4-21-3402 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. september 2021, Tallinn Väärteoasja number 4-21-3402 (2315,219,003391) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi

§ 69

lg 1 alusel asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, s.t tegemisele kuulub 10 (kümme) tundi üldkasulikku tööd. 3.

§ 69

lg 3 alusel määrata 10 tunni üldkasuliku töö tegemiseks 2 (kaks) kuuline tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest. 4. K.A üldkasuliku töö tegemist korraldab Tallinna vangla Ida-Harju Kriminaalhooldusosakond (Tartu mnt 85, Tallinn, tel.: 612 7758, e-post: harjukrho.info@just.ee). 5.

§ 69

lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades

§ 69

lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks 1 kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 13.04.

1. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 02.08.2021 koostatud väärteoprotokollist nr 2315,21,003391 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 02.08.2021 kell 10:51 peeti Maardu linnas Keemikute tn ja Kuretee ristmikul kinni sõiduk, mida juhtis K.A, kes juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1, 3 sätestatud keeldusid ning pani toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo. Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et süüdistus on talle arusaadav ja tunnistab end väärteo toimepanemises süüdi. Tüdruksõber halistas ja oli hüsteeriline ning kuna sõitmiseks juhti ei leidnud, otsustas võtta ema auto ja sõita tüdruksõbra juurde. On varem karistatud samalaadse väärteo eest, määratud 800 eurosest rahatrahvist on tasutud
2. Kuna eelmises töökohas ei saanud pandeemia tõttu enam töötada, leidis uue töökoha, kuid hetkel ei tööta. Aresti ei saa kanda, sest on väike laps, kelle eest peab hoolitsema, taotleb aresti asendamist üldkasuliku tööga kui see on võimalik. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt õigusrikkumise toimepanemine on tõendamist leidnud, ise tunnistas, et juhtis sõidukit juhtimisõiguseta. Ta ei teinud seda esimest korda, suhtub õigusrikkumistesse kergemeelselt, leides, et see on erinevates olukordades lubatud, jättes kasutamata alternatiivsed võimalused. Teda on püütud mõjutada rahatrahviga, kuid trahvi määramine ei ole enam otstarbekas, sest trahve ei tasuta õigeaegselt või jäetakse üldse tasumata. Hetkel puudub tal ka töökoht. Tuleks mõjutada reaalse arestiga, mis annaks võimaluse tunnetada tagajärgi. Sellest kõrvalehoidumine ei ole nii lihtne kui rahatrahvist. Hoiab eemale uute tegude toimepanemisest, sest kui paneb lähiajal toime uue teo, on tegemist kuriteoga. Seetõttu taotleb aresti 10 päeva. Ei ole vastu kui kohus asendab aresti üldkasuliku tööga. Kohus, kontrollinud väärteotoimiku materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused, kohtuvälise menetleja seisukoha, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus. LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust (p 1), samuti kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 91 (p 3). Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt K.A kehtivaid juhilubasid ei ole. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt on K.A 18.10.2020 kõrvaldatud juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, s.o juhtimisõiguse puudumise tõttu, mistõttu on ta isikuks, keda on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. 18.10.2020 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt jõustub otsus alates selle tegemisest ning kehtib asjaolude äralangemiseni, s.o juhtimisõiguse saamiseni. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust ettenähtud korras vaidlustanud ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuses märgitud asjaolu ei ole senini ära langenud, on see otsus senini kehtiv. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 nõudeid, juhtides 02.08.2021 mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, samuti isikuna, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt LS §-le
3. Menetlusalune isik oli eelnevatest kinnipidamistest, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamistest ja määratud karistustest tulenevalt üheselt teadlik sellest, et tal puudub sõiduki juhtimise õigus kui ka oma käitumise keelatusest. Sellele vaatamata, sõltumata sellisest teadmisest ja korduvast negatiivsest kogemusest, olles eelnevalt kolmel korral samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud, asus ta taas mootorsõidukit juhtima. Seega on tegu toime pandud eesmärgipäraselt, s.o kavatsetult. 2 Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 keeldusid ja pani sellega toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja isikuna, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Karistuse mõistmine LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus. Kuivõrd LS § 201 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on kehtiv karistus samalaadse väärteo, s.o teda on viimati LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest juba karistatud ja talle mõisteti 01.11.2020 otsusega karistuseks rahatrahv 800 eurot, mis on karistusregistri andmete kohaselt seni tasumata. Samamoodi on tal tasumata ka varasemad trahvid, mis on määratud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest. Menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusalusel isikul püsiv töökoht, kuid sellegi poolest ei ole isik temale mõistetud rahatrahve tasunud. Kuivõrd menetlusalune isik jätkab samasugust käitumismustrit ega näita üles seadusekuulekust ning eelmised karistused rahatrahvide näol on täitmata, siis on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ja seetõttu tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti. Käesolevas asjas arvatakse menetlusalusele isikule süüks juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimist, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud, mis näitab menetlusaluse isiku eesmärgipärast ja järjekindlat õigusvastast käitumist ja seetõttu ka suuremat süüd. Seega võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü LS § 201 lg 2 mõttes on keskmine. Taoline asjaolu tingib karistuse mõistmise sanktsiooni keskmises määras. Menetlusalune isik on vastulauses kohtuvälisele menetlejale avaldanud ka kahetsust ning kahetsust avaldas ta ka kohtulikul arutamisel, kuid kohus suhtub sellisesse kahetsusse tugeva kriitikaga, kuna menetlusalust isikut on samalaadsete väärtegude, s.o LS § 201 lg 2 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest juba korduvalt karistatud, kusjuures eelmine karistus samalaadse väärteo eest määrati talle 10.11.2020. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et juhtimisõiguseta ja ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt karistuse kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seda toetab ka eripreventsiooni saavutamise eesmärk, kuivõrd varasem karistus ei ole menetlusalust isikut mõjutanud ning järjest uute süütegude toimepanemine ei saa hakata süüdlase olukorda kergendama. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-dest 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kehtiva kohtupraktika kohaselt võib ka keskmise süü korral mõista karistuse keskmist määra ületavas määras kui korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Arvestades aga menetlusaluse isiku karistusandmeid, siis tuleks asuda seisukohale, et keskmises määras karistuse tingiksid nii keskmine süü kui ka eelmise karistusega võrreldes vajadus rangema karistusega mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. 3 Karistuse määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku keskmisest süüst, süütegude korduvusest ning kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleb karistus mõista ettenähtud sanktsioonimäära keskmise määra lähedases määras, kuivõrd uute süütegude toimepanemine ja tulemuseta jäänud karistuse kohaldamine ei saa süüdlase olukorda kergendama hakata. Menetlusalune isik taotles mõistetava aresti asendamist üldkasuliku tööga, kuivõrd aresti kandmine muudaks tal lapse eest hoolitsemise raskeks. Kohtuvälise menetleja esindaja taotlusele vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et kuivõrd menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud ega ka aresti üldkasuliku tööga asendatud, peab kohus võimalikuks asendada menetlusalusele isikule mõistetava aresti üldkasuliku tööga. Arvestades pandeemiast tekkinud piiranguid, mis ahendavad ka üldkasuliku töö tegemise võimalusi, peab kohus vajalikuks määrata üldkasuliku töö tegemiseks kahekuulise tähtaja. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4