1-13-9476/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-7993 Kohtukoosseis Sten Lind, Ivi Kesküla, Orvi Tali Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
3. oktoobri
4. a otsus Kriminaalasi R.O süüdistuses KarS § 423 1 järgi lühimenetluses Apellatsiooni esitaja kaitsja Süüdistatav R.O isikukood: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel eesti keel; elukoht: XXX; XXX; töökoht: XXX; varem kriminaalkorras karistatud korduvalt, viimati Harju Maakohtu 16.06.2015 otsusega KarS § 4231 ja § 424 järgi karistusega 1a 5k ja 28 päeva vangistust asendatud üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 24 kuud; tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja Andres Simson Prokurör Paul Pikma RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava R.O kaitsja Andres Simsoni apellatsioon läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab esitada määruskaebuse advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1
5. Harju Maakohus mõistis 21.10.2016 otsusega R.O süüdi selles, et ta juhtis kahel korral – 06.04.2015 ja 07.11.2015 – mootorsõidukit juhtimisõigust omamata. Tegu oli toime pandud süstemaatiliselt, sest R.O oli ka varem juhtinud mootorsõidukit juhtimisõigust omamata (seda kinnitab Harju Maakohtu 16.06.2015 otsus, millega mõisteti 1 R.O süüdi KarS § 423 ja § 424 järgi). 1 06.04.2015 toimepandud teo eest mõisteti R.O KarS § 423 järgi süüdi ja teda karistati 6-kuulise vangistusega, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 4 kuuni. Kuna see tegu oli pandud toime enne Harju Maakohtu 16.06.2015 otsust, mõistis kohus KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liitkaristuse: 1 aasta, 5 kuu ja 28 päeva pikkune vangistuse, mis asendati KarS § 69 alusel 543 tunni üldkasuliku tööga. 1 07.11.2015 toimepandud teo eest mõistis maakohus R.O samuti süüdi KarS § 423 järgi ning karistas teda 9-kuulise vangistusega. Ka seda karistust vähendas kohus KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, st 6 kuuni. Karistusajast luges kohus R.O eelvangistuses viibitud aja arvel kantuks kaks päeva. Ära kandmata karistus on seega 5 kuud ja 28 päeva vangistust. R.O ära kandmata karistust suurendas kohus KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel R.O-le Harju Maakohtu 16.06.2015 otsusega mõistetud ja ära kandmata karistuse võrra. Liitkaristuseks mõistis kohus R.O-le 1 aasta, 7 kuu ja 15 päeva pikkuse vangistuse. Maakohus põhjendas mõistetud karistusi järgnevalt. Kohus leidis, et R.O tuleb karistada vangistusega. Rahalise karistuse kohaldamist ei pidanud kohus põhjendatuks, kuna varasemalt kohaldatud rahatrahvid on isikul osaliselt tasumata. Samuti märkis kohus, et olukorras, kus rahatrahvid, tingimuslik vangistus ja vangistuse asendamine ei ole kohast mõju avaldanud, puudub kohtul veendumus, et rahaline karistus mõjutab R.O oma harjumuspäraseks muutunud käitumismalli muutma. R.O pani viimase (07.11.2015) kuriteo toime pärast eelmist kohtuotsust, millega asendati talle mõistetud vangistus üldkasuliku tööga. Seetõttu ei tule kõne alla karistusest vabastamine KarS § 73; § 74 või § 69 sätete alusel, sest R.O-le tuleb mõista liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel. Kohus arvestas karistust kergendava asjaoluna R.O kohtus avaldatud kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 06.04.2015 episoodi eest pidas kohus põhjendatuks R.O karistamist sanktsiooni keskmisele määrale vastava karistusega. Kuivõrd tegu on toime pandud enne eelmist (s.o Harju Maakohtu 16.06.2015 otsust), tuleb mõista liitkaristus KarS §-des 64 lg 1, 65 lg 1 sätestatut järgides. Kohus leidis, et R.O-le 06.04.2015 episoodi eest mõistetud kergema karistuse võib lugeda kaetuks Harju Maakohtu 16.06.2015 otsusega mõistetud raskema karistusega. 07.11.2016 episoodi puhul pidas kohus oluliseks tunnistaja ütlusi, mille kohaselt pälvis süüdistatava poolt juhitud sõiduk tähelepanu suure sõidukiiruse tõttu, sõiduki peatamisel selgus, et R.O oli tarvitanud ka alkoholi. Seega on R.O süü 07.11.2015 episoodis suur. Kuivõrd R.O pani 07.11.2015 teo toime ajal, mil ta tegi eelmise otsuse alusel määratud üldkasulikku tööd, tuleb talle mõista liitkaristus KarS § 65 lg 2 järgi, arvestades KarS § 69 2 lg 6, 7 sätestatut. Kohus märkis, et sellest tulenev karistus on võrdlemisi pikk, süüdistatavale on aga pidevalt antud võimalusi oma elu muutmiseks, kuid ta ei ole neid kasutanud.
6. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni R.O kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist R.O-le mõistetud karistuse osas ning R.O karistamist teiseliigilise karistusega, soovitavalt üldkasuliku tööga. Taotlust põhjendab kaitsja sellega, et R.O on leidnud töökoha ja kahetsenud oma liiklusrikkumisi. Kaitsja leiab, et ühiskondlik töö oleks noore inimese õigele teele juhtimiseks kõige õigem lahendus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud esitatud apellatsiooni ja kriminaalasja materjalidega, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Kaitsja taotleb R.O-le mõistetud vangistuse asendamist teiseliigilise karistusega, võimalusel üldkasuliku tööga. Vangistuse kõrval on teiseks KarS §-s 4231 ettenähtud karistusliigiks rahaline karistus. Maakohus on otsuses põhjendanud seda, miks ta ei pea võimalikuks R.O karistamist rahalise karistusega. Maakohtu otsuse kohaselt ei pidanud kohus rahalise karistuse kohaldamist põhjendatuks eelkõige seetõttu, kuna rahatrahvidest hoolimata on R.O jätkanud liiklusalaste süütegude toimepanemist. Seega kaitsja viidatud asjaolu, et R.O on leidnud töökoha, ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Apellatsioonis teise argumendina nimetatud R.O kahetsust on maakohus karistuse mõistmisel arvestanud. R.O-le mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga ei pidanud maakohus võimalikuks, põhjendades seda järgnevalt: „R.O pani viimase (07.11.2015) kuriteo toime pärast eelmist kohtuotsust, millega asendati talle mõistetud vangistus üldkasuliku tööga. Seetõttu ei tule kõne alla karistusest vabastamine KarS § 73; § 74 või § 69 sätete alusel, sest R.O-le tuleb mõista liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel.“ Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et üldkasuliku töö tegemise ajal toimepandud kuriteo eest mõistetud vangistust ei või asendada uuesti üldkasuliku tööga, vaid sellisel juhul on vangistuse täitmisele pööramine kohustuslik. Nimelt ei ole KarS § 69 lg-s 7erinevalt KarS § 73 lg-st 4 ja § 74 lg-st 5 öeldud, et vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus selle üldkasuliku tööga asendada. Seisukohta, et kirjeldatud juhul on vangistuse täitmisele pööramine kohustuslik, on väljendatud ka õiguskirjanduses (vt P. Pikamäe - KarS. Kommenteeritud väljaanne.
8. trk. § 691 komm. 6.
9. Tallinn 2015). Põhjus, miks üldkasuliku töö tegemise ajal toime pandud kuriteo eest mõistetud vangistust ei saa uuesti üldkasuliku tööga asendada, on see, et uue kuriteo toimepanemine üldkasuliku töö ajal tähendab, et üldkasulik töö ei suutnud karistusena täita eripreventiivset eesmärki. 3
10. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Sten Lind Ivi Kesküla Orvi Tali 4