Obsah (8)

§ 37§ 251§ 121§ 47§ 45§ 43§ 249§ 55

3-22-1695 TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-1695 Määruse kuupäev ja koht 27.09.2022, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi D. S. kaebus Viru Vangla kohustamiseks väljastada eriarstide

) § 2 lg-st 4 tulenevalt, et kaebaja on esitanud kohtule vangla toimingute õigusvastasuse kindlakstegemise nõude (

§ 37

lg 2 p 6), vanglale kohustava ettekirjutuse tegemise nõude (

§ 37

lg 2 p 2) ja keelamisnõude (

§ 37lg 2 p 3).

Lisaks soovib kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamist, mille soovitavateks abinõueteks on vangla kohustamine väljastada kaebajale eriarstide poolt määratud ravimeid (

§ 251

lg 1 p 3) ja keelata vanglal (arstil) määratud ravimite tühistamine, väljastamata jätmine ja vahetamine. 14. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 120 lg 1 p 8 sätestab, et kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja 2 3-22-1695 ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

§ 47

lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Riigikohus on leidnud, et arvestades VangS § 11 lg-tes 5 ja 8 sätestatut, on kinnipeetaval muude nõuete puhul peale tuvastamisnõude vaja enne halduskohtusse pöördumist läbida kohtueelne menetlus.1 Sellest tulenevalt enne kohustamis- ja keelamisnõuete esitamist kohtule peab kaebajal olema läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus. Kohus on seisukohal, et kaebus nii tuvastamis-, kohustamiskui ka keelamisnõuete osas ei ole lubatav ja kuulub tagastamisele.

1. Kohus selgitab, et kaebaja on pöördunud Viru Vangla poole vaide-kahjunõude pealkirjastatud pöördumisega 03.08.
2. Kuna pöördumine oli venekeelne edastas vangla selle tõlkimisele. Peale pöördumise tõlget vanglasse saabumis arvas vangla, et sisuliselt on tegemist vaid kahjunõudega. Kohus tutvus kaebaja pöördumisega ja nõustub vanglaga selles, et kaebaja taotleb 3.08.2022 vanglale esitatud pöördumises vaid vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamist ja talle tekitatud kahju hüvitamist, kuid ei taotle vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 72 lg 1 p-le 3 ettekirjutuse tegemist toimingu sooritamiseks (väljastada määratud ravimeid ja keelata nende väljastamata jätmine). Seda arvestades ei olnud kohtu hinnangul kaebaja vaidega pealkirjastatud pöördumise eesmärgiks vangla kohustamine väljastada talle eriarstide poolt märatud ravimeid või ravimite väljastamata jätmise või vahetamise keelamine. Kohus nõustub vanglaga, et kaebaja tegelikuks eesmärgiks oli kahjunõude esitamine. Seega enne kohtusse pöördumist kohustamis- ja keelaminõudega ei ole kaebaja esitanud vanglale samaesemelist vaiet ja vangla ei ole sellist vaiet rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
3. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et kaebajal on kohustamis- ja keelamisnõuete osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ning kaebus nimetatud nõuete osas ei ole lubatav. Lisaks märgib kohus, et keelamisnõude esitamisel esineb ka

§ 45

lg-s 1 sätestatud piirang, kuna kaebaja saab tõhusalt kaitsta enda õigusi vaidlustades arsti toiminguid kas vaide või kohtumenetluses. Sellest tulenevalt ja juhindudes

§ 121lg 1 p-st 4, tagastab kohus kaebuse kohustamis- ja keelamisnõuete osas.

17. Kohus selgitab kaebajale, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 saab kaebaja uuesti pöörduda kohtusse kohustamisnõudega peale seda kui läbib nõuetekohaselt kohustusliku kohtueelse menetluse. 18. Kaebaja taotles kohtult muu hulgas teha kindlaks arst H. Silveti tegevuse õigusvastasus.

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

§ 45

lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kohtu hinnangul on kaebajal olemas hetkel tõhus õiguskaitsevahend. Juhul, kui kaebaja leiab, et arsti tegevusega piiratakse tema õigusi, saab ta esitada vanglale vaide, milles tuleb sõnaselgelt taotleda eriarstide poolt määratud ravimite väljastamist ja vaide rahuldamata jätmise korral pöörduda seaduses sätestatud tähtaja jooksul kohustamis- ja keelamiskaebusega uuesti kohtusse. 1 RKHKm 3-3-1-24-15, p 17. 3 3-22-1695 19. Lähtudes eeltoodust ei ole kaebus ka tuvastamisnõude osas lubatud ja kuulub vastavalt

§ 121lg 2 p-le 1 tagastamisele.

II 20. Kohus on seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav ja kuulub läbi vaatamata jätmisele.

§ 249

lg-d 1 ja 2 kohaselt on esialgse õiguskaitse esitamine võimalik nii koos kaebusega, vaidemenetluse ajal ja pärast vaidemenetluse lõppu, kuid enne kaebuse esitamise tähtaja möödumiseni.

1. Kohus tagastas kaebuse tervikuna ja on eelnevalt asunud seisukohale, et kaebaja ei ole esitanud vanglae vaiet, milles oleks taotlenud talle eriarstide poolt määratud ravimite väljastamist. Seega, esialgse õiguskaitse taotluses soovitud abinõu eseme osas ei käi hetkel ei halduskohtumenetlust ega vaidemenetlust. Sellest tulenevalt ei ole esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud.
2. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata.

Kohus selgitab täiendavalt, et kaebaja saab esitada vaglale uut vaiet ning peale seda uuesti pöörduda kohtusse esialgse õiguskaitse taotlusega. III

1. Kuna kohus tagastas kaebuse tervikuna ja jättis läbi vaatamata esialgse õiguskaitse taotluse, jätab kohus läbi vaatamata ka kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
2. Halduskohus asendab määruse avaldamisel taotleja nime initsiaalidega. Kohtu hinnangul ei sisalda määrus muid andmeid, mis võimaldaksid taotlejat identifitseerida. (allkirjastatud digitaalselt) 4