← Eesti

1-16-2888/63

1-16-2888 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04.10.

  1. a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-16-2888 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Ave Mõistlik Kaitsja Siim Mõistlik Kohtuasi Vangla esitatud materjalid K.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu K.M (ik: XXX; viibib Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, 27.09.
  2. a Tallinn kaugkohtuistung koht Liivalaia kohtumaja, avalik RESOLUTSIOON
  3. Vabastada K.M karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 08.04.
  4. a, millest esimeseks 6 (kuueks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
  5. KarS § 76 lg 5 alusel allutada K.M katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
  6. Kohaldada K.M-i suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) läbida rehabilitatsiooniprogramm Xxxx; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 6 (kuus) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
  7. K.M-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
  8. K.M vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, kriminaalhooldusosakonnale, K.M-ile ja Xxxx. prokurörile, Vangla Lääne-Harju Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 11.08.
  9. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava K.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 22.12.
  10. a kohtuotsusega tunnistati K.M süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja karistati teda KrMS § 238 lg 2, KarS § 68 lg 1, § 65 lg 2; § 64 lg 1 alusel 2 aasta 5 kuu ja 28-päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 11.10.
  11. a ja lõpp on 08.04.
  12. a. K.M-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses töötas, distsiplinaarkaristusi ei oma. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. K.M-i kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt on K.M võimalik elama asuda Xxxx, kus elamistingimused on väga 3 head. Töövõimelised inimesed kindlustatakse tööga, aidatakse dokumentide ja sotsiaalsfääris teenuste korraldamisega ning võlanõustamisega. K.M taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, ta on nõus elektroonilise järelevalvega ning ka asuma rehabilitatsioonile Xxxx. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör toetab K.M-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Kaitsja taotles kohtuistungil vabastada K.M tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla. Isik on väljendanud soovi võtta osa Xxxxpoolt pakutavast programmist, mis on suunatud tegelikult resotsialiseerivate tegevuste jätkamisele. Tal on seal tagatud elu- ja töökoht. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja abiprokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et K.M-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik K.M-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Vanglamaterjalide kohaselt K.M-i kuriteo raskusaste ei ole muutunud, käesolev kuritegu on liigilt sama eelmisega. Käesolevalt kannab karistust kehalise väärkohtlemise (sealhulgas lähisuhte vägivald) eest ning varasemalt karistatud kehalise väärkohtlemise (sealhulgas lähisuhte vägivald), varguste, väljapressimise, kelmuse, dokumendi võltsimise ja kahjustamise seonduvate kuritegude ning mootorsõiduki ärandamise eest. Viimase kahe kuriteoga kaasnes vägivalla kasutamine, varasemad kuriteod toimepandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vangistuses K.M töötas ja distsiplinaarkaristusi talle kohaldatud ei ole. Vanglamaterjalide kohaselt K.M-i enda sõnul tegutseb ja alles siis mõtleb tagajärgedele. Ta on tuleviku suhtes optimistlik, soovib MTÜ Lootuse Külas läbida rehabilitatsiooniprogrammi ning esimesel võimalusel minna tagasi Soome tööle. Kuid tema korduv karistatus viitab kriminaalsetele hoiakutele ja korduvad väärteod negatiivsele suhtumisele ühiskonda. K.M-i puhul on ohustatu eelkõige tema lähedased - ema ning võimalikud elukaaslased ja nende tuttavad. Isiku puhul seisneb oht füüsilises vägivallas, kehalises väärkohtlemises, millega võivad kaasneda kergemad kehavigastused. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Vangla materjalide kohaselt on isik tunnistatud ohtlikuks ning riskihindamise tulemusel on tema suhtes uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 47 % ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 32 %. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – ligi 1 aasta on pannud K.M mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. K.M taotles kohtuistungil võimaldada tal läbida rehabilitatsiooniprogrammi Xxxx, millise taotluse kohus ka rahuldab. Kohtu hinnangul on vajalik määrata K.M-ile elektroonilise 4 järelevalve tähtajaks 6 kuud, kuna kinnipeetava pani viimase kuriteo toime katseajal, mil ta viibis käitumiskontrollil. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab K.M-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas K.M-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vanglast vabastamist elektroonilise valve alla toetavad ka vangla ja prokurör. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.