MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ma

) § 36¹ lg 2 p-des 1, 2, 4 ja 5 sätestatud alused. Taotluse põhjendused: Isik kinnitas, et saabus koos kaaslasega ebaseaduslikult Eesti Vabariiki ujudes üle Narva jõe Peipsi järve lähedal, seejärel liikusid jalgsi Kauksisse, sealt bussiga Tartusse, kust liikusid bussiga Valka. Xil puuduvad isikut tõendavad dokumendid ega ole võimalik veenduda, et tegemist on isikuga, kellena ta väidab end olevat ega veenduda kodakondsuses. Põhjendatud ja vajalik on isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks. Tema esitatud väited ei ole tõendatud ega anna alust arvata, et isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. Isiku suhtes esineb põgenemisoht. Puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks ta ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni. Isiku tabamisel ilmnes, et ta oli pigem Eestist lahkumas ja esitas peale kohtumist politseiga soovi taotleda rahvusvahelist kaitset poliitilise tagakiusu tõttu ning avaldas soovi jääda Eestisse. Isik saabus Eesti Vabariiki ebaseaduslikult, ei pöördunud viivitamatult politseisse ega esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust.

§-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna esineb põgenemisoht. Puudub reisidokument, mida oleks võimalik hoiule võtta ning muud leebemad järelevalvemeetmed ei tagaks isiku kättesaadavust menetlustoiminguteks.

1. Tartu Halduskohus rahuldas 03.08.
2. a määrusega PPA taotluse ning andis loa Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 03.10.2022 (k.a). 04.08.2022 tegi halduskohus täiendavalt kirjeldava ja põhjendava osaga määruse. Kohus ei pidanud vältimatult vajalikuks kinnipidamist

§ 36

¹ lg 2 p 1 alusel, kuid nõustus PPA-ga, et see võib olla vajalik

§ 36

¹ lg 2 p 2 alusel kodakondsuse väljaselgitamiseks, mille kohta ei ole tõendeid esitatud. Kohus möönis, et rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks on vajalik välja selgitada täiendavalt asjaolusid, s.h rahvusvahelise kaitse vajaduse kohta. Tõendatud ei ole isiku ütlused seletuses nimetatud intsidentide, isiku jälgimise ja ebasoovitavate isikute nimekirja kandmise kohta. Väited vabaduste puudumise kohta riigis on üldsõnalised. Märkimisäärne ebaselgus isiku rahvusvahelise kaitse taotluse asjaoludega seoses viitab

§ 36¹ lg 2 p 4 kohaldamise põhjendatusele.

Isik ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust kohe Eestisse jõudes, vaid alles pärast mõningast liikumist Eestis, kui puutus kokku Valga bussijaamas politseiametnikega ning selgus, et edasine liikumine on takistatud ja on võimalus päritoluriiki tagasisaatmiseks (

§ 36¹ lg 2 p 5).

Isiku liikumine Eestis (Vasknarvast läbi Kauksi ja Tartu Valka) on tekitanud põhjendatud kahtluse soovist tegelikult Eestist lahkuda. Jääb arusaamatuks, miks soovi korral rahvusvahelist kaitset saada ei püüdnud isik vajalikku kontakti luua esimeses asustatud punktis või vähemalt Tartus, mis ei saanud jätta kahtlust, et politseiga ühenduse võtmine on võimalik. Eelnevat arvestades on põhjendatud PPA kahtlus, et vabaduses viibides võib isik Eestist lahkuda ega ole edasiseks menetluseks, s.h rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks kättesaadav. Kohtu hinnangul on PPA taotlus põhjendatud. Kohtul puudub veendumus, et

§ 29

lg-s 1 sätestatud leebemad järelevalvemeetmed täidaks eesmärki samaväärselt kinnipidamisega. Kui isik on saabunud Eestisse ebaseaduslikult reisidokumenti kaasa võtmata, on väga tõenäoline tema siirdumine mõnda teise riiki ka juhul, kui PPA tema sisepassi hoiule võtaks. Ka puuduvad perekondlikud vm sidemed ja elupaik, kus elamiseks ja sealt registreerima käimiseks isikut kohustada. Ülaltoodu ka ei veena, et võimalus elada ajutiselt üürikorteris oleks piisav abinõu isiku kättesaadavuse tagamiseks. Xi puhul ei ole ilmnenud asjaolusid, mis annaks alust pidada tema kinnipidamiskeskusesse paigutamist ebaproportsionaalseks. Isiku kinnipidamise protokollist nähtuvalt on ta oma terviseseisundit hinnanud rahuldavaks (dtl 16-18). MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. X esitas 26.08.2022 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 04.08.
2. a määrus ja teha uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata. X ei nõustu, et esineb alus tema kinnipidamiseks. PPA ja kohus ei ole põhjendanud põgenemisohu olemasolu ega seda, et kinnipidamiskeskusesse paigutamata ei pruugi ta rahvusvahelise kaitse menetluse toimingute lõpuleviimiseni kättesaadav olla. PPA ei ole 2 tuginenud asjaolule, et X oleks PPA eest põgenenud. Xi puhul esineb reaalne oht, et tagakius Venemaale naastes jätkub. Tal puudub põhjus kinnipidamiskeskusesse paigutamata jätmisel Eestist menetluse ajal lahkuda. Jääb arusaamatuks, miks ei ole PPA ega kohus tõeseid asjaolusid välja selgitanud. Sellega rikkus kohus menetlusnormi ja jõudis vale otsuseni. Rahvusvahelise kaitse taotlus ei olnud esitatud väljasaatmise vältimiseks. Xi paigutamine kinnipidamiskeskusesse on ebaproportsionaalne. Hinnatud on ainult seadusest tulenevaid piiranguid, kuid arvestamata on jäetud tegelike eluliste asjaoludega. Määruskaebuse esitajal võiks lubada elada Vao vastuvõtukeskuses. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. X palub määruskaebuses tühistada Tartu Halduskohtu 04.08.
4. a määrus. Haldusasja materjalidest nähtuvalt tegi halduskohus 03.08.
5. a määrusega teatavaks määruse resolutsiooni ning 04.08.
6. a määrusega tegi lisaks teatavaks määruse kirjeldava ja põhjendava osa. Ringkonnakohus on varasemalt (nt 10.10.
7. a määrus nr 3-17-1839, p 10) leidnud, et kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsuse resolutsiooni ega ka hilisemat kirjeldava ja põhjendava osaga tehtud otsust ei käsitleta eraldiseisva otsustusena, vaid ühe ja sama otsusena. Ringkonnakohus jääb varasema praktika juurde. Seega tuleb Tartu Halduskohtu 03.08.
8. a ja 04.08.
9. a määrusi käsitleda ühtse määrusena, mille põhjendused on esitatud 04.08.
10. a määrusena vormistatud dokumendis. Eelnevat arvestades ringkonnakohus tõlgendab määruskaebust selliselt, et see on tegelikult esitatud 03.08.
11. a määruse vaidlustamiseks. Seega taotleb X määruskaebuses Tartu Halduskohtu 03.08.
12. a määruse tühistamist.
13. Määruskaebuse esitaja ei nõustu määruskaebuses märgitu kohaselt sellega, et esineb alus tema kinnipidamiseks

§ 36¹ lg 2 p-de 2, 4 ja 5 alusel.

Eeltoodut arvestades ringkonnakohus ei analüüsi määruskaebemenetluses kinnipidamise alusena

§ 36¹ lg 2 p-i 1, millisele alusele PPA ka tugines halduskohtule esitatud taotluses.

1. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohus on piisaval määral põhjendanud, miks PPA taotluses nimetatud isiku kinnipidamine on vajalik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
2. Haldusasja materjalidest nähtuvalt ei ole määruskaebuse esitaja esitanud PPA-le tõendeid enda kodakondsuse kohta. Halduskohus märkis (määruse p 11.2), et kodakondsuse kohta puuduvad hetkel veenvad tõendid. Haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et määruskaebuse esitajal ei olnud kaasas reisidokumenti, s.o Venemaa Föderatsiooni kodaniku passi, vaid kaasas oli üksnes Venemaa Föderatsiooni sisepass (dtl 25-27), mis ei võimalda tuvastada isiku kodakondsust. Seega ametlikud andmed määruskaebuse esitaja kodakondsuse kohta puuduvad. Ka määruskaebusele ei ole vastavaid tõendeid lisatud. Seega ei saa pidada põhjendamatuks halduskohtu nõustumist PPA-ga, et määruskaebuse esitaja kinnipidamine võib olla vajalik

§ 36¹ lg 2 p 2 alusel kodakondsuse väljaselgitamiseks.

9. Halduskohus märkis (määruse p 9), et rahvusvahelise taotluse menetlemiseks on vajalik välja selgitada täiendavalt asjaolusid, s.h rahvusvahelise kaitse vajaduse kohta. Märkimisväärne ebaselgus isiku rahvusvahelise kaitse taotluse asjaoludega seoses viitab

§ 36¹ lg 2 p 4 kohaldamise põhjendatusele.

Seejuures halduskohus ka põhistas (määruse p 10)

§ 36¹ lg 2 p 5 kohaldamise põhjendatust.

Halduskohus põhjendas 3 määruses (p-d 11-12), miks on PPA kahtlus põgenemisohu osas põhjendatud. Seega on ebaõige määruskaebuse esitaja väide, et halduskohus ei ole põhjendanud põgenemisohu olemasolu. Määruskaebuse väited ei anna alust põgenemise ohtu ümber hinnata. Määruskaebuse esitaja jätab arvestamata, et põgenemise ohu hindamisel on tegemist prognoosotsusega, mille aluseks on nii objektiivsed asjaolud kui ka menetleva asutuse subjektiivne hinnang. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuse esitaja ümber lükanud halduskohtu seisukohta põgenemisohu esinemise kohta. Seega on isiku kinnipidamine õiguspärane. 10. Määruskaebuse esitaja väitel jääb arusaamatuks, miks ei ole PPA ega halduskohus tõeseid asjaolusid välja selgitanud, leides, et sellega rikkus halduskohus menetlusnormi ja jõudis vale otsuseni. Ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga ei nõustu. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks esmakordse loa andmisel piisavalt kontrollinud ja põhjendanud kinnipidamise aluste olemasolu. Ringkonnakohus viitab seejuures kohtupraktikas sedastatule, et esmakordse kinnipidamiskeskusesse paigutamise taotluse ja antud loa puhul kinnipidamise aluseks olevate asjaolude tõendatuse nõuded ei saa olla alati nii kõrged kui võimalike järgnevate taotluste ja lubade puhul, sest esmakordsel loa taotlemisel tuleb sageli tegutseda kasutades piiratud aega ning vallates piiratud, puudulikku ja kontrollimata informatsiooni. Tegemist on prognoosotsusega – seda nii kinnipidamise võimaliku kestuse kui ka isikust lähtuvate ohtude osas, kui viimasega põhjendatakse kinnipidamist (RKHKm 29.01.2015, 3-3-1-52-14, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul on PPA käesolevas asjas piisavalt põhjendanud, milliseid andmeid on vaja kontrollida ja välja selgitada seoses läbiviidava rahvusvahelise kaitse menetlusega ning halduskohus põhjendatult nõustus PPA-ga. Määruskaebuse esitaja ei ole määruskaebuses eeltoodu osas ühtegi konkreetset vastuväidet esitanud. Seejuures juhib ringkonnakohus tähelepanu kohtupraktikas sedastatule, et rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks piisab ka vaid ühe

§ 36¹ lg-s 2 toodud aluse esinemisest (Trt

RKm 08.04.2014, 3-14-210, p 10). PPA poolt nimetatud asjaolude väljaselgitamiseks on õigus rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada. 11. Kohtupraktikas on ka sedastatud, et põgenemise ohu tuvastamisel ei suuda põgenemist eelduslikult tõhusalt ära hoida majutamiskeskusesse paigutamine ning

§ 29lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine.

Põgenemise ohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne

§ 36¹ mõttes (RKHKm 29.01.2015, 3-3-1-52-14, p 18).

Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebuse esitaja kinnipidamine ja tema paigutamine kinnipidamiskeskusesse käesolevas asjas nii kohane kui ka proportsionaalne meede. Määruskaebuse esitaja osas arvestas halduskohus asjakohaselt (määruse p 13), et isikul puuduvad perekondlikud vm sidemed ning elupaik, kus elamiseks ja sealt registreerima käimiseks isikut kohustada. Ühtlasi märkis halduskohus (määruse p 14), et isiku kinnipidamise protollist nähtuvalt on ta oma terviseseisundit hinnanud rahuldavaks. Määruskaebuse esitaja ei ole määruskaebuses vastupidiseid andmeid esitanud. 12. Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 03.08.2022. a määruse muutmata. 13. Lähtudes

§ 13

lg-st 1, mis sätestab, et rahvusvahelise kaitse menetlus ja ajutise kaitse menetlus ei ole avalikud, asendab ringkonnakohus käesolevas määruses selle avaldamisel määruskaebuse esitaja nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 4