda eelnevalt nii kriminaal- kui ka väärteokorras karistatud. Esimese liiklusalase rikkumise pani süüdistatav toime juba 16-aastaselt ning nüüdseks on teda korduvalt sarnaste tegude eest karistatud (vt. karistusregistri õiendit tlk. 104-109). Käesolevas asjas on K.J kohtueelses menetluses esimest vahejuhtumit kahetsenud (mis ideaaljuhul eeldaks siiski ka oma edasise käitumise korrigeerimist), kuid sellele vaatamata tabati isik uuesti autoroolist ning seejärel avaldas süüdistatav uuesti, et kahetseb. Kohtu arvates ei olnud süüdistatav kohtueelses menetluses oma kahetsust avaldades siiras. Samas viitas isiku hoiak kohtus üpris üheselt sellele, et ta tõepoolest kahetseb toimunut ning pööraks aja võimalusel tagasi. Kuigi kahtlemata intensiivistab isiku kahetsust ka teadlik või alateadlik arusaam, et tema vabadust säästvad meetmed on ammendumas, võib vaatamata eeltoodule isiku kahetsust karistust kergendava asjaoluna siiski
Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kaitsja taotles oma kaitsealusele mõne kergema karistusliigi kohaldamist. K.J on viimase (07.11.2015) episoodi toime pannud peale eelmist kohtuotsust, mille alusel isikule mõisteti vangistus ja asendati see üldkasuliku tööga. Eeltoodu tõttu ei tule süüdistatava puhul kõne alla karistusest vabastamine
; § 74 või § 69 sätete alusel, sest isikule tuleb mõista liitkaristus
Reaalse vangistuse ainukeseks alternatiiviks on rahaline karistus, kuid K.J-i suhtes ei ole selle kohaldamine kohtu arvates põhjendatud vaatamata sellele, et süüdistatav töötab. Varasemalt kohaldatud rahatrahvid on isikul osaliselt tasumata; olukorras, kus rahatrahvid, tingimuslik vangistus ja vangistuse asendamine ei ole kohast mõju avaldanud, puudub kohtul veendumus, et käesoleva otsuse alusel mõistetav rahaline karistus mõjutab K.J oma harjumuspäraseks muutunud käitumismalli muutma. Isik eirab järjepidevalt liikluses kehtestatud ja kohtu arvates üsna elementaarseid nõudeid – omada juhiluba ja olla roolis kaine ning rahalise karistuse mõistmine ei ole seetõttu otstarbekas ega täida karistuse eri- ega üldpreventiivset eesmärki. 6 Karistusregistri väljavõtte kohaselt (tlk.104-109) on K.J viis kehtivat kriminaalkaristust, nendest neli on liiklusalased kuriteod. Viimati, 16.06.2015.a. Harju Maakohtu otsuse alusel on 1 K.J süüdimõistetud
; § 423 järgi, liitkaristusega 1 aasta, 5 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistusega, mis asendati ühiskondliku kasuliku tööga 543 tunni ulatuses, katseajaga 2 aastat. Käesolevaks ajaks on K.J veel tegemata 407 tundi üldkasulikku tööd (vt tlk. 125). Süüdlasele üldkasuliku töö määramise näol on tegemist viimase võimalusega hoidumaks isiku saatmisest kinnipidamisasutusse ning kuritegude toimepanemise jätkamise korral saabuvat võimalikku tagajärge on K.J-ile selgitanud ilmselgelt nii kriminaalhooldaja kui ka kohus. Kohus leiab, et K.J saab karistada üksnes vangistusega. 06.04.2015 episoodi puhul tuleb isikule mõista karistus sanktsiooni keskmises määras; allapoole jääv karistus ei ole kohtu arvates isiku varasemaid karistusi arvestades põhjendatud. Kuivõrd tegu on toime pandud enne eelmist (s.o Harju Maakohtu 16.06.2015 otsust), tuleb isikule liitkaristus mõista
§-des 64 lg 1, 65 lg 1 sätestatut järgides. Kohus leiab, et K.J-ile 06.04.2015 episoodi eest mõistetud kergema karistuse võib lugeda kaetuks Harju Maakohtu 16.06.2015 otsuse alusel mõistetud raskema karistusega. 07.11.2016 episoodi puhul ei saa kohus mööda vaadata tunnistaja ütlustest, kelle sõnul pälvis süüdistatava poolt juhitud sõiduk tähelepanu oma sõidumaneeri tõttu (s.o suur sõidukiirus), sõiduki peatamisel kontrolliti juhi võimalikku joovet ning selgus, et K.J oli tarvitanud ka alkoholi. Seega on K.J-i süü 07.11.2015 episoodis suur ning isikule alla keskmist või keskmises sanktsioonimääras karistuse mõistmine ei ole kahetsusväärselt mõeldav. Kuivõrd K.J pani 07.11.2015 episoodi toime ajal, mil ta tegi eelmise otsuse alusel määratud üldkasulikku tööd, tuleb isikule mõista liitkaristus
lg 2 järgi, arvestades
Kahtlemata on karistus, mis K.J tuleb reaalselt ära kanda, võrdlemisi pikk, kuid isiku karistusregistri õiendit vaadates tuleb nentida, et süüdistatavale on pidevalt antud võimalusi oma elu muutmiseks, kuid isik ei ole neid kasutanud. Eeltoodu alusel tuleb: 1 1. K.J süüdi mõista
2. Vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra. K.J tuleb ära kanda 4 (nelja) kuu pikkune vangistus. 3.
lg 1, § 64 lg 1 järgi lugeda K.J-ile Harju Maakohtu 16.06.2015.a otsuse alusel mõistetud raskem karistus - 1 (ühe) aasta, 5 (viie) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkune vangistus - kaetuks käesoleva otsuse alusel mõistetud kergema karistusega, so 4 (nelja) kuu pikkuse vangistusega. Mõista K.J-ile liitkaristus - 1 (ühe) aasta, 5 (viie) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkune vangistus, mis asendati
1 4. K.J süüdi mõista
5. Vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra. K.J tuleb ära kanda 6 (kuue) kuu pikkune vangistus. 6.
lg 1 alusel lugeda K.J-i poolt eelvangistuses viibitud aeg 2 (kaks) päeva (s.o 07.11.2015-08.11.2015) karistusaja hulka. K.J peab ära kandma 5 (viie) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkuse vangistuse. 7.
lg 6, 7 alusel asendada K.J-ile Harju Maakohtu 16.06.2015 otsuse alusel mõistetud, kuid tegemata üldkasuliku töö osa 407 tundi 407 päeva vangistusega (so. 1 aasta, 1 kuu ja 17 päeva).
lg 2, § 64 lg 1 alusel suurendada käesoleva kohtuotsuse alusel mõistetud karistust - 5 (viie) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkust vangistust K.J-ile Harju Maakohtu 16.06.2015.a otsuse alusel mõistetud ja kandmata karistuse võrra. K.J tuleb lõplikult ära kanda 1 (ühe) aasta, 7 (seitsme) kuu ja 15 (viieteistkümne) 7 päeva pikkune vangistus. Täiendavalt peab kohus vajalikuks märkida järgmist: Harju Maakohtu 16.06.2015 otsuse alusel mõisteti K.J-ile lõplik liitkaristus 1 aasta ja 6 kuud vangistust, millest arvestati maha isiku eelvangistus 2 päeva. Kandmisele kuuluv karistus – 1 aasta, 5 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus asendati 543 tunni üldkasuliku tööga. Kohus tuvastas, et otsuses on viga: tulenevalt RKKKo seisukohast (vt nr 3-1-1-68-15) tuleb karistuse asendamisel üldkasuliku tööga lähtuda järgmisest skeemist. Kõigepealt tuleb teisendada aastates mõistetud vangistus kuudeks (üks aasta on võrdne 12 kuuga) ja liita tulemus karistusena mõistetud üksikkuudele. Seejärel arvutada saadud kuud ümber päevadeks, lähtudes põhimõttest, et ühes kuus on 30 päeva. Viimaks tuleb liita tulemusele karistusena mõistetud üksikpäevad ja saadud tulemus teisendada
Seega pidanuks K.J tegema 538 tundi üldkasulikku tööd (s.o 360 + 150 + 28). Harju Maakohtu 16.06.2015 otsus on jõustunud ning kohtul puudub pädevus otsust muuta, see on täitmiskohtuniku pädevuses. Menetluskulud Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetul hüvitada menetluskulud. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 alusel on menetluskuludeks antud asjas määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 kuupalga alammäära ehk 645,00 eurot. K.J-ile oli eeluurimisel kui ka 30.09.2016.a kohtuistungil riigi poolt määratud kaitsja; riigi poolt määratud kaitsja on esitanud taotlusi 192,00 EUR riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud. Kuigi kohtumenetluse poolet kohtuistungil menetluskulude osalist riigi kanda jätmist ei taotlenud, märgib kohus, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumis väljavaateid. Juhul, kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda, samas võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus märgib, et kriminaalasja materjalidest ei nähtu erandlikke asjaolusid, mis annaksid alust menetluskulude vähendamiseks. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Kohtu hinnangul menetluskulude riigi kanda jätmise alus puudub. K.J-ile mõisteti lõplikuks karistuseks 1 aasta, 7 kuu ja 15 päeva pikkune vangistus. Kinnipidamisasutuses töötamine on vastavalt Vangistusseaduse § 43 tasustatud tegevus. Arvestades aega, mis K.J tuleb kinnipidamisasutuses veeta, leiab kohus, et selle aja kestel saaks süüdistatav soovi korral tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu. Samas leiab kohus, et põhjendatud on menetluskulude ajatamine. Menetluskulude ajatamine on põhjendatud juhul, kui nende tasumine ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline. Arvestades menetluskulude suurust, ei ole süüdistataval võimalik kohtukulude kohene tasumine. Kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks tõenäoliselt kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud. Eeltoodu alusel tuleb K.J-ilt välja mõista riigieelarve tuludesse menetluskulud: sundraha 645,00 eurot ning kaitsjatasu 192,00 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, 8 märkides selgitusena „K.J , 1-16-7993, menetluskulud“. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.