1-22-3680/20

1-22-3680 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-22-3680 Kohtukoosseis Kohtunikud Inna Ombler, Janika Kallin ja Orvi Koik Kriminaalasi Ilja Naoumkine süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
3. juuni 2022.a otsus lühimenetluses Süüdistatav Ilja Naoumkine – isikukood: 50202190830; Eesti Vabariigi kodakondsus; emakeel: vene keel; XXX; elukoht: XXX; töökoht: puudub; 2 kehtivat kriminaalkaristust Süüdistatava Apellatsiooni esitaja Ilja Naoumkine RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava vaatamata. Ilja Naoumkine apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS:
4. Ilja Naoumkinet süüdistatakse kokkuvõtlikult selles, et ta pani tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes järgnevas. Viibides Tallinnas XXX asuvas X AS-le kuuluvas kaupluses X võttis ta võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, st varastas süstemaatiliselt kaupa järgmiselt: 07.04.2022 summas 19,98 eurot; 15.04.2022 summas 14,98 eurot; 18.04.2022 summas 28,65 eurot; 24.04.2022 summas 53,96 eurot; 27.04.3033 summas 56,63 eurot. Kõikidel kordadel möödus I. 1 1-22-3680 Naoumkine varastatud kaubaga kassadest ja turvaväravatest, jättis selle eest tahtlikult tasumata ning väljus varastatuga kauplusest. MAAKOHTU OTSUS:
5. Harju Maakohus tunnistas I. Naoumkine süüdi süstemaatiliselt toimepandud varguses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõistis talle karistuseks 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu
6. oktoobri 2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o 3 aasta 8 kuu ja 15 päeva vangistusega ja mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 2 kuud 15 päeva vangistust. Vangistuse ärakandmist arvesti alates I. Naoumkine karistuse kandmisele asumisest. 2.1 Kannatanu X AS esitatud tsiviilhagi 173,90 euro nõudes rahuldati täies ulatuses ja mõisteti süüdistatavalt välja kannatanu kasuks 173,90 eurot. 2.2 Sama otsusega lahendati ka menetluskuludega ja asitõenditega seonduv. APELLATSIOON:
7. Apellatsiooni esitas süüdistatav Ilja Naoumkine, kes palub tema suhtes kohaldatud karistus asendada karistusega, mis ei oleks seotud vabaduse kaotamisega. 3.1 Süüdistatav märgib apellatsioonis, et tema kuriteod olid seotud sellega, et tal polnud tööd ja raha elamiseks, mis sundis teda vargusi toime panema. Käesoleval ajal on tal olemas töökoht vastavalt töölepingule, ta tahab tööd tehes olla ühiskonnale kasulik, mitte vangis olles. 3.2 Apellatsioonile on süüdistatav lisanud 24.08.2022 töölepingu, millest nähtuvalt on Y OÜ juhatuse esimees Q ja I. Naoumkine sõlminud töölepingu, mille kohaselt asub I. Naoumkine alates 24.08.2022 tähtajatult tööle ehitustöölisena fassaaditöödel. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
8. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.
9. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud (nt määrused nr 3-1-1-64-11; 3-1-1-43-11; 3-1-1-86-11 ja 3-1-1-6-13 p 6), et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.
10. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest 2 1-22-3680 erinevaid seisukohti. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09). Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonis toodud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega I. Naoumkinele sellise karistuse mõistmiseks, mis poleks seotud vangistusega.
11. KarS § 199 lg 2 p 9 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse, seega sanktsiooni keskmine määr on 2 aastat 6 kuud vangistust. Maakohtu otsuses kirjapandust nähtub, et kohus on vaaginud I. Naoumkinele süstemaatilise varguse eest karistust mõistes, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Maakohus põhjendas, et süüdistatav pani toime viis varavastast tegu, süüdistataval puudub kindel sissetulek, varavastaste kuritegude toimepanemine on kujunenud elatusallikaks ja teod ei olnud toime pandud juhuslikel asjaoludel. Apellatsioonis on süüdistatav välja toonud, et on praeguseks, s.o alates 24.08.2022 asunud tööle ehitustöölisena. Ka maakohus käsitles kohus süüdistava selgitust, et tal terendab võimalus saada töökoht. Kolleegium nõustub maakohtuga, et süüdistataval on olnud võimalus tööle asuda varemgi, aga ometi ei teinud ta selleks pingutusi. Otsusest nähtuvalt on kohus kaalumise tulemusena leidnud, et tuvastatud asjaolud ei võimalda süüdistatavale rahalist karistust mõista muuhulgas põhjusel, et süüdistatav pani teod toime eelmise otsusega mõistetud katseajal ja sama õigushüve vastu suunatud kuriteo toimepanemine ei saa tingida kergema karistusliigi kohaldamist. Seega jääb apellandi taotlus tööle asumise põhjendusega tema suhtes mõistetud vangistuse tühistamiseks tagajärjetuks. Maakohus arvestas I. Naoumkinele vangistuse mõistmisel, et tema süü on alla keskmise, võttis arvesse varguste asjaolusid ja varastatu väärtust. Samuti arvestas kohus, et karistust raskendavad asjaolud puuduvad ja kergendava asjaoluna on käsitatav varguste tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Kohus pidas võimalikuks mõista karistuse alla keskmise määra, s.o 9 kuud vangistust, mis on kolleegiumi hinnangul kohane karistus. Karistuse vähendamisel 1/3 võrra mõisteti lõplikuks karistuseks 6 kuud vangistust. Kuivõrd tegu oli toime pandud katseajal, moodustas kohus KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse varasema otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o 3 aasta 8 kuu ja 15 päeva vangistusega, mõistes liitkaristuseks 4 aastat 2 kuud 15 päeva vangistust.
12. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus vaidlustatud asjas karistuse mõistmisel materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning on jälgitavalt põhjendanud karistuse liigi ja määra valiku aluseks olevaid asjaolusid ning andnud sellega seisukoha ka juba apellatsioonis esitatule. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud. Seega asub kolleegium seisukohale, et maakohus on I. Naoumkinele karistuse mõistmisel arvestanud kõiki neid olulisi asjaolusid, mis võiksid mõjutada karistuse liiki või või määra ning karistuse muutmiseks puuduvad seaduslikud alused.
13. Apellatsioonimenetluse kuludest ringkonnakohut ei ole teavitatud.
14. Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3