← Eesti

2-19-7523/94

Obsah (7)§ 331§ 174§ 277§ 238§ 386§ 162§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 16. september 2022.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsivi

) § 333 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Kohus määras 14.06.2022 kohtuistungil pooltele menetluskulude nimekirja esitamise tähtaja kuni 29.07.2022. Kostja esitas menetluskulude nimekirja 08.08.2022. Kohus määras 09.08.2022, et kohus menetleb kostja hilinenult esitatud menetluskulude nimekirja. Hageja esitas 19.08.2022 kohtu tegevusele vastuväite.

§ 331

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kostja esitas menetluskulude nimekirja hilinenult, kuid selliselt, et vastaspoolel oli võimalik sellele mõistliku aja jooksul vastata ilma, et dokumendi hilinenud esitamine oleks asja lahendamise viibimist põhjustanud. Kohtul on

§ 174

lg 1 lausest 2 kohustus kostja menetluskulud kindlaks määrata sõltumata sellest, kas kostja on menetluskulude nimekirja esitanud. Seega ei toonud menetluskulude nimekirja hilinenud esitamine kaasa tsiviilasja mahu olulist kasvu, mis võinuks põhjustada menetluse 3

(7)lahendamise viibimist. Kuivõrd kostja menetluskulude nimekirja hilinenult esitamine menetluse lahendamise viibimist ei põhjustanud, menetles kohus kostja hilinenult esitatud menetlusdokumenti (

§ 331lg 1).

Kohus on seetõttu seisukohal, et kohus ei rikkunud menetlusõiguse normi. Kohus jätab hageja vastuväite kohtu tegevuse peale rahuldamata. 5. Tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 1 järgi olema notariaalselt tõestatud. Kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg 3 järgi sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta, samuti lepingust tulenevate nõuete loovutamise või kohustuste ülevõtmise kohta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 järgi tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Tallinna notar Mari-Liis Parmas tõestas 11.04.2016 lepingudokumendi pealkirjaga „Kinnistu võlaõiguslik müügileping avaldus eelmärke kinnistamiseks hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping“, mis on registreeritud notari ametitegevuse raamatu registri nr 1382 all (I kd, tl-d 14-24, edaspidi 11.04.2016 müügileping). Kohus leiab, et lepingudokument tõendab notariaalselt tõestatud tehingute tegemist. Lepingudokumendi sõlmimisel on osalisteks olnud A OÜ (registrikood xxx), kostja, C AS (registrikood xxx) ja U OÜ (registrikood xxx) (I kd, tl 14). 11.04.2016 müügilepingus on A OÜ tähistatud terminiga „Müüja“ ning kostja on tähistatud terminitega „Ostja“ ja „Hüpoteegipidaja“ (I kd, tl 14). Müügilepingu punkti 1.1 kohaselt on lepingu esemeks kinnistu, mis on kantud registriossa nr 747301 (I kd, tl 14 pöördel, p 1.1). Lepingu punkt 3.1 sisaldab järgmises sõnastuses kokkulepet: „Müüja müüb lepingu eseme Ostjale hinnaga üheksa miljonit viissada tuhat eurot (9 500 000 €). Müüja avaldab, et ostuhind ei sisalda ning sellele ei lisandu käibemaksu. Müüja ja Ostja avaldad, lepingu eseme ostuhind sisaldab lepingu eseme oluliseks osaks oleva ehitise ehitusmaksumust vastavalt ehituskalkulatsioonile (lisa nr 4)“ (I kd, tl 16, p 3.1). Kohus leiab, et A OÜ ja kostja kokkulepe on kinnisasja müügilepinguks VÕS § 208 lg 1 tähenduses. VÕS § 208 lg 1 järgi on ostuhinna tasumise kohustus üks müügilepingust tulenevatest põhikohustustest. Kuivõrd kokkuleppe kohaselt antakse üle kinnisasi, peab müügileping AÕS § 119 lg 1 järgi olema notariaalselt tõestatud. Tallinna notar Mari-Liis Parmas tõestas 17.05.2016 lepingudokumendi pealkirjaga „Kompromissleping laenuleping eelmärke kustutamise avaldus hüpoteekide kustutamise kokkulepe hüpoteeki koormava pandimärke kustutamise kokkulepe hüpoteegi loovutamise leping hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingud ja asjaõiguslepingud ning asjaõigusleping omandiõiguse üleandmiseks“, mis on registreeritud notari ametitegevuse raamatu registri nr 1881 all (I kd, tl-d 513, edaspidi 17.05.2016 leping). Lepingudokumendi sõlmimisel on osalisteks olnud A OÜ, kostja, C AS, U OÜ, N OÜ (registrikood XXX), R OÜ (registrikood XXX) ja X AB (Eesti filiaali kaudu). Müügilepingus on A OÜ tähistatud terminiga „Müüja“ ning kostja on tähistatud terminiga „Ostja“ (I kd, tl 5). 17.05.2016 lepingu punkti 1.1 kohaselt on lepingu esemeks kinnistu, mis on kantud registriossa nr 747301 (I kd, tl 5 pöördel, p 1.1). 17.05.2016 lepingus on viidatud 11.04.2016 müügilepingule (I kd, tl 6 pöördel, p 1.3). Kohtu hinnangul ei sisalda 17.05.2016 lepingu punktid kokkuleppeid A OÜ ja kostja vahel, millega A OÜ või kostja on loobunud müügilepingust tulenevatest nõuetest ning omandanud kompromissilepingu alusel uued õigused. 17.05.2016 lepingu punkt 3 sisaldab N kui laenuandja ja Müüja kui laenusaaja vahel sõlmitud kompromissilepingut (I kd, tl-d 7 pöördel – 8, p 3), kuid see ei sisalda kokkuleppeid A OÜ ja kostja vahel, millega A OÜ või kostja on loobunud müügilepingust tulenevatest nõuetest ning omandanud kompromissilepingu alusel uued õigused. 17.05.2016 lepingu punkt 5 sisaldab A OÜ ja kostja kokkuleppeid ostuhinna tasumise kohta. 17.05.2016 lepingu punkt 5 ei sisalda kokkuleppeid ostuhinna suuruse osas, kuid reguleerib ostuhinna tasumise korda ja tähtaegu (I kd, tld 8 pöördel-9, p 5). Kohtu hinnangul ei nähtu 17.05.2016 lepingu punktist 5 ja selle alapunktidest, et A OÜ või kostja on loobunud müügilepingust tulenevatest nõuetest ning omandanud kompromissilepingu alusel uued õigused. 17.05.2016 lepingu punkti 5 kohaselt on A OÜ-l jätkuvalt 4

(7)õigus nõuda ostuhinna tasumist ning kostja on ostjana kohustatud tasumata ostuhinna tasuma. 17.05.2016 lepingu punkt 5.5 sätestab järgmises sõnastuses kokkulepet: „5.5. Ostuhinnast kaks miljonit kolmteist tuhat üheksakümmend kuus eurot ja 78 senti (2 013 096,78 €) kohustub Ostja tasuma Müüjale kahe
(2)pangapäeva jooksul arvates käesoleva lepingu sõlmimisest ning Müüja ja Ostja on kokku leppinud, et eelnimetatud ostuhinna osa tasumine võib toimuda tasaarvelduse teel“ (I kd, tl 9, p 5.5). Kohtu hinnangul ei ole tegemist eraldiseisva kompromissilepinguga VÕS § 578 tähenduses, vaid müüja ja ostja kokkuleppega ostuhinna tasumise korra ja tähtaegade osas. Kohtu hinnangul sisaldab 17.05.2016 lepingu punkt 5 müüja ja ostja kokkuleppeid 11.04.2016 müügilepingu punktis 3 sisalduva ostuhinna tasumise tingimuste muutmiseks. Kuivõrd pooled muutsid 17.05.2016 lepingu punktis 5 kinnisasja müügilepinguga kokkulepitud ostuhinna tasumise tingimusi, laienes kokkuleppele peab müügileping AÕS § 119 lg -st 1 tulenev vorminõue. Ostuhinna tasumise nõue on müügilepingust tulenev nõue. 11.04.2016 müügilepingust ja 17.05.2016 lepingust ei nähtud lepingupoolte kokkulepet, mille kohaselt võib nõuete loovutamise lepingud sõlmida notariaalsest vormist erinevas vormis. Seetõttu kehtib ostuhinna tasumise nõude loovutamise lepingule AÕS § 119 lg-st 1 ja VÕS § 11 lg-st 3 tulenev notariaalse tõestamise nõue. TsÜS § 83 lg 1 kohaselt tuleb kontrollida, kas nõude loovutamise lepingu notariaalse vormi järgimata jätmise eesmärk on tuua kaasa lepingu tühisus. AÕS § 119 lg-s 1 sätestatu eesmärk on õiguskindluse kaitsmine ning kinnisasja ostja ja müüja kaitsmine järelemõtlematult endale suurte kohustuste võtmisel, sest nii kinnisasja müüja kohustus kinnisasja omand üle anda kui kinnisasja ostja kohustus tasuda kinnisasja ostuhind on üldreeglina kohustused, mis ei ole lepingupoolte jaoks oma ulatuselt just igapäevased. Kohtu hinnangul laieneb samadel põhjustel notariaalse vorminõude rikkumisest tulenev tehingu tühisus ka kinnisasja müügilepingust tulenevate nõuete loovutamise lepingu notariaalse vorminõude rikkumisele. Müügilepingust tuleneva nõude loovutamise lepingu notariaalse tõestamise nõude eesmärkideks on lisaks tõendamisfunktsioonile ka tehingupoolte kaitse läbimõtlematu tegevuse eest ehk hoiatusfunktsioon ning nende nõustamine. Müügilepingut iseloomustab lisaks põhikohustustele erinevate nõuete paljusus, mis võivad muuhulgas tuleneda lepingu rikkumisest. VÕS § 170 kaitseb võlgnikku olukorras, kus senine võlausaldaja on teatanud nõude loovutamisest. Senine võlausaldaja ei saa VÕS §-le 170 tugineda, kui võlgnik on uuele võlausaldajale täitnud nõude, mille tekkimist senine võlausaldaja ette ei osanud näha või mida ta tegelikult loovutada ei soovinud. Eeltoodust tulenevalt kaitseb notariaalne tõestamine senise võlausaldaja huve. Lisaks on vajalik tõendusfunktsiooni täitmine, et tagatud oleks müügilepingust tulenevate võlasuhete osaliste ringi selgus. Kohus märgib, et notariaalse vorminõude järgimine oleks ära hoidnud käesolevas asjas vaidluse selle üle, kas ja kellele on müügilepingust tulenev nõue loovutatud. Hageja põhjendab hagiavaldust sellega, et ostuhinna tasumise nõuet on loovutatud kolmel korral. Kohus on seisukohal, et kuivõrd 11.04.2016 müügilepingule ja 17.05.2016 lepingule oli kehtestatud kohustuslik notariaalne vorm, pidid ka nõuete loovutamise lepingud olema sõlmitud samas vormis. A OÜ ja C AS-i 19.05.2016 kokkulepe ei ole sõlmitud notariaalses vormis (I kd, tl 27). Seetõttu on tehing tühine ning ostuhinna tasumise nõue ei läinud A OÜ-lt üle C AS-ile. Eeltoodust tulenevalt puudus C AS-il 19.10.2016 kokkuleppe väidetava sõlmimise ajal nõue, mida A OÜ-le tagasi loovutada. Lisaks sellele ei sisalda C AS-i ja A OÜ 19.10.2016 tagasitäitmise kokkulepe notariaalses vormis käsutustehingut nõude tagastamiseks (I kd, tl-d 28-29). Eeltoodut arvestades oli A OÜ 06.04.2018 seisuga ostuhinna tasumise osas jätkuvalt võlausaldaja ning tal oli võimalik nõue hagejale loovutada. A OÜ ja hageja vahel sõlmitud 06.04.2018 nõude loovutamise lepingust nähtuvalt loeb A OÜ ennast 17.05.2016 lepingu punktist 5.5 tuleneva nõude osas võlausaldajaks (II kd, tl 13, lõik algusega „WHEREAS the Assignor [---]“, II kd, tl 16 – tõlge) ning loovutab selle hagejale (II kd, tl 13, p 1.1; II kd, tl 16, p 1.1). Kostja on esitanud nõude ebaselguse vastuväite. Kohus leiab, et 06.04.2018 nõude loovutamise lepingus märgitut arvestades ei ole hageja nõue ebaselge, sest üheselt on aru saada, et hageja nõuab 17.05.2016 lepingu punktis 5.5 märgitud ostuhinna osalist tasumist, mille hageja on saanud loovutuse teel 06.04.2018 nõude loovutamise lepingu alusel. A OÜ ja hageja vahel sõlmitud 06.04.2018 nõude loovutamise leping ei ole sõlmitud notariaalses vormis (II kd, tl-d 5
(7)13-15 – 06.04.2018 Claim Assignment Agreement; II kd, tl 16-18 – tõlge). Seetõttu on tehing tühine ja ostuhinna tasumise nõue ei ole A OÜ-lt läinud üle hagejale. AÕS § 119 lg-st 1, VÕS § 11 lg-st 3 ja TsÜS §-st 83 lg 1 tulenevalt on nõuete loovutamine muus kui notariaalses vormis tühine. Poolte osundatud tehingud, millega 11.04.2016 müügilepingu ja 17.05.2016 lepingu järgset ostuhinna tasumise nõuet on loovutatud, on tühised notariaalse vorminõude järgimata jätmise tõttu. Seega ei ole poolte avaldatud asjaoludel A OÜ 11.04.2016 müügilepingu ja 17.05.2016 lepingu järgset ostuhinna tasumise nõuet loovutanud ja hageja ei ole saanud ostuhinna tasumise nõude osas võlausaldajaks. Seetõttu ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt ostuhinna tasumist. Kohus jätab seetõttu hagiavalduse ostuhinna 1 672 334,50 eurot tasumise nõudes rahuldamata. 6. Kostja on vaidlustanud C AS-i ja A OÜ 19.10.2016 tagasitäitmise kokkuleppe (I kd, tl-d 2829) ehtsuse

§ 277lg 1 mõistes.

Kohus leidis eelmenetluses, et kostja on oma vastuväidet põhistanud. Kohus leiab, et kostja märgitud asjaolude pinnalt ei saa dokumendi võltsitust lugeda põhistatuks. Kohtu hinnangul ei nähtu M. A.i 10.03.2017 e-kirjast, et C AS nõuab kostjalt 17.05.2016 lepingu punktist 5.5 tuleneva kohustuse täitmist. Kuivõrd 17.05.2016 leping sisaldab lisaks 17.05.2016 lepingu punktist 5.5 tulenevale kohustusele mudi raha tasumise kohustusi, ei tõenda ekiri hageja väidet, et C AS on nõudnud kostjalt väidetavalt tagasiloovutatud nõude täitmist. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et M. A. on e-kirjale lisatud nõude allkirjastanud nii C AS-i ja A OÜ esindajana. C AS ja V OÜ on sõlminud 27.06.2018 nõude loovutamise lepingu, millega C AS muuhulgas loovutab V OÜ-le 17.05.2016 lepingu punktis 5.5 märgitud nõude. Kohtu hinnanul näitab leping, et C AS on pidanud ennast nõude osas võlausaldajaks. See on kooskõlas ka C AS-i ja A OÜ 19.10.2016 tagasitäitmise kokkuleppega, mis ei sisalda käsutustehingut nõude tagasiloovutamiseks A OÜ-le. Seega ei ole C AS-i poolt 27.06.2018 lepingu sõlmimine vastuolus C AS-i ja A OÜ 19.10.2016 tagasitäitmise kokkuleppega ega põhista selle ebaehtsust. Kohtu hinnangul ei põhista dokumentaalse tõendi ebaehtsust ka see, et dokument on koostatud paberkandjal. Arvestades seda, et A OÜ ja C AS-i 19.05.2016 kokkulepe on samuti koostatud paberkandjal, ei ole põhjust pidada hilisema 19.10.2016 tagasitäitmise kokkuleppe paberkandjal lepingu sõlmimist ebatavaliseks. Kohus arvestab ka sellega, et dokumendi koostamise aega ei olnud ekspertiisi tulemusel võimalik kindlaks määrata. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et puudub alus 19.10.2016 tagasitäitmise kokkuleppe arvestamata jätmiseks või tõendite hulgast välja arvamiseks

§ 277lg 4 järgi.

Eeltoodule vaatamata ei mõjuta 19.10.2016 tagasitäitmise kokkuleppe tõendina arvestamine asja lahendamist, sest kohus leidis eelnevalt, et A OÜ ja C AS-i 19.05.2016 kokkulepe oli vorminõude mittejärgimise tõttu tühine, mistõttu ei olnud C AS-il 19.10.2016 tagasitäitmise kokkuleppe sõlmimise ajal nõuet, mida tagasi loovutada. Lisaks sellele ei sisaldanud C AS-i ja A OÜ 19.10.2016 tagasitäitmise kokkulepe käsutustehingut nõude tagastamiseks ning polnud notariaalses vormis, mistõttu on ka 19.10.2016 kokkulepe vorminõuete järgimata jätmise tõttu tühine.

  1. Kostja esitas hagiavalduse vastuväite, mille kohaselt on ostuhinna tasumise kohustus täidetud või tasaarvestatud. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja ei ole kostja suhtes võlausaldajaks 11.04.2016 müügilepingu ja 17.05.2016 lepingu järgse ostuhinna 1 672 334,50 eurot tasumise nõude osas. Isegi juhul, kui kohus tuvastaks, et nõue ei ole lõppenud või ei tasaarvestuse vastuväite aluseks olevad asjaolud ei ole tõendatud, ei tooks see kaasa hagi rahuldamist. Seetõttu ei oma kostja vastuväited, mis põhinevad ostuhinna tasumise nõude rahuldamisel ja tasaarvestamisel, asjas tähtsust. Seetõttu ei kontrolli kohus asjaolude tõendatust, millel põhinevad kostja ostuhinna tasumise kohustuse täitmise ning tasaarvestuse vastuväited ega hinda selliste asjaolude tõendamiseks esitatud tõendeid.
  2. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes

§ 238

lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad. 9.

§ 386

lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus 6

(7)tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohus rahuldas 03.05.2019 kohtumäärusega hagi tagamise avalduse ning kohaldas hagi tagamise abinõuna kohtuliku hüpoteegi seadmist hageja kasuks kostjale kuuluvale kinnistusraamatu registriossa nr 747301 kantud kinnistule. Kohus tühistab hagi tagamise. 10.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata ja tegi seega otsuse hageja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

§ 177lg-s 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.