lg 2 p 2, 3 järgi lühimenetluses Prokurör Indrek Kalda Süüdistatav U.S – elukoht *, kannab karistust Tallinna Vanglas, isikukood XXX, * kodanik, *haridus, emakeel * keel, *, kriminaalkorras karistatud 2 korral, viimane karistus 08.09.2015 Pärnu Maakohtu poolt
lg 2 p 1, 2, 3 järgi vangistus 1 aasta 11 kuud 26 päeva, mis asendati
alusel 721 tunni üldkasuliku tööga, millest on tehtud 114 tundi, karistus 1 aasta 8 kuud on Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 28.09.2016 määrusega täitmisele pööratud. Väärtegude eest karistatud 22-l korral. Kahtlustatavana kinni peetud 03-04.12.2015, Pärnu Maakohtu 21.09.2016 määrusega kohaldatud tõkend vahistamine, vahistatuna kinni peetud 11.10.2016. Kaitsja Advokaat Vahur Krinal RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista U.S
MS § 238 lg 2 alusel vähendada U.S ’ele mõistetud karistust 1/3 s.o 5 kuu vangistuse võrra ning karistuseks lugeda vangistus 10 (kümme) kuud. 3.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamine 03-04.12.2015, s.o 2 päeva ja ärakandmata karistus on vangistus 9 (üheksa) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 4.
lg 2, § 64 lg 1 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud ärakandmata 9 kuu 28 päevast vangistust Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 08.09.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
lg 1 kohaselt on süütegu Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. U.S-ile arvatakse süüks viie kuriteo toimepanemist, kuriteod on kvalifitseeritud
lg 2 p 2, 3 järgi, mis sätestab kuriteona teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes või see on toime pandud korduvalt. U.S ütles kohtus, et I, II ja III episoodis tunnistab end osaliselt süüdi, aprilli episoodides ei tunnista süüdi. U.S on Pärnu Maakohtu 08.09.2015 kohtuotsusega karistatud
lg 2 p 1, 2, 3 järgi /tl 48-52 I kd/, seega on ta varem kehalise väärkohtlemise toime pannud isikuks. Neljas episoodis on kannatanuks M M ja nendes episoodides arvatakse U.S-ile süüks vägivallateo toimepanemist lähisuhtes. U.S on kohtuistungil avaldanud, et M.M oli tema alukaaslane, elasid ühes korteris, seega oli M.M ja U.S vahel lähisuhe. Kohus uurib U.S-ile esitatud süüdistusi ja kohtule esitatud tõendeid kuriteoepisoodide kaupa. I episood U.S süüdistatakse selles, et tema, olles Pärnu Maakohtu 08.09.2015 otsusega karistatud kehalise väärkohtlemise eest, tungis 02.12.2015 kella 20.30 paiku, * linnas * asuvas korteris * kallale oma elukaaslasele M M’le, kellele lõi ühe korra käega rindkere piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus diivanile, tekitades oma tahtliku tegevusega kannatanule füüsilist valu. Sellise tegevusega pani U.S varem kehalise väärkohtlemise toime pannud isikuna toime temaga lähisuhtes olevale inimesele valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, s.o
Kannatanu M M ütluste /tl 17-18 I/ kohaselt viibis ta 02.12.2015 kella 20.30 ajal U.S üüritud korteris *, kui tekkis U.S-iga tüli. Põhjuseks oli tema suhtlemine tuttavatega. U.S asutus tema juurde ja lõi teda oma suure käega rindkeresse, kukkus selja taga asuvale diivanile. Löök oli tugev ja sai haiget, oli valus. U.S rääkis kohtuistungil , et 02.12 ei tõuganud kannatanut. M.M tuli koju, oli alkoholijoobes, võttis oma taarad voodi ette ja sealt tuli välja süütevedeliku pudel, mis teda jubedalt keema ajas, et seda juuakse. Võttis ja valas süütevedeliku tualetist alla. M.M rahunes maha. Miskil ajal M.M oli voodi peal ja kukkus taara otsa, tõstis ta diivanile. Ta oli deliiriumis. Oma teada teda ei lükanud. Kohtueelsel uurimisel on U.S rääkinud /tl 28-29 I kd/, et süütevedeliku maha kallamise pärast tekkis neil M’ga sõnelus, M suust tuli igasuguseid roppusi. M heitis pi kali diivanile ja tema läks ära poodi. Sel korral mingit füüsilist kontakti M.M’ga ei olnud, pole teda tõuganud ega löönud. U.S selgitas ütluste erinevust sellega, et on nüüdseks pingeliselt järgi mõelnud ja põhjus, miks ta varem ei ole M.M diivanile tõstmisest rääkinud, on see, et see ei olnud esimene kord, kus on teda diivanile tõstnud. II episood U.S süüdistatakse selles, et tema tungis varem kehalisi väärkohtlemisi toime pannud isikuna 03.12.2015 kella 12.30 paiku, * linnas * asuval kalmistul kallale oma endisele elukaaslasele M M’le, keda tõukas kätega, mille tagajärjel kannatanu kukkus ning seejärel lõi 2-3 korral jalaga maas lamavale kannatanule sääre piirkonda, põhjustades oma tahtliku tegevusega M M’le füüsilist valu ning mitteohtliku lühemaajalise tervisekahjustuse - hematoomi ja 2x1 cm suuruse pehme koe turse sääre põlvealuses osas ja marrastused sääre alaosas. Sellise tegevusega pani U.S varem kehalise väärkohtlemise toime pannud isikuna toime temaga lähisuhtes oleva inimese tervise kahjustamise ning valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, s.o
Kannatanu M. M ütluste /tl 17-18, 36-38 I kd/ kohaselt 03.12.2015 umbes kella 12.30 ajal oli M. P, A. L ja L. K’ga * kalmistul alkoholi tarvitamas. Sinna ilmus U.S ja hakkas teda kohe sõimama. Kui pudelist lonksu võttis, siis U.S ründas - haaras tema käest pudeli, viskas selle eemale ja tõukas, mille tagajärjel kukkus pikali. Kui pikali oli, lõi U.S teda 2-3 korda jalaga vastu tema jalgu, loomulikult oli valus. A ja M tulid vahele ja kiskusid U.S-i temast eemale. U.S röökis ja lubas nad maha lüüa, A ja M käsiksid tal ära minna, U.S jälgis neid eemalt. Valus oli parema jala sääreluu ja jala kintsu osa. Tunnistaja M. P on sündmust kirjeldanud järgmiselt /tl 2-3 I kd/, 03.12.2015 oli ta kella 12.30 ajal M.M, A. L ja L. K’ga * vanal kalmistul ja tarvitasid süütevedelikku, kui nende juurde ilmus U.S, kes hakkas M.M kohe sõimama. Kui M.M pudelist lonksu võttis, siis astus U.S M’le lähemale, haaras pudeli käest, viskas eemale ja tõukas M, M kukkus. U.S lõi maas olevat M jalaga 1 korra vastu sääri. Siis läksid A’ga vahele ja ajasid Kalevi ära. Kalev karjus, et ta lööb neid kõiki maha. Tunnistaja A. L on rääkinud /tl 20-21 I kd/, et läksid 03.12.2016 enne lõunat M. P, L. K ja M.M’ga vanasse surnuaeda * kesklinnas, joodi süütevedelikku. Mingil hetkel „lendas“ kohale Kalev, kes tormas M’le kallale ja tõmbas ta pikali. Kui M oli maas, lõi Kalev teda korduvalt jalaga, nägi vähemalt kahte lööki. M tõmbas jalad kõverasse ja löögid tabasid tema jalgu. Tõmbas Kalevi M*st eemale. Kalev oli vihane ja karjus, lubas nad kõik maha lüüa. Patsiendikaardist /tl 16 I kd/ on näha, et 03.12.2015 on , et M.M’il on parema sääre põlvealuses osas hematoom ja pehmekoe turse 2X1 cm, sääre alaosas mõned marrastused. 03.12.2015 isiku läbivaatuse protokollist /tl 11-15 I kd/ on näha, et M.M kaela paremal küljel asub punast värvi triip (foto 4) ja parema jala sääre eesosas allpool kehast tumedamat laiku (foto 5). U.S kirjeldas kohtuistungil sündust nii - 03.12 hommikul M.M’i kodus ei olnud, läks teda otsima, ta oli kalmistul koos P ja L’ga. Nad olid jõudnud süütevedeliku veega ära lahjendada, palus, et M ei jooks seda, võttis pudeli käest ära ja kallas maha. L võttis tal rinnust kinni, et miks joogi maha valas. Siis läks M’le vastu ja kukkusid kõik koos. Kui jõudis püsti tõusta, siis kisas nende peale, viha pärast tuli igasugu ähvardusi suust välja. U.S on kohtueelses menetluses rääkinud /tl 28-29 I kd/, et M jõudis juba rüübata, läks tema juurde, haaras pudeli tema käest, tõukas M ja järelikult selle tulemusena M kukkus ja tema kallas süütevedeliku pudeli tühjaks. Kui M oli pikali, siis oli närvis ja vehkis jalgadega, tema arust M pihta ei saanud, on selles enam vähem kindel. Siis ajas M ennast püsti ja nad kadusid silmist. U.S seletab ütluste erinevust, et on arestimajas selle üle mõelnud, asi toimus nii nagu kohtus rääkis. Oma teada ütles seda ka uurimisel. Rabelesid maas, riided olid porised. Kusjuures M kükitas ja teised kõik olid püsti. Tegelikult vehkisid kõik jalgadega, koos L’ga, et lahti rabeleda. III episood U.S süüdistatakse selles, et tema tungis varem kehalisi väärkohtlemisi toime pannud isikuna 03.12.2015 kella 13.00 paiku * linnas * asuva korrusmaja ees kallale M P’le, kellele lõi selja tagant ühel korral rusikaga selja piirkonda ning seejärel ühel korral rusikaga vastu nägu paremale poole lõualuu piirkonda, põhjustades oma tahtliku tegevusega M P’le füüsilist valu, turse põsel ja punetuse seljal. Sellise tegevusega pani U.S varem kehalise väärkohtlemise toime pannud isikuna toime teisele inimesele valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, s.o
Kannatanu M. P ütluste /tl 2-3, 33-35 I kd/ kohaselt jõudsid nad M. M’ga pärast seda kui U.S oli M.M surnuaia juures rünnanud, * elamu juurde, kui äkitselt tundis selja tagant rusikaga lööki keset selga, löök oli valus. Seejärel järgnes kohe rusika hoop selja tagant vastu paremalt poolt lõuga. See löök oli nii tugev, et korraks lõi silmist isegi nagu sädemeid . Pikali ei kukkunud. Kui oli hetke toibunud, nägi U.S, kes oli neile järele hiilinud. U.S hakkas jälle M. M sõimama. Löömist U.S ei selgitanud. Helistas politseisse. M. M ütluste /tl 17-18 I kd/ kohaselt olid nad pärast surnuaiast lahkumist (peale seda kui U.S oli teda rünnanud) M. P’ga jõudnud * maja ette, kui U.S ründas ootamatult M. P’d, lõi rusikaga selga 1 korra ja siis ka rusikaga näkku. M. Piirak ütles, et kutsub politsei ja kutsuski. A.L on avaldanud /tl 20-21 I kd/, et M.P rääkis talle, et U.S ründas teda tänaval, lõi M ühe korra vastu selga ja ühe korra näkku. 03.12.2015 kell 15.20 on koostatud isiku läbivaatuse protokoll /tl 7-8 I kd / ja on tuvastatud, et M. P selja keskosas on näha ca 5 cm pikkune ja ca 2 cm laiune punane jälg ning näo parempoolsel põsel on kerge turse. Tl 26 I kd olev kahtlustatavana kinnipidamise protokoll näitab, et U.S on 03.12.2105 kell 13.10 kinni peetud kahtlustatavana M.P suhtes
U.S kirjeldas kohtus sündust nii - kui 03.12 peale kodus käimist linna läks, nägi, et P ja M läksid R taha. Kui sinna jõudis, oli P peadpidi prügikastis ja kui ta pea välja võttis, pani peaga vastu prügikasti kaant, äärt, sealt sai selle turse põsele. Enne ütles P’le, et räägime nagu mees mehega ja patsutas P’d. Ei usu, et P sellest valu sai, P’d käega näkku ei löönud, tema käsi omateada P nägu ei puutunud. M karjus kõrval, et punapea, punapea, kutsu politsei. Nii kui P pea prügikastist välja võttis, kutsus politsei. Süüdistatav U.S-i poolt kohtueelses menetluses antud ütluste /tl 28 -29 I kd/ kohaselt nägi ta, et M.M koos M. P’ga lähevad R taga oleva korrusmaja ees veekeskuse poole. J ärgnes neile ja kui nendeni jõudis, siis patsutas M. P õla peale ja ütles, et räägime nagu mees mehega. M võttis kohe telefoni ja helistas politseisse. Tl 36-38 I kd on U.S vastastamisel M.M’ga rääkinud, et eks patsutas P’le õla pihta ja siis riivas teda käega näkku. U.S selgitas miks ei ole rääkinud uurimisel, et P ennast vastu prügikasti äärt ära lõi – ütles, ju, et oli peadpidi prügikastis, pole rääkinud ka seda et M hüüdis – punapea, punapea, kutsu politsei. U.S selgitas, et ei mõelnud asja järgi, oli närvis, oli vabaduses ja siis oli ükskõik, mis tuleb, nüüd oli aega läbi mõelda. IV episood U.S süüdistatakse selles, et tema tungis varem kehalisi väärkohtlemisi toime pannud isikuna 22.04.2016 a kella 20.00 paiku * linnas * asuvas L K korteris, tungis kallale oma endisele elukaaslasele M M’le, kellel haaras kahe käega kaelast ning kägistas, tekitades oma tahtliku tegevusega M M’le füüsilist valu ja lühiajalise tervisekahjustuse – kaelale naha pindmised vigastused. Sellise tegevusega pani U.S varem kehalise väärkohtlemise toime pannud isikuna toime temaga lähisuhtes olevale inimesele valu ja tervisekahjustuse tekitamise, s.o
M.M on rääkinud /II kd tl 15-18, 21-24, 39-43/, et 22.04.2016 umbes kella 20.00 paiku tuli U.S jälle * * K kortereisse nr *, keegi oli ta alt sisse lasknud ja korteri uks oli lukustamata. Oli ise võtune, olid hakanud sünnipäeva tähistama. Käskis U.S pesema minna, sest ta haiseb nii hirmsasti, aga U.S ei läinud. Käskis U.S korterist ära minna, ütles talle halvasti. Sõimlesid seal omavahel ja siis U.S tuli talle kallale – astus tema ette ja haaras kahe käega kõrist kinni, pigistas ning karjus, et tapab kõik ära. Loomulikul oli valus kui U.S pigistas, ei saanud hingata, tundis, et hakkab lämbuma. Siples ja vehkis kätega, et U.S ta lahti laseks, L hakkas karjuma, et mis sa teed. U.S lubas L koos kassiga aknast välja visata. Siis ühel hetkel lasi U.S lihtsalt temast lahti. Peale seda U.S heitis samasse tuppa pikali ja jäi magama. Läksid L’ga M’i otsima, leidsid M vist * tänavalt. M telefonilt helistas politseisse. Politsei tuli kohale, viis ta haiglasse, U.S pandi politseibussi kongi. Tunnistaja L. K ütluste /II kd tl 29-30/ kohaselt elab ta * korteris, on korteriomanik ja tema juures elavad M. P ja M.M. U.S käib seal ööbimas, kuna pole elukohta. M.M ja U.S riidlevad kogu aja. U.S käitub korteris kõigiga väga halvasti, ülbitseb. Täpset päeva ei mäleta, aga ühel õhtul tuli U.S korterisse ja läks M’ga riidu. Kalev kägistas M kaelast. Läks vahele, sest kartis M ära kägistamist. Sellepärast ähvardas Kalev teda koos kassiga aknast välja visata. Siis tuli politsei ja viis mõlemad ära. Tunnistaja M. P ütluste / II kd tl 25-27/ kohaselt viibis ta reede õhtul A. L juures * tänaval, oli abis kolimas, kui M.M ja L. K.A. L’i juurde jooksid ja rääkisid, et U.S kägistas M.M ja lubanud L. K koos kassiga aknast välja visata. M näitas talle oma kaela ja see oli tõepoolest punane. M.M rääkis, et tülitsesid, sest M käskis U.S pesema minna ja U.S ei ole rahul, et M süütevedelikku joob ja siis kägistas U.S M.M. M. P andis koduteel M’le telefoni, et ta saaks politseisse helistada. Tunnistaja A L ütluste / II kd tl 31-32/ kohaselt oli ta aprillis 2016 M. P ’ga * tänaval kappi tassimas esimesele korrusele. Kui kapp oli paika pandud, tulid M ja L tema juurde, olid hirmunud. M rääkis, et U.S oli korteris talle kallale tulnud ja teda kägistanud. Tema juuresolekul politseisse ei helistatud. M. P, L. K ja M.M lahkusid tema juurest. 22.04.2016 kell 21.43 koostatud patsiendikaardi /II kd tl 10/ kohaselt on M.M’l tuvastatud kaelal pindmised vigastused. 22.04.2016 kell 21.55 koostatud isiku läbivaatuse protokollis / II kd tl 7-9/ on tuvastatud M.M läbivaatusel kaelal pindmised vigastused, mida kinnitavad fotod nr 2 ja 3. U.S kohtuistungil antud ütlused: sel päeval tuli Eestisse, sõitis bussiga Tallinnast * ja M.M tuli talle bussipeatusesse vastu, läksid koos K korterisse. Käisid M’ga koos R’s ja säästus. Mingil ajal K korteris läks ütlemiseks, ei olnud nii nagu M ütleb, et võttis tal kõrist kinni. Tegelikult K ja M omavahel pidevalt kiskusid, ka siis oli nende vahel tüli, läks vahele. Siis rahuneti maha, läks istus tuppa ja vaatas telekat. Teised läksid ära, ta pandi luku taha ja siis mingi 5 minuti pärast tuli politsei. Viidi politseisse, ütlusi ei võetud ja lasti välja. U.S selgitas prokuröri küsimusele, et miks varem pole rääkinud, et M ja K kogu aeg tülitsesid – seal käis kogu aeg kisma, ise nägi, kui M’le midagi ei meeldinud, võttis K sülle ja viis vannituppa külma vette. Tülid olid selle pärast, et joodi süütevedelikku. V episood U.S süüdistatakse selles, et tema tungis varem kehalisi väärkohtlemisi toime pannud isikuna * linnas * asuvas L K korteris 22.04.2016 a kella 22.00 paiku kallale oma endisele elukaaslasele M M’le, keda sõimas- „käisid politseis kitse panemas“ ning seejärel lõi lahtise käega vastu kannatanu vasakut põske, tekitades oma tahtliku tegevusega M M’le füüsilist valu. Sellise tegevusega pani U.S varem kehalise väärkohtlemise toime pannud isikuna toime temaga lähisuhtes olevale inimesele valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, s.o
M.M ütluste /tl 15-18, 21-24, 39-43 II kd/kohaselt pärast politsei poolt tema koju toomist nii kui korteri uksest sisse astus, seisis U.S esikus ja lajatas lahtise k äega vastu vasakut põske, andis kõrvakiilu ning ütles, et käisid politseis kitse panemas. See oli nii valus laks ja seda nägi pealt ka L. U.S heitis madratsile ja jäi magama. Endal telefoni polnud ja M ei andnud telefoni, ütles, et ei taha, et politseinikud kogu aeg korteris käivad. Arsti juurde ei läinud ja hiljem polnud mõtet ka politseisse helistada. Sinikat ei olnud, aga põsk oli tükk aega punane ja tulitas. M.P sõnade kohaselt /tl 25-28 II kd/ mõne aja pärast naases U.S korterise tagasi, heitis madratsile magama, oli kaine. M. P nägi, kui politsei M koju tõi ja tuli tuppa, mille peale U.S üles ärkas ja kööki tulles andis lahtise käega M’le ühe korra vastu kõrvu põhjusel, et kannatanu oli politseis „kitse panemas“ käinud. U.S selgitas kohtuistungil, et kui politseist lahti sai, läks K korterisse tagasi, telefoni laadija jäi sinna. Nägi, et politseibuss tõi M tagasi, M tuli korterisse. Siis sõimas M, loomulikult ütles, et käib politseis kitse panemas. Siis patsutas M mööda põske nagu medtöötajad teevad. Ei usu, et M võis haiget saada, aga võis ka saada. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et U.S kohtuistungil antud ütlustest tuleneb, et tegelikult ta ennast ühegi kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnista. Uurinud kõikides episoodides kohtule esitatud tõendeid leiab kohus, et läbivalt on U.S ütlused sündmuste kohta erinevad kui teiste isikute ütlused. U.S ei eita süüdistustes näidatud aegadel süüdistuses nimetatud kohtades viibimist ega ka kannatanutega kokku puutumist. U.S eitab aga füüsilise vägivalla kasutamist kannatanute suhtes. Samuti on U.S andnud kuriteosündmuste kohta erinevaid ütlusi kohtueelses uurimises ja kohtus. Teisest küljest kannatanute ja tunnistajate ütlused kirjeldavad sündmusi kokkulangevalt. II ja IV kuriteoepisoodis kinnitavad M.M ütlusi tema suhtes U.S poolt kasutatud vägivalla kohta ka patsiendikaart ja M.M läbivaatuse protokoll. III episoodis on kannatanu M.P’d vaadeldud ja on samuti tuvastatud parema põse turse ja selja keskosas punane jälg, mis vastavad M.P kirjeldusele, millist vägivalda U.S tema suhtes kasutas. Kohus leiab, et U.S selgitused selle kohta, miks ta eeluurimisel ja kohtus on andnud erinevaid ütlusi, näitavad, et U.S kohtus antud ütlused on ennast õigustavad. Kui kohtueelses menetluses on U.S oma süüd II, III episoodis osaliseltki tunnistanud, siis kohtus ta sisuliselt täiesti eitab kuriteosündmuste toimumist. Tunnistab vaid II episoodis M.P selga patsutamist ja V episoodis, et patsutas M.M ’i põsele. U.S põhjendus, et nüüd on saanud järgi mõelda, ei ole usutav kuna tavaliselt ju sündmuse järgselt mäletatakse sündmust täpse malt kui hiljem aja möödudes. Pigem on U.S poolt ütluste muutmise põhjuseks tõesti see, et ta viibib vahi alla ja ilmselt on aru saanud, milline karistus teda toimepandud tegude eest võib oodata ning seetõttu on muutnud oma ütlusi ennast õigustavas suunas. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et U.S ütlused ei ole usaldusväärsed ja ütleb tõendite kogumist välja jätta. Kohus leiab, et eelpool iga kuriteoepisoodi juures eelkirjeldatud tõenditega on kuritegude toimepanemine U.S poolt tõendamist leidnud. Kuigi I episoodis on tõendiks vaid kannatanu M.M ütlused, leiab kohus, et M.M ütlused on usaldusväärsed. Kohus leiab seda, hinnates kannatanu ütlusi läbivalt kõikide kuriteoepisoodide kohta. Kui kuritegudel on olnud tunnistajaid, siis M.M ütlused ja tunnistajate ütlused on riimuvad, kohus ei tuvastanud, et M.M kalduks liialdustesse. Kohus leiab, et kannatanute, tunnistajate ütlused, tõendid kannatanute tervisekahjustuste kohta kogumis tõendavad kuriteosündmusi selliselt nagu see U.S-ile süüdistuses süüks on arvatud. Kohus leiab, et U.S on toime pannud talle süüdistuses süüks arvatavad teod: I, V episoodis on U.S temaga lähisuhtes olnud M.M suhtes toime pannud valu tekitanud kehalise väärkohtlemise; II, IV episoodis on U.S temaga lähisuhtes olnud M.M suhtes toime pannud valu tekitanud ning tervisekahjustuse põhjustanud kehalise väärkohtlemise; III episoodis on U.S M.P suhtes toime pannud valu tekitanud kehalise väärkohtlemise U.S teod vastavad
Kohus on seisukohal, et U.S pani kuriteod toime otsese tahtlusega. Kannatanute kirjelduste kohaselt U.S tõukas, lõi neid sellise intensiivsusega, et tekitas neile oma tegevusega valu. Kohus leiab, et igale mõistlikule inimesele on aru saadav, et kui teist inimest tugevalt lüüa või tõugata nii, et teine isik maha kukub, siis saab kannatanu valu ja pole alust ka ühelegi elulisele asjaolule toetudes loota, et sellise tegevuse tagajärjel ei võiks saabuda tervisekahjustus. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus.
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub
lg 2 p 2, 3 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. U.S on toime pannud viis teise astme kuritegu. Karistuse mõistmisel lähtub kohus
Karistamise alus on isiku süü, mis on tuvastatud. U.S ründas 4 korral M. M ja 1 korral M. P, pannes toime mõlema kannatanu suhtes kehalise väärkohtlemise, mis kolmel korral põhjustas valu ning kahel korral lisaks ka tervisekahjustuse. Samas tervisekahjustused ei olnud rasked, möödusid lühikese aja jooksul. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. U.S on varem kahel korral kriminaalkorras karistatud isik /I kd tl 39-47/ – viimati karistati U.S 08.09.2015 Pärnu Maakohtu poolt
lg 2 p 1, 2, 3 järgi vangistusega, millele liideti Pärnu Maakohtu 19.02.2014 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata vangistus, liitkaristuseks oli vangistus 1 aasta 11 kuud 26 päeva, mis asendati
Ärakandmata karistus 1 aasta 8 kuud on Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 28.09.2016 määrusega täitmisele pööratud. Uued kuriteod on toime pandud eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse kandmise ajal. Karistust kergendavaid ja karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Kohus leiab, et ka karistuse üldpreventiivne eesmärk karistuse mõistmisel on oluline. U.S on kuriteod toime pannud küll oma tuttavate suhtes, kuid ühiskonnale tuleb anda selge signaal, et konfliktide lahendamine (ka lähedastega) ei tohi toimuda vägivallaga. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et U.S ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada vangistusega. Kuna kriminaalasi lahendati kohtus lühimenetluse korras, tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel U.S-ile mõistetavat karistust vähendada 1/3 võrra. Kuna uued kuriteod on toime pandud üldkasuliku töö tegemise ajal, tuleb U.S-ile liitkaristuse mõistmisel lähtuda
lg 7, mille kohaselt kui isik paneb üldkasuliku töö tegemise ajal uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus
TÕKEND U.S on kahtlustatavana kinni peetud 03.12.2015 kell 13.10 - 04.12.2015 kell 11.35 /tl 26 I kd/, s.o 2 päeva, milline aeg tuleb
U.S on 21.09.2016 Pärnu Maakohtu määrusega nr 1-16-2888 kuulutatud tagaotsitavaks /tl 32-33 III kd/. U.S suhtes on 21.09.2016 kohtumäärusega /III kd tl 34-35/ kohaldatud tõkendit vahistamine tema tabamisel. U.S on nimetatud kohtumääruse alusel kinni peetud 11.10.2016 kell 20.00 /III kd tl 44/, milline aeg tuleb lugeda vangistuse kandmise alguseks. MENETLUSKULUD Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 1 tuleb U.S-ilt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 1,5x430=645 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale V. Krinal U.S-i kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu ja kulud 97,92 eurot /I kd tl 90-94/, 62,88 eurot /I kd tl 95-99/, 48 eurot /II kd tl 79-81/, 97,92 eurot /III kd tl 9-11/, 197,76 eurot /III kd tl 23-25/, 125,76 eurot /III kd tl 29-31/, 62,88 eurot /III kd tl 51-52/, 86,88 eurot /tl 66-67 III kd/, 269,76 eurot /tl 81-83 III kd/, kokku 1049,76 eurot. Piia Jaaksoo Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.