RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

§ 29lg 1 p 5 alusel väärteo aegumistähtaja möödumise tõttu.

1. Kassatsioon rahuldada osaliselt.
2. Tagastada kaitsja taotlus täiendavate tõendite asja juurde võtmiseks läbivaatamatult.
3. Mõista riigilt Tarmo Karma kasuks välja 1787 eurot 60 senti valitud kaitsjale maakohtu ja kassatsioonimenetluses makstud tasu ning kulude katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Keskkonnaameti
5. detsembri
6. a otsusega karistati Tarmo Karmat veeseaduse (VeeS) § 260 lg 1 järgi rahatrahviga 320 eurot. Väärteokirjelduse kohaselt rajas ta täpselt tuvastamata ajal vahemikus
7. juunist kuni
8. novembrini 2020 Saaremaal Läänemere ranna veekaitse- ja ehituskeeluvööndisse laudtee. Sellega rikkus ta looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg-t 3 ja VeeS § 119 p
10. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse menetlusaluse isiku kaitsja, kes taotles väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (

) § 29 lg 1 p 1 alusel väärteo tunnuste puudumise tõttu või alternatiivselt

§ 30lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel.

1. Pärnu Maakohtu
2. mai
3. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohus tühistas kohtuvälise menetleja otsuse T. Karma karistamises VeeS § 260 lg 1 järgi ja mõistis karistuse karistusseadustiku (KarS) § 63 lg-st 1 juhindudes LKS § 74 lg 1 sanktsiooni järgi. Muus osas jättis maakohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. 4-21-4828 KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
4. Kaitsja esitas kassatsiooni, milles ta taotleb asja saatmist maakohtule uueks arutamiseks või väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. Kassatsioonimenetluse poolte seisukohtade, taanduste ja muude taotluste esitamise tähtaja jooksul esitas kaitsja taotluse täiendavate tõendite asja juurde võtmiseks.
5. Kohtuväline menetleja kassatsioonile ei vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6. Väärteoprotokolli kohaselt pani menetlusalune isik väärteo toime ajavahemikus
7. juunist kuni
8. novembrini
9. Täpsemalt maakohus laudtee rajamise aega ei tuvastanud.

§ 2ja kriminaalmenetluse seadustiku (Kr

MS) § 7 lg 3 koosmõjus tõlgendatakse väärteomenetluses kõrvaldamata kahtlus menetlusaluse isiku kasuks. Väärteo toimepanemise ajaks tuleb seega lugeda

1. juuni
2. (Vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. aprilli
4. a otsus asjas nr 3-1-1-37-16, p 11 ja
5. märtsi
6. a otsus nr 4-17-3969/37, p 7.1.)
7. KarS § 81 lg 3 kohaselt on väärtegu aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe ette kolmeaastast aegumistähtaega. Seadus ei sätesta kõnealuse väärteo puhul kolmeaastast aegumistähtaega. Samuti ei ilmne väärteoasja materjalist KarS § 81 lg-s 7 märgitud asjaolusid, mis oleks tinginud väärteo aegumise peatumise. Kuigi maakohus tegi kohtuotsuse enne seda, kui väärteo aegumistähtaeg
8. juunil 2022 möödus, pole otsus kassatsiooni esitamise tõttu jõustunud. 8.

§ 29lg 1 p 5 kohaselt tuleb väärteomenetlus aegumistähtaja möödumisel lõpetada.

Sama paragrahvi kolmandast lõikest järeldub, et aegumine on väärteomenetluses absoluutne menetlustakistus, mis ei võimalda asja edasist menetlemist (viimati Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. märtsi
2. a otsus nr 4-21-995/56, p 7). Kuna väärteo toimepanemisest on möödunud kaks aastat, kolme aasta erand ei kohaldu ja väärteo aegumine pole vahepeal peatunud, tuleb väärteomenetlus aegumise tõttu lõpetada. Kolleegium jätab kassatsiooni ülejäänud väited seetõttu tähelepanuta. Kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt.
3. Kaitsja taotluse võtta asja juurde täiendavad tõendid (

§ 158lg 2 p 5) tagastab kolleegium läbivaatamatult, sest see on esitatud hilinenult.

Nimelt näeb

§ 158

lg 5 ette, et kassatsiooni saab täiendada kuni kassatsioonitähtaja lõpuni, kuid kõnealune taotlus esitati pärast selle möödumist. 10. Menetlusaluse isiku kaitsja taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. Maakohtule esitatud taotluse ja sellele lisatud arvete kohaselt maksti valitud kaitsjale tasuna seoses kaebuse esitamise ja maakohtus toimunud menetlusega 4202 eurot 88 senti (sh käibemaks).

§ 23

sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral

§ 29

lg 1 p-des 1–3 ja 5–6 ette nähtud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi või kohaliku eelarve vahenditest.

§ 38lg 1 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kr

MS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kas kaitsja ühe tööühiku hind on mõistliku suurusega. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. oktoobri 2018. a otsus nr 4-18-616/54, p 47.) Kassaator ei ole vaidlustanud maakohtu hinnangut, et kaitsjatasu mõistlik suurus maakohtu menetluses ei ületa antud juhul 1200 eurot. Maakohus 2

§ 23

alusel riigilt menetlusaluse isiku kasuks välja 1200 eurot (sh käibemaks) valitud kaitsjale maakohtu menetluses makstud tasu ning kulude katteks. 11. Riigikohtule esitatud taotluse kohaselt on kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu suurus 709 eurot 88 senti (sh käibemaks). Taotlusele lisatud arvete kohaselt on tasu suurus tegelikult 704 eurot 60 senti (sh käibemaks), selle summa võtab kolleegium tasu väljamõistmisel aluseks. Kuna kaitsja taotlus täiendavate tõendite asja juurde võtmiseks tagastatakse läbivaatamatult, on kaitsjatasu mõistlik suurus selle võrra väiksem. Ülejäänud osas peab kolleegium osutatud õigusabi vajalikuks ning õigusteenuse tunnihinda ja ajakulu põhjendatuks. Seega mõistab kolleegium

§ 23

alusel riigilt menetlusaluse isiku kasuks välja 587 eurot 60 senti (sh käibemaks) valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud tasu ning kulude katteks. (allkirjastatud digitaalselt) 3