Obsah (6)

§ 663§ 667§ 371§ 173§ 696§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 24.10.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-9085 Tsiviilasi X (X) hagi Y

) § 371 lg 2 p 1 alusel. Määruskaebus

1. Hageja palus tühistada maakohtu määruse, võtta hagi menetlusse ja saata see läbivaatamiseks maakohtule. Kohus tegi seadusel mittepõhineva lahendi. Kohtu viidatud ringkonnakohtu lahend polnud aluseks hagiavalduse menetlusse võtmiseks keeldumiseks, kuna see ei olnud Riigikohtu lahend, mis loob kohtupraktikat. PKS § 34 lg 1 ei piira hüvitise saamist. Seaduses oli selgelt kirjas, et olukorras kus ühisvara, milleks antud asjas olid abikaasade rahalised vahendid, kasutatakse ühe abikaasa lahusvara huvides (praegusel juhul kulude kandmine laenu põhiosa ja intresside tagasimaksmiseks), oli abikaasa kohustatud vara väärtuse hüvitama. Laenumakseid ei tehtud perekonna tavapäraste vajaduste rahuldamiseks ega polnud igapäevaelu korraldamiseks mõeldud jooksvad kulutused PKS § 16 lg 2 järgi. Laenumaksed olid seotud kindla eesmärgiga (tasuda tagasi ühe abikaasa poolt võetud laenukohustused) ja laenu tagastamisega saab sellisest abikaasast lahusvaraks oleva korteriomandi omanik, kellel puuduvad kohustused panga ees. Kohustustest panga ees vabanes kostja kasutades ühisvara. Panga ees olevate kohustuste täitmine ei olnud perekonna tavapäraste vajaduste rahuldamine. Perekonna tavapäraste vajaduste rahuldamiseks sai lugeda korteriomandiga seotud majandamiskulude kandmist abikaasade poolt, samuti ühise eluaseme remondikulusid, mitte aga laenumaksete tegemist. Ühiseks eluasemeks olemine ei muutnud korteriomandi omandiõigust, tehes korteriomandist ühisomandi. Näiteks, tegi Harju Maakohus 24.01.2020 otsuse tsiviilasjas nr 2-18-11407, milles käesolevas hagis toodud sarnastel asjaoludel oli hüvitise väljamõistmise nõue rahuldanud. Menetluse edasine käik
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis kaebuse rahuldamata ning edastas selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule

§ 663lg 5 alusel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

§ 667

lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning saata tsiviilasi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale maakohtule. Kuivõrd ringkonnakohus ei võta hagiavaldust ise menetlusse, rahuldab ta seetõttu määruskaebuse osaliselt. Hageja soovis ühisvara jagamist ja kostjalt rahalist hüvitist. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest selle õigusliku perspektiivituse tõttu. Määruse põhjendustel võib kohus keelduda põhjusel, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele 2 asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust (

§ 371lg 2 p 1).

Riigikohus on selgitanud, et jättes hagi

§ 371

lg 2 p 1 või p 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (Riigikohtu 08.03.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 10). Seega saab otsustada hagist keeldumist hagiavalduses esitatud asjaolude pinnalt.

§ 371

lg 2 kohaldamisel peab kohus hageja esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse hagi rahuldada. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa käesoleval juhul maakohtule esitatud hagis esitatud nõude ja asjaolude pinnalt üheselt järeldada, et hageja nõude rahuldamine on õiguslikult võimatu. Hageja tugines asjaolule, et kostja kasutas ühisvara oma lahusvara huvides ja hageja soovis saada selle eest rahalist hüvitist. Selline nõue on võimalik PKS § 34 lg 1 alusel, st see pole õiguslikult perspektiivitu. PKS § 34 lg 1 näeb ette, et kui ühisvara valitsema õigustatud abikaasa kasutab ühisvara oma lahusvara huvides, peab ta kasutatud vara väärtuse hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka. Maakohus asus hagi aluseks olevaid asjaolusid sisuliselt hindama ja hageja nõuet sisuliselt lahendama. Lähtutud ei ole hageja esitatud faktiväidetest ega eeldatud nende õigsust, mis on

§ 371lg 2 p 1 kohaldamise eelduseks.

Hageja nõue oleks perspektiivitu üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Seega on hagi jäetud ennatlikult menetlusse võtmata. Riigikohus on selgitanud, et kui tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, tuleb eelistada hagi menetlusse võtmist (Riigikohtu 02.05.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-12 p 13) ja kui hagiavalduses toodud asjaoludel ei saa menetlusse võtmise üle otsustada tõendeid hindamata, tuleb asjaolud välja selgitada asja sisulisel läbivaatamisel (Riigikohtu 13.02.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-178939, p 9). Kohus ei tohi õiguskaitsevajaduse puudumist kasutada ettekäändena selleks, et hagejat kohtusse pöördumise õigusest ilma jätta. Põhimõtteliselt on igal isikul subjektiivne õigus nõuda, et õigusliku küsimuse tekkimisel kohus seda kontrolliks ja selle kohta seisukoha võtaks. Kohus ei saa võtta menetlusse vaid neid hagisid, mida ta on otsustanud rahuldada. Samuti ei ole üheselt ettenähtav, kas hagi kuulub rahuldamisele või mitte. Asjaolu, kuidas laenumakseid tõlgendada, tuleb kohtul tuvastada hageja toodud asjaolude, kostja vastuväidete ja tõendite alusel, mida saab teha üksnes asja sisulisel läbivaatamisel ehk kohtuotsuses. Praeguse vaidluse asjaoludel tuleb eelistada asja sisulist lahendamist, alustades eelmenetluse läbiviimisest. Lisaks pole maakohus keeldumisel leidnud, et hageja nõuet raha saamiseks kostjalt pole võimalik ühelgi muul õiguslikult alusel rahuldada. Eeltoodud ajaoludel tuleb maakohtu määrus tühistada ja asi saata tagasi hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. 6. Kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta kulude jaotuse alama astme kohtu otsustada (

§ 173lg 3).

7.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 372

lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) 3