← Eesti

2-20-116969/58

Obsah (10)§ 168§ 657§ 651§ 456§ 175§ 162§ 465§ 178§ 654§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 1. september 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-20-116969 Kohtuasi X hagi Osa

) § 428 lg 3).

  1. Hageja loobus
  2. novembri
  3. a istungil hagist kostja I vastu. 2

(9)2-20-116969
  1. Kostja I esitas
  2. novembril 2021 menetluskulude nimekirja. Kostja I menetluskulud on lepingulise esindaja õigusabikulu kokku 1113 eurot koos käibemaksuga. Kostjale osutati õigusabi 13 t 5 min järgmiselt:
  3. juulil 2020 materjalidega tutvumine, analüüs, kohtumine ja nõupidamine kliendiga, positsiooni kujundamine, kostja vastuse koostamine 4 t 10 min;
  4. juulil 2020 hageja
  5. juuli
  6. a vastusega tutvumine, kliendiga nõupidamine 25 min;
  7. septembril 2020 ettevalmistus
  8. septembri
  9. a istungiks 1 t 30 min;
  10. septembril 2020 kliendi esindus istungil 2 t 51 min;
  11. septembril 2020 istungi protokolliga tutvumine 20 min;
  12. oktoobril 2020 hageja
  13. oktoobri
  14. a taotlusega tutvumine 5 min;
  15. oktoobril 2020 kohtu
  16. oktoobri
  17. a määrusega tutvumine 10 min;
  18. oktoobril 2020 hageja
  19. oktoobri
  20. a hagiavaldusega tutvumine, kliendiga nõupidamine 25 min;
  21. detsembril 2020 tutvumine poolte kirjadega
  22. oktoobrist 2020
  23. novembrini 2020 20 min;
  24. märtsil 2021 tutvumine kohtu
  25. märtsi
  26. a määrusega 10 min;
  27. aprillil 2021 tutvumine menetlusdokumentidega
  28. märtsist 2021
  29. aprillini 2021 ning
  30. aprilli
  31. a vastuse koostamine 25 min;
  32. novembril 2021
  33. novembri
  34. a istungiks ettevalmistus (sh kohtutoimiku lugemine), kliendiga nõupidamine 1 t 30 min;
  35. novembril 2021 kliendi esindus istungil 14 min ning
  36. septembril 2021 menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine 40 min. Esindaja tunnitasu on 70 eurot. Kostja I nõuab kulude hüvitamist koos käibemaksuga. Kostja I esitas taotluse märkida lahendis, et hageja poolt kostjale I hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
  37. Hageja vaidles kostja I menetluskuludele vastu ning palus menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja tõi välja, et oluline osa hagis nõutud summast laekus hageja kontole vastavalt kostjate I ja II kaudu tegutsenud ettevõtjaga (RS) sõlmitud kokkuleppele. Sisuliselt võttis kostjana II menetlusse kaasatud pool hagi õigeks. Sama tulemus oleks ootuspärane olnud ka siis, kui kohus oleks asja menetlenud ja kohtuvälist kokkulepet poleks sõlmitud. Õiguste ja kohustuste ettekavatsetud jagamine (skeemitamine) erinevate juriidiliste kehade tekitamise kaudu ei ole kooskõlas moraalse äritegevuse normidega ning hageja palub kohtul seda arvesse võtta. Hageja õiguste riive on toimunud, kostjate kaudu tegutsev ettevõtja on seda kompromissiga nõustudes tunnistanud.
  38. Kostja I selgitas, et kuigi hageja ja kostja II sõlmisid kohtuvälise kompromissi, ei ole kostjad hagis esitatud nõuet tunnustanud ega õigeks võtnud. Kuigi mõlema kostja seaduslik esindaja on sama füüsiline isik, siis juriidilises mõttes on tegemist kahe erineva isikuga. Seetõttu ei mõjuta ühe kostja kompromiss menetluskulude kandmist teise kostja poolt. Ettevõtetel on erinevad ärihuvid, mistõttu tuleb neid olenemata juhatusest ja omanikest käsitada erinevate isikutena. Maakohtu määrus ja põhjendused
  39. Maakohus võttis
  40. detsembri
  41. a määrusega vastu hageja
  42. aprilli
  43. a loobumise hagist kostja II vastu ja
  44. novembri
  45. a loobumise hagist kostja I vastu. Kohus lõpetas asjas menetluse. Kohus jättis kostja II vastu esitatud nõude menetlemisega seotud menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda (resolutsiooni p 3 sõnastus: „Hageja X menetluskulud kostja RS Varad OÜ menetluskulud jätta X enda kanda“) ning kostja I menetluskulud hageja kanda. Kohus määras kostja I põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 489,53 eurot, mille mõistis hagejalt kostja I kasuks välja. Kohus kohustas hagejat tasuma kostja I kasuks välja mõistetud menetluskuludelt kostjale I viivist seaduses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. 3
(9)2-20-116969 9.
  1. Kohus võttis vastu hageja loobumise kostja II vastu esitatud nõudest, kuna hageja ja kostja II sõlmisid kohtuvälise kokkuleppe ja hageja kinnitusel on kostja kokkuleppe täitnud. Kostja II ei ole hagist loobumisele vastuväiteid esitanud. Kohus võttis vastu ka hageja
  2. novembri
  3. a istungil avaldatud ja protokolli kantud loobumise hagist kostja I vastu üüri ettemaksu ja tagatisraha kokku 320 euro tagastamiseks. Ka kostja I ei ole hagist loobumisele vastuväiteid esitanud, kuid palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kuna hageja loobus mõlema kostja vastu esitatud nõuetest, lõpetas kohus asja menetluse. 9.
  4. Kohus jättis kostja II vastu esitatud nõude menetlemisega seotud menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda. 9.3.

§ 168

lg-s 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kostja I vastu esitatud nõuetest loobumise aluseks ei olnud kostja I poolne hageja nõude rahuldamine. Seega tuleb hagejal kostja I vastu esitatud nõuetest loobumise tõttu hüvitada kostja I menetluskulud. Hageja enda kanda jäävad ka tema enda menetluskulud, mis on seotud kostja I vastu nõude esitamisega. 9.

  1. Kuna hageja peab hüvitama menetluskulud kostjale I, siis määras kohus rahaliselt kindlaks kostja I menetluskulud. 9.
  2. Kostja I menetluskuluks on õigusabikulud 1113 eurot (sisaldab käibemaksu), esindaja ajakulu kokku 13,25 t ja tunnitasu 70 eurot, millele lisandub käibemaks. 9.
  3. Kostja I õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Põhjendatud on kostja I menetluskulude piiramine tsiviilasja hinnaga. Kostja I viide Riigikohtu
  4. aprilli
  5. a määrusele tsiviilasjas nr 2-19-10324 ei ole asjakohane. See Riigikohtu lahend ei välista kohtusse pöördunud isikult väljamõistetava menetluskulude hüvitise piiramist tsiviilasja hinnaga. Arvestades praeguse vaidluse aluseks olevaid asjaolusid ning keerulise õigusvaidluse puudumist, ei ole põhjendatud jätta hageja kanda kostja lepingulise esindaja kulusid, mis ületavad ligi kolmekordselt hageja nõuet. Kuigi hageja loobus nõudest kostja I vastu, sest pärast kohtusse avalduse esitamist on kostja II tema nõude osaliselt rahuldanud, on hageja olukord võrreldav avaldajate olukorraga eelpool viidatud Riigikohtu lahendis tsiviilasjas nr 2-19-
  6. Hageja pöördus kohtusse, sest kostja I oli kohtuväliselt keeldunud hageja nõudeid täitmast. Samal ajal on mõlema kostja ainuosanik ja juhatuse ainus liige RS, kes on kostja I seadusliku esindajana sõlminud hagejaga üürilepingu. RS oli valmis alusetult tasutud kõrvalkulud koheselt hagejale hüvitama, kui selgus, et tegelik korteriomanik on kostja II ning hageja esitas selle firma vastu nõude. RS mõlema äriühingu seadusliku esindajana pidi olema juba lepingu sõlmimise ajal teadlik, et korteriomandi tegelik omanik on kostja II, mitte üürileandja kostja I. RS ei avaldanud seda hagejale ei siis, kui hageja kohtuväliselt kostjalt I kõrvalkulude tagastamist nõudis, ega ka kostja I vastu hagiavalduse saamisel. Selle asemel palkas RS kostjat I kohtusse esindama lepingulise esindaja, kellele väidetavalt samuti ei olnud teada, et korter ei kuulu kostjale I. Kuna kostjate seaduslikul esindajal oli mõistlik võimalus õigusabikulude tekkimist vältida, pidas kohus põhjendatuks piirata kostja I lepingulise esindaja kulusid tsiviilasja hinnaga 489,53 eurot. Arvestades kostja I lepingulise esindaja tunnitasu 70 eurot, millele lisandub käibemaks, katab see kostja I lepingulise esindaja 5,8 t töö. Arvestades kostja I lepingulise esindaja tehtud menetlustoiminguid (osalemine kahel kohtuistungil (sh kohtus 2 t 51 min ja veebis 14 min),
  7. juulil 2020 kirjaliku vastuse koostamine (u 3 lk sisulist teksti),
  8. aprilli
  9. a seisukoha hageja kompromissiettepanekule (12 rida) ja menetluskulude nimekirja koostamine (1,5 lk)), ei ole kostja I lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu selle asjaga tegelemiseks oluliselt suurem. Seega mõistis kohus hagejalt kostja I kasuks menetluskulude katteks välja 489,53 eurot ning kohustas hagejat kostja I taotluse alusel tasuma 4

(9)2-20-116969 kostjale I hüvitatavatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist seaduses sätestatud määras. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
  1. Kostja I esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega jäeti rahuldamata kostja I avaldus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks ja nende väljamõistmiseks hagejalt 623,47 euro osas. Kostja I palub teha tühistatud osas uue määruse, millega mõista hagejalt kostja I kasuks välja täiendav menetluskulude hüvitis 623,47 eurot. 10.
  2. Kostja I väitel on vajalikud ja põhjendatud ka kõik järgmised menetluskulude nimekirjas välja toodud esindaja tegevused, mida kohus arvesse ei võtnud: • • • • • • • • •
  3. juulil 2020 hageja
  4. juuli
  5. a vastusega tutvumine, kliendiga nõupidamine 25 min. Hageja esitas eelmenetluses neli lehekülge sisulist teksti vastuväiteks kostja esitatud vastuskirjale, millega tutvumine oli kostja jaoks vajalik, et vajadusel esitada oma seisukohad kohtule õigeaegselt (enne eelmenetluse lõppemist).
  6. septembril 2020 ettevalmistus Pärnu Maakohtu
  7. septembri
  8. a istungiks 1 t 30 min. Kostja esindaja pidi kohtuistungiks üle vaatama materjalid, mis olid menetluse käigus kogunenud (toimiku), need organiseerima ja valmistama ette seisukohad hageja viimase vastuse osas.
  9. septembri
  10. a istungi protokolliga tutvumine 20 min. Kostja pidi tutvuma protokolliga, et olla kindel, et selles ei oleks vastuolusid tegelikkuses räägituga, millisel juhul oleks kostja esitanud oma seisukohad.
  11. oktoobril 2020 hageja
  12. oktoobri
  13. a taotlusega tutvumine 5 min. Kostja pidi tutvuma hageja esitatud taotlusega, et teada selle sisu ja seda vajaduse korral vaidlustada või selle osas seisukohta avaldada.
  14. oktoobril 2020 kohtu
  15. oktoobri
  16. a määrusega tutvumine 10 min. Kostja pidi tutvuma määrusega, et teada selle sisu ja seda vajaduse korral vaidlustada või selle osas seisukohta avaldada.
  17. oktoobril 2020 hageja
  18. oktoobri
  19. a hagiavaldusega tutvumine, kliendiga nõupidamine 25 min. Kostja pidi tutvuma hagiga, et teada selle sisu ja seda vajaduse korral vaidlustada. Kuivõrd hagi sisaldas uusi asjaolusid ja taotlusi, pidi kostja esindaja pidama nõu kliendiga, et arutada, kuidas on mõistlik asjaga edasi minna.
  20. detsembril 2020 tutvumine poolte kirjadega
  21. oktoobrist 2020
  22. novembrini 2020 20 min. Kostja pidi tutvuma nende kirjade sisuga, et teada nende sisu ja neid vajaduse korral vaidlustada või nende osas seisukohta avaldada.
  23. märtsil 2021 tutvumine kohtu
  24. märtsi
  25. a määrusega 10 min. Kostja pidi tutvuma määrusega, et teada selle sisu ja seda vajaduse korral vaidlustada või selle osas seisukohta avaldada.
  26. novembril 2021
  27. novembri
  28. a istungiks ettevalmistamine (sh kohtutoimiku lugemine ja kliendiga nõupidamine 1 t 30 min. Kostja pidi üle vaatama materjalid, need organiseerima ja valmistama ette ka seisukohad, selleks kliendiga suheldes, seoses vahepealsel ajal kohtumenetluses toiminud arengutega (kompromissi sõlmimine hageja ja teise kostja vahel, hageja esitatud taotlused, hagi muutmine, kohtu esitatud dokumendid). 10.
  29. Kostja I leidis, et hagi vastuse koostamise kulu suurust ei saa taandada üksnes hagi vastuse sisulisele mahule, nagu maakohus praegusel juhul tegi. Kostja I esindaja pidi hagi vastuse koostamiseks tutvuma hagiavalduse sisu ka sellele lisatud tõenditega (10 lisa); konsulteerima kliendiga; analüüsima kliendi esitatud tõendeid; kohaldama seadust ning koostama hagi vastuse. Seega on hagi vastuse koostamiseks kulunud 4 t 10 min täies ulatuses vajalik ja 5
(9)2-20-116969 põhjendatud. Lisaks on täies ulatuses põhjendatud ja vajalik ajakulu
  1. aprillil 2021 kulunud 25 min tutvumiseks menetlusdokumentidega
  2. märtsist 2021
  3. aprillini 2021 (8 dokumenti) ning
  4. aprilli
  5. a vastuse koostamiseks. Viidatud dokumentidega tutvumine oli
  6. aprilli
  7. a vastuse koostamiseks vajalik. Ka menetluskulude nimekirja koostamine 40 min on mõistlik ja põhjendatud ajakulu, kuivõrd kostja I pidi menetluskulude nimekirja koostamise raames selgitama, et menetluskulusid ei tohiks siduda hagihinnaga. Vastava selgituse lisamiseks pidi kostja I esindaja tutvuma Riigikohtu lahendiga, kuna nii hageja kui ka kohus olid eelnevalt viidanud, et praeguses asjas võib kohus menetluskulud siduda hagihinnaga. 10.
  8. Kuigi asi ei olnud sisult keeruline, muutis selle keeruliseks hageja, kes esitas mitmeid segadusttekitavaid dokumente – esmalt esitas hageja hagi ilma asjaolusid välja selgitamata (s.o et vara omanik oli kostja II, mitte kostja I), mis tingis vajaduse hiljem kaasata kostja II; jättis kostja II kaasamisel hagi piisavalt hästi täpsustamata; sõlmis ühe kostjaga kompromissi, mille järgselt esitas taotluse lõpetada menetlus teise kostja vastu; ootas kuni kohtuistungini, et võtta hagi tagasi, kuigi oleks seda saanud teha juba varem. Selline käitumine tekitas vajaduse luua hulga menetlusdokumente, millega kostja pidi tutvuma, et olla kindel, et tema õiguseid ei riivataks ja ta saaks esitada dokumentide kohta seisukohad. Ka kohus sattus hageja toimingutest segadusse, mistõttu kostja esindaja pidi hoidma kõrgendatud tähelepanu menetluse kulgemisel, et tagada kohtuasja õiglane lahendamine. Seega on tekkinud menetluskulud põhjendatud ja vajalikud, arvestades ka hageja poolt menetluse keeruliseks muutmist. 10.
  9. Kohtu seisukoht, et kostja peaks võtma vastutuse, et hageja esitaks hagi õige isiku vastu, on meelevaldne. Eelkõige on hageja kohustus esitada hagi õige isiku vastu. See, kas kostjale oli teada, kes oli vara tegelik omanik, ei ole oluline, kuivõrd vastav informatsioon on avalik (kinnistusraamatust kättesaadav). Hageja oleks pidanud ise enne hagi esitamist kontrollima, kas ta esitab hagi õige isiku vastu. Kostja teatas juba esimesel istungil, et ta ei ole vara omanik. Seega on kohatu kohtu väide, et kostja oleks saanud menetluskulude tekkimist vältida. Hagejal oleks olnud igal juhul vaja oma hagi muuta, kui ta soovis esitada nõuet õige isiku vastu. Samuti oleks menetlus jätkunud täpselt samamoodi, nagu hetkel jätkus (kompromissi sõlmimine ühe kostjaga jne). See, et mõlema kostja esindaja ja omanik oli üks isik, ei muuda fakti, et juriidiliselt olid kostjad erinevad isikud, kellel on erinevad ärihuvid. Kostja ei saanud mõjutada asjaolu, kas, kelle vastu ja kuidas hageja hagiavalduse esitas. Samuti ei andnud hageja kostjale võimalust asja kohtuväliselt lahendada, kuivõrd asus kostjale koheselt esitama erinevaid nõudekirju ja peatselt esitas ka hagiavalduse kohtusse.
  10. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
  11. Kostja II seaduslik esindaja RS vastas maakohtule, et tema arvates on määruskaebus õigesti menetlusse võetud ning ta nõustub määruskaebuse sisuga.
  12. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 ja § 659 järgi tühistada osas, milles maakohus jättis hagejalt kostja I kasuks välja mõistmata menetluskulude hüvitise 483,19 euro ulatuses. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega mõistab hagejalt kostja I kasuks välja täiendava menetluskulude hüvitise 483,19 eurot. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Kostja I määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 6

(9)2-20-116969 15. Ringkonnakohus selgitab esmalt, et kontrollib

§ 651

lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määruse õigsust osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja I esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis rahuldamata kostja I avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks 623,47 euro ulatuses. Kostja I palub teha uue määruse, millega mõista hagejalt kostja I kasuks välja täiendav menetluskulude hüvitis 623,47 eurot. Seega vaidlustab kostja I maakohtu määruse üksnes menetluskulude kindlaksmääramise osas. Muus osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud ning selles osas on maakohtu määrus

§ 456lg 1, lg 2 p 1 ja lg 4 teise lause koosmõjus §-ga 659 kohaselt jõustunud.

16. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu

  1. märtsi
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Esindaja ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma kogemuse ja siseveendumuse alusel. Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.
  3. Pooled vaidlevad määruskaebemenetluses sisuliselt selle üle, kas maakohus on

§ 175

lg 1 järgi kostja I lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ületanud diskretsioonipiire. Maakohus otsustas piirata kostjale I hüvitatavate menetluskulude summat tsiviilasja hinnaga, põhjusel, et kostjate seaduslikul esindajal oli mõistlik võimalus õigusabikulude tekkimist vältida. 18. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu esitatud põhjendus saaks olla asjakohane menetluskulude jaotuse, mitte kindlaksmääramise otsustamisel. Olukorras, kus maakohus leidis, et hagejalt kostja I menetluskulude väljamõistmine oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik, saanuks maakohus kohaldada menetluskulude jaotuse otsustamisel

§ 162

lg-t 4, mis võimaldab jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Maakohus seda ei teinud, vaid jättis kostja I menetluskulud hageja kanda. Riigikohus on selgitanud, et menetluskulude väljamõistmise õiglust ja mõistlikkust hinnatakse menetluskulude jaotuse määramisel põhimenetluses. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses

§ 162lg 4 ei kohaldu (Riigikohtu 3.

juuni

  1. a määrus tsiviilasjas nr 3-21-65-13, p 18).
  2. Ringkonnakohus selgitab, et hüvitatavate menetluskulude kindlaksmääramise aluseks esindajakulude osas on menetluses tehtud menetlustoimingud, st tuleb vaadata, milliseid toiminguid on esindaja teinud, kas need on olnud põhjendatud ja kas põhjendatud on ka neile väidetavalt kulutatud aeg. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt kokkuvõtvalt Riigikohtu
  3. aprilli
  4. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 17).
  5. Riigikohus selgitas tsiviilasjas nr 2-19-10324 tehtud lahendi p-s 19 ka seda, et

§ 175

lg 1 ega ükski teine säte ei näe ette menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalist piirmäära. Menetluskulude jaotamise ja esindajakulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise reeglid ei tohi muuta kohtumenetluses professionaalse lepingulise esindaja õigusabi kasutamist majanduslikult ebamõistlikuks ja selle kaudu kohtusse pöördumise õigust näiliseks. Esindajakulude hüvitamine üksnes tsiviilasja hinna ulatuses ei pruugi tagada menetlusosalisele 7

(9)2-20-116969 minimaalselt vajaliku õigusabi hüvitamist ja võib seega ebamõistlikult piirata isiku õigust saada kohtulikku kaitset. Riigikohtu hinnangul tuleb menetluskulude norme (eelkõige

§ 175

lg-t 1) tõlgendada selliselt, et ka väikese väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et kohtuasja tema kasuks lahenemisel hüvitatakse talle lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud. Kolleegium ei nõustu maakohtuga selles, et viidatud lahendist nähtuvalt on tsiviilasja hinnast suurema menetluskulude hüvitise väljamõistmine põhjendatud vaid puudutatud isikult avaldaja kasuks. Kolleegiumi hinnangul ei ole menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende eest hüvitise väljamõistmisel alust kohelda pooli erinevalt. Nii hagejal kui ka kostjal peab olema võimalik kasutada professionaalse esindaja õigusabi ning arvestada ka väikese väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses sellega, et kohtuasja tema kasuks lahenemisel hüvitatakse talle lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud.

  1. Praeguses asjas piiras maakohus hüvitatavate menetluskulude summa tsiviilasja hinnaga, kuid ei hinnanud kõigi kostja I esindaja
  2. novembril 2021 esitatud menetluskulude nimekirjas toodud menetlustoimingute ning nendele kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust. Maakohus on põhjendamatult võtnud kostja I lepingulise esindaja menetlustoimingutena arvesse üksnes osalemist kahel kohtuistungil,
  3. juulil 2020 kirjaliku vastuse koostamist,
  4. aprillil 2021 hageja kompromissiettepaneku kohta seisukoha koostamist ja menetluskulude nimekirja koostamist, jättes ülejäänud kostja I lepingulise esindaja toimingud käsitlemata ja tähelepanuta. Kuivõrd menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb lähtuda tehtud toimingutest, kuid maakohus seda ei teinud ega põhjendanud, miks maakohtu määruse põhjendavas osas käsitlemata jäänud kostja I menetlustoimingud ja nende ajakulu olid kohtu arvates põhjendamatud, on maakohus ületanud diskretsioonipiire ja rikkunud määruse põhjendamise kohustust (

§ 465lg 2 p 8).

Eelnev annab ringkonnakohtule aluse maakohtu kaalutlusotsusesse sekkuda. Nimetatud puudused saab ringkonnakohus määruskaebuse lahendamisel kõrvaldada, hinnates ise kostja I

  1. novembril 2021 esitatud menetluskulude nimekirjas toodud toimingute ja nende ajakulu põhjendatust ja vajalikkust.
  2. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et kostja I lepingulise esindaja
  3. novembril 2021 esitatud menetluskulude nimekirjas esitatud toimingute ajakulu on osaliselt ülepaisutatud. Osaliselt on põhjendamatu mõlema maakohtu istungi ettevalmistamise kulu. Nimelt kulus kostja I lepingulisel esindajal
  4. septembri
  5. a istungi ettevalmistamiseks
  6. septembril 2020 1 t 30 min ja ka
  7. novembri
  8. a istungi ettevalmistamiseks
  9. novembril 2021 1 t 30 min. Arvestades, et kostja I lepinguline esindaja esindas kostjat I alates hagivastuse koostamisest, st menetluse algusest peale, oli lepinguline esindaja menetluse käigust ning poolte esitatud menetlusdokumentidest ja nende sisust teadlik. Seega oli vajalik ja põhjendatud kulu kummakski kohtuistungiks ettevalmistamiseks maksimaalselt 45 min, kokku 1 t 30 min. Ringkonnakohtu hinnangul on osaliselt põhjendamatu ka
  10. septembril 2021 menetluskulude nimekirja koostamise ja kohtule esitamise ajakulu 40 min. Mõistlik ajakulu menetluskulude nimekirja koostamiseks ja kohtule esitamiseks on praegusel juhul 30 min, arvestades nii nimekirja mahtu kui ka seda, et kostja I lepinguline esindaja on samas dokumendis esitanud ka õiguslikke käsitlusi.
  11. Kõik ülejäänud kostja I lepingulise esindaja
  12. novembril 2021 esitatud menetluskulude nimekirjas toodud toimingud ja nende ajakulu olid kolleegiumi hinnangul kostja I huvide ja õiguste kaitsmiseks praeguses kohtumenetluses põhjendatud ja vajalikud. Ka hageja ei ole esitanud vastuväiteid kostja I lepingulise esindaja konkreetsetele toimingutele ja nende 8

(9)2-20-116969 ajakulule. Seega on kostja I menetlustoimingutele kulunud ajakulu põhjendatud ja vajalik 11,58 t ulatuses (13 t 15 min – 1 t 40 min).
  1. Kostja I lepingulise esindaja tunnitasu suurust (70 eurot, millele lisandub käibemaks) ei ole vaidlustatud. Ringkonnakohus leiab, et kostja I esindaja tunnitasu 84 eurot käibemaksuga ei ületa sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu mitteadvokaadist lepingulise esindaja puhul, mistõttu see on põhjendatud. Kostja I on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu ei saa ta tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi küsida. Seega on kostja I põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurus 972,72 eurot (11,58 × 84). Kuna maakohus mõistis vaidlustatud määrusega hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulud 489,53 eurot ning selles osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud, tuleb hagejalt kostja I kasuks täiendavalt välja mõista menetluskulude hüvitis 483,19 eurot (972,72 - 489,53).
  2. Kolleegium märgib, et maakohtu määruse resolutsiooni p 3 sõnastus („Hageja X menetluskulud kostja RS Varad OÜ menetluskulud jätta X enda kanda“) on ebaselge. Määrust tervikuna, sh selle põhjendusi arvestades on ilmne, et maakohus jättis kostja II vastu esitatud hagiga seotud menetluskulud poolte endi kanda. Tuginedes

§-le 447 ja § 463 lg-le 2 korrigeerib kolleegium praeguse määrusega maakohtu eksituse resolutsiooni p 3 sõnastamisel. Tegemist on formaalse parandusega, mis ei mõjuta lahendi sisu. 26.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 27. Kuivõrd ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse resolutsiooni, siis vastavalt

§ 654

lg-le 22 ja §-le 659 esitab ringkonnakohus kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 28. Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse

§ 696

lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.