Obsah (4)

§ 121§ 37§ 47§ 43

3-22-1989 TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-1989 Määruse kuupäev ja koht 28.09.2022 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi Jegveni Paršini kaebus Viru Vangla vastu kahju hüvitamise ja tööle

) § 120 lg 1 p 8 sätestab, et kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 1 3-22-1989 5. Kaebuse kohaselt taotleb kaebaja Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist - ennistada kaebaja tööle, aga samuti talle tekitatud kahju hüvitamist (

§ 37lg 2 p 2 ja § 37 lg 2 p 4).

6.

§ 47

lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Riigikohus on leidnud, et arvestades VangS § 11 lg-tes 5 ja 8 sätestatut, on kinnipeetaval muude nõuete puhul peale tuvastamisnõude vaja enne halduskohtusse pöördumist läbida kohtueelne menetlus.1 Sellest tulenevalt enne kohustamis- ja hüvitamisnõuete esitamist kohtule peab kaebajal olema läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus. 7. Tartu Halduskohus kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kontrollimise käigus esitas 22.09.2022 Viru Vanglale kohtunõude, milles palus teatada kohtule, kas kaebaja on esitanud vanglale vaide või muu pöördumise, mille esemeks oleks tööle ennistamise või töö saamise soov või tööle saamise reeglite vaidlustamise soov ja kahjunõude, mille esemeks oleks saamata jäänud tulu hüvitamise nõue töölt puudumise eest vms. Viru Vangla vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebaja ei ole esitanud vanglale mitte ühtegi Teie poolt välja toodud sisuga vaiet, kahjunõuet ega muud pöördumist. Sellest tulenevalt on kohtul alust arvata, et kaebajal on kohustamis- ja hüvitamisnõuete osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ja tema kaebus ei ole vastavalt

§ 47lg-le 1 lubatav.

8. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 121lg 2 p-st 1, tagastab kohus kaebuse tervikuna.

Kohus selgitab kaebajale, et vastavalt

§ 43

lg-le 3 kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Juhul, kui kaebaja endiselt leiab, et vangla rikkus tema õigusi ja tekitanud õigusvastase tegevusega talle kahju, peab kaebaja esmalt pöörduma vangla poole vaidega, milles taotlema tööle ennistamist (vajadusel samas vaides vaidlustada ka asjakohast haldusakti) ja kahju hüvitamise taotlusega. Juhul, kui vangla jätab vaide ja kahjunõude rahuldamata või tähtaegselt lahendamata, on kaebajal õigus seaduses sätestatud tähtajal pöörduda kaebusega kohtusse. II 1 RKHKm 3-3-1-24-15, p

1. 2 3-22-1989
2. Seoses kaebuse tagastamisega jätab kohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata. III
3. Kaebaja taotles kohtult muu hulgas talle riigi õigusabi määramist haldus- ja halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohus märgib, et kaebaja on esitanud kohtule põhjendatud kaebuse. Seega leiab kohus arvestades tekkinud vaidluse iseloomu, et vajadusel on kaebaja ise võimeline esitama nii vanglale kahjunõude ja vaide kui ka uue kaebuse halduskohtule või määruskaebuse Ringkonnakohtule. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes RÕS § 7 lg 1 p-st 1, jätab kohus taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Kohus selgitab täiendavalt, kuna esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 6 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei pea kohus vastavalt RÕS § 6 lg-le 1 hindama riigi õigusabi taotleja majanduslikku seisundit, sest praegusel juhul taotleja majanduslik seisund asja otsustamist enam ei mõjuta. (allkirjastatud digitaalselt) 3