1-19-7732/5

(19231501317)Kohtukoosseis Kohtunik Katre Poljakova Sekretär Triin Pilberg Abiprokurör Katrin Tron Kaitsja Toomas Alp Kriminaalasi I.M süüdistus KarS § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses; Süüdistatav I.M , isikukood: XXX, xxxx, xxxx, xxxx, töökoht: xxxx, elukoht: xxxx ning xxxx, varasemalt kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 2 korral, käesolevas kriminaalasjas KrMS § 217 lg 2 alusel kahtlustatavana kinni peetud 22.06.2019.a kell 12:10 kuni 23.06.2019.a kell 13:30, tõkendit kohaldatud ei ole; RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest § 173 lg 1 - 4 ja § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 3; § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; § 313; KarS § - de 56 lg 1 ja § 68 lg 1 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada I.M KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda rahalise karistusega 300 (kolmsada) päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 10.- (kümme) eurot s.o summas 3000.- (kolm tuhat) eurot.
2. Juhindudes KarS § 68 lg 1 alusel ümber arvutada I.M poolt eelvangistuses viibitud aeg 22.06.2019.a kuni 23.06.2019.a, s.o. 2 (kaks) päeva vangistust rahaliseks karistuseks, lugeda I.M rahalisest karistusest kantuks 6 (kuus) päevamäära, seega ärakandmisele kuuluvaks lõplikuks karistuseks mõista I.M-ile rahaline karistus 294 (kakssada üheksakümmend neli) päevamäära, s.o. summas 2940.- (kaks tuhat üheksasada nelikümmend) eurot.
3. KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel I.M-ilt välja mõista riigituludesse menetluskuluna: 1 sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 810.- (kaheksasada kümme) eurot;
4. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et I.M tuleb mõistetud rahaline karistus ja menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Makseinfo menetluskulude ja rahatrahvi tasumiseks edastatakse kohtuotsuse jõustumisel I.M-ile posti teel aadressile: xxxx. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.  Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
5. peatüki
6. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Süüdistus ja kokkuleppe sisu I.M on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema, juhtis tahtlikult 22.06.2019 kella 12.09 ajal xxxx suunaga xxxx põik poole mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholisisaldus välja hingatavas õhus 1,00 mg/l, laiendmääratlusega 0,09 mg/l, lõplik lugem 0,91mg/l), millega rikkus Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja (LS) § 69 lg 2 p 1 ning Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega I.M pani toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise.
7. septembril 2019.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katrin Tron, süüdistatav I.M ja tema kaitsja jurist Toomas Alp käesolevas kriminaalasjas 2 alljärgneva kokkuleppe ja nimelt, et abiprokurör Katrin Tron nõuab kohtus I.M-i süüdi tunnistamist KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja viimase karistamist märgitud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 300 päevamäära ulatuses. KarS § 68 lg 1 tulenevalt arvata isiku karistuse hulka viimase kahtlustatavana kinnipidamise aeg s.o 22.06.2019.a kuni 23.06.2019.a s.t 2 päeva vangistust ehk 6 päevamäära rahalist karistust, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks rahaline karistus 294 päevamäära s.o 2940.- eurot. Kohtule kinnitamiseks esitatud kokkuleppest nähtub, et süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb tal kohustus tasuda riigi tuludesse sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest summas 810.- eurot. Kokku on lepitud selles, et kohtumenetluses tekkivad kohtumenetluse kulud, milliste suurus ei ole kokkuleppe sõlmimisel teada jäävad samuti süüdistatava kanda. Kohtule esitatud kokkuleppest nähtub, et I.M on kinnitanud, et tema on nõus süüdistuses esitatud kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega riigituludesse. Samuti nähtub kohtule esitatud kokkuleppest, et menetlusosalised on kokkuleppele jõudnud prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 21.10.2019.a toimunud kohtuistungil süüdistatav I.M tunnistas end süüdi temale KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ning nõustus sõlmitud kokkuleppega, selgitades, et kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahe. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katrin Tron ning süüdistatava kaitsja jurist Toomas Alp jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotlesid kohtult selle kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ning kaitsja ja abiprokuröri arvamused sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kohus leiab, et I.M tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele, arvestades KarS § 68 lg 1 sätestatut. Süüdistatavalt kuulub väljamõistmisele ka sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 810.- eurot riigituludesse, muid menetluskulusid antud kriminaalasjas tekkinud ei ole. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/ 3