Obsah (5)

§ 8§ 85§ 1531§ 153§ 84

4-20-3032 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. august 2020.a Pärnu, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-20-3032 (930019001502) Kohtunik Tambet G

) § 1531 lg 1 tunnustel selles, et K.B , olles väärteo toimepanemise ajal X OÜ ainuisikuline juhatuse liige, jättis tahtlikult MTA -le esitamata maksustamisperioodi

1. jaanuar-juuni maksudeklaratsioonid (vorm TSD), millega vähendas maksu- ja kinnipidamiskohustust kogusummas 2459,16 eurot. MTA-le andmete esitamata jätmist saab käsitleda tegevusetusdeliktina, mille puhul vastutab teo täideviijana isik, kes oli õiguslikult kohustatud seda tegema. Nõutavad teod seisnesid selles, et K.B oleks pidanud esitama maksudeklaratsioonid õigeaegselt, s.o 10.02.2019 jaanuar 2019 TSD, 10.03.2019 veebruar TSD, 10.04.2019 märts TSD, 10.05.2019 aprill TSD, 10.06.2019 mai TSD ja 10.07.2019 juuni TSD või korraldama nende esitamise X OÜ nimel. 1.
2. E-MTA teabesüsteemi töötamise registri andmete kohaselt oli X OÜ-sse registreeritud perioodil
3. jaanuar kuni 2019 juuni lihtsustatud kandega 8 töötajat. K.B jättis perioodil
4. jaanuar-juuni esitamata X OÜ maksudeklaratsioonid (vorm TSD). Eelnimetatud perioodil varjas K.B teadlikult X OÜ maksu- ja kinnipidamiskohustust kogusummas 2459, 16 eurot (20.01.2020 nr 12.2-3/050503-6 maksuarvestus ja sinna juurde kuuluv õiend 04.02.2020 nr 12.23/050503-6-1 on käesoleva protokolli Lisa 1). Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 180 lg 1 alusel esindab ja juhib osaühingut juhatus. ÄS § 183 alusel korraldab juhatus osaühingu raamatupidamist. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega.

§ 8

lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava maksukorralduse seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Juhatuse liikmeks olemine ei saa olla üksnes formaalne. 1.

1. Juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda üksnes füüsilise isiku kaudu. Äriregistri teabesüsteemi väljatrüki andmete kohaselt oli teo toimepanemise ajal X OÜ ainukeseks juhatuse liikmeks K.B. K.B volitused juhatuse liikmena kestsid perioodil 14.09.201811.11.
2. Seega oli K.B kohustatud, X OÜ endise juhatuse liikmena, esitama MTA-le nimetatud äriühingu
3. aasta jaanuar-juuni maksudeklaratsioonid (vorm TSD). Nimetatud kohustuse jättis K.B teadlikult ja tähtaegselt täitmata, millega rikkus

§ 85lg-s 4, tulumaksuseaduse (Tu

MS) § 13 lg-s 1; § 40 lg-s 1, 2, 4 ja 5; § 41 p -s 1 ja 3, sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 2 lg 1 p-s 1; § 9 lg 1 p-s 1 ja 4 sätestatud nõudeid ning on pannud toime

§ 1531

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

§ 1531

lg 1 kohaselt nähakse ette isiku vastutus maksuhaldurile tahtlikult andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest, kui sellega vähendatakse maksu või kinnipidamiskohustust. 1.3. 26.06.2020. a otsusega nr 930019001502 määrati kohtuvälise menetleja poolt eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest

§ 1531

lg 1 järgi K.B´ile (XXX) rahatrahv 90 trahviühikut, s.o 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot. Kaebaja K.B ja tema kaitsja A. Murulaid ei soovinud kohtuistungist osa võtta. Kaebuse sisu

1. 13.07.
2. a esitas K.B Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele, paludes kohtul tühistada kaevatav kohtuvälise menetleja 26.06.2020 otsus nr 930019001502/111 ja väärteomenetluse lõpetamist K.B suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel seoses tema teos

§ 1531lg 1 nimetatud väärteo tunnuste puudumisega.

2 4-20-3032 2.

1. K.B on seiskohal, et deklaratsioonide esitamata jätmise faktist ei saa järeldada, et perioodil jaanuar kuni juuni 2019 jättis K.B deklaratsioonid esitamata taktlikult. OÜ X asutamise eesmärk oli restorani avamine Pärnus X tänaval ja selle kaudu toitlustusteenuse pakkumine. Arvestades Pärnu eripära oli eesmärk selles, et restoran alustab tegevust suvehooaja algusest ehk sõltuvalt ilmaoludest kas 2019 mai või juunikuus. Antud asjas on menetlusalune isik andnud seletusi selles, et OÜ X majandustegevuse korraldamiseks sõlmis ta kokkuleppe U K´ga, kelle ta andis asjakohase nn täisvolikirja. Selle volikirja olemasolu ning asjaolu, et osaühingu tegevust korraldas volitatud isik, ei ole antud asjas vaidlust. K.B ei olnud teadlik sellest, et restoran oli avatud ka 2019 jaanuaris ning et selleks oli palgatud tööle töötajaid (nähtuvalt MTA andmetest oli 2019 jaanuaris söögikoht avatud ainult kahel päeval, veebruar kuni märts oli see suletud). Kuna igapäevast majandustegvust osaühingus korraldas volikirja alusel U K, ei saanudki see asjaolu talle vahetult teada olla. Töötajad olid tööle palgatud volitatud isiku, mitte kaebuse esitaja poolt, ilma kaebuse esitajat sellest teavitamata. Kuna ettevõtte eesmärk oli alustada majandustegevusega (avada restoran alles suvel), siis puudusid K.B ´l ka eeldused kontrollida, et äkki on restoran juba avatud ja sinna on ka töötajad palgatud. Mis aga puudutab 2019 aasta juunikuu deklaratsioone, siis need ei ole mitte esitamata jäetud vaid need on esitatud, küll aga teatud viivitusega. Seega ei ole tegemist mitte esitamata jätmise vaid esitamisega viivitamisega. Seega ei ole K.B tahtlikult varjanud teadlikult OÜ X maksu- ja kinnipidamiskohustust perioodil jaanuar kuni juuni
2. a. 2.
3. Menetlusalune isik leiab, et kohtuväline menetleja on selle OÜ X tegevuse hindamisel ja selle tegevuse maksustamisel käitud vastuoluliselt. 30.06.2020 on Maksu- ja Tolliamet koostanud OÜ X1 suhtes kontrolliakti nr 12.2-3/050505-9, mille kohaselt on aadressil Pärnu, X tegutseb ühtne majandusüksus, mille tegevus on jagatud kolme formaalselt iseseisva äriühingu OÜ X1, OÜ X ja OÜ X2 vahel, ning majandavaks äriühinguks on OÜ X
4. Kontrollaltis viidatud majandusüksuse all peetakse silmas justnimelt OÜ X poolt majandatud restorani, mille kaudu OÜ X toitlustusteenust pakkus ja mille tegevusega seonduvate maksude deklareerimata jätmist MTA käesolevas väärteoasjas kaebajale ette heidab. Kontrollaktis jõudis Maksu- ja Tolliamet järeldusele, et põhjendatud on OÜ X ja OÜ X2 maksukohustuste omistamine OÜ-le X1, kuna äriühingud tegutsesid OÜ X1 täieliku juhtimise ja kontrolli all. OÜ X ja OÜ X2 ei omanud iseseisvat majandustegevust, vaid OÜ X oli loodud üksnes tegevuskoha tegutsemiseks, töötavatele isikutele töötasude maksmiseks, ettevõtlusest raha välja viimiseks, maksukohustuse väiksemana deklareerimiseks ja deklareeritud maksude tasumise vältimiseks ning OÜ X2 kaasati raha liikumisahela pikendamiseks, U K elukoha kulutustelt erisoodustuse maksude tasumise vältimiseks. Puudub igasugune vajadus kontrollaktis kirjeldatud äriühingute ahela abil tegutsemiseks, kui kogu restorani tegevus oleks võinud toimuda ainult OÜ-s X
5. Kuna muud põhjust kolme seotud äriühinguga tegutsemiseks ei nähtu, siis saigi tegevuse selliselt korraldamise ainus eesmärk olla tahtlik maksueelise saamine. Seetõttu kuuluvad OÜ X ja OÜ X2 poolt tasumata jäetud maksud tasumisele OÜ X1 poolt. Seega saab MTA käsitlust mööda maksukohustust, mille deklareerimata jätmist käesolevas väärteoasjas heidetakse ette kaebajale, omistada OÜ-le X
6. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele
7. 19.08.
8. a esitas MTA vastuse kohtule esitatud kaebusele, mille järgi on kohtuväline menetleja seisukohal, et üksnes iseenda variisikuks nimetamine ja väide, et ettevõtte juhtimisega juhatuse liikmena tegeletud, ei vabasta teda vastutusest. Kohtuväline menetleja jääb seisukohale, et väärteomenetluse tõendeid kogumis hinnates saab jõuda järeldusele, et K.B pani talle etteheidetava teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtuväline menetleja selgitab, et kaebuse esitaja väited 30.06.2929 kontrollakti nr 12.2-3/0505059 andmise osas on küll õiged, kuid eelnimetatud maksukontroll ei ole jõudnud veel maksuotsuseni. 3 4-20-3032 Väärteoasjas on väärteoprotokollis nimetatud tõenditega tõendatud, et K.B olles väärteotoimepanemise ajal X OÜ ainuisikuline juhatuse liige jättis tahtlikult tähtaegselt MTA -le esitamata maksustamisperioodi 2019 jaanuar-juuni maksudeklaratsioonid TSD (jättis deklareerimata X OÜ töötajate töötasud), millega vähendas ettevõtte nimetatud perioodi maksu - ja kinnipidamiskohustust 2459,16 eurot. Väärteoasjas on tõendatud, et 8 töötajat kelle töötasu deklareerimata jäeti olid töösuhtes just X OÜ-ga. Pärnu Maakohtu seisukoht
9. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et K.B poolt maakohtule esitatud kaebus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Menetlusalune isik K.B vaidlustab väärteo toimepanemist, leides, et ta ei ole tahtlikult varjanud OÜ X maksu- ja kinnipidamiskohustust perioodil jaanuar kuni juuni
10. Kaebaja toetub väitele, et igapäevast majandustegvust osaühingus korraldas tegelikult volikirja alusel U K, mistõttu ei saanudki K.B olla teadlik sellest, et restoran oli avatud
11. a jaanuarikuust alates ja et ka töötajaid olid tööle palgatud. VTMS § 72 lg 1 kohaselt teeb kohtuväline menetleja VTMS § -s 73 märgitud lahendi menetlusaluse isiku ütlustest, asjas kogutud tõenditest, esitatud vastulausest ja sellele lisatud materjalist lähtudes kirjalikus menetluses menetlusosalisi välja kutsumata. 1
12. Menetlusalusele isikule K.B-le heidetakse ette

§ 153

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist, mis seisneb selles, et K.B jättis X OÜ juhatuse liikmena tahtlikult MTA-le esitamata maksustamisperioodi

1. jaanuar kuni juuni tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon id (vorm TSD), millega vähendas tahtlikult maksu- ja kinnipidamiskohustust kogusummas 2459,16 eurot. Tulenevalt KarS § 13 lg 1 vastutab isik tegevusetuse eest, kui ta oli õiguslikult kohustatud tegutsema. Vaidlust ei ole selles, et K.B on olnud ajavahemikul 14.09.2018 kuni 11.11.
2. a ÄS § 180 lg 2 tähenduses X OÜ juhataja, kellel lasub

§ 8

lg 1 alusel kohustus täita maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ning täielik täitmine. 5.

1. VTMS § 123 lg-st 2 alusel peab maakohus kohtuvälise menetleja karistusotsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel arutama väärteoasja täies ulatuses algusest peale ( ), sõltumata kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, mistõttu annab kohus ka hinnangu, kas menetlusaluse isiku poolt andmete esitamata jätmisega on maksukohustust vähendatud. Väärteoasjas materjalidest nähtub, et X OÜ (X) nimelt on jäetud maksuhaldurile esitamata
2. aasta jaanuar-juuni TSD, mis tulid esitada: 10.02.2019 jaanuar 2019; 10.03.2019 veebruar 2019; 10.04.2019 märts 2019; 10.05.2019 aprill 2019; 10.06.2019 mai 2019 ja 10.07.2019 juuni 2019 (e-MTA teabesüsteemi väljavõtted). Kohtule esitatud kaebuses ja MTA-le esitatud vastuväidetes ei ole kaebaja vaidlustanud asjaolu, et väärteoprotokollis kajastatud maksukohustust on varjatud suurusjärgus 2459,16 eurot. Kohus leiab, et on tõendatud asjaolu, et 09.03.2020 vaatlusprotokolliga nr 930019001502/97 X OÜ on korraldanud aadressil X, Pärnu linn majandustegevust toitlustusettevõttena. Samuti nähtub 28.02.2020 e-MTA töötamise registri väljatrükist, et perioodil 01.01.2019 kuni 31.05.2019 on lihtsustatud kandega registreeritud X OÜ-sse kaheksa töötajat. 23.10.2019 vaatlusprotokoll nr 930019001502/54, 04.11.2019 vaatlusprotokoll nr 930019001502/66 ja 08.11.2019 vaatlusprotokoll nr 930019001502/68 alusel loeb kohus tõendatuks asjaolu, et X OÜ töötajatele M S’le, T J’le, J V’le ja S J’le (edaspidi: töötajad) on tehtud perioodil
3. jaanuar-juuni töötasu väljamakseid, mis nähtuvad 20.01.2020 koostatud maksuarvestuses nr 12.2-3/050503-6 ja 04.02.2020 õiendis nr 12.23/050503-6-
4. 20.01.2020 koostatud maksuarvestuse kohaselt on netotasu väljamakse arvestatud perioodil jaanuar kuni august 2019 kokku summas 3639 eurot. Maksudeklaratsioonide (TSD) 4 4-20-3032 esitamata jätmisega on K.B varjanud X OÜ maksu- ja kinnipidamiskohustust kokku summas 2459,16 eurot. 5.1.
5. M S, T J, J V ja S J on väärtoeasjas andnud tunnistajatena ütluseid selle kohta, et ajavahemikul 01.01.2019 kuni 13.06.2019 on nad saanud sularahas töötasu kätte. Tunnistaja S. J ei kinnita sularaha saamist, kuid selgitab, et kassa sularaha väljamaksete kviitungitel on tema allkiri. Kohus leiab, et eeltooduga on tõendatud nimetatud töötajatele TuMS § 12 lg 1 tähenduses X OÜ poolt residendist füüsilistele isikutele palgatulu maksmine. TuMS § 13 lg 1 kohaselt maksustatakse tulumaksuga kõik rahalised tasud kõik rahalised tasud, mida makstakse töötajale, sh palk, lisatasu, juurdemakse, puhkusetasu, töölepingu ülesütlemisel ettenähtud hüvitis, haigushüvitis ning riigieelarvest hüvitatav puhkusetasu. TuMS § 41 p 1 alusel peetakse tulumaks kinni residendist füüsilisele isikule makstavalt tulumaksuga maksustamisele kuuluvalt palgalt ja muudelt tasudelt. Tulumaks peetakse kinni väljamakse tegemisel. TuMS § 40 lg 1 kohaselt on tulumaksu kinnipidaja residendist juriidiline isik või tööandja. TuMS § 40 lg 2 kohaselt on tulumaksu kinnipidaja on kohustatud pidama §-s 41 loetletud väljamaksetelt kinni tulumaksu vastavalt § 43 lõikes 1 sätestatud määradele. Seega pidi X OÜ juhataja K.B osaühingu poolt töötajate palgalt ajavahemikul
6. a jaanuar kuni juuni arvestatud tulumaksu TuMS § 40 lg 4 alusel kinni pidama ja oli ka kohustatud kinnipeetud tulumaksu kogusummas 909,73 eurot kandma üle Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu
7. kuupäevaks. TuMS § 40 lg 5 kohaselt on tulumaksu kinnipidaja kohustatud esitama lõikes 4 nimetatud tähtpäevaks Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni. 5.1.
8. Lisaks tulumaksu kinnipidamiskohustuse täitmata jätmisele jättis K.B X OÜ juhatajana maksuhaldurile esitamata andmed töötasult arvestatava sotsiaalmaksu kohta (SMS § 2 lg 1 p 1). SMS § 4 p 1 alusel oli sotsiaalmaksu maksjaks residendist juriidiline isik X OÜ. SMS § 9 lg 1 p 1 kohaselt oli K.B kohustatud arvestama sotsiaalmaksu maksja (X OÜ) SMS § 2 lõike 1 p-des 1–4, 6, 8 ja 9 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu iga kindlustatava kohta ja maksma SMS § -s 7 toodud määras (33%) sotsiaalmaksu. Töötajate töötasudelt arvestatud sotsiaalmaksu suuruseks on 1549,43 eurot. SMS § 9 lg 1 p 4 kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud üle kandma tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole maksustamisperioodile järgneva kuu
9. kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile vastava maksudeklaratsiooni. Sotsiaalmaksuga maksustatava töötajatele tehtud töötasu kohta ei ole menetlusalune isik maksuhaldurile TSD-s andmeid esitanud. Kohus leiab, et väärteoasjas on leidnud tõendamist X OÜ juhataja K.B tegevusetuses

§ 1531

lg 1 järgi kvalifitseeritav väärteokoosseisu objektiivsed tunnused, s.o maksuhaldurile andmete esitamata jätmine, mille tulemusena on vähenenud maksu- või kinnipidamiskohustus (2459,16€). Kuigi K.B on 29.11.2020 esitanud maksuhaldurile tagasiulatuvalt jaanuar kuni mai 2019. a TSD maksudeklaratsioonid, on K.B poolt siiski rikutud maksuseadustest tulenevat kohustust tähtaegselt arvestada ja tasuda riigile seadusest tulenev maksukohustus, mille kohta tuleb maksuhaldurile esitada ka vastav maksudeklaratsioonid (TSD vorm). 5.2.

§ 1531

lg 1 näeb ette väärteokaristuse, kui maksuhaldurile jäetakse andmed tahtlikult esitamata. Kohtuvälise menetleja hinnangul on K.B pannud väärteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 järgi paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kaebaja leiab, et deklaratsioonide esitamata jätmise faktist ei saa järeldada, et perioodil jaanuar kuni juuni

1. a jättis K.B deklaratsioonid taktlikult esitamata, sest X OÜ majandustegevuse korraldamiseks oli tal sõlmitud kokkuleppe U K’ga, kellele on andnud nn täisvolikirja, s.t X OÜ esindusõiguse. Kohus leiab, et K.B pidas võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, sest teadis, et X OÜ restoran alustab
2. a äritegevusega, mis toob kaasa kohustuse arvestada ja tasuda riigile makse. Asjaolust, et U. K asub
3. a X OÜ kaudu juhtima restorani aadressil Pärnu linnas X, oli K.B enda sõnul teadlik. Väärteoasjas üle kuulatud U K ütluste 5 4-20-3032 kohaselt oli K.B OÜ X ametlikuks esindajaks, kes pärast juriidilise isiku juhatuse liikmeks saamist avas pangas osaühingu nimele pangakontod ja andis U. K’le üle OÜ X restorani juhtimise. Nimetatud asjaolud kajastuvad ka menetlusaluse isiku K.B ülekuulamise protokollist, kes enda sõnul on olnud variisik ja juriidilise isiku tegelikuks juhiks on olnud U. K. Asjaolu, et K.B oli U. K organiseeritud tegevusse n-ö variisikuna, kellena K.B on ennast ka kohtuvälisele menetlejale esitlenud, tähendab ka seda, et isik mõistis väga hästi, et tema ülesandeks on olnud esindada X OÜ ametiasutustes ja vastutada maksukohustus e täitmise eest. Menetlusalune isik K.B jäi kohtu hinnangul maksudeklaratsioonide esitamata jätmisel põhjendamatult tegevusetuseks olukorras, kus oli teadlik, et juriidiline isik jätkab tegevust toitlustusäris, millega tundis ära oma käitumise ebaõigussisu (tahtluse intellektuaalne element). Kohtu hinnangul on K.B tegevusetuses ka kaudse tahtluse voluntatiivse elemendi tunnused, sest K.B soostus maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täitmata jätmisega. K.B ütlustest nähtub, et ta oli teadlik, et maksukohustuslasest osaühing tegutseb ettevõtjana restorani kaudu, mille majandustegevus pidi käivituma
4. a. Paljasõnaline on aga menetlusaluse isiku K.B väide, et ta ei pidanud võimalikuks, et restoran alustab tegevusega hooajaliselt alates maikuust, sest ka
5. a mai- ja juunikuu TSD maksudeklaratsioonid on maksuhaldurile esitamata, kuigi K.B väitel pidi restoran sel ajal tegutsema, sest Pärnu toitlustuskohtadel on siis kliente. K.B ei olnud ka kokkulepet X OÜ raamatupidamise korraldamiseks ega maksuhaldurile maksudeklaratsioonide esitamiseks. Menetlusalune isik K.B oli teadlik X OÜ tegevusest toitlustusäris, mis vajab käigushoidmiseks tööjõudu ja toob kaasa kohustuse arvestada tööjõumakse. Kohus leiab, et K.B möönis deklareerimisele kuuluvate maksustamisobjektide olemasolu põhjusel, et restorani tegevus jätkus, kiites TSD maksudeklaratsioonide esitamata jätmisega heaks õigusvastase olukor rana maksu- ja kinnipidamiskohustuse täitmata jätmise (KarS § 16 lg 4). 1 5.
6. Kohus leiab, et K.B on täitnud

§ 153lõikes 1 sätestatud väärteokoosseisu.

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus tegi kindlaks, et K.B-le omistatud süütegu vastab süüteokoosseisule ning tegemist on õigusvastase teoga. Kohtu järeldust ei väära ka kaebaja seisukoht, et MTA seisukoht OÜ X tegevuse hindamisel tundub vastuoluline. Nimelt on 30.06.2020 on Maksu- ja Tolliamet koostanud OÜ X1 suhtes kontrolliakti nr 12.2-3/050505-9, mille kohaselt on aadressil Pärnu, X tegutseb ühtne majandusüksus, mille tegevus on jagatud kolme formaalselt iseseisva äriühingu OÜ X1, OÜ X ja OÜ X2 vahel, ning majandavaks äriühinguks on OÜ X1. Kontrollaktis on maksuhaldur kasutanud majandusliku tõlgendamise meetodi (

§ 84

) , esitades seisukoha, et maksuobjekt võib olla omistatav teisele maksukohustuslasele (OÜ X1). Kohus ei ole seotud maksuhalduri erinevate tõlgendustega maksukohustuse hindamisel, vaid lähtub menetlusalusele isikule etteheidetavast maksuväärteokooseisust (

§ 1531

lg 1), mis on leidnud tõendamist, ja kaebuse piiridest, mistõttu ei oma asjas tähtsust, kas maksuobjekt võib olla teisele isikule omistatav. Kuivõrd menetlusalune isik on väärteod toime pannud, siis ei esine väärteoasjas VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Ka pole tuvastatud asjaolusid, mis tooksid kaasa võimaluse menetluse lõpetamiseks VTMS § 30 kohaselt. Karistus 1 6. Kohtuväline menetleja on K.B-le (K.B) määranud karistuseks

§ 153lg 1 alusel rahatrahvi 90 trahviühikut, s.o 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot.

Kaebaja ei ole vaidlustanud kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistust. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ § 1531 lg 1 sätestab põhikaristuse sanktsioonina kõige kergema karistusliigina rahatrahvi kuni 300 trahviühikut. 6 4-20-3032 K.B süü suurust mõjutab esmalt väärteo toimepanemise subjektiivne külg, s.o väärteo toimepanemine kaudse tahtlusega. Samuti arvestab kohus asjaoluga, et K.B tegevusetuse tulemusena on maksukohustus vähenenud 2459,16 eurot, mis ei ole suur, seega saab antud süüteokoosseisu arvestades rääkida alla keskmise süü suurusest. Kohus leiab, et rahatrahv alla keskmise sanktsioonimäära on karistusena põhjendatud. Menetlusalune isik oli enda ütluste kohaselt teadlik, et asub osaühingu juhatajaks, mõistes seejuures, et tal tuleb hakata täitma maksukohustusi ja esitada maksudeklaratsioone, kuid jättis sellele vaatamata tahtlikult maksuhaldurile maksukohuste aluseks olevad andmed esitamata. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et K.B puhul ei esine karistust kergendavad ega ka raskendavaid asjaolusid, seejuures on kohtuväline menetleja põhjendatult viidanud eri- ja üldpreventiivsetele kaalutlustele. Karistus peab mõjutama isikut edaspidi hoiduma sarnaste õigusrikkumist toimepanemisest, mis antud juhul vastab K.B süü suurusele. K.B on asunud enda teada osaühingu juhiks n -ö variisikuna, mis viitab sellele, et ta kiitis heaks mistahes ebaseadusliku olukorra, mis võib tekkida sellest, kui äriühingu juhatus ei täida tegelikult oma juhtimisfunktsiooni. Kohus leiab, et määratud karistus on piisav, et suunata K.B õiguskuulekale käitumisele. Edaspidi peaks menetlusalune isik hoiduma kohustustevastasest käitumisest, et tema tegevusetusest ei tekiks õigusvastast olukorda. Kuigi K.B ei ole varem maksuväärteo korras karistatud, ei mõjuta see kohtu järeldust, sest korduva rikkumise korral oleks karistus pidanud olema keskmise sanktsiooni määra lähedal.

§ § 1531 lg 1 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, mistõttu on kohtu hinnangul karistuse määramisel arvestatud asjaoluga, et süü ei ole suur. K.B võttes arvesse rikkumise iseloomu on põhjendatud rahatrahv 90 trahviühikut. Eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Maksukohustuste täitmine on oluline, et oleksid tagatud avalikud teenused ja riigi toimimine. Seega ei ole tegemist vähetähtsa väärteoga, mistõttu peab ka karistus vastama toimepandud teo raskusele ja mõjutama rikkujat edaspidi rikkumistest hoiduma. Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt K.B põhikaristuseks määratud rahatrahv 90 trahviühikut, vastab K.B süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele. Menetluskulud VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuivõrd esitatud kaebuse jätab kohus rahuldamata ning Maksu- ja Tolliameti 26.06.2020 otsuse väärteoasjas nr 930019001502 muutmata, siis jäävad menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Tambet Grauberg kohtunik 7