Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 22.detsembri 2016 aasta otsus lühimenetluses Süüdistatav S.A , isikukood XXX, elukoht XXX, kannab karistust Tallinna Vanglas, XXX, XXX, emakeel eesti keel, XXX, kriminaalkorras karistatud 2 korral, Süüdistatav Apellatsiooni esitaja Vandeadvokaat Vahur Krinal RESOLUTSIOON Jätta S.A kaitsja Vahur Krinali apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS: 1. S.A süüdistatakse selles, et tema, olles Pärnu Maakohtu 08.09.2015 otsusega karistatud kehalise väärkohtlemise eest, tungis 02.12.2015 kella 20.30 paiku, XXX asuvas korteris XX kallale oma elukaaslasele MM-le, kellele lõi ühe korra käega rindkere piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus diivanile, tekitades oma tahtliku tegevusega kannatanule füüsilist valu. 1 Peale selle tema tungis varem kehalisi väärkohtlemisi toime pannud isikuna 03.12.2015 kella 12.30 paiku, XXX asuval kalmistul kallale oma endisele elukaaslasele MM-le, keda tõukas kätega, mille tagajärjel kannatanu kukkus ning seejärel lõi 2-3 korral jalaga maas lamavale kannatanule sääre piirkonda, põhjustades oma tahtliku tegevusega MM-le füüsilist valu ning mitteohtliku lühemaajalise tervisekahjustuse- hematoomi ja 2x1 cm suuruse pehme koe turse sääre põlvealuses osas ja marrastused sääre alaosas. Samuti tema, tungis 22.04.2016 a kella 20.00 paiku XXX asuvas LK korteris, tungis kallale oma endisele elukaaslasele MM-le, kellel haaras kahe käega kaelast ning kägistas, tekitades oma tahtliku tegevusega MM-le füüsilist valu ja lühiajalise tervisekahjustuse– kaelale naha pindmised vigastused. Peale selle tema tungis varem kehalisi väärkohtlemisi toime pannud isikuna XXX asuvas LK korteris 22.04.2016 a kella 22.00 paiku kallale oma endisele elukaaslasele MM-le, keda sõimas- „käisid politseis kitse panemas“ ning seejärel lõi lahtise käega vastu kannatanu vasakut põske, tekitades oma tahtliku tegevusega MM-le füüsilist valu. Sellise tegevusega pani S.A varem kehalise väärkohtlemise toime pannud isikuna toime temaga lähisuhtes oleva inimese tervise kahjustamise ning valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, s.o
Samuti tema tungis varem kehalisi väärkohtlemisi toime pannud isikuna 03.12.2015 kella 13.00 paiku XXX asuva korrusmaja ees kallale MP-le, kellele lõi selja tagant ühel korral rusikaga selja piirkonda ning seejärel ühel korral rusikaga vastu nägu paremale poole lõualuu piirkonda, põhjustades oma tahtliku tegevusega MP-le füüsilist valu, turse põsel ja punetuse seljal. Sellise tegevusega pani S.A varem kehalise väärkohtlemise toime pannud isikuna toime teisele inimesele valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, s.o
MAAKOHTU OTSUS: 2. Pärnu Maakohus tunnistas S.A süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust.
lg 1 alusel loeti karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamine 2 päeva ja ärakandmata karistuseks on 9 kuud 28 päeva.
Karistuse kandmise alguseks loeti 11.10.2016.a. S.A suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada peale jõustunud kohtuotsuse järgi vangistuse kandmisele asumist. APELLATSIOON: 3. Apellatsiooni esitas süüdistatava kaitsja Vahur Krinal. Apellant palub muuta Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja otsus 22.12.2016.a. osaliselt S.A-le mõistetud karistuse osas ja teha uus otsus, millega mõista talle šokivangistus neli kuud ning ülejäänud karistus 2 aastat 1 kuu ja 28 päeva jätta tingimisi täitmisele pööramata
3.1 Apellant märgib, et S.A leiab, et kohtuotsus on ebaōige järgmistel põhjustel: reaalse vangistuse määramine kogu karistuse ulatuses on antud olukorras liialt karm. Kannatanu MM oli S.A elukaaslane ja tegemist oli suuresti nende korduva omavahelise tüli klaarimisega. Tänases situatsioonis puudub võimalus analoogsete situatsioonide tekkimiseks, sest MM on kahjuks meie hulgast lahkunud. Muude isikutega 2 tekkinud konfliktid olid samuti seotud MM-ga tekkinud olukordade lahendamisega. Seetõttu on risk, et S.A käituks kaaskodanike suhtes vägivaldselt, minimaalne. Arvestades eeltoodut, oleks otstarbekas mõista vangistuslik karistus osaliselt reaalsena ja suurem osa tingimisi. KRIMINAALKOLLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS: 4. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatud, perspektiivitud ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud ( nt määrused nr 3-1-1-64-11; 3-11-43-11; 3-1-1-86-11 ja 3-1-1-6-13 p 6), et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse vaid otsuse muutmist karistusest vabastamise osas. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti. 4.1 Kolleegium leiab, et apellatsioonis taotletu ei ole õiguslikult asjakohane, kuna maakohtu poolt
lg 7; § 65 lg 2 alusel moodustatud liitkaristuse osas kohaldada
sätteid puudub seaduslik alus.
lg 7 sätestab üheselt, et kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa
Liitkaristus mõistetakse
Seega puudub materiaalõiguslik alus moodustatud liitkaristuse osas kohaldada
5. Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätta läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Orvi Tali Ivi Kesküla Sten Lind 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.