lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Algis Sepp Süüdistatav A.A , isikukood: XXX , kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: vene keel ; haridus : keskeri haridus; töökoht: XXX keevitus ; elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistamata Tõkend Elukohast lahkumise keeld alates 28.08.2015 , oli kinni peetud 27.08.2015 Kaitsja Kaistjast loobus RESOLUTSIOON Kohus juhindub KrMS §-dest 175 lg 1 p 3, 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2; § 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313;
§ - st 56 lg 1 Süüdi tunnistada A.A
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ja mõista karistuseks 1 kuu vangistust.
lg 1 alusel lugeda A.A kahtlustatavana kinnipidamise aeg 28.08.2015 kuni 29.08.2015, s.o. 2 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 28 päeva vangistust.
lg 1,3 alusel A.A-le mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisel kui ta 1- aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse tegemise päev, s.o. 21.jaanuar 2016.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. Välja mõista A.A-lt KrMS § 175 lg 1 p 4,9 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 72 eurot ja KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o. 645 eurot riigituludesse . KrMS § 180 lg 3 alusel jätta väljamõistetud menetluskuludest kaitsjatasu 72 eurot riigi kanda ning A.A tuleb tasuda sundraha 645 eurot 12 kuu jooksul igakuiste maksetena vähemalt 53,75 eurot kuus. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse A.A-le tema poolt avaldatud postiaadressile Risti 2-6 Tallinn. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. VÕS § 1043 alusel rahuldada kannatanu Eesti Vabariigi (Politsei ja Piirivalveameti kaudu) esitatud tsiviilhagi summas 81,80 eurot ning välja mõista A.A-lt 81,80 eurot Politsei- ja Piirivalveameti ( konto nr EE932200221023778606 Swedbank , selgitus : kahju hüvitamine ) kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU A.A on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema 27.08.2015 kella 12.00 ajal Tallinnas Risti tn 2 asuvate garaažide juures lõi ühe korra käega näo piirkonda teenistuskohustusi täitva Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrullitalituse patrullpolitseiniku XXX, kes tundis löögist füüsilist valu ja tal diagnoositi tervisekahjustusena hematoom nina piirkonnas. Samuti purunesid löögi tagajärjel XXX prillid. 2 Enda tegevusega A.A pani toime võimuesindaja vastu vägivalla kasutamise, millega kaasnes tervisekahjustus ja mis on kvalifitseeritav kuriteona
05.11.2015.a. sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Algis Sepp, süüdistatav A.A ja tema kaitsja Leelo Viil kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe, mille kohaselt taotleb prokurör kohtus A.A süüditunnistamist
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistamist vangistusega 1 kuu.
alusel lugeda kantuks eelvangistuses viibitud aeg 27-28-08.2015, s.o 2 päeva vangistust.
§
lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui süüdistatav ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav A.A ja tema kaitsja Leelo Viil nõustusid esitatud süüdistuses märgitud kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatavale A.A-le selgitati, et kokkuleppe sisusse ei kuulu sundraha ja menetluskulud, vaid need mõistetakse kohtu poolt. Välja mõistetavate menetluskuludena on A.A kohustatud riigi tuludesse tasuma sundraha 1,5 kuupalga alammäära ulatuses s.o II astme kuriteos süüdimõistmise korral summas 645 eurot ning kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 72 eurot, samuti teavitati süüdistatavat tema õigustest kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi. 21.jaanuaril 2016.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil süüdistatav A.A tunnistas end
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises täielikult süüdi, kinnitades kohtule, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe, ta nõustub sõlmitud kokkuleppega ja prokurör Algis Sepp taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava A.A selgitused ja prokurör Algis Sepa arvamuse sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav A.A on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja, et kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Süüdistatav A.A on toime pannud teise astme kuriteo, ta on varem kriminaalkorras karistamata isik, milline on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, töötab . Karistuse mõistmisel
lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, viimase isikut ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et A.A tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ja karistus tuleb temale mõista vastavalt kokkulepitule, sest tuvastatud ei ole A.A poolt toime pandud õigusvastase teo ja süüd välistavaid asjaolusid ning A.A-le inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud vastavalt
Samuti asub kohus seisukohale, et süüdistatavalt Tiit Jaansonilt kuuluvad väljamõistmisele kohtueelse menetluse ja kohtukulud, s.o kaitsjatasu temale osutatud õigusabi eest ja sundraha riigituludesse. Arvestades A.A sissetulekuid ning tervislikku seisundit , leiab kohus, et KrMS § 180 lg 3 alusel võib menetluskulud osaliselt, s.o kaitsjatasu , jätta riigi kanda ning määrata A.A-le tasumiseks menetluskulu, so sundraha summas 645 eurot, mis kuulub tasumisele ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. TSIVIILHAGI 3 Kuriteoga tekitas A.A varalise kahju kannatanu XXXle summas 81,80 eurot. Politseija Piirivalveseaduse (PPVS) § 74 lg 1 kohaselt politseiametniku teenistusülesannete täitmise tõttu politseiametnikule või tema perekonnaliikmele tekitatud otsese varalise kahju hüvitab riik ning kahjutasu kuulub regressi korras süüdiolevalt isikult sissenõudmisele. Politsei- ja Piirivalveamet on XXXle hüvitanud A.A tegevuse tagajärjel purunenud prillide maksumuse 81,80 eurot. Seega on Politsei – ja Piirivalveametil õigus regressi korras nõuda kahjutasu hüvitamist A.A-lt ning Politsei- ja Piirivalveamet tuleb KrMS § 37 kohaselt lugeda kannatanuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. A.A süü XXX löömises , mille tagajärjel muutusid kannatanu prillid kasutuskõlbmatuks, on kohus kriminaalasja materjalidega tuvastanud, mistõttu leiab kohus, et Politsei- ja Piirivalveameti nõue regressi korras hüvitada neile XXXle PPVS § 74 lg 1 alusel hüvitatud kahju summas 81,80 eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. /digitaalselt allkirjastatud/ Helve Särgava Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.