lg 1 ning § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Apellant Apellatsioonimenetluse pooled Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja)
Rosenbergi selles, et tema: 1) olles Tartu Maakohtu 12.12.2017. a otsusega karistatud
lg 2 p 2 järgi, ründas 24.02.2020 kella 02:00-03:00 paiku Võru maakonnas Antsla vallas Rimmi külas Triinu baari välisukse kõrval talle täiesti võõrast H.H. d ja lõi kannatanut üks kord rusikaga näkku. Seejärel surus A. Rosenberg kannatanu pikali maha, haaras ühe käega kõrist ja kägistas ning teise käe rusikaga lõi korduvalt maas lamavale kannatanule näkku, vasaku silma alla, vastu lõuga ja huuli. Kannatanul õnnestus korraks püsti tõusta, kuid A. Rosenberg haaras temast taas kinni ja surus ta pikali maha, mille tagajärjel kannatanu kukkus vasakule põlvele ja seejärel pikali maha ning A. Rosenberg lõi maas lamavat kannatanut mitu korda rusikaga näkku. Kannatanul õnnestus haardest vabaneda, püsti tõusta ja joosta eemale autoparklasse, kuhu A. Rosenberg talle järgnes ja lõi teda seal veel üks kord rusikaga näkku. Oma tegevusega tekitas A. Rosenberg H.H. le füüsilist valu ning pea pindmised hulgivigastused (s.o turse ja valulikkuse mõlemal põsesarnal, valulikkuse ninal, löögijäljed otsmikul), muljumisjäljed kaelal, huulte turse, suu limaskestal pindmised vigastused, hematoomid ja vasakul põlvel põrutushaava. 2) 12.08.2021 kella 12:30 ajal Võru maakonnas Võru vallas XXX külas XXX talu elumajas haaras käega arvutilaua taga istunud 11-aastase poja K.R. i randmest ja tõmbas ta tooliga põrandale pikali, mille tagajärjel tundis kannatanu füüsilist valu; 3) 12.08.2021 kella 13:00 paiku autosõidu ajal Võru maakonnast XXX külast Põlva maakonda lõi maanteel enda kasutuses olevas mootorsõidukis kõrvalistuja kohal istunud 11-aastast poega K.R. i kaks korda rusikaga vastu vasakut õlga, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Kirjeldatud käitumisega pani A. Rosenberg toime korduva ja kahel korral ka lähisuhtes kehalise väärkohtlemise, s.o
lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Rosenbergi selles, et ta: 1) 24.02.2020 kella 05:00 paiku Võru linnas XXX maja (s.o enda elukoha) juures ähvardas talle täiesti võõrast He.H. d tapmisega. Täpsemalt ründas A. Rosenberg temalt oma venna H.H. peksmise kohta selgitust küsima tulnud He.H. d, vehkides rauast sõrgkangiga, mille He.H. tal käest ära võttis. Seejärel tõi A. Rosenberg eemalt elumaja juurest kaheraudse jahirelva sarnase (kohtueelses menetluses leidmata ja tuvastamata) laskekõlblikkusega eseme, mille suunas ähvardavalt He.H. le, mispeale väljus sõidukist H.H. ja tõukas He.H. d relvaga ähvardava A. Rosenbergi eemale. He.H. l oli alust karta A. Rosenbergi ähvarduste täideviimist, sest A. 2 Rosenberg ähvardas teda esmalt rauast sõrgkangiga vehkides, seejärel sihtis teda lähedalt tulirelvataolise esemega ja oli agressiivne. Oma tegevusega tekitas A. Rosenberg kannatanu He.H. s reaalse ohu- ja hirmutunde oma elu ja tervise pärast, s.o kannatanul oli alust karta A. Rosenbergi poolt tapmist või vähemalt tervisekahjustuse tekitamist. 2) 12.08.2021 kella 13:00 paiku autosõidu ajal Võru maakonnast XXX külast Põlva maakonda ähvardas maanteel enda kasutuses olevas mootorsõidukis kõrvaistmel istunud 11-aastast poega K.R. i tapmisega, mis seisnes selles, et A. Rosenberg lubas K.R. i koos tema 6-aastase õe A.R. iga ära uputada. Lisaks ähvardas A. Rosenberg sama autosõidu ajal umbes kella 13:00 paiku telefonikõnes oma endist elukaaslast ja laste ema K.L. i, lubades ta mulla alla saata ja nende ühisomandis oleva maja põlema panna ning ütles veel: „ma võin kinni minna, aga sina lõpetad hauas“. Kannatanutel K.R. il ja K.L. il oli alust karta A. Rosenbergi ähvarduste täideviimist, sest nende elukoha juures Räpina linnas asub järv ja A. Rosenberg on varem olnud vägivaldne. Seetõttu tekitas A. Rosenbergi ähvardus kannatanutes reaalse ohu- ja hirmutunde oma elu ja tervise pärast. K.R. il oli alust karta A. Rosenbergi poolt tapmist ning K.L. il oli alust karta A. Rosenbergi poolt tapmist ja vara hävitamist või olulises ulatuses vara rikkumist. Kirjeldatud käitumisega pani A. Rosenberg toime tapmise, tervisekahjustuse tekitamise ning olulises ulatuses vara rikkumise või kahjustamisega ähvardamise, s.o
Maakohtu otsus 2. Tartu Maakohtu otsusega tunnistati A. Rosenberg süüdi
lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust.
lg 2 p-de 2 ja 3 järgi eest mõisteti karistuseks 1 aasta ja 10 kuud vangistust.
Rosenbergi liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust.
Rosenberg ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid.
Rosenbergi käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis, mis käsitleb viha ja agressiivsust.
juulist 2022, välja arvatud
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. Lahendati ka menetluskulude ja asitõenditega seotud küsimused. Kohtuotsuse põhjendused 3. Süüdistus
kehalises väärkohtlemises 3.1 Kannatanu H.H. ja süüdistatava A. Rosenbergi ütluste kohaselt tekkis nende vahel ööl vastu 24.02.2020 Võrumaal Triinu baaris konflikt, mille käigus sattus H.H. A. Rosenbergi tegevuse tõttu korduvalt pikali maha. Seega pole vaidlust, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas toimus süüdistatava ja kannatanu vahel füüsiline konflikt. H.H. ja A. Rosenbergi versioonid lahknevad konflikti põhjuste, konflikti algataja ja konflikti täpse käigu osas. 3.2 H.H. sõnul ta läks ööl vastu 24.02.2020 sõpradega pidutsema ja nad jõudsid pärast keskööd Võrumaal asuvasse Triinu baari. Seltskonnas olid veel A.L. ja H.N. ning T.T.K. oli kaine autojuht. Baari sisenedes märkas H.H. ukse juures väljas S.S. t, kellega H.H. oli kunagi paar kuud koos, ja S.S. venda R.S. t. Kuid kui H.H. tahtis minna välja suitsu tegema, blokeerisid R.S. , A. Rosenberg ja keegi kolmas tal tee, öeldes: „kuhu sa oma aruga minema hakkad“. Ta sai välja, kuid väljapääsu takistajad tulid temaga kaasa. Väljas tuli R.S. H.H. juurde ja ütles: 3 „noh, tegid mu õele haiget või“, mispeale H.H. vastas: „mismoodi ma haiget tegin, kui me läksime lahku, kui me ei sobinud kokku“. Oli sõnavahetus A. Rosenbergiga. A. Rosenberg ründas H.H. d, lüües teda üle viie korra ja H.H. tundis löökide tagajärjel valu. H.H. l ei õnnestunud vastupanu avaldada, sest kõik käis nii kiiresti. Olukord lõppes sellega, et natuke aega hiljem jõudis kohale H.H. auto, ta läks teiselt poolt oma autosse ja oli kuskil 15 minutit lihtsalt autos, mõeldes, mis asja nüüd toimus. H.H. pluus ja püksid olid katki ning üks king oli kadunud. Järgmisel hommikul käis H.H. oma vigastuste tõttu arsti juures, sest jalg oli puruks. Samuti ei saanud ta kuu aega tööl käia, sest tal on liikuv töö ja põlv ei paindunud. H.H. oli baari minnes raskes joobes, aga mõistuse juures. 3.3 A. Rosenberg ütles omakorda, et ta viibis 24.02.2020 Triinu baaris, jõudis kohale veidi enne südaööd ning läks sinna koos seltskonnaga, kes oli enne tema juures istunud. Baaris tekkis H.H. l A. Rosenbergi seltskonnaga konflikt, sest A. Rosenbergi seltskond seisis baarileti ääres järjekorras täpselt enne ukse juurde väljaminekut, H.H. ei suvatsenud ringiga minna, läks A. Rosenbergi seltskonna vahelt läbi ja lõi R.S. le küünarnukiga vastu õlga. Kui nad läksid välja ja rääkisid ukse kõrval, mis probleem H.H. l on, ründas H.H. ühel hetkel A. Rosenbergi ja tegi tema suunas löögiliigutuse, sest H.H. le ei meeldinud, et teda korrale kutsuti. A. Rosenberg võttis H.H. kinni ja keeras pikali maha, et H.H. ei saaks teda rohkem rünnata. H.H. tõmbas A. Rosenbergil särgi eest lõhki. Kui H.H. sai lahti, ründas ta uuesti A. Rosenbergi, mispeale lükkas A. Rosenberg H.H. taas sinna maha. Siis läks H.H. ära. A. Rosenberg ei löönud H.H. d rusikaga, kuid võis rüseluse käigus pihta minna, sest A. Rosenberg üritas H.H. d kinni hoida ning H.H. siples ja üritas ka lüüa. A. Rosenberg jõi baaris ühe kokteili ja ilmselt oli tal väga väike joove. 3.4 Kohtu hinnangul on nii kannatanu kui ka süüdistatava ütlused lubatavad tõendid, kuid kannatanu ütlused on usaldusväärsemad. Dokumentaalse tõendina uuriti kohtu poolt LõunaEesti Haigla AS-i epikriisi nr L-EP20-5194, mille kohaselt pöördus H.H. 24.02.2020 varahommikul erakorraliselt haiglasse, kus tal fikseeriti turse ja valulikkus mõlemal põsesarnal, valulikkus ninal, löögijäljed otsmikul, muljumisjäljed kaelal, turses huuled, suulimaskestal pindmised vigastused ja hematoomid ning vasakul põlvel sakiliste servadega hallika peene kiviklibuga saastunud põrutushaav. H.H. l diagnoositi pea pindmised hulgivigastused ja põlve lahtine haav, teda immuniseeriti teetanuse ja difteeria vastu ning põlvehaav puhastati, serv ja põhi lõigati välja ning suleti üksikõmblustega. 3.5 Kohus leiab, et H.H. vigastused langevad kokku tema versiooniga konflikti käigu osas. Pidades silmas näo- ja kaelapiirkonna vigastuste eriilmelisust ja arvukust, ei saanud need kuidagi tekkida üksnes H.H. kahel korral maha keeramisest, kinni hoidmisest või rüseluse käigus pihta minemisest, nagu selgitas A. Rosenberg. H.H. vigastused kinnitavad tema ütlusi, et A. Rosenberg peksis teda rusikaga näkku ja haaras käega kõrist. 3.6 Lisaks eelnevale langevad H.H. versiooniga kokku tunnistaja A.K. ütlused. Tunnistaja nägi pealt konflikti teist osa pärast seda, kui H.H. eemaldus baari juures natukeseks ajaks A. Rosenbergist ja A.K. puhastas tualettpaberiga H.H. verist nägu. Samuti rääkis A.K. H.H. ga vahetult pärast konflikti esimest osa, mistõttu on A.K. ütlused H.H. lt konflikti põhjuste ja käigu kohta kuuldu osas tõendina kasutatavad KrMS § 66 lg 21 p 2 alusel. Kuna tunnistaja sõnul oli H.H. nägu üleni verine, kinnitavad tunnistaja ütlused sarnaselt H.H. ütluste ja haiglas fikseeritud vigastustega, et füüsilise konflikti raskuskese oli suunatud H.H. le näovigastuste tekitamisele. A.K. sõnul ütles H.H. , et ta sai peksa mingi tüdruku pärast. See asjaolu kinnitab H.H. kohtus antud ütlusi konflikti põhjuste osas. 4 Peale selle, nägi tunnistaja A.K. ise pealt, kuidas pärast H.H. näo puhastamist ilmus A. Rosenberg uuesti H.H. juurde ja lõi järgnenud sõneluse käigus käega H.H. d. Ka need ütlused toetavad H.H. versiooni. Kohtu hinnangul langevad A.K. ütlused kokku H.H. ütlustega, kuid on vastuolus süüdistatava A. Rosenbergi ütlustega. Keegi kohtumenetluse pooltest ei vaidlustanud tunnistaja A.K. ütluste usaldusväärsust ja ka kohtul pole alust selles kahelda. 3.7 Tunnistajad J.K. ja T.T.K. ei näinud ega kuulnud pealt ühtki osa H.H. ja A. Rosenbergi vahelisest konfliktist, kuid nägid samal ööl pärast konflikti Triinu baari juures H.H. vigastusi ning kuulsid, mida H.H. neile vigastuste tekkimise kohta rääkis. Kohtu hinnangul on ka nimetatud tunnistajate ütlused H.H. lt kuuldu osas tõendina kasutatavad KrMS § 66 lg 21 p 2 alusel. Arvestades, et H.H. rääkis vahetult pärast konflikti kõigile, et ta sai peksa, nähtub H.H. versioonist algusest peale, et Triinu baari juures rünnati teda ja et tema sai ründe käigus kannatada. Pidades silmas, et nii haiglas fikseeritud vigastused kui ka tunnistajate A.K. , J.K. ja T.T.K. i ütlused toetavad H.H. versiooni, loeb kohus H.H. täielikult usaldusväärseks ja tugineb sellele otsuse tegemisel. Vastuseks kaitsja väitele, et H.H. oli alkoholijoobes, märgib kohus, et ainuüksi see asjaolu ei lükka ümber analüüsitud kaalukast tõendikogumist tulenevat teavet ega anna alust H.H. ütluste usaldusväärsuses kahelda. 3.8 A. Rosenbergi versiooni ei toeta ükski kohtus uuritud tõend. Kohus loeb A. Rosenbergi ütlused ebausaldusväärseks ja jätab need otsuse tegemisel kõrvale. 3.9 Kaitsja tõi kohtuvaidlustes välja, et kuigi A. Rosenbergi ja H.H. vahelist konflikti nägid pealt paljud inimesed, on neid senises menetluses ignoreeritud. Kohtu arvates ei anna see alust praegust kriminaalasja teisiti lahendada. Sarnaselt H.H. alkoholijoobele ei kummuta A. Rosenbergi väide võimaliku pealtnägija kohta ülejäänud tõendikogumist tulenevat kokkulangevat teavet. 3.10 Kokkuvõtlikult tuvastas kohus, et A. Rosenberg ründas 24.02.2020 kella 02:00-03:00 paiku Võru maakonnas Antsla vallas Rimmi külas Triinu baari välisukse kõrval H.H. d ja lõi teda ühel korral rusikaga näkku, misjärel kukkus H.H. selili. Kui H.H. l õnnestus korraks püsti saada, pani A. Rosenberg oma jala H.H. jalgade taha, ja H.H. kukkus põlve peale. Edasi keeras A. Rosenberg H.H. selili, haaras vasaku käega kõrist ja peksis H.H. d rusikaga näkku. Pärast seda kui H.H. rabeles end lahti ja jooksis A. Rosenbergist eemale baari teise nurga poole, järgnes A. Rosenberg talle mõne aja pärast ja lõi teda veel üks kord rusikaga näkku. Oma tegevusega tekitas A. Rosenberg H.H. le füüsilist valu, turse ja valulikkuse mõlemal põsesarnal, valulikkuse ninal, löögijäljed otsmikul, muljumisjäljed kaelal, turses huuled, suulimaskestal pindmised vigastused ja hematoomid ning vasakul põlvel põrutushaava. 3.11 Arvestades, et teise inimese maha lükkamine, rusikaga näkku löömine ja kõrist haaramine pole inimeste vahelises suhtluses aktsepteeritud käitumisviisid, tekitas A. Rosenberg H.H. le tervisekahjustused ja füüsilise valu kehalise väärkohtlemisega. Seega vastab A. Rosenbergi käitumine
3.12 Pidades silmas, et A. Rosenberg peksis H.H. d rusikaga näkku, pani talle jala taha ja haaras käega kõrist ning sellise tegevuse käigus sai H.H. silmnähtavaid vigastusi (nt verine nägu, turses huuled ja õmblemist vajav põlve lahtine haav), teadis A. Rosenberg järelikult, et ta 5 tekitab H.H. le füüsilist valu ja tervisekahjustusi ning vähemalt möönis seda. Seega tegutses A. Rosenberg otsese tahtlusega
4. Süüdistus
ähvardamises 4.1 Sarnaselt H.H. kehalises väärkohtlemises esitatud süüdistusega kinnitasid kõik kohtus ülekuulatud isikud ka He.H. ähvardamises esitatud süüdistuse osas, et H.H. ja tema vanem vend He.H. läksid Triinu baari juures juhtunu pärast samal ööl A. Rosenbergi elukohta, kus toimus uus konflikt. Kannatanu He.H. ja süüdistatava A. Rosenbergi versioonid lahknevad aga konfliktile eelnenud telefonikõne sisu ja konflikti täpse käigu osas. 4.2 He.H. selgitas, et ööl vastu 24.02.2020 helistas talle noorem vend H.H. , kes ütles, et teda peksti. H.H. võttis He.H. auto peale, nad said Triinu baaris teada, et peksja oli A. Rosenberg, ning kui tutvuste kaudu selgus A. Rosenbergi telefoninumber, helistas He.H. A. Rosenbergile. He.H. tahtis A. Rosenbergiga näost-näkku rääkida, et küsida, miks ta nii tegi. Kuidagi tutvuste kaudu selgus A. Rosenbergi elukoha aadress ja He.H. sõitis koos seltskonnaga (H.H. , J.K. ja T.T.K. ) sinna. A. Rosenberg oli koos kahe teise inimesega. Auto peatus tänaval ja keegi ei läinud A. Rosenbergi maja õue. He.H. väljus autost, kusjuures tal polnud midagi käes. A. Rosenberg tuli raudkangi ja sõpradega He.H. le vastu ning ühel sõbral oli käes kurikas, teisel oli käes mingi alumiiniumtoru. A. Rosenberg hoidis raudkangi üleval. He.H. sai kuidagi raudkangist kinni ja võttis selle A. Rosenbergilt ära. Seejärel jooksis A. Rosenberg oma maja hoovi, naasis kaheraudse jahipüssiga, jooksis He.H. poole ja pani püssi vastu He.H. kõri. Autost hüppas välja H.H. , lõi A. Rosenbergil püssi käest ära ning H.H. ja A. Rosenberg kukkusid kuusehekki pikali, misjärel läks kähmluseks. Keegi karjus, et kutsub politsei, mispeale võttis A. Rosenberg jahipüssi ja jooksis oma hoovi tagasi. Politsei saabus vähem kui 10 minutiga. 4.3 A. Rosenbergi sõnul, kui ta oli pärast Triinu baari juurest Võrru jõudmist Olerexi tanklas, helistas talle tundmatu number. Helistaja ütles, et ta on He.H. . Helistaja ütles, et nad tulevad kambaga kohe kohale ja annavad kõigile tappa. A. Rosenberg ütles: „kui teil on mingi probleem, pöörduge politseisse“ ja pani kõne kinni. Paari minuti pärast helistati samalt numbrilt uuesti, A. Rosenberg ütles, et teda pole kodus, kuid He.H. vastas, et vahet pole, nad saavad ikka sinna. Seepeale läks A. Rosenberg seltskonnaga (A.P. , R.P. ja I.N. ) oma elukohta ja oli seal valmis, et oma vara kaitsta. Pärast telefonikõnet ei helistanud A. Rosenberg politseisse. A. Rosenberg seisis oma kaaslastega värava ees, et tulijaid takistada, et nad ei saaks minna autode vahele. A. Rosenbergil oli enda kaitseks käes sõrgkang, A.P. il oli käes väike alumiiniumist toru ja R.P. di käes oli tungi vars. Nii kui He.H. nägi A. Rosenbergi, kiirendas sammu, tõstis käed löögiasendisse ja oli valmis ründama. Seepeale tõstis A. Rosenberg kangi umbes õla kõrgusele, H.H. aga tõmbas A. Rosenbergi selja tagant tuulejopest põlvili maha, He.H. tõmbas A. Rosenbergil kangi käest ning He.H. ja H.H. hakkasid A. Rosenbergi käte ja jalgadega peksma. A. Rosenberg jõudis ainult pea alla tõmmata ja käed pea ette panna, kui sai jalalöögi vastu kõrva ja ühe korraliku obaduse otsa ette. Samuti olid A. Rosenbergil mõlemad põlved puru koos pükstega. Kui A. Rosenbergi kaaslased hakkasid tulema, hüppasid ründajad autosse, sõitsid minema ja karjusid aknast: „me juba kutsusime politsei“. Järgmisel hommikul läks A. Rosenberg haiglasse, et vigastusi fikseerida. A. Rosenbergil pole relvaluba, tal pole kunagi tulirelva olnud ja ta ei ähvardanud He.H. d jahipüssiga. Kannatanud ja tunnistajad valetasid kohtus, et end puhtaks pesta. 6 4.4 Kohtu hinnangul on kannatanu ja süüdistatava eelrefereeritud ütlused lubatavad tõendid, kuid kannatanu ütlused on usaldusväärsemad. A. Rosenbergi versioon on sisuliselt kohati vastuoluline. A. Rosenberg sõnul He.H. tegi talle telefonitsi põhimõtteliselt tapmisähvarduse, misjärel tuldi seda kambaga täide viima. A. Rosenberg võttis ähvardust tõsiselt ning valmistus koos kaaslastega vara kaitsmiseks (võtsid sõrgkangi, alumiiniumtoru ja tungi varre). Samas selgitas A. Rosenberg, et ta ei helistanud politseisse, sest algul ta ei uskunud, et tullakse kohale, kuid kui juba auto tuli, ei jõudnud enam helistada. Samuti pole A. Rosenberg ähvardamise kohta kaebust esitanud, sest pole viitsinud ja pole aega. Eelnevast tulenevalt jääb arusaamatuks, kas A. Rosenberg siis võttis väidetavat tapmisähvardust tõsiselt või mitte ning kas ta hakkas oma elu pärast tõsimeeli kartma või valmistus koos kaaslastega hoopis võimalikuks ühiseks relvastatud kakluseks. 4.5 A. Rosenbergi digiloos kajastatud ambulatoorsest epikriisist nr 1004871429 nähtub, et A. Rosenberg pöördus 24.02.2020 hommikul erakorraliselt haiglasse, kus tal fikseeriti pindmised marrastused otsmikul, vasaku kõrva juures ja mõlemal põlvel. A. Rosenbergil diagnoositi pea pindmised hulgivigastused ja mõlema põlve marrastused ning talle soovitati sidumist ja valuvaigisteid vastavalt vajadusele. Kohus märgib, et kui A. Rosenbergi ütlused vastavad tõele, autost väljus korraga 4 inimest ning H.H. ja He.H. hakkasid üheskoos A. Rosenbergi peksma, jääb arusaamatuks, millisel hetkel ja kust sai A. Rosenberg aiatoru, mida kannatanud ekslikult relvaks pidasid. Sisemised vastuolud tekitavad kohtu silmis kahtlusi A. Rosenbergi ütluste usaldusväärsuses. 4.6 A. Rosenbergi ütlused on vastuolus ka H.H. ning tunnistajate J.K. ja T.T.K. i ütlustega. H.H. ütlustest nähtuvalt helistas ta pärast Triinu baari juures juhtunut oma vennale He.H. le, kes samuti tol ööl pidutses. H.H. soovis, et A. Rosenberg vabandaks tema ees alguses ja seletaks, kuidas ta on seotud H.H. ja S.S. suhtega. Ta ei teatanud Triinu baari juures juhtunust politseile, sest mõtles, et saab asja nagu teistmoodi lahendatud, ja teha sõnadega selgeks, et miks nii. H.H. kohtus ööl vastu 24.02.2020 A. Rosenbergiga uuesti viimase elukoha juures. H.H. seltskond peatas auto tänaval ja A. Rosenberg seisis koos kahe sõbraga tee peal ees. A. Rosenbergil oli käes sõrgkang, ühel sõbral oli kurikas ja teisel mingi puujupp või midagi. Kui He.H. väljus autost ja küsis A. Rosenbergilt, miks ta läks H.H. le kallale, oli A. Rosenbergil kohe sõrgkang püsti. Kui A. Rosenberg üritas lüüa, sai He.H. sõrgkangi kätte, ja A. Rosenberg jooksis oma majja relva järgi. Mõne minuti pärast tuli A. Rosenberg jahipüssilaadse relvaga tagasi, pani selle He.H. le otsa ette ja ütles: „ma lasen su siinsamas praegu maha“. H.H. hüppas autost välja, ründas A. Rosenbergi ja lõi tal jalaga relva käest. Löögi tagajärjel A. Rosenberg kukkus. Kuna A. Rosenberg hakkas uuesti relva haarama, ründas H.H. teda veel ja lõi A. Rosenbergi. H.H. tõmbas A. Rosenbergi samal ajal relvast kaugemale ja lõi teda. Seejärel hüppasid H.H. ja He.H. tagasi autosse ja sõitsid ära. H.H. ei tea, mis relvast sai. Sõrgkangi sai He.H. enda kätte ja andis selle hiljem üle politseile. 4.7 Tunnistaja J.K. ütluste kohaselt mindi pärast Triinu baarist lahkumist Võrru, sest taheti mingit selgust saada, mis teema see oli. Nad peatusid autoga tänava ääres ja kuna tunnistaja nägi, et tänaval seisti juba kurikate ja kangidega, ei lubanud ta see moment kellelgi autost välja minna. J.K. ei mäleta täpselt, mis A. Rosenbergil käes oli. Autost väljusid H.H. ja He.H. ning J.K. . J.K. ütles, et keegi ei läheks omavahel kaklema, kuid päris kähku läks ikkagi rüseluseks ära. Tunnistaja arvab, et pigem hakkas esimesena liikuma teine seltskond, sest H.H. ja need pole kaklejad tüübid. J.K. seltskonnast polnud kellelgi midagi käes. Tunnistaja ei oska öelda, kes kellega rüseles. Järsku tuli A. Rosenberg kusagilt juba pika relvaga. Äkki oli kaheraudne. J.K. 7 ei tea kas H.H. l või He.H. l oli relv korraks otsa ees. Seejärel läks üks vendadest lõi ära selle ja läks rüseluseks. Siis jooksis J.K. auto peale ja käskis kõigil autosse tulla. J.K. helistas politseisse. 4.8 Tunnistaja T.T.K. i ütluste järgi sõitsid nad Triinu baarist minnes Kasaritsa külla, et võtta peale He.H. , kellega tuli kaasa ka üks neiu. Seejärel naasid nad Triinu baari, kus H.H. läks baari otsima inimest, kes talle peksa andis, kuid see inimene oli juba baarist lahkunud. Kuidagi tuttavate kaudu saadi teada selle inimese elukoht, kes H.H. d baari juures lõi, ja T.T.K. ile öeldi, et ta sõidaks sinna. Õues seisid vähemalt 3 meest heki piiridest väljaspool. Ühel mehel oli käes raudkang ja teisel oli käes mingi alumiiniumist torulaadne asi. Kui He.H. ja H.H. väljusid autost, tunnistaja nägi peeglist, et hakkas rüselus pihta. Kõik käis väga kiiresti. Ühel hetkel ilmus A. Rosenberg relvataolise esemega heki tagant välja ja suunas selle inimeste suunas. Ühel hetkel hüppasid nad tagasi autosse, He.H. l oli raudkang käes ja ta ütles, et sai selle kätte. Seejärel sõitis T.T.K. ära ega vaadanud tagasi. 4.9 Kohus sedastas, et H.H. , He.H. ning tunnistajate J.K. ja T.T.K. i ütlustest kogumis tuleneb, et ööl vastu 24.02.2020 A. Rosenbergi elukoha juures toimunud konflikti käigus oli A. Rosenbergi käes kaheraudne jahipüss (He.H. ja H.H. sõnul), pikk relv (J.K. sõnul) või relvataoline ese (T.T.K. i sõnul). H.H. ütluste kohaselt pani A. Rosenberg jahipüssi He.H. le otsa ette, J.K. kinnitas samuti, et H.H. või He.H. l oli relv korraks otsa ees. Kuigi A. Rosenberg leidis, et kannatanud ja tunnistajad valetasid kohtus, et end puhtaks pesta ja A. Rosenbergile suuremat jama kaela tõmmata, siis kohus selle kriitikaga ei nõustu. Isegi juhul, kui oletada, et H.H. ja He.H. l võib olla motiiv A. Rosenbergi peale valetada või tema kahjuks asjaolusid liialdada, siis tunnistajad J.K. ja T.T.K. kirjeldasid kohtus sündmuste käiku äratuntavalt objektiivselt. Kohus luges eelnimetatud tunnistajate ülused usaldusväärseteks tõenditeks. 4.10 Kohus ei nõustunud kaitsjaga selles, et J.K. ja T.T.K. i ütlused on He.H. ja H.H. ütlustega olulises osas vastuolus. Kohtu arvates langevad J.K. ja T.T.K. i ütlused He.H. ja H.H. ütlustega konflikti käigu osas üldjoontes kokku. Kohus luges He.H. ja H.H. ütlused samuti usaldusväärseteks tõenditeks. A. Rosenbergi ütlused on aga nii sisemiselt vastuolulised kui ka vastuolus He.H. ja H.H. ning J.K. ja T.T.K. i ütlustega. Seetõttu loeb kohus A. Rosenbergi ütlused ebausaldusväärseks ja jätab kriminaalasja lahendamisel kõrvale. 4.11 Analüüsitud usaldusväärsele tõendikogumile tuginendes tuvastas kohus, et A. Rosenberg vehkis 24.02.2020 kella 05:00 paiku Võru linnas XXX maja juures tänaval esmalt He.H. suunas rauast sõrgkangiga. Kui He.H. l õnnestus kang A. Rosenbergilt ära võtta, tõi A. Rosenberg eemalt kaheraudse jahirelva ja suunas selle He.H. le. Seepeale sekkus H.H. ja lõi A. Rosenbergilt relva käest ära. Kuna A. Rosenberg hakkas uuesti relva haarama, lõi H.H. teda veel ja tõmbas samal ajal relvast kaugemale. 4.12 A. Rosenberg käitus nii raudkangiga vehkides kui ka tulirelva He.H. le suunates agressiivselt ning avaldas väliselt valmisolekut esialgu He.H. tervise kahjustamiseks (raudkangiga) ja seejärel tema tapmiseks (tulirelvaga). He.H. sõnul tundus jahipüssi vastu kaela surumine ohtlik, sest sellise tegevuse käigus võib ju elu kaotada. Kohus märgib, et järelikult tekkis He.H. l A. Rosenbergi tegevuse tõttu kohapeal hirm oma elu pärast. Samuti on raudkangiga teise inimese suunas vehkimine ja jahipüssi teisele inimesele suunamine ka objektiivse kõrvalseisja jaoks tõsiseltvõetav oht kannatanu elule ja tervisele. A. Rosenbergi tegevus vastab
8 Kuna A. Rosenberg vehkis raudkangiga löögivalmilt He.H. poole ja suunas temale ka jahipüssi, oli A. Rosenbergi eesmärk tekitada He.H. s hirmu tema elu ja tervise pärast. Samuti pidas A. Rosenberg sellise käitumisega vähemalt võimalikuks, et He.H. hakkab kartma. A. Rosenberg tegutses kavatsetult
4.13 Kuigi A. Rosenberg avaldas kohtus, et He.H. ähvardas teda Triinu baaris juhtunu pärast telefonitsi tapmisega, tuli seejärel kaaslastega A. Rosenbergi elukohta ähvardust täide viima ning A. Rosenberg kaitses üksnes oma elu ja vara, luges kohus eespool A. Rosenbergi ütlused ebausaldusväärseks tõendiks ja jättis need otsuse tegemisel kõrvale. Kohus möönab, et He.H. l oli eesmärk A. Rosenbergilt nõuda selgitusi H.H. peksmise kohta ja kuna A. Rosenberg polnud telefoni teel aruandmisest huvitatud, otsustas He.H. oma tahte vahetult maksma panna ja läks A. Rosenbergi elukohta. Seega pani He.H. A. Rosenbergi mõneti sundolukorda, kus viimasel tuli oma varasema käitumise tõttu He.H. ga vahetult suhelda. Ainuüksi see ei kujuta endast aga õigusvastast rünnet
Rosenbergil hädakaitseseisundit. 4.14 Kohus tõdes, et inimeste vahelises suhtluses tekib aeg-ajalt erinevaid konflikte, ja on põhimõtteliselt aktsepteeritav, kui asjaosalised soovivad erimeelsused omavahel selgeks vaielda õiguskaitseorganeid kaasamata. Igal isikul on võimalus oma õiguste kaitseks riigi poole pöörduda ning kas ja millal ta seda võimalust kasutab, on tema otsustada. Järelikult ei saa H.H. ja He.H. le ette heita, et nad soovisid A. Rosenbergilt omal käel selgitusi küsida. He.H. oli A. Rosenbergi elukohta minnes kahtlemata valmis sõnaliseks vaidluseks, kuid ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et He.H. valmistas ette, pidas võimalikuks või möönis füüsilist konflikti. He.H. l ega ühelgi tema seltskonnas viibinud inimesel polnud kaasas ründevahendeid ja isegi kui A. Rosenberg seisis koos raudkangi ja relvastatud kaaslastega tänaval, väljus He.H. autost ilma ründevahenditeta. Lisaks sellele,et He.H. väljus sõidukist ründevahendideta, piirdus ta pärast seda, kui A. Rosenberg raudkangiga tema suunas vehkis, üksnes kangi A. Rosenbergi käest ära võtmisega, misjärel jooksis A. Rosenberg oma maja juurde ja tõi jahipüssi. Kohtu hinnangul tõendab viimati märgitu He.H. jätkuvat soovi Triinu baari juures toimunust ilma vägivallata rääkida. Ka tunnistajate J.K. ja T.T.K. i ütlused kummutavad kahtluse, et He.H. ja tema kaaslased soovisid A. Rosenbergi vastu vägivalda kasutada. Arvestades eelnevat, ei viibinud A. Rosenberg hädakaitseseisundis ja tal puudus ka tõsiseltvõetav alus arvata, et tema õigushüved on vahetus ohus. Lähtudes He.H. telefonikõnest, valmistus just A. Rosenberg koos kaaslastega ühemõtteliselt ette võimalikuks füüsiliseks konfliktiks ning nad olid valmis Triinu baari juures juhtunut sõrgkangi, alumiiniumtoru ja kurikaga kakeldes klaarima. 5. Süüdistus
i kehalistes väärkohtlemistes ning
i ja K.L. i ähvardamises 5.1 K.L. ja A. Rosenberg on endised elukaaslased ning alates kooselu lõppemisest
Kuna A. Rosenberg kasutas 12.08.2021 K.R. i vastu vägivalda kaks korda ja K.R. on A. Rosenbergi alaealine poeg, kelle suhtes on A. Rosenbergil hooldusõigus, tuleb K.R. i vastu toime pandud teod kvalifitseerida
5.10 Kohtu hinnangul on täidetud ka
Pidades silmas, et A. Rosenberg tõmbas vihahoos K.R. i jõuliselt toolilt maha ja lõi seejärel autos K.R. ile kaks korda rusikaga vastu õlga, pidas A. Rosenberg vähemalt võimalikuks ja möönis, et ta tekitab K.R. ile füüsilist valu. Seega tegutses A. Rosenberg kaudse tahtlusega
5.11 Lisaks tuvastas kohus, et A. Rosenberg lubas 12.08.2021 kella 13:00 paiku autosõidu ajal K.R. i koos õe A.R. iga ära uputada. Samuti lubas A. Rosenberg sama autosõidu ajal telefonikõnes oma endise elukaaslase ja laste ema K.L. i mulla alla saata ja nende ühisomandis oleva maja põlema panna. K.R. ja K.L. kinnitasid, et nad tundsid A. Rosenbergi sõnade pärast hirmu. Kohtu arvates oli A. Rosenbergi agressiivse käitumise tõttu ka objektiivselt alust karta 11 ähvarduste täideviimist. Arvestades eelnevat, ähvardas A. Rosenberg nii K.R. i kui ka K.L. i tapmisega ja K.L. i ka vara hävitamisega. Seega vastab A. Rosenbergi tegevus
5.12 Kohtu arvates on täidetud ka
Kuna A. Rosenberg käitus agressiivselt, lõi vihahoos 11-aastast poega ning lubas poja ja tema 6-aastase õe ära uputada, pidas A. Rosenberg vähemalt võimalikuks ja möönis, et laps hakkab sõnalist ähvardust kartma. Samuti ütles A. Rosenberg ähvardavalt ja hirmutavalt K.L. ile, et ta saadab ta mulla alla ja paneb maja põlema. Seega pidas A. Rosenberg vähemalt võimalikuks ja möönis, et ka K.L. hakkab ähvardusi kartma. A. Rosenberg tegutses mõlemal juhul kaudse tahtlusega
6. Karistus 6.1
lg 2 sätestab karistusena rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse ning
6.2 A. Rosenberg pani ööl vastu 24.02.2020 toime H.H. kehalise väärkohtlemise ja ähvardas samal ööl noorema venna peksmise kohta selgitusi küsima tulnud He.H. d rauast sõrgkangi ja tulirelvaga. Seejärel pani A. Rosenberg 12.08.2021 (s.o ca 1 aasta ja 6 kuud hiljem) vihahoos toime oma 11-aastase poja kehalise väärkohtlemise ning ähvardas samal päeval oma poega ning endist elukaaslast ja laste ema sõnaliselt tapmisega. Samuti ähvardas ta endist elukaaslast vara hävitamisega. Eelnev näitab, et A. Rosenberg lahendas nii võõraste inimestega kui ka lähedastega tekkinud konflikte ähvardavalt ja vägivalla abil, mistõttu võib väita, et selline agressiivne käitumine pole A. Rosenbergi jaoks esmakordne ega juhuslik. Seetõttu tuleb A. Rosenbergi karistada vangistusega. 6.3
lg-s 2 sätestatud vangistuse keskmine määr on ca 2 aastat ja 6 kuud vangistust ning
A. Rosenberg pani kehalise väärkohtlemise toime 2 kannatanu vastu ja ähvardamise 3 kannatanu vastu. Kuna A. Rosenberg ei tekitanud kehaliste väärkohtlemistega väga raskeid tagajärgi, on tema süü suurus
Arvestades, et A. Rosenberg ähvardas kõiki kannatanuid tapmisega (s.o realiseeris kõigi suhtes toime raskeima teoalternatiivi), on tema süü suurus
6.4 Kuna K.R. oli tema vastu kuritegude toimepanemise ajal 11-aastane, esineb tema kehaliste väärkohtlemiste ja ähvardamise osas karistust raskendav asjaolu
p 3 mõttes (s.o teo toimepanemine teadvalt noorema kui 12-aastase inimese suhtes). 6.5 A. Rosenbergile tuleb mõista
lg 2 p-de 2 ja 3 järgi karistuseks 1 aasta ja 10 kuud vangistust ning
Tuginedes
6.6 Erinevalt prokurörist leiab kohus aga, et A. Rosenbergi puhul on otstarbekas jätta kogu mõistatav liitkaristus
K.L. i ja A. Rosenbergi pingelised suhted on jätkunud, kuid A. Rosenberg pole vaatamata sellele uusi vägivallakuritegusid toime pannud, mistõttu pole edasise õiguskuuleka käitumise tagamiseks šokiefekt vältimatult vajalik. Kuna A. Rosenbergil on märkimisväärseid raskusi ärritumise korral oma käitumise kontrollimisega ja arvestades, et pingelised peresuhted kestavad praeguseni, leiab kohus, et uute 12 samasuguste kuritegude ärahoidmiseks on A. Rosenbergil vaja kõrvalist abi ja tuge kriminaalhoolduse näol. Muu hulgas võimaldab kriminaalhoolduse seadmine suunata A. Rosenbergi viha ja agressiivsust käsitlevasse sotsiaalprogrammi, mis aitab A. Rosenbergil edaspidi pingelistes olukordades paremini toime tulla. Eelnevat arvestades jättis kohus A. Rosenbergi 2 aasta ja 6 kuulise liitkaristuse
Rosenbergi järgima käitumiskontrolli ajal
Samuti pani kohus A. Rosenbergile
lg 2 p 8 alusel kohustuse osaleda käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis, mis käsitleb viha ja agressiivsust. Apellatsioon 7. Kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu otsus ja mõista A. Rosenberg õigeks. Alternatiivselt: tühistada otsus A. Rosenbergile mõistetud karistuse osas, vähendada vangistuse tähtaega ning kohaldada
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
A. Rosenbergi tegude õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 14. He.H. ähvardamine 14.1 Süüdistuse kohaselt ähvardas A. Rosenberg 24.02.2020 kella 5 paiku hommikul talle võõrast He.H. d tapmisega või vähemalt tervisekahjustuse tekitamisega. Nimelt A. Rosenberg ründas temalt venna H.H. peksmise kohta selgitusi küsima tulnud He.H. d rauast sõrgkangiga, mille viimane A. Rosenbergilt käest ära võttis. Seejärel tõi A. Rosenberg elumaja juurest kaheraudse jahirelva sarnase eseme, mille suunas He.H. le. Autost väljunud H.H. tõukas tema venda relvaga ähvardava A. Rosenbergi eemale. Vehkides rauast sõrgkangiga ning suunates kaheraudse jahirelva sarnase eseme temale, tekitas A. Rosenberg He.H. s reaalse hirmutunde oma elu ja tervise pärast. 14.2 Maakohus uuris tõenditena A. Rosenbergi, He.H. , H.H. , J.K. ja T.T.K. i ütlusi. Lisaks uuriti rauast sõrgkangi vaatlusprotokolli ning A. Rosenbergi digiloos olevat epsikriisi. Maakohtus tuvastas järgmised asjaolud. Pärast Triinu baari juures juhtunut helistas H.H. vennale He.H. le ja rääkis juhtunust. He.H. võttis H.H. auto peale. H.H. tahtis, et A. Rosenberg vabandaks tema ees ja selgitaks, mis on temal pistmist H.H. ja S.S. vahelise suhtega. Triinu baaris selgus, et A. Rosenberg oli ära läinud. Baaris saadi tutvuste kaudu A. Rosenbergi telefoninumber ja He.H. helistas talle. He.H. sõnul oli A. Rosenberg telefonis ülbe ja sõimas, mispeale tahtis He.H. viimasega kohtuda ja selgitusi saada. Saadi teada A. Rosenbergi elukoht ning sõideti sinna. Autos olid vennad H. d, J.K. , T.T.K. ja He.H. sõbranna. Auto peatati tänaval, keegi A. Rosenbergi õue ei läinud. A. Rosenberg oli koos kahe isikuga, A. Rosenbergil oli käes rauast sõrgkang, teistel kurikas ja alumiiniumtoru. Sündmuse käigus väljus autost He.H. , kellele lähenes rauast sõrgkangi üles tõstetud käes hoidev A. Rosenberg, väljusid ka H.H. ja J.K. . T.T.K. , kes oli roolis, autost ei väljunud. He.H. l õnnestus A. Rosenbergilt sõrgkang enda kätte saada, mille ta hiljem andis üle politseile. A. Rosenberg jooksis maja hoovi ja tuli tagasi kaheraudse jahipüssiga, mille toru pani vastu He.H. kõri. H.H. lõi jalaga A. Rosenbergil püssi käest, mis kukkus põõsastesse. H.H. ja A. 16 Rosenberg kukkusid kuusehekki pikali ning läks kähmluseks. Nad jooksid autosse ja sõitsid eemale. J.K. helistas poliseisse. A. Rosenberg jooksis püssiga maja hoovi. 14.3 Tuvastatud on seegi, et A. Rosenbergil fikseeriti pindmised marrastused otsmikul, vasaku kõrva juures ja mõlemal põlvel. H.H. tunnistas, et ründas A. Rosenbergi, kes oli relva suunanud tema vennale, lüües viimasel käest ära püssi, ning mööndes et võis tabada ka A. Rosenbergi. Samuti ei eitanud H.H. , et löögi tagajärjel A. Rosenberg kukkus ning kui viimane püüdis uuesti relva võtta, lõi ta A. Rosenbergi uuesti. 14.4 Apellandi arvates näitab vendade H. de A. Rosenbergi otsimine pigem soovi arveid klaarida, mistõttu oli A. Rosenbergil põhjust oma vara ja ennast kaitsta. Tõendamata on asjaolu, et A. Rosenbergil oli hiljem käes relv või sellesarnane ese. 14.5 Kõigepealt, mis puudutab apellandi kahtlusi relva või sellesarnase eseme olemasolust A. Rosenbergil, siis ringkonnakohtu arvates on see asjaolu maakohtus põhjendatult leidnud tõendamist. Kaheraudsest jahipüssi sarnasest esemest on lisaks He.H. le, keda sellega vahetult ähvardas A. Rosenberg, rääkinud ka H.H. , J.K. ja T.T.K. . Asjaolu, et sündmuskohale välja kutsutud politseipatrull seda ei otsinud, ei anna alust väita, et seda relva ei olnud ning ei lükka ümber eelnimetatud isikute ütlusi selle olemasolust. 14.6 Mis puudutab väidet, et vennad H. d tahtsid A. Rosenbergiga nn arveid klaarida ning A. Rosenberg vaid kaitses oma vara ja ennast, siis siingi saab nõustuda maakohtuga, et mingit tahet füüsiliselt rünnata A. Rosenbergi või tema vara H. del ei olnud. Lisaks üle kuulatud isikute vendade H. de ja tunnistajate ütlustele, kes sellise eesmärgi olemasolu eitasid (taheti selgust saada, mis teema oli), annavad selliseks järelduseks aluse ka tuvastatud faktilised asjaolud. 14.7 H.H. rääkis A. Rosenbergi poolset peksmisest oma vennale He.H. Hellmaale ning selleks et toimunust selgust saada tehti selgeks A. Rosenbergi telefoninumber. He.H. helistas viimasele ning soovis selgust saada, mis toimus. Kuna aga A. Rosenberg ei olnud vestlemisest huvitatud, kuid He.H. tahtis siiski selgust saada, sõideti A. Rosenbergi elukohta. Ringkonnakohtu arvates leidis maakohus õigesti, et ainuüksi olukord, kus A. Rosenbergiga tahtis He.H. vahetult suhtelda, ei tekitanud A. Rosenbergil hädakaitseseisundit. He.H. otsustas asjaolud selgeks rääkida (erimeelsused lahendada). Ükski tuvastatud asjaolu ei anna alust järelduseks, et He.H. või keegi teine seltskonnast oleks valmistunud füüsiliseks konfliktiks, nn arvete klaarimiseks, nagu arvab apellant. Ei vendadel H. del ega nendega kaasas olnud isikutel polnud kaasas mingit ründevahendit. Auto peatati tänaval ning keegi A. Rosenbergi kinnistule ei läinud ega kavatsenudki minna. Pelgalt autost väljumine ei ole hinnatav võimaliku ründena A. Rosenbergi suhtes. Isegi siis, kui He.H. sai enda kätte rauast sõrgkangi, millega teda ründas A. Rosenberg, ei püüdnudki He.H. seda kasutada ründevahendina A. Rosenbergi või tema vara vastu. Kõik see annab tunnistust sellest, et eesmärk oli ilma vägivallata asjad selged rääkida. J.K. sõnul ütles ta korduvalt, et keegi ei läheks kaklema ning pärast relva väljatoomist A. Rosenbergi poolt joosti kohe autosse ning J.K. kutsus politsei. Ringkonnakohtu arvates olnuks olukord tõepoolest nii, et H. de seltskond oli valmis füüsiliseks arveteklaarimiseks, oleksid nad igal juhul vältinud politsei kutsumist. 14.8 Isegi kui tõele vastaks apellandi versioon, et H. d (või vähemalt üks neist) A. Rosenbergi ründasid (
Rosenberg kujutas endale sellist rünnet ette (
Rosenbergi tegu ikkagi õigusvastane. Nimelt on Riigikohus selgitanud järgmist. Kui isik põhjustab tema vastase ründe oma õigusvastase või vähemasti sotsiaaleetiliselt hukkamõistetava käitumisega, on tegemist süülise hädakaitseprovokatsiooniga. Sellises 17 olukorras ei saa inimene asuda oma õigushüvesid n-ö ilma pikemata kaitsma. Kehtib hoopiski nn kolme astme teooria. Kui võimalik, tuleb ründaja eest põgeneda. Kui põgenemine ei tule kõne alla või ebaõnnestub, tuleb rünnet tõrjuda passiivelt, hoidudes ründaja sihilikust kahjustamisest. Alles kõige viimase abinõuna saab rakendada nn aktiivset kaitset. (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 1-20-3535/52, p 17) H. d läksid A. Rosenbergi juurde seetõttu, et viimane oli äsja H.H. le peksa andnud ehk käitunud õigusvastaselt. Niisiis peaks kaitsja poolt väidetavas olukorras kõnelema A. Rosenbergi poolsest süülisest hädakaitseprovokatsioonist. Sellisel juhul ei oleks A. Rosenberg pidanud mitte hakkama valmistuma aktiivseks kaitseks, vaid ta oleks pidanud end H. de eest ära peitma, st nende eest põgenema. See oli tema jaoks ka kõigiti võimalik: ta teadis telefonivestluste tõttu He.H. ga, et H. d teda otsivad. 14.9 Kokkuvõttes nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et A. Rosenbergi teo õigusvastasust või süülisust välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu on maakohus ta põhjendatult süüdi tunnistanud He.H. tapmisega või siis vähemalt kehavigastuste tekitamisega ähvardamises, kasutades selleks rauast sõrgkangi ja kaheraudset jahirelva või sellesarnast eset. 15. K.R. i ja K.L. i vastu toimepandud kuriteod. 15.1 Süüdistuse kohaselt kasutas A. Rosenberg 11-aastase poja suhtes vägivalda 12.08.2021 kella 12:30 oma elukohas. Nimelt haaras A. Rosenberg käega arvutilaua taga istunud poja K.R. i randmest ja tõmbas ta tooliga põrandale pikali, mille tagajärjel tundis kannatanu füüsilist valu. Peale selle, samal päeval kella 13:00 paiku autosõidu ajal lõi A. Rosenberg autos kõrvalistuja kohal istunud poega K.R. i kaks korda rusikaga vastu vasakut õlga, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. 15.2 Maakohus hindas tõendeid kogumis ning tuli järeldusele, et eelkirjeldatud sündmused ja selle käigus A. Rosenbergi vägivallatsemine oma alaealise poja suhtes leidis tõendamist. Kirjeldatud käitumisega pani A. Rosenberg toime korduva ja lähisuhtes kehalise väärkohtlemise, s.o
15.3 Lisaks eelnevale A. Rosenberg ka ähvardas oma poega. Nimelt 12.08.2021 kella 13:00 paiku autosõidu ajal ähvardas ta kõrvaistmel istunud poega K.R. i tapmisega, lubades K.R. i koos tema 6-aastase õe A.R. iga ära uputada. 15.4 Veel ähvardas A. Rosenberg sama autosõidu ajal umbes kella 13:00 paiku telefonikõnes oma endist elukaaslast ja laste ema K.L. i, lubades ta mulla alla saata ja nende ühisomandis oleva maja põlema panna ning ütles veel: „ma võin kinni minna, aga sina lõpetad hauas“. Maakohus tuvastas, et eelkirjeldatud kuriteod on A. Rosenberg toime pannud. K.R. il ja K.L. il oli alust karta A. Rosenbergi ähvarduste täideviimist. Kohus kvalifitseeris A. Rosenbergi ähvardamisteod
15.5 Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus A. Rosenbergi süü eelkirjeldatud tegudes tuvastanud tõendite kogumi alusel põhjendatult. Sellest tulenevalt puudub vajadus maakohtu põhjenduste taasesitamiseks (vt ka maakohtu otsuse lk 17jj). 15.6 Taotledes A. Rosenbergi õigeksmõistmist K.R. i ja K.L. i vastu suunatud süütegudes, on apellandi väited järgmised. Varem pole A. Rosenberg K.R. ile mingeid vigastusi tekitanud, lapsel on psüühikahäire, mis võis mõjutada tema käitumist ja arusaamisvõimet. A. Rosenbergi 18 sõnakasutas võis olla küll hirmutav lapsele, kuid last ta ei löönud. Ta võis puutuda vastu K.R. i õlga turvavöö pealepaneku käigus. K.L. i ähvardamissüüdistus tugineb vaid kannatanu ütlustele. Nendevahelised suhted on aga halvad. 15.7 Apellandi eeltoodud argumendid ei veena ringkonnakohut maakohtuga vastupidisele seisukohale asuma. Kõigepealt mis puudutab argumenti, et K.R. il on psüühikahäire, mis võis mõjutada tema arusaamisvõimet. Sellise väite loeb ringkonnakohus paljasõnaliseks seetõttu, et asjas puuduvad igasugused tõendid selle kinnituseks. Maakohus uuris K.R. i videosalvestatud ütlusi ning leidis, et need on usaldusväärsed, sest need olid detailsed. K.R. kirjeldas üksikasjalikult A. Rosenbergi käitumist – löömist ning ähvardusi. Lisaks andis maakohtu jaoks täiendavat veenvust ütluste usaldusväärsusele K.R. i käitumine ütluste andmise ajal (vt ka maakohtu otsuse p 42, 43). Ka ringkonnakohtul ei tekkinud tõendeid üle kontrollides mingeid kahtlusi K.R. i ütluste usaldusväärsuses ega tema arusaamisvõimes. Maakohus on K.R. i ütlused hinnanud põhjendatult usaldusväärseteks. 15.8 Puutuvalt K.L. i ütluste usaldusväärsusesse, siis hinnates neid kogumis K.R. i ütlustega, K.L. i poolt Häirekeskusele tehtud kõnede salvestistega, politseiniku vormikaamera salvestisega, on need hinnatavad samuti usaldusväärsetena. Tõendikogumi pinnalt saab kokkuvõttes väita, et K.L. i ja A. Rosenbergi omavahelised keerulised suhted ei ole mõjutanud K.L. i andma A. Rosenbergi vastu pahatahtlikke, alusetult süüstavaid ütlusi. 16. A. Rosenbergi karistus. 16.1 Kaitsja palub vähendada A. Rosenbergile mõistetud karistust ning kohaldada karistusest vabastamist
16.2 Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja taotlus kergendada A. Rosenbergile mõistetud karistust ning muuta karistusest vabastamise alust, põhjendamatu ning jääb rahuldamata. A. Rosenbergile karistust mõistes on maakohus võtnud arvesse A. Rosenbergi süü suuruse, mille kohus hindas
lg 2 kvalifitseeritud kuritegudes keskmiseks ning
Maakohtu sellise hinnanguga nõustub ka ringkonnakohus. Lisaks võttis kohus arvesse kuritegude ja kannatanute arvu ning kuritegudest möödunud aega. K.R. i vastu toimepandud kuritegudes tuvastas maakohus ühe A. Rosenbergi karistust raskendava asjaolu
16.3 Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et A. Rosenbergile
lg 2 p-de 2,3 järgi mõistetud 1 aasta ja 10- kuuline vangistus ning
lg 1 järgi mõistetud 10- kuuline vangistus vastab toimepandud kuritegudele ja süüdistatava isikule.
lg 1 alusel mõistetud liitkaristus 2 aastat 6 kuud vangistust on samuti proportsioonis isiku süüga, mistõttu selle vähendamiseks alused puuduvad. 16.4 Maakohus pidas otstarbekaks vabastada A. Rosenberg talle mõistetud karistuse kandmiselt
alusel 3-aastase katseajaga ning kohustas teda katseajal järgima
Lisaks pani kohus A. Rosenbergile
lg 2 p 8 alusel täiendavalt kohustuse osaleda käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis, mis käsitleb viha ja agressiivsust. 19 16.5 Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus A. Rosenbergi karistusest vabastamisel kohaldanud põhjendatult eeltoodud sätteid seda lähtudes asjaolust, et A. Rosenbergil on konfliktsetes või ka muidu pingelistes olukordades ilmselgeid raskusi oma käitumise kontrolli all hoidmisega. Kõik kuriteod ongi sooritatud tema poolt just nimelt sellistes olukordades (viha ja ärritumine nii pereliikmete kui ka võõraste suhtes). Kaitsja poolt taotletud karistusest vabastamise viis
MS § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu otsuse A. Rosenbergi süüditunnistamises ja karistamises muutmata. Kaitsja apellatsioon jääb rahuldamata.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.