Obsah (19)

§ 175§ 1933§ 172§ 164§ 161§ 171§ 6§ 158§ 146§ 162§ 193§ 65§ 165§ 169§ 170§ 173§ 153§ 176§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Pärnu Maakohus Eve Grass 21. september 2022.a Haapsalu kohtumaja 2-20-7238 E L (pankrotis) pankrotimenetlus Menetl

§ 175

lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. (

§ 1933lg 2).

Seega otsustab kohus kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Jätta E La kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustada E La (isikukood XXX) ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisiku/võlgniku kohustused menetluse kestel

§ 172

ja 173 järgi: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2022 654 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Usaldusisikuna tuleb E Lal esitada kohtule kord aastas tegevusaruanne võlgniku tegevuse kohta (sh saadud tulust väljamaksed võlausaldajatele). Esimene aruanne perioodi 21.september 2022 – 20. september 2023 k.a kohta esitada kohtule hiljemalt 21. 3 2-20-7238 september 2023. a. Usaldusisikul tuleb teha vastavalt käesolevas määruses ettenähtud jaotistele üks kord aastas (iga aasta hiljemalt 10. septembril) võlausaldajatele väljamakseid. 9. Määrus toimetada kätte pankrotihaldurile ja võlgnikule ning pärast jõustumist määruse p 4 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. 10. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus pankrotimenetluse lõpetab, võib võlgnik esitada määruskaebuse (

§ 164lg 1).

Võlausaldaja võib pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitada, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt

§ 161

lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite (

§ 164lg 2).

Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lõikele 1 (

§ 171lg 4).

Määruskaebuse saab esitada Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsMS § 661 lg 1 ja 2). Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest (

§ 6). ASJAOLUD 1.

Võlgnik esitas 19.05.2020 Pärnu Maakohtule pankroti- ja kohustustest vabastamise avalduse. 28.05.2020.a. määrusega kuulutati välja E L’a pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Ly Müürsoo.

1. Pankrotihaldur esitas kohtule
2. augustil 2022.a avalduse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu peale pankroti välja kuulutamist ning aruande vastavalt

§-le

1. Avalduses palub pankrotihaldur muuhulgas lõpetada E L’a pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks, kinnitada pankrotihalduri Ly Müürsoo töötasuks xxx eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, kokku xxx eurot ja mõista see välja OÜ-le Sentire M.K. (reg.kood 10539935, arvelduskonto nr EE452200221011718199 Swedbank AS-s), mille kaudu pankrotihaldur Ly Müürsoo tegutseb, halduri tasust xxx eurot koos käibemaksuga mõista välja pankrotivara arvelt, anda E Lale menetlusabi ja mõista välja riigivahenditest pankrotihalduri tasu summas 269,97 eurot koos käibemaksuga, vabastada E L pankrotihalduri tasu summas 269,97 eurot koos käibemaksuga riigile hüvitamise kohustusest, vabastada pankrotihaldur E La pankrotihalduri kohustustest, otsustada E La kohustustest vabastamise menetluse algatamine, selle algatamisel jätta usaldusisik määramata ja kohustada E La ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Ühtlasi palub haldur edastada kohtulahend Riigi Tugiteenuste Keskusele.
2. 23.08.2022.a määrusega määras kohus deposiidi pankrotimenetluse kulude katteks summas 500 eurot. Keegi deposiiti määratud summat tähtaegselt tasunud ei ole. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3. Pankrotimenetluse lõpetamine 4.1.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus, 4 2-20-7238 tutvunud halduri aruandega, nõustub pankrotihalduriga, et pankrotivarast ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning E La (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. 23.08.2022.a määruse alusel ükski võlausaldaja ega muu isik pankrotimenetluse kulude katteks määratud summat kohtu deposiiti ei tasunud. Aruandest nähtuvalt E L omas osa pärandvara ühisusest, mille koosseisu kuulus ühisomandis olev maatulundusmaa asukohaga XXX (registriosa xxx). Enampakkumise tulemusena laekus pankrotivarasse 1200 eurot. 2020.a. füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitamise tulemusena laekus pankrotivarasse 301,43 eurot. Pärnu kohtutäitur Rannas Liitmaa kandis pankrotivarasse tema poolt enne pankroti väljakuulutamist kinnipeetud töötasu summas 180,79 eurot. Töötasust on haldur arestinud kokku 69,81 eurot. E L omab AS-s SEB Pank arvelduskontot nr EExxx, mille saldo pankroti väljakuulutamise hetkel oli 1,95 eurot ning AS-is LHV Pank arvelduskontot nr EExxx, mille saldo pankroti välja kuulutamise hetkel oli 0 eurot. Pankrotihaldur pöördus 11.06.2020.a. avaldusega AS-i SEB Pank, milles palus vabastada arvalduskonto blokeeringust ja lubas E L’al kasutada talle väljastatud deebetkaarti sularaha väljavõtmiseks sularahaautomaadis. Seega ei kuulu arvelduskonto jääk pankrotivara hulka. Seega on kokku pankrotivaras väljamaksete tegemiseks 1752,03 eurot. Halduri teatel on E La pankrotimenetluses on

§ 146

lg 1 alusel tehtud ja tehtavad järgmised väljamaksed pankrotimenetluse kulud 240 eurot koos ja pankrotihalduri tasu xxxeurot, millele lisandub käibemaks x eurot, kokku xxx eurot. Pankrotivarast tehtavad väljamaksed on kokku 2022,00 eurot, millest xxx eurot koos käibemaksuga saab katta pankrotivara arvelt ja 269,97 eurot koos käibemaksuga on vahendite puudumise tõttu haldurile hüvitamata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu kuna võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse lõpuleviimiseks ja võlausaldajate nõuete väljamaksmiseks. 4.2.

§ 162

lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. Aruandest nähtuvalt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel ja väikesest sissetulekust tulenev suutmatus tasuda võetud kohustusi. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. 5. Halduri tasu 5.1. Vastavalt

§ 193lg-le 5, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021.

aasta

1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja
2. peatüki
3. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid
4. aasta
5. jaanuarini. Käesolevas asjas on pankrotiavaldus menetlusse võetud enne
6. a
7. veebruari ning kohaldamisele tulevad halduri tasu ning kulutust käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid
8. aasta
9. jaanuarini.

§ 65lg 1 järgi on halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt

§ 65

lg-le 2 arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust.

§ 65

lg 12 kohaselt kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle 5 2-20-7238 maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks (kuni 31.01.2021 kehtinud

§ 65lg 11, § 193 lg 5).

Pankrotihaldur märgib esitatud aruandes, et haldur on pankrotimenetluses teinud toiminguid kokku 16,5 tundi arvestusega 90 eurot tunnis. Seega on tasu kokku xxxeurot, millele lisandub käibemaks x eurot, kokku xxx eurot. Ka E La 09.08.2022.a. toimunud võlausaldajate üldkoosolek kinnitas halduri tasuks xxx eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, kokku xxx eurot. Haldur palub määrata tasu büroole – OÜ-le Sentire M.K., mille kaudu haldur tegutseb. 5.

1. Kohus, tutvunud pankrotihalduri poolt esitatud tasu taotlusega, leiab, et taotlus tuleb rahuldada. Kohus arvestab siinjuures pankrotihalduri töö keerukust, mahtu ning halduri kutseoskuseid. Kohtu hinnangul on haldur läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Pankrotihaldurile tasu määramise osas ei ole vastuväiteid esitatud. Halduri tasu suurus on mõistlik ja vastab tehtud toimingute mahule. Kohus määrab pankrotihalduri tasuks xxx eurot (lisandub käibemaks), kokku xxx eurot, mis kuulub väljamõistmisele OÜ-le Sentire M.K, mille kaudu haldur tegutseb. 5.
2. Kuni 31.01.2021.a kehtinud

§ 65

lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Käesoleval juhul on pankrotihaldur esitanud kohtule menetlusabi taotluse ning märgib, et kuivõrd pankrotivara väärtus ei ole piisav halduri tasu katmiseks ja pankrot kuulutati välja

§ 171

lg 1 1 alusel palub haldur määrata, et halduri tasu hüvitatakse summas 269,97 eurot (sisaldab käibemaksu) riigi vahenditest. 5.

1. TsMS § 183 lõike 2 kohaselt pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Praegusel juhul pankrotivarast ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks rahalisi vahendeid. Asjast huvitatud isikud ei ole tasunud pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Kohtule ei ole teada asjast huvitatud isikuid, kelle kanda oleks põhjendatud jätta pankrotihalduri tasu. Seega kuulub rahuldamisele Ly Müürsoo esitatud menetlusabi taotlus. Riigi vahenditest taotletava tasu suurus on esitatud kooskõlas TsMS § 183 lg-s 2 sätestatud piirmääraga. Pankrotihaldur Ly Müürsoo pankrotihalduri tasu summas 269,97 eurot, sh käibemaks tuleb hüvitada riigi vahenditest ning maksta OÜ-le Sentire M.K, mille kaudu haldur tegutseb. Samuti rahuldab kohus halduri taotluse xxx euro, sh käibemaks välja mõistmiseks pankrotivara arvelt.
2. Pankrotihalduri vabastamine tema ülesannete täitmisest

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest 6 2-20-7238 ei tulene teisiti. Kohus vabastab Ly Müürsoo tema pankrotihalduri kohustustest E La pankrotimenetluses.

1. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine 7.
2. Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) jõustus 01.07.
3. FiMS § 68 lg 2 näeb ette, et enne FiMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid
4. aasta
5. juunini. Käesolevas asjas on pankrotimenetlus algatatud enne
6. a
7. juulit ning kohaldamisele tulevad füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid
8. aasta
9. juunini. Kuni 30.juunini 2022.a kehtinud

§ 169

kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos

§ 158lõikes 3 nimetatud aruandega.

Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

§ 158lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Võlausaldaja võib

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväite. 7.2. Käesoleval juhul on kohustustest vabastamise menetluse algatamise eeldused kohtu hinnangul täidetud. E L esitas avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks 19.05.2020.a, koos avaldusega pankrotimenetluse alustamiseks. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse kuni 30.juunini 2022.a kehtinud

§ 170

lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides ning avaldus sisaldab

§ 170lg-s 2 nimetatud kinnitusi.

Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ega ole esitanud menetluse algatamisele vastuväiteid. Kohtule ei ole teada

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolusid, mis võiksid tingida nimetatud menetluse algatamata jätmise (kuni 30.juunini 2022.a kehtinud redaktsioon). 7.3.

§ 172

lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon). Kohtule esitatud aruandest nähtuvalt on haldur kuuel korral avaldanud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded kuulutusi võlausaldajate koosolekute toimumise kohta, kus on päevakorras olnud usaldusisiku nimetamine, kuid ükski võlausaldaja ühestki koosolekust osa ei võtnud. Kohus nõustub halduriga, et eeltoodust järeldub võlausaldajate huvi puudumine ettepaneku tegemiseks usaldusisiku nimetamiseks. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kohus leiab, et võlgnik on võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid ning võlgnikku tuleb selleks kohustada. 7 2-20-7238 Kohus selgitab, et

§ 173

lg-te 3 ja 4 järgi loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule, nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25%. Kohustustest vabastamise menetluses peab usaldusisik

§ 172

lg 2 alusel hoidma võlgnikult saadud maksed oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Tulenevalt

§ 173

lg-st 2 peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 7.

1. E Lal tuleb kohtule esitada aruandeid, mis sisaldavad teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtteid. Aruanded tuleb esitada üks korda aastas. Esimene aruanne perioodi 21.september 2022 –
2. september 2023 k.a kohta esitada kohtule hiljemalt
3. september
4. a. Usaldusisikul tuleb teha vastavalt käesolevas määruses ettenähtud jaotistele üks kord aastas (iga aasta
5. septembril) võlausaldajatele väljamakseid. 7.
6. Pankrotimenetluses tunnustatud nõuded, millised ei ole käesoleva määruse koostamiseks täidetud, on kokku summas 24 202,90 eurot, millest II järgu nõuded moodustavad 21 348,16 eurot (vt määruse resolutsiooni punkti 2). Kohus selgitab maksete arvestamise aluseid: 1) maksed võlausaldajatele tehakse vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele (vt 18.12.2020.a kohtumäärus ja määruse resolutsiooni punkt 2) vastavuses nõude tunnustamise rahuldamisjärguga vähemalt üks kord aastas iga aasta 10.septembril. Kõik väljamaksed tuleb teha proportsionaalselt jaotise suurust arvestades. Kohus juhib usaldusisiku tähelepanu asjaolule, et

§ 153

lg 5 kohaselt rahuldatakse järgmise järgu nõuded pärast eelmise järgu nõuete täielikku rahuldamist. Seega ei saa Aktiva Finants OÜ III järgu nõude alusel teha väljamakset enne, kui II järgu nõuded on kõik täies ulatuses rahuldatud. 2) võlgnikul on õigus jätta endale 25% töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu. Saadud tulust ülejäänud 75% peab usaldusisik hoidma oma enda varast eraldi. Võlgnik ei pea usaldusisikule loovutama tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Sissetulek ja/või selle osa, millele ei saa pöörata sissenõuet ning arvutamise alused on sätestatud täitemenetluse seadustiku (TMS) §§-s 131 ja

1. Statistikaameti poolt avaldatav arvestuslik elatusmiinimum on kättesaadav Statistikaameti kodulehel aadressil http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=LE
2. Arvestamise skeem on kättesaadav kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kodulehel aadressil http://www.kpkoda.ee/content/avaliku-poole-lingid/t%C3%B6%C3%B6tasu-arestimiseskeem. 3) TMS § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Kui sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. 4) Võlgnikul (usaldusisiku ülesannetes) on kohustus kontrollida oma arvelduskonto(de)le 8 2-20-7238 laekuvaid summasid ja eraldada võlausaldajate nõuete katteks summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta
3. septembril, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele. 7.6.

§ 1933lg 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022.

aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine

§ 175

lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb

§ 175lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

§ 1933

lg 2 mõttest tulenevalt kohaldatakse sellisel juhul ka

§ 175

lg 5 järgi määratud viieaastase tähtaja asemel tähtaega kolm aastat.

§ 176

lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.

§ 177

lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik 9