← Eesti

2-21-5072/48

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht

  1. september
  2. a, Tallinn Kohtuasja number 2-21-5072 Kohtuasi X avaldus lapse Y suhtes vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks või suhtlemise korra määramiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  3. detsembri
  4. a kohtumäärus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Q
  5. jaanuari
  6. a määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Mihhail Šerle ja vandeadvokaat Arina Liskmann-Getsu Puudutatud isik I Y (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Imbi Seimar Puudutatud isik II Q (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Tatjana Kalin Eestkosteasutus Tallinna linna Kristiine Linnaosa Valitsus (registrikood 75014238) Eestkosteasutus Kohila Vallavalitsus (registrikood 75018851) Eestkosteasutus Tallinna linna Lasnamäe Linnaosa Valitsus (registrikood 75016013) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  7. Jätta Harju Maakohtu
  8. detsembri
  9. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-5072 muutmata.
  10. Jätta määruskaebus rahuldamata. 1
  11. Määruskaebemenetluses kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda, välja arvatud lapse Y esindaja kulud, mis jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Avalduse asjaolud
  12. Lapse Y (puudutatud isik I) isa X (avaldaja) esitas kohtusse avalduse, milles palus osaliselt lõpetada vanemate ühine hooldusõigus lapse suhtes ja anda avaldajale ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha määramisel ja lapse haridusküsimuste üle otsustamisel.
  13. Avalduse kohaselt on laps viimased kaks aastat elanud koos vanematega isale kuuluvas majas ja laps on harjunud elulaadiga, kus tal on piisavalt ruumi mängimiseks (mh õues liivakast, batuut, lastenurk, terrass) ja on olemas kõik vajalik kohaseks arenguks. Laps on sünnist alates ühe neeruga, mistõttu on talle äärmiselt vajalik värske õhu olemasolu. Just majas elades oleks lapsel võimalus rohkem liikuda. Avaldaja töötab vaba graafikuga ning käib tööl esmaspäevast reedeni ajavahemikus 9.00–16.
  15. Avaldaja ja Q (puudutatud isik II, lapse ema) vahel on tekkinud vaidlus, mis lasteaias laps peaks käima. Enne lahkuminekut leppisid vanemad kokku, et laps hakkab käima CCC lasteaias. Hiljem muutis lapse ema oma seisukohta ning on arvamusel, et laps peab käima Tallinnas ZZZ lasteaias. Lapse isa arvates selles lasteaias käimine ei ole lapse huvides. AAA ja LLL lasteaiad on väiksemad ning hariduse omandamine toimub seal eesti keeles, lasteaiad on loodusele lähemal kui Tallinnas asuv lasteaed.
  16. Menetluse käigus esitas isa avalduse suhtlemise korra määramiseks, selgitades, et suhtlemise korra määramise avaldus on alternatiiviks, kui ühist hooldusõigust ei lõpetata. Isa ettepanek suhtlemise korraldamiseks oli järgmine: 1) Lapsel on vahelduv elukoht nn pikk nädal-lühike nädal põhimõttel: paarisnädalatel viibib laps isaga kolmapäeval ja neljapäeval ning emaga esmaspäeval, teisipäeval, reedel, laupäeval ja pühapäeval, paaritutel nädalatel vastupidi; 2) Lapse üleandmine toimub järgmiselt: paarisnädalatel võtab isa lapse teisipäeva õhtul lasteaiapäeva lõpus lasteaiast ning viib lapse lasteaeda neljapäeva hommikul. Paaritutel nädalatel võtab isa lapse ema juurest paaritule nädalale eelneva pühapäeva õhtul kell 2 17.30 ning viib lapse lasteaeda paaritu nädala teisipäeva hommikul, samuti võtab isa lapse lasteaiast lasteaiapäeva lõpus paaritu nädala neljapäeval ning viib lapse ema juurde tagasi pühapäeva õhtul kell 17.
  17. 3) Kui laps on haige või kui on nädalavahetus või muul põhjusel lasteaiavaba päev, toimub lapse üleandmine ema juures õhtuti kell 17.
  18. 4) Lapse huviringidesse, trennidesse, sõprade sünnipäevadele, arsti juurde või muudele vajalikele kohtumistele jõudmise ja sealt ära toomise eest hoolitseb vanem, kelle juures laps suhtluskorra järgi viibib. 5) Arsti juurde vms kohta aja broneerimisel kooskõlastab vanem selle viivitamata teise vanemaga, kui suhtluskorra järgi langeb broneeritud aeg ajale, mil laps on selle vanemaga. 6) Mõlemal vanemal on õigus lapsega puhata välisriigis. Vanemad ei tee lapse välisreisidele põhjendamatuid takistusi. Välisreisi toimumisest, sh riigist ja linnast koos hotelli teabega, teavitab vanem teist vanemat ette vähemalt 1 kuu. Vanema küsimisel annab teine vanem lapsega reisivale vanemale notariaalselt kinnitatud nõusoleku. 7) Suhtluskord kehtib ka ajal, kui laps läheb kooli. 8) Muudatusi suhtluskorras tehakse ennekõike sõltuvalt lapse päevakavast. 9) Kui laps käib koolis, on kummalgi vanemal õigus veeta lapsega suvevaheajal järjest vähemalt kaks nädalat. Menetlusosaliste seisukohad
  19. Tallinna Kristiine Linnaosa Valitsus andis teada, et lapse ema sõnul läksid nad mehega lahku
  20. a novembris.
  21. a märtsis proovisid veel kord koos elada, kuid mehe alkoholitarbimise, pidevate tülide ja erimeelsuste tõttu läksid uuesti lahku. Lapse ema sõnul joob avaldaja lapse nähes õlut, tema käitumine on ettearvamatu. Puudutatud isiku II väitel püüdis avaldaja
  22. a novembris alkoholijoobes sooritada enesetappu. Puudutatud isik II ei usalda meest ja on arvamusel, et lapse isa tahab vabaneda elatise kohustusest. Lapse ema sõnul ei tundnud isa lapse vastu huvi lapse imiku- ja väikelapseeas. Isa ei soovinud poja eest hoolitseda, temaga jalutada ja mängida. Kooselu ajal ei huvitunud mees pere päevastest tegemistest, tegi tihti tööl ületunde, oli väsinud ja ärritunud.
  23. a märtsis lõi mees naist tüli käigus, laps läks ema kaitsma.
  24. Lapse ema asub peale lapsehoolduspuhkust
  25. a oktoobris tööle PPP, kus saab graafiku järgi töötades oma tööaega reguleerida vastavalt laste vajadustele. Laps käib Tallinnas venekeelses lasteaias. Laps vajab logopeedilist abi, kuna kogeleb. Ema soovib, et laps läheks Tallinna Fi eelkooli ja hiljem asuks seal ka õppima. Lapse ema elab käesoleval ajal lastega oma ema juures eramajas ja remondib kahetoalist korterit Lasnamäel. Uues korteris on suuremad toad, kui on KKK tänava korteris ja lastele on seal paremad tingimused. Kool asub kodu lähedal. Ema väitel soovib isa saata last eestikeelsesse lasteaeda ja kooli. Ema sõnul ei ole isa ootused lapse osas realistlikud, sest poeg ei ole valmis õppima eesti keeles, ta vajab ka emakeelse hariduse omandamisel logopeedilist abi.
  26. Vestluses lastekaitse spetsialistiga kogeles laps tugevalt. Laps ütles, et isaga koos nad jalutavad, käivad kala püüdmas. Isal on kass ja koer ning vutid. Lapse sõnul on tal isaga huvitav, aga ta sooviks elada koos ema ja õega.
  27. Avaldaja elab eramajas suvilarajoonis, maja on remonditud, poeg jagab tuba isa vanema tütrega, kes käib isal külas. Poeg on isa juures üle nädala reedest pühapäevani. Isa suhtleb telefonitsi pojaga iga päev. Isa väitel kogeleb laps temaga rääkides väga vähe, lapse kõnedefekt väljendub pigem ema juuresolekul. Isa põhjendab seda lapse kartusega ema suhtes, kuna ema 3 ärritub kergesti ja karjub lapse peale. Avaldaja sõnul kooselu ajal pööras Q vähe tähelepanu kodu korrashoiule ja puhtusele, tegeles vähe lastega. Isa soovib panna lapse eestikeelsesse AAA lasteaeda ja edaspidi Kohila Põhikooli. Laps oskab juba paari eestikeelset sõna ning on valmis minema eestikeelsesse lasteaeda ja eelkooli. Avaldaja töögraafik võimaldaks tal last kasvatada.
  28. Eestkosteasutus märkis, et vanemate vahel puudub usaldus ja koostöövalmidus. Isa tahab poega kasvatada, kuid ei ole soovinud luua sidet tütrega. Lastekaitse spetsialisti hinnangul on isal lapse suhtes liiga suured ootused, et poeg suudaks eelkoolist alates õppida eesti keeles. Pigem võiks laps omandada alghariduse emakeeles. Kui laps läheb sügisel eelkooli, oleks lapse huvides suhtluskord, kus ta saaks üle nädala pika nädalavahetuse (nt neljapäevast pühapäevani) olla isaga. Soovi korral saaks isa nädala sees mõne õhtu veeta pojaga ja luua usaldusliku sideme tütrega. Eestkosteasutus ei toetanud avaldaja avaldust ainuhooldusõiguse saamiseks lapse viibimiskoha ja hariduse küsimustes ega kohtmenetluse ajaks suhtluskorra kehtestamist, kus poeg viibiks isa ja ema juures nädala kaupa.
  29. Kohila Vallavalitsus vestles mõlema vanemaga. Isa sõnul on tema kodus olemas kõik vajalik lapse kasvatamiseks. Lapse isa avaldas, et tema plaan on laps panna viimaseks lasteaiaaastaks Kohila valda Sutlemasse LLL lasteaeda ning sealt edasi Kohila Mõisakooli esimesse klassi. Isa töögraafik võimaldab tema sõnul lapsega tegeleda, teda lasteaeda viia ja sealt tuua ning hiljem koolis käies saaks laps kasutada juba koolibussi. Lapse emaga on avaldaja sõnul suhted konfliktsed, sest puudutatud isik II manipuleerib lapsega, on närviline. Samuti ei andnud lapse ema alguses teada, kus on Tallinnas lapse elukoht, millega isa tahtis tutvuda.
  30. Lapse ema sõnul mindi avaldajaga lahku seetõttu, et avaldaja tarbis sageli alkoholi. Samuti oli suhtes nii vaimset kui paaril korral füüsilist vägivalda. Lapse emal ei ole otseselt midagi selle vastu, et laps veedaks aega isaga, kuid ohuna näeb isa alkoholi tarbimist sel ajal, kui laps seal on. Puudutatud isik II leidis, et poeg ja tütar peaksid kasvama koos, et nende vahel tekiks õe ja venna side. Kuna lapse emakeel on vene keel ning tal on olnud probleeme kõne eakohase arenguga, on oluline, et laps omandaks esmalt oma emakeele ehk vene keele. Seejärel on sealt kõrvalt võimalik asuda õppima eesti keelt. Selle plaani realiseerimiseks on ema soov, et laps käiks lasteaia lõpuni ZZZ lasteaias, mis on venekeelne lasteaed, kuid kus tänaseks on lapse vanuserühmale lisandunud eesti keel. Edaspidi on ema soov panna laps Fisse, sinna on planeeritud ka eelkool, kus on võimalik õppida keelekümblusklassis. Selleks, et saada laps sobivasse kooli, toimus ka elukoha vahetus Tallinnas. Ema sõnul vajab laps eelkõige rutiini ja kindlat rütmi argielus, vähem ekraaniaega ning võimalik, et ka tulevikus on vajalikud mingid tugiteenused, et lapse kõne arengut toetada.
  31. Kohila Vallavalitsus leidis, et ei ole alust ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning ainuhooldusõiguse andmiseks lapse isale lapse viibimiskoha ning haridusküsimuste osas. Eestkosteasutus leidis, et ema plaan lapse haridustee osas on rohkem lapse vajadusi arvestav. Kõne arengu probleemide puhul on oluline, et laps omandaks algul enda emakeele ning seejärel on sellele lisaks võimalik omandada teine keel. Kohila vallas puudub võimalus venekeelses lasteaiarühmas käimiseks. Nii Kohila gümnaasium kui Kohila mõisakool on eestikeelsed koolid ning seega puudub Kohila piirkonnas võimalus ka venekeelse või keelekümblusmeetodil põhihariduse omandamiseks.
  32. Lapse ema palus avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks jätta rahuldamata. Ema palus mitte määrata lapsele vahelduvat elukohta, kuna lapsel on raske Tallinna ja Kohila vahet sõita ja hommikul Kohilast kooli minna. Ema tegi omapoolse ettepaneku suhtlemise korra määramiseks: 4 1) Laps kohtub isaga paarisnädalate nädalavahetustel alates reedest kuni pühapäevani. Kohtumised toimuvad selliselt, et isa võtab lapse reedel kell 17.00 lasteaiast ning toob tagasi koju hiljemalt kell 19.00 pühapäeval. Lapse viibimisel isa juures isa kohustub järgima lapse tavalist päeva-, eelkooli-, treeningute- ja toitlusplaani. 2) Isa kohtub oma lapsega igal paaritul nädalal esmaspäeval ja kolmapäeval. Kui vanemad ei lepi kokku teisiti, esmapäeval võtab isa lapse lasteaiast kell 14.45 ja viib lapse ema juurde koju tagasi õhtul kell 19.
  33. Kui vanemad ei lepi kokku teisiti, kolmapäeval võtab isa lapse lasteaiast kell 14.45 ning neljapäeval hommikul hiljemalt 09.00 viib lapse lasteaia tagasi. Isa on kohustatud järgima lapse eelkooli- ja treeninguteplaani. 3) Kui laps haigestub, viibides isa juures, siis isa peab viivitamatult teatama sellest emale ja tooma lapse koju tagasi.
  34. Lapse ema oli osaliselt nõus isa pakutud järgmiste punktidega, kuid täpsustas neid: 1) Lapse huviringidesse, trennidesse, arsti juurde või muudele vajalikele kohtumistele jõudmise ja sealt ära toomise eest hoolitseb vanem, kelle juures laps suhtluskorra järgi viibib. Arsti juurde vms kohta aja broneerimisel kooskõlastab vanem selle viivitamata teise vanemaga, kui suhtluskorra järgi langeb broneeritud aeg ajale, mil laps on selle vanemaga. 2) Emadepäeva nädalavahetuse (laupäeva hommikust kell 10.00 pühapäeva õhtuni kell 18.00) veedab laps emaga, isadepäeva nädalavahetuse (laupäeva hommikust kell 10.00 pühapäeva õhtuni kell 18.00) veedab laps isaga. 3) Ema sünnipäeval on laps emaga, isa sünnipäeval isaga; kui vanema sünnipäev on tööpäeval, kohtub laps selle vanemaga õhtul kuni kolm tundi, lähtudes lapse režiimist, kuna vanemad kohustuvad järgima lapse tavalist päeva-, eelkooli-, treeningute- ja toitlusplaani. Kui vanema sünnipäev on nädalavahetusel, kohtub laps selle vanemaga sünnipäeva hommikust kell 10.00 kuni õhtuni kell 18.
  35. 4) Laps veedab oma sünnipäeva selle vanemaga, kelle juures ta suhtluskorra järgi viibib. Sellel kuupäeval teisel vanemal on õigus last tema sünnipäeval isiklikult või telefoni teel õnnitleda. Kui lapse sünnipäeva peetakse koos külalistega peona (mängutoas, kinos vms lastele suunatud tegevuskohas), on mõlemal vanemal õigus peol viibida, kui on olemas eelkokkulepe. 5) Pereliikmete, vanemate lapse sõprade sünnipäevad ja lähisugulaste (vanemad, õed, vennad, nende lapsed) sünnipäevade ja muude oluliste perekondlike tähtpäevade või pidude/koosviibimiste puhul, mil vanem soovib lapsega koos viibida, kuid suhtluskorra järgselt on laps teise vanema juures, annab vanem suhtluskorra muutmise soovist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teada esimesel võimalusel. Vastutulekust suhtluskorra muutmiseks eelnimetatud tähtpäevade tähistamiseks on tungivalt soovitatav ning teine vanem ei või sellest põhjendamatult keelduda. 6) Laps veedab iga paarisaasta jõulud (24–26 detsember) isaga ja uusaasta (
  36. detsember–
  37. jaanuar) emaga, paaritutel aastatel vastupidi, kui vanemad ei lepi kokku teisiti. 7) Mõlemal vanemal on õigus lapsega puhata välisriigis puhkuse ajal ja lapse vaheajal. Vanemad ei tee lapse välisreisidele põhjendamatuid takistusi. Välisreisi toimumisest, sh riigist ja linnast koos hotelli teabega, teavitab vanem teist vanemat ette vähemalt 1 kuu (välja arvatud kuumad pakkumised, kus saab sõita juba lähemal ajal). Vanema küsimisel annab teine vanem lapsega reisivale vanemale notariaalselt kinnitatud nõusoleku. 8) Kui laps käib koolis, on kummalgi vanemal õigus veeta lapsega suvevaheajal järjest vähemalt kaks nädalat. Puhkuse täpse ajavahemiku ja kestuse lepivad vanemad kokku e-posti või sms´i teel igal aastal hiljemalt 01.maiks. 9) Sõltumata sellest, kumma vanema juures laps viibib, on lapsel õigus teise vanemaga suhelda telefoni teel mõistliku aja jooksul arvestusega, et see ei tohi segada lapse uneaega. 5 10) Vanemad ei halvusta teineteist lapse ees ega kahjusta lapse ja teise vanema suhteid mingil muul viisil. Vanemad tagavad, et kolmandad isikud ei kahjustaks vanemate ja lapse vahelisi suhteid. 11) Vanemate kokkuleppel võib isa kohtuda lapsega ka muul ajal kui on määratud käesolevas suhtlemiskorras. Vastavasisulise kokkuleppe sõlmivad vanemad omavahelise suhtluse kaudu kas sms-i või e-posti teel. Kokkulepe loetakse sõlmituks, kui mõlemad vanemad lepivad selles e-kirja või sms-i teel kokku. Vanemate kokkuleppel võib omavaheline suhtlemine toimuda vahetult.
  38. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et hetkel puudub vajadus vanemate ühise hooldusõiguse piiramiseks. Kui lapsel on mõlema vanemaga lähedane ja usalduslik suhe ja mõlemad vanemad suudavad ja tahavad lapse eest hoolitseda, ei ole põhjendatud vanemate õigusi piirata, kui see on tegelikult hädavajalik. Esindaja hinnangul ei ole kehtiv suhtluskord, mis võimaldab kohtuda isal pojaga üle nädala kaks päeva, lapse huvidest lähtuv. Lapse huvides oleks põhjendatud vanemate suunamine perelepitusse enne lõpliku kohtulahendi tegemist. Menetluse edasine käik
  39. Maakohtus toimusid ärakuulamised
  40. juunil
  41. a,
  42. septembril
  43. a ja
  44. novembril
  45. a.
  47. juuli
  48. a kohtumäärusega kohaldas kohus esialgset õiguskaitset
  49. a suveks ning
  50. septembri
  51. a istungil määras kohus, et laps on üle nädala isa juures reedest esmaspäevani ja üle nädala kolmapäevast neljapäevani. Maakohtu määrus
  52. Harju Maakohus jättis
  53. detsembri
  54. a määrusega avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks rahuldamata ning määras lapse, ema ja isa suhtluskorra kuni lapse kooliminekuni alljärgnevalt: 1) Lapsel on vahelduv elukoht: paarisnädalatel viibib laps isaga kolmapäeval ja neljapäeval ning emaga esmaspäeval, teisipäeval, reedel, laupäeval ja pühapäeval, paaritutel nädalatel vastupidi; 2) Lapse üleandmine toimub järgmiselt: paarisnädalatel võtab isa laps teisipäeva õhtul lasteaiapäeva lõpus lasteaiast ning viib laps lasteaeda neljapäeva hommikul. Paaritutel nädalatel võtab isa lapse ema juurest paaritule nädalale eelneva pühapäeva õhtul kell 17.30 ning viib laps lasteaeda paaritu nädala teisipäeva hommikul, samuti võtab isa laps lasteaiast lasteaiapäeva lõpus paaritu nädala neljapäeval ning viib lapse ema juurde tagasi pühapäeva õhtul kell 17.
  55. 3) Lapse lasteaeda, eelkooli, huviringidesse, trennidesse, sõprade sünnipäevadele, arsti juurde või muudele vajalikele kohtumistele jõudmise ja sealt ära toomise eest vastutab vanem, kelle juures laps suhtluskorra järgi viibib. 4) Kumbki vanem võib viibida koos lapsega lapse sünnipäeva kuupäeval või järgneval või eelneval päeval kuni kolm tundi, olenemata sellest, kumma vanema juures laps graafikujärgselt viibib. 5) Emadepäeva ja ema sünnipäeva on laps emaga ja isadepäeva ning isa sünnipäeva isaga, olenemata sellest, kumma vanema juures laps graafikujärgselt viibib. 6) Laps veedab iga paarisaasta jõulud (24.–
  56. detsember) isaga ja uusaasta (
  57. detsember –
  58. jaanuar) emaga, paaritutel aastatel vastupidi, kui vanemad ei lepi kokku teisiti. 6 7) Suveperioodil veedab laps vähemalt ühel korral kummagi vanemaga kaks nädalat järjest. 8) Mõlemal vanemal on õigus reisida lapsega välisriiki lasteaia puhkuse ajal. Vanem teavitab teist vanemat reisi ajast ja sihtkohast esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kolm nädalat enne reisi. Teine vanem annab lapsega reisimiseks notariaalse nõusoleku ja lapse reisidokumendi. Lapse menetluskulud jättis maakohus riigi kanda ning muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
  59. Maakohus tõi esile, et menetluses ei ilmnenud, et esineks aluseid ühise hooldusõiguse lõpetamiseks, kuivõrd mõlemal vanemal on lapsega lähedane kiindumussuhe, mõlemad vanemad on võimelised lapse eest hoolitsema ja ka tegelikkuses hoolitsevad lapse eest.
  60. Maakohus leidis, et käesoleval juhul on võimalik määrata suhtlemise kord kuni lapse kooliminekuni. Arvestades eriti seda, et vanemate elukohtade vahe on ligikaudu 35 km ja laps saab õppida vaid ühes koolis ühe elukoha läheduses, tuleb lapsega suhtlemise kord eelduslikult üle vaadata, kui laps on kooli läinud. Arvestades lapse ja isa lähedast suhet ning lapse soovi isaga aega veeta, on maakohtu arvates lapse huvide tagamiseks liiga vähene ema poolt pakutu, millise kohaselt laps viibib isaga üle nädala nädalavahetustel. Maakohus määras lapse ja isa suhtlemise korra vastavalt isa ettepanekule, millise järgi lapsel on vahelduv elukoht ja laps viibib koos vanemaga nn lühikese nädala ja nn pika nädala. Olenemata sellest, kumma vanema juures laps on, tuleb last viia lasteaeda, eelkooli ja huvitegevustesse. Määruskaebus
  61. Puudutatud isik II esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse punktide 4 ja 5 osas ning teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata tühistatud osas uus määrus, millega määrata suhtluskord järgmiselt: 1) Laps kohtub isaga paarisnädalate nädalavahetustel alates reedest kuni pühapäevani. Kohtumised toimuvad selliselt, et isa võtab lapse reedel kell 17.00 lasteaiast ning toob tagasi koju hiljemalt kell 19.00 pühapäeval. Lapse viibimisel isa juures isa kohustub järgima lapse tavalist päeva-, eelkooli-, treeningute- ja toitlusplaani; 2) isa kohtub oma lapsega igal paaritul nädalal esmaspäeval ja/või kolmapäeval. Kui vanemad ei lepi kokku teisiti, esmapäeval võtab isa lapse lasteaiast kell 14.45 ja viib lapse ema juurde koju tagasi õhtul kell 19.
  62. Kui vanemad ei lepi kokku teisiti, kolmapäeval võtab isa lapse lasteaiast kell 14.45 ning neljapäeval hommikul hiljemalt 09.00 viib lapse lasteaia tagasi. Isa on kohustatud järgima lapse eelkoolija treeninguteplaani.
  63. Määruskaebuse kohaselt ei võtnud maakohus arvesse isa agressiivset käitumist ja alkoholi tarvitamise negatiivset mõju perekonnasuhetele ning poja kasvatamisele ja arengule. Ema on last kasvatanud pärast abielu lahutust üksi ning lapsel on kujunenud ema juures kodutunne. Poja ja tema noorema õe vahel on tugev emotsionaalne side. Lapse ema rõhutas, et vanemad peavad lähtuma lapse huvidest ja tema elurežiimist – käesoleval juhul ei nähtu, et maakohus oleks lähtunud lapse huvist. Menetluse käigus alates augustist
  64. a määruskaebuse esitamiseni kohtub isa lapsega nädalavahetustel reedest kuni pühapäevani. Seega laps teab juba, millal sõidab isa juurde ja mitu päeva seal veedab. Laps ei andnud oma nõusolekut elada isaga; lapse esindaja ja sotsiaaltöötajad kinnitasid, et on vaja kindlaks määrata suhtluskord, kuid mitte kindlaks määrata vahelduv elukoht. Vahelduv elukoht kajastub negatiivselt lapse psüühilisel seisundil ning jätab lapse ilma püsivast kodust. 7 Menetlusosaliste seisukoht
  65. Tallinna Kristiine Linnaosa Valitsus tõi välja, et alates
  66. a jaanuarist elab lapse ema koos lapsega Lasnamäel, mistõttu ei saa sisuliselt määruskaebusele vastata.
  67. Lapse isa palus jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isiku II kanda. Lapse isa märkis, et puudutatud isik II ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et avaldaja käitumine on agressiivne või et ta liigtarvitab alkoholi. Pärast lahkuminekut muutis lapse ema omavoliliselt lapse elukohta, mistõttu on ebaõiglane suhtluskorra määramisel tugineda asjaolule, et laps ongi harjunud ema juures elama.
  68. Lapse riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et ema poolt pakutud suhtluskord piirab oluliselt isa suhtlemist lapsega ja ei ole piisav. Lapsel on esmaspäeval ja kolmapäeval eelkool pärast lõunat. Seega piirduks isa ja lapse suhtlus paaritul nädalal ajaga, mil isa võtab lapse lasteaiast ja viib kooli/ringi ja hiljem sealt ema juurde. Lapse esindaja hinnangul puudub alus maakohtu määratud suhtluskorda muuta, eriti pidades silmas, et suhtluskord kehtib vaid algava kooliajani.
  69. Kohila Vallavalitsus jäi enda varasemalt esitatud seisukohtade juurde ning tõi välja, et pigem võib pidada lapse huvidele vastavaks seda, kui tal on üks püsiv elukoht ja võimalus lahus elava vanemaga piisavalt palju suhelda. Menetluse edasine käik
  70. Seoses ilmnenud asjaoluga, et lapse ema on koos lapsega kolinud Lasnamäele, palus ringkonnakohus esitada ka Lasnamäe Linnaosa Valitsusel seisukoht selle kohta, kuidas pärast maakohtu määruse tegemist on suhtluskord toiminud ning milline on eestkosteasutuse seisukoht maakohtu määratud suhtluskorra osas.
  71. Lasnamäe Linnaosa Valitsus toetas lapse ema määruskaebust. Eestkosteasutus tõi välja, et lapse isaga vesteldes ilmnes, et maakohtu määratud suhtluskord ei toimi, tegelikult on isa ja laps kohtunud vastavalt vajadusele ja tihedamini. Lapse ema hinnangul on tulnud ette olukordi, kus laps on isa juurde läinud vastumeelselt, sest lapse arvates on isa juures igav; pikemalt ei ole laps soovinud isa juures olla. Vestlusest lapsega tõi eestkosteasutus esile, et lapsel on emaga tihedad ja soojad suhtes, mistõttu meeldib talle pigem elada emaga. Laps lisas, et isa juures tahab ta ka olla, kuid mitte väga tihti. Lasnamäe korteris olevad elutingimused on head, laps jagab suurt tuba enda noorema õega. Ema poolt on kõik tingimused arenguks ja kasvamiseks lastele loodud. Eestkosteasutuse seisukohalt ei ole vahelduv elukoht lapse huvides. Samuti ei ole maakohtu määratud suhtluskord lapsele sobiv ega jõukohane seoses koolitee algusega: Rapla maakonnast sõitmine Fisse võtab palju aega, mis on koormav lapse tervisele ega ole kooskõlas rutiini tekitamise soodustamisega.
  72. Lapse isa esitas
  73. augustil
  74. a esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus määrata lapse elukohaks XXX, kus on tema sissekirjutus, et laps saaks alustada kooliteed eestikeelses koolis, Kohila Gümnaasiumi
  75. klassis. Lisaks palus lapse isa määrata kindlaks vanemate ja lapse vaheline suhtluskord, kuni vanemate ühiste laste hooldusõiguse kindlakstegemiseni kirjaliku kokkuleppe teel või suhtluskorda kinnitava kohtumääruse jõustumiseni järgmiselt: 1) Laps viibib isa juures alates pühapäeva õhtust kella 18.00-st kuni reede õhtu kella 18:00-ni. See tähendab, et tööpäevadel elab laps isa juures, kus ta saab käia eestikeelse õppega koolis. 2) Laps viibib ema juures reede õhtust 18.00-st kuni pühapäeva õhtu 18.00-ni. 8 3) Laps viiakse ema juurde ema poolt, kus isa annab lapse emale üle igal reedel kell 18.00 aadressil XXX. 4) Laps viiakse isa juurde pühapäeva õhtul kell 18.00, kus lapse ema annab lapse isale aadressil WWW. 5) Juhul, kui laps peaks haigestuma, võtab lapse isa hoolduslehe ning kuni lapse tervenemiseni elab laps isa juures.
  76. Tallinna Ringkonnakohus jättis lapse isa esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning andis tähtaja taotluse puuduste kõrvaldamiseks kohustades lapse isa tasuma taotluselt riigilõivu ning täpsustama avalduses esitatud taotlusi vastavalt taotluse käiguta jätmise määruses olevatele kohtu selgitustele.
  77. Lapse isa tasus
  78. augustil
  79. a esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu.
  80. septembril
  81. a esitas lapse isa täiendatud esialgse õiguskaitse taotluse, milles tõi välja, et on mures lapse tuleviku pärast ning peab õigeks, et laps läheks õppima eestikeelsesse kooli. Laps on isale avaldanud, et ei ole emaga elades õnnelik – ta peab elama väikeses korteris jagades tuba enda õe ning ema elukaaslase pojaga. Tütrega lapse ema isal kohtuda ei lase. Lapse isa märkis, et pärast seda, kui laps viibis augustis
  82. a kaks nädalat, sai isa aru, et lapse ema on periooditi kõrvale hoidnud kohustuste täitmisest lapse kasvatamisel ja hoolitsemisel ning lükanud need sugulaste kaela. Mida aeg edasi, seda vähem on lapse isal võimalik osaleda enda lapse elus. Lapse ema takistab isal lapsega suhelda ka telefoni teel. Lapse ema on lapse omavoliliselt pannud F-sse, kuigi lapsel oleks olnud võimalus õppida Kohila Gümnaasiumis eesti keelses koolis venekeelse õppetoega väikeklassis.
  83. Vastuseks ringkonnakohtu kohtunõudele selgitas lapse ema
  84. septembril
  85. a esitatud seisukohas, et laps alustas vanemate kokkuleppel 2022/2023 õppeaastat F-s eesti keele süvaõppega klassis. Lisaks esitas ema seisukoha lapse isa
  86. augusti
  87. a esialgse õiguskaitse taotlusele.
  88. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  89. septembri
  90. a määrusega lapse isa
  91. augusti
  92. a esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
  93. Vastuseks Tallinna Ringkonnakohtu
  94. septembri
  95. a selgitustele ning palvele selgitada ema õiguslikku huvi määruskaebuse edasise menetlemise vastu, arvestades, et maakohtu määratud lapse ja vanemate suhtlemise kord lõppes lapse kooliminekuga, andis lapse ema
  96. septembri
  97. a seisukohas teada, et maakohtu määrus ei ole enam aktuaalne ning selgitas, miks pidas määruskaebuse esitamist vajalikuks.
  98. Lapse isa esitas
  99. septembril
  100. a kaks samasisulist seisukohta, milles palus jätta lapse ema
  101. septembri
  102. a menetlusdokument tähelepanuta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  103. Kolleegium leiab, et arvestades määruskaebemenetluse ajal ilmnenud uusi asjaolusid ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määrust tühistada, mistõttu jätab ringkonnakohus TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
  104. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale on edasi kaevatud. Lapse ema on vaidlustanud maakohtu määruse osaliselt suhtluskorra osas (maakohtu määruse resolutsiooni punktid 4 ja 5) ning palunud, et ringkonnakohus määraks ema pakutud suhtluskorra. Kaebaja 9 ei ole vaidlustanud maakohtu määruse resolutsiooni punkte 1–3 ja 6–
  105. Selles osas ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendatust ei kontrolli.
  106. Maakohtu määrusest nähtub, et lapse ja vanemate suhtlemise kord on määratud kuni lapse kooliminekuni (maakohtu määruse punkt 3). Arvestades, et lapse ema andis ringkonnakohtule
  107. septembril
  108. a edastatud teatises teada, et Y läks esimesse klassi 2022/2023 õppeaastal (tl 151, 153), ei ole maakohtu määruses märgitud suhtlemise kord enam kehtiv. Vaatamata sellele, et arvestades lapse vanust vaidlustatud määruse tegemise ajal (Y oli siis 6-aastane), ei saa kolleegiumi hinnangul maakohtu poolt määratud lapse ja vanemate suhtlemise korra ajalise kestvuse piiramist lapse kooliminekuga pidada mõistlikuks, ei ole menetlusosalised seda maakohtu otsustust vaidlustanud, mistõttu ei ole lapse ja vanema suhtlemise kord alates lapse kooliminekust praeguse vaidluse esemeks. Määruskaebuse esitaja ei ole ka pärast ringkonnakohtu
  109. septembri
  110. a selgitusi esitanud vastuväiteid sellele, et suhtluskord on määratud kuni lapse kooliminekuni. Lapse ema on tõdenud, et käesoleval ajal ei ole maakohtu määrus enam aktuaalne (tl 160). Arvestades eelnevat ei käsitle ringkonnakohus menetlusökonoomilistel kaalutlustel lapse ema määruskaebuse väiteid, sest seoses lapse kooliminekuga puudub praktiline vajadus reguleerida lapse ja vanemate suhtlemise korda, mis pidi kehtima enne lapse kooliminekut. Isegi juhul, kui ringkonnakohus rahuldaks lapse ema määruskaebuse, ei saaks muudetud suhtlemise kord arvestades maakohtu määruse resolutsiooni punkti 3 kehtida, sest laps läks kooli.
  111. Kolleegium selgitab, et kuivõrd vanematel on jätkuvad erimeelsused lapsega suhtlemise korraldamise osas ja maakohtu määratud vanema ja lapse suhtlemise kord enam ei kehti, tuleks vanematel sõlmida kokkulepe Y-ga suhtlemise korraldamiseks. Lisaks oleks ka vanemate ühise tütre Ä huvides suhelda mõlema vanemaga, mistõttu teeb ringkonnakohus ettepaneku kasutada vanematel erimeelsuste lahendamiseks ning suhtlemise korraldamiseks spetsialisti abi. Näiteks on alates
  112. septembrist
  113. a käivitunud uudsena tasuta riiklik perelepitusteenus. Teenus on mõeldud alaealise lapse lahku läinud või lahkuminevatele lapsevanematele, kellel ei ole õnnestunud kokku leppida lapse elukorralduslikes küsimustes, mh suhtluskorras. Perelepitusteenust viib läbi perelepitaja, kes neutraalse osapoolena aitab lapsevanematel oma mõtteid vahendada ja erimeelsusi lahendada, mis võib osutuda nii vanemate kui ka lapse vaimset tervist säästvamaks ja kiiremaks alternatiiviks kohtumenetlusele. Rohkem saab perelepitusteenuse kohta lugeda Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/riiklik-perelepitusteenus. Ringkonnakohus tuletab vanematele meelde, et lapse huvides on see, et mõlemad vanemad toetavad last teise vanemaga suhtlemises. PKS § 143 lg 2 kohustab vanemat hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist; seega peavad vanemad suhtuma üksteise lugupidavalt ning seda eelkõige just laste huvides. Üksteise süüdistamine ei aita kaasa probleemi lahendamisele. Lapse vaimse ja füüsilise tervise parimates huvides on olukord, kus mõlemad vanemad panustavad teadlikult ühiste erimeelsuste ületamiseks.
  114. Selgituseks märgib kolleegium ka seda, et kuna maakohus jättis isa avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja isale ainuhooldusõiguse lapse viibimiskoha määramiseks käesolevas asjas rahuldamata ning seda ei vaidlustatud, on selles osas maakohtu määrus jõustunud. Jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele TsMS § 457 lg 1 järgi kohustuslik ning sama kehtib TsMS § 463 lg 2 järgi ka kohtumääruse kohta. Kohtulahendi siduvuse põhimõte tagab õigusrahu ja õiguskindluse. Hagita menetluses tehtud kestva toimega lõpplahendit võib kohus TsMS § 480 lg 1 II lause järgi seetõttu muuta üksnes juhul, kui selle aluseks olevad asjaolud või õiguslik olukord on oluliselt muutunud. PKS § 123 lg 2 sätestab, et kohus muudab varem tehtud lahendi, kui seda nõuavad lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud. Kuivõrd praegusel juhul oli isa avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja isale 10 ainuhooldusõiguse lapse viibimiskoha määramiseks jäänud rahuldamata, võib kohus määrust muuta või selle tühistada üksnes avalduse alusel (TsMS § 480 lg 2). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  115. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapse esindaja riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, mis jäid riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluste kulud võttes arvesse asjaolu, et ükski osapool ei saavutanud menetluse eesmärki. Vanemad ja eestkosteasutused kannavad oma menetluskulud ise ning kuna Harju Maakohus andis lapsele
  116. mai
  117. a määrusega riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, jäävad lapse esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.