KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2013, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-13- 11291 (11240104430) Kohtunik Kristel Vedro Kahtlustatav HEITI AAK (isikuko

§ 202lg 1 alusel kriminaalmenetlus Heiti Aak kahtlustuses Kar

S § 298 lg 1 järgi.

§ 202

lg 2 p 3 alusel panna Heiti Aak `ile kohustus teha 60 (kuuskümmend) tundi üldkasulikku tööd 5 (viie) kuu jooksul alates kohtumääruse tegemisest. Kui määruses nimetatud tähtajaks ei ole Heiti Aak määratud kohustus täidetud, uuendatakse

§ 202lg 6 alusel kriminaalmenetlus.

Saata käesoleva määruse koopia prokurörile ja Heiti Aak`ile. Edasikaebamise kord Määrus edasikaebamisele ei kuulu. Maakohus tegi kindlaks

1. Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marge Voogma esitas kohtule kriminaalmen etluse lõpetamise taotluse U E `i suhtes. Taotluse kohaselt menetleb Viru Ringkonnaprokuratuur kriminaalasja, milles alustati menetlust 31.08.2011 KarS § 294 lg 1 tunnustel selle kohta, et Rakvere linna ühes tehnoülevaatuspunktis võetakse altkäemaksu tehniliselt mittekorras sõidukite tehnoülevaatuse läbimiseks. Kriminaalasja eeluurimisel tehti kindlaks, et
2. aasta augustis ja septembris tunnistas xxxx asuva xxxx töötaja D.M mitmele erinevale isikule kuulunud sõiduauto tehniliselt korras olevaks ja märkis tehnoülevaatuse teostatuks ilma sõiduki te reaalse ülevaatuseta, mille eest võttis kolmandate isikute vahendusel altkäemaksu Heiti Aakilt, A A ja U E.
3. Heiti Aakile on esitatud kahtlustus altkäemaksu andmises, s.o KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, 26.09.2011 palus oma tuttaval M.A R Õ, kelle kaudu saab organiseerida sõiduki tehnoülevaatuse ilma sõidukit tehno ülevaatuseks esitamata. 26.09.2011 kell 14.21 ajal helistas T. Järvsoo oma tuttavale R . Õ ja palus H. Aaki valduses olevale sõidukile registreerimisnumbriga xxxx organiseerida altkäemaksu eest ülevaatus sõidukit ülevaatuseks esitamata. Samuti andis M.A H. Aakile võlgu 120 eurot tehnoülevaatuse vormistamiseks. 26.09.2011 ajavahemikul kell 22.00-22.30 andis H. Aak aadressil xxxx R. Õ üle sularaha summas 120 eurot ja oma valduses oleva sõiduki xxxx registreerimisnumbriga xxxx ja registreerimistunnistuse nr xxxx selleks, et R. Õ organiseeriks antud sõidukile altkäemaksu eest tehnoülevaatuse läbimise sõidukit ülevaatusel ette näitamata, mida R. Õ ka 27.09.2011 tegi. 27.09.2011 ajavahemikul kell 11:00-11:10 andis R. Õ xxxx asuva xxxx tehnoülevaatuspunktis D.M -ile üle sõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx, registreerimistunnistuse nr xxxx ja sularaha summas 55 eurot, millest 23 eurot oli ette nähtud ametiisikule D.M -ile altkäemaksuna selle eest, et ta teostaks sõiduki tehnilise ülevaatuse ja paneks registreerimistunnistusele tehnoülevaatuse läbimise märke ilma selle sõiduki reaalse ülevaatuseta, mida viimane tegi. 27.09.2011 kella 11 .17 ajal, olles oma töökohal, tunnistas D.M ilma sõidukit üle vaatamata sõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx tehniliselt korras olevaks ning ülevaatuse läbinuks, väljastades ebaõiget e andmetega kontrollkaardi nr K0721790 ja kandes üle vaatuse läbimise märke sõiduki registreerimistunnistusele nr xxxx, kinnitades andmed oma allkirja ja pitseriga. xxxx ülevaatuspunktis aadressil xxxx töötav D .M on KarS § 288 lg 1 ja 2 mõttes ametiisik, s.o. isik, kes tegutseb eraõigusliku juriidilise isiku nimel, omab järelevalveülesandeid ning eelkirjeldatud tegu on toime pandud xxxx majandustegevuse käigus. Seega andis H. Aak ametisikule vara selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades paneks toime seadusega mittelubatud teo. KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest näeb KarS eriosa karistusena ette ühe- kuni viieaastase vangistuse. 3.

§ 202

lg 1 ja lg 2 sätestavad, et kriminaalmenetluse võib lõpetada II astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. Taoliste tingimuste esinemise korral võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Tuleb arvestada ka asjaoluga, et kriminaalmenetluse lõpetamist ei saa kohaldada, kui menetluse jätkamine on vajalik lähtuvalt avalikust menetlushuvist või eripreventatiivsetest vajadustest. Avalikust menetlushuvist on prokuröri hinnangul võimalik rääkida juhul, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui isikut on kahe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. 4. H. Aaki juhtumil ei esine prokuröri hinnangul

§ 202kohaldamist välistavat eripreventatiivset vaj adust.

Käesolevas kriminaalasjas H. Aakile etteheidetav altkäemaksu andmise episood on ainukordne juhtum, mis leidis aset 2011. aastal. Tegemist on II astme kuriteoga, H. Aak on varasemalt kriminaalkorras karistamata, prokuratuur ei ole H. Aaki suhtes varem

§ 202

sätteid kohaldanud, uute tema poolt toimepandud kuritegude kohta informatsioon puudub. H. Aaki süü nimetatud kuriteo toimepanemisel ei ole suur. Tema vastutust kergendavaks asjaoluks on oma süü tunnistamine ja kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Temale etteheidetavas kuriteoepisoodis varaline kahju puudub, temaga seonduvalt menetluskulusid ei ole. Prokuröri hinnangul ei takista H. Aaki osas menetluse lõpetamine kriminaalasja läbivaatamist teiste asjast läbikäivate isikute suhtes. Seega ei ole H. Aaki suhtes vajalik ei eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingima ta kriminaalmenetluse jätkamine ega karistuse kohaldamine ning sellest tulenevalt puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. H. Aak nõustub kriminaalmenetluse lõpetamisega

§ 202alusel.

Samuti nõustub H. Aak

§ 202lg 2 p 3 alusel kohustusega teha 5 kuu jooksul 60 tundi üldkasulikku tööd.

H. Aakile on selgitatud, et

§ 202

lg 6 kohaselt, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 järgi, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. Maakohtu seisukoht 5.

§ 202lg 4 kohaselt lahendab prokuratuuri taotluse kohtunik ainuisikuliselt määrusega.

Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde prokurör ja kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel ka kaitsja. Prokuratuuri taotluses esitatud asjaolud on usaldusväärsed ja ammendavad ning kohus ei pidanud vajalikuks kutsuda taotluse lahendamiseks kohtusse prokuröri ega kahtlustatavat.

§ 202

lg 1 sätestab, et juhul kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohus leidis, et Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlus vastab

§ 202lg-s 1 sätestatud tingimustele, mis võimaldavad kriminaalmenetluse lõpetamist.

Käesolevas kriminaalasjas H. Aak`ile etteheidetav altkäemaksuepisood leidis aset 2011.aastal. Tegemist on teise astme kuriteoga. H. Aak on varasemalt kriminaalkorras karistamata ning uute kuritegude toimepanemise kohta informatsioon puudub. H. Aak on aidanud kaasa kriminaasja menetlusele andes sisulisi selgitusi nii tema osalusel toimepandud kuriteo kui ka sellega seotud isikute kohta. Tema süü toimepandud teos ei ole suur ja tema suhtes toimuva menetluse osas puudub avalik huvi. Kahtlustatav Heiti Aak on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ning kohustusega teha 5 kuu jooksul 60 tundi üldkasuliku tööd. Ülaltoodust lähtuvalt, on kohus seisukohal, et prokuratuuri taotlus on põhjendatud ning kriminaalmenetluse Heiti Aak`i kahtlustuses KarS § 298 lg 1 järgi võib lõpetada vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu.

§ 385p -st 10 tulenevalt ei saa käesolevale määrusele määruskaebust esitada.

Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 202lg 4.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik