Obsah (6)

§ 407§ 444§ 438§ 436§ 468§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Otsuse tegemise aeg ja koht 7. juuni 2022, Võru kohtumaja Tsiviilasi nr 2-21-20392 Tsiviilasi OK Incure OÜ h

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 2 kohaselt hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. 4. Kohus leiab, et hageja põhinõue on põhjendatud. Kohus peab võimalikuks põhinõude osas hagi tagaseljaotsusega rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 15 000 eurot.

§ 444lg 3 alusel ei põhjenda kohus nimetatud nõude rahuldamist.

5. Järgnevalt võtab kohus seisukoha hageja viiviste nõude ning võla sissenõudmiskulude osas. Nimetatud osas hindab kohus haginõuet sisuliselt ning esitab otsuse koos põhjendustega. 2 Praegusel juhul ei ole kostja hagile vastanud ega esitanud sellele vastuväiteid, sh vastuväited viivisenõudele ja viivise määrale. Siiski tuleb kohtu hinnangul kontrollida, kas viivise väljamõistmine hageja taotletud määras on õiguslikult põhjendatud või mitte.

§ 438

lg 1 järgi otsustab kohus otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 438

lg 1 ja § 436 lg 7 koosmõjus on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas pool ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte.

1. Kohus leiab, et hageja esitatust ei nähtu, et esialgse võlausaldajal olnuks kostjaga kokkulepe viivise määra osas. Hageja tugines viivisenõude alusena Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehes sätestatud tingimusele, millise kohaselt „viivis võrdses määras intressimääraga iga viivitatud päeva eest tasumata krediidisummalt“. Kohus jättis
2. veebruari 2022 määrusega hagi käiguta ning palus hagejal täpsustada viivisemäära kokkuleppe sisu ning samuti seda, kuidas hageja ja kostja viivisemääras täpselt kokku leppisid. Hagejal tuli ka täpsustada, kas viivisemäära saab kehtivalt kokku leppida Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehes või peaks viivisekokkulepe sisalduma siiski lepingu üld- või eritingimustes. Hageja kohtu nõudmisi ei täitnud ega viivisenõude osas täpsustusi esitanud. Kohus leiab, et viivisekokkulepe peab sisalduma lepingu üld- või eritingimustes. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht on oma olemusest tulenevalt informatiivise iseloomuga ning sellest ei saa tulla kostjale kui tarbijale siduvaid kohustusi. Isegi, kui tegemist oleks tüüptingimusega, ei muutuks Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehes asuv viivisemäära kokkulepe lepingu osaks. VÕS § 37 lg 3 alusel ei loeta lepingu osaks tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista. Kohtu hinnangul on viivisemäära esitamine mujal kui lepingu üld- või eritingimustes niivõrd üllatav esituslaad, et välistab sellise viivisekokkuleppe lepingu osaks lugemise.
3. Eelnimetatud puudustega viivisekokkulepe ei anna siiski alust jätta viivisenõue rahuldamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal võlgnikupoolse rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral õigus nõuda viivist. Seega on võlausaldajal õigus nõuda viivist ka juhul, kui selles pole eraldi kokku lepitud. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks viivis välja mõista seadusjärgses määras. Ehkki hageja kostjalt intressi tasumist ei nõua, on praegusel juhul seadusjärgseks intressimääraks lepingu põhitingimustes kokku lepitud 10,90% aastas. Seega on VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt ka viivisemääraks 10,90% aastas. Seega kuulub ka hageja viivisenõue selle mõningasest ebaselgusest hoolimata rahuldamisele. Kohus nõustub hagejapoolse viivise arvestuskäiguga ega hakka seda siinkohal üle kordama.
4. Kohus leiab, et hageja nõue võla sissenõudekulude saamiseks summas 50 eurot tuleb jätta rahuldamata. Kohus jättis
5. veebruari 2022 määrusega hagi käiguta ning palus hagejal täpsustada meeldetuletuskirjade ja muude sissenõudekuludega seonduvat. Kohus juhtis 3 hageja tähelepanu asjaolule, et kohtule ei ole tõendatud ega ole ka hagis välja toodud ja põhistatud, mis kuupäeval, kuhu ja millises vormis hageja või esialgne võlausaldaja meeldetuletused saatis või millest sissenõudekulud koosnevad. Hagile on lisatud ainult lepingu ülesütlemise teade ja ülesütlemise hoiatus. Hageja kohtu nõutud täpsustusi ei esitanud. Kuna hageja pole kohtule ei põhistanud ega tõendanud, et ta oleks kostjalt võlgnevuse sissenõudmisel mingisuguseid kulutusi teinud, tuleb hageja sissenõudekulude nõue jätta rahuldamata. Võla sissenõudmiskulude nõude rahuldamise eelduseks on, et hageja on ka võla sissenõudmisega seonduvalt mingisuguseid kulutusi kandnud või vähemalt võla sissenõudmiseks mingisuguseid toiminguid teinud.
6. Eelneva tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 15 000 eurot ja viivise 3060 eurot 3 senti. Kohus jätab rahuldamata sissenõudekulude nõude summas 50 eurot. 13.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 14.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.. Kuna kohus rahuldas haginõude üle 99% osas ja jättis rahuldamata vähem kui 1% ulatuses, peab kohus nõude rahuldamise proportsiooni arvestades õiglaseks jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv summas 750. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu tuleb nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivist hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (336 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 4