← Eesti

1-22-4268/31

Obsah (5)§ 4§ 5§ 12§ 18§ 11

1-22-4268 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. september 2022, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-4268 (22233000489) Kohtunik Regiina Lebedeva K

§ 4

ja § 5 lg 1 p 1 alusel hüvitada Aleksandr Kolpakovile seoses vahistamisega talle tekitatud kahju 2595,78 eurot.

  1. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus (Narva osakond) süüdistatavale Aleksandr Kolpakovile kohtumenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks kaitsja poolt
  2. septembril 2022 esitatud taotluse alusel 517,20 eurot (sh 1

(8)1-22-4268 käibemaks).
  1. Jätta Aleksandr Kolpakovile osutatud õigusabi kulud kokku 1261,20 eurot (sh käibemaks) Eesti Vabariigi kanda.
  2. Määrata Narva Esimene Advokaadibüroo OÜ-le kannatanule R K osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 1074,60 eurot (sh käibemaks) ning jätta nimetatud meneluskulu Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
  3. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. SÜÜDISTUS
  4. Aleksandr Kolpakovi süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem pannud toime kehalise väärkohtlemise lähisuhtes (karistatud Viru Maakohtu 05.11.
  5. a otsusega nr 1-19-53-57 KarS § 121 lg 2 p 2, 3 alusel), taas 06.06.2022 kella 7.30 ajal XXX lõi tekkinud tüli käigus tahtlikult tolmuimeja metallist toruga oma XXX R K vastu paremat jalga, millega põhjustas talle füüsilist valu ja tervisekahjustuse (punetus parema jala põlve piirkonnas). Seega oma sellise tahtliku teoga, mis seisnes teise inimese tervise kahjustamises ja valu tekitamises, korduvalt ning lähisutes pani A. Kolpakov toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 sätestatud kuriteo. POOLTE SEISUKOHAD
  6. Prokurör asus seisukohale, et A. Kolpakovile esitatud süüdistus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi on tõendatud kohtuistungil esitatud ja uuritud tõenditega. Seda vaatamata sellele, et A. Kolpakov eitab kuriteo toimepanemist ja kohtuistungil muutis kannatanu R. K varem antud ütlusi ning kannatanu on asunud seisukohale, et A. Kolpakov ei ole teda löönud tolmuimeja toruga. Prokurör palus tunnistada A. Kolpakov süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 alusel ja mõista talle karistuseks 1 aasta 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvestada karistusaja hulka A. Kolpakovi eelvangistuses viibitud aeg 06.06.2022 kuni 21.07.2022 ning lugeda ärakandmata karistuseks 1 aasta 6 kuud ja 14 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta ülejäänud osa karistusest 2 aasta pikkuse katseaja jooksul kohaldamata tingimisi, juhul kui A. Kolpakov täidab talle KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Samuti palus prokurör välja mõista süüdistatavalt kriminaalmenetluse kulud. Süüdistatav A. Kolpakov end maakohtu istungil talle inkrimineeritavas kuriteos süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav selgitas, et 06.06.2022 oli tema ja XXX R. K vahel tüli arvuti pärast, kuid konflikti käigus keegi füüsilist vägivalda ei kasutanud. Kaitsja Igor Belugin märkis, et kohtuliku uurimise käigus kannatanu R. K ei kinnitanud süüdistuses toodud asjaolusid süüdistatava poolt toruga tahtliku löögi kohta ning vastas veenvalt prokuröri poolt temale esitatud küsimustele seoses kohtusaalis avaldatud kohtueelse menetluse materjalidega. Kaitsja hinnangul ei ole alust kahelda selles, et häirekeskusesse helistamisel ja politseile sündmuskohal selgituste andmisel oli alaealise kannatanu eesmärgiks nimelt see, et politsei kindlasti viiks isa korterist välja. Kohtuistungil kannatanu veenvalt 2
(8)1-22-4268 selgitas ka tema parema jala põlve piirkonnas punetuse olemasolu. Sellest saab järeldada, et sündmuskohal viis alaealine kannatanu politsei eksimusele ja kohtueelses menetluses kogutud tõendid põhinevad sellel valel lähtepunktil. Eeltoodust lähtudes leidis kaitsja, et A. Kolpakovi süü ei ole tuvastatud ega tõendatud ja teda tuleb esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kaitsja palus hüvitada A. Kolpakovile kriminaalmenetluse käigus vabaduse võtmisega tekitatud kahju summas 2595,93 eurot. Menetluskulud palus kaitsja jätta riigi kanda. Alaealisele kannatanule riigi õigusabi korras määratud esindaja Deniss Matvejev leidis, et kõnealusel päeval süüdistatava ja kannatanu kodus midagi siiski toimus. Juhul, kui kohus tuvastab, et süüdistatav lõi kannatanut tolmuimeja metalltoruga jala vastu ja süüdistatav on kuriteo toimepanemises süüdi, siis karistus tuleb määrata tingimisi. Karistus tuleb määrata tingimisi, kuna see võimaldab nii süüdistaval kui kannatanul teha õiged järeldused selle kohta, kuidas tuleb suhelda omavahel ja elada ühiselt. Esindaja leidis, et karistus peab olema lühem kui karistuse keskmine määr. Kannatanu andis kohtuistungil ütlusi süüdistatava kasuks ja see tähendab, et nad faktiliselt leppisid ära. KOHTU SEISUKOHT
  1. Maakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, asub alljärgnevale seisukohale.
  2. A. Kolpakovi süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem pannud toime kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, taas 06.06.2022 kella 7.30 ajal XXX lõi tekkinud tüli käigus tahtlikult tolmuimeja metallist toruga oma XXX R. K vastu paremat jalga, millega põhjustas talle füüsilist valu ja tervisekahjustuse. A. Kolpakov tunnistab tüli toimumist süüdistuses nimetatud ajal, kuid eitab füüsilise vägivalla kasutamist ja oma poja löömist tolmuimeja toruga vastu jalga.
  3. Esmalt ei ole vaidlust selles, et süüdistuses märgitud ajal 06.06.2022 kella 7.30 ajal aadressil XXX toimus tüli A. Kolpakovi ja tema XX R. K vahel. Füüsilise kontakti osas esinevad aga vastuolud nii süüdistatava A. Kolpakovi kui kannatanu R. K erineval ajal antud ütluste vahel. 06.06.
  4. a asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt on A. Kolpakov politseiametnike saabumisel sündmuskahale 06.06.2022 väitnud, et hoopis R. K lõi teda vastu jalga, tema aga R. K vastu mingit füüsilist vägivalda pole kasutanud (KrTO lk 5-15). Kohtuistungil selgitas A. Kolpakov, et mõte öelda, et poeg lõi teda, tekkis tal siis, kui teda hakati korterist välja viima ja ta mõtles sellest, olles agressiivses seisundis. Esimest korda ütles, et poeg lõi teda, ütluste andmisel uurijale, korteris sellest ei rääkinud (KoTo lk 61). Eelpool viidatud asitõendi vaatlusprotokoll aga kinnitab, et tegelikkuses on A. Kolpakov koheselt sündmuskohal öelnud, et R. K lõi teda vastu jalga.
  5. Seonduvalt tolmuimeja toruga selgitas A. Kolpakov kohtuistungil kaitsjale vastates, et konflikti käigus keegi tolmuimeja toru ei kasutanud, laps tahtis panna sellega oma toa ukse kinni, aga kuna tema väliriided olid lapse toas ja ta kavatses tööle minna ning laps ei lasknud tuppa ja võttis toru kätte, siis A. Kolpakov võttis R. K toru käest ära ja pani kööki diivani alla peitu (KoTo lk 60). Prokuröri küsimustele on A. Kolpakov selgitanud, et ta kavatses ära minna, tuli (lapse) tuppa, R. K seisis toruga käes, siis A. Kolpakov lükkas ta voodi peale, võttis toru ära ja läks minema (KoTo lk 61 pöördel). Hiljem on A. Kolpakov prokuröri küsimustele vastates selgitanud, et ta seisis toa kõrval, R. K ei lasknud teda tuppa sisse, tal oli vaja riideid võtta. Tõukas ta eemale, võttis riided, võttis talt toru käest ära ja peitis diivani alla (KoTo lk 61 pöördel – 62).
  6. 08.06.2022 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist (KrTO lk 5-15) nähtuvalt on kannatanu R. K kõnes häirekeskusele kui ka sündmuskohale saabunud politseiametnikele väitnud, et 06.06.2022 hommikul lõi A. Kolpakov teda tüli käigus tolmuimeja metallist toruga vastu jalga. Kohtuistungil on R. K ülaltoodud ütlusi eitanud ning väitnud, et A. Kolpakov tüli käigus tema 3
(8)1-22-4268 suhtes vägivalda ei kasutanud (KoTo lk 54 pöördel).
  1. KrMS § 289 lg 1 alusel avaldas kohus prokuröri taotlusel R. K ütlustes esineva vastuolu tõttu tema kohtueelsel uurimisel antud ütlused. Kõrvutades R. K kohtueelsel uurimisel ja kohtus antud ütlusi, möönab kohus, et need on omavahel diametraalses vastuolus selles osas, kas A. Kolpakov lõi teda tolmuimeja toruga vastu paremat jalga või mitte. Nii kannatanu kui süüdistatava ütlused riimuvad selles osas, et nende vahel tekkis 06.06.2022 hommikul verbaalne konflikt arvuti pärast. Osas, mis puudutab tolmuimeja toruga vastu jalga löömist, erinevad kannatanu kohteelses menetluses antud ütlused diametraalselt tema kohtuistungil antud ütlustest. Seejuures ei saa kohus jätta tähelepanuta, et kannatanu poolt Häirekeskusele tehtud kõnes ja sündmuskohale saabunud politseiametnikele selgitatu osas esinevad samuti löömise osas teatavad vastuolud. Nimelt nähtub asitõendi vaatlusprotokollist, et häirekeskusele on kannatanu esmalt väitnud, et tolmuimeja metallist toruga sai kaks korda jala pihta. Samuti nähtub asitõendi vaatlusprotokollist, et politseiametnike saabumisel on kannatanu esmalt väitnud, et vannis seisab toru (mida pole politseiametniku rinnakaamera salvestisel näha), otse vannis ja sellega mitu korda vastu jalga, veel lõi rusikatega. Hiljem on kannatanu selgitanud, et /A. Kolpakov/ lõi teda mütsiga vastu pead ja oli üks löök vastu jalga kell 7.
  2. Kohtuistungil eitas R. K igasugust füüsilist kontakti enda ja A. Kolpakovi vahel 06.06.2022 hommikul (KoTo lk 55).
  3. R. K selgitas kohtuistungil vastuolusid asjaoluga, et kohtueelses menetluses antud ütlused on valed ning teda ajendas neid ütlusi andma viha isa vastu. Kuna nende vahel tekkinud tüli oli väga agressiivne, siis ta tahtis, et isa viiakse minema. Tal oli samal päeval eksam ja ta tahtis üksi kodus olla, et rahulikult eksamiks ette valmistuda. Tolmuimeja toru nimetas just seetõttu, et toru oli tal käes, kuna tahtis isa hirmutada (KoTo lk 55-55 pöördel). Seega on R. K esitanud ka omapoolsed põhjendused, miks ta andis kohtueelsel uurimisel oma isa süüstavaid ütlusi.
  4. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt selgitanud, et kohtu jaoks on määrava tähendusega just kohtuistungil antud ütlused. Kui isiku kohtuistungil antud ütlused on vastuolulised, peab kohus järgnevalt vältimatult lahendama isiku ütluste usaldusväärsuse küsimuse. Avaldades tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlusi KrMS § 289 lg 1 alusel, ei tule kohtul lahendada küsimust, milliseid sama tunnistaja vastuolulistest ütlustest teineteisele eelistada, vaid otsustada, kas sellist tunnistajat saab tõendiallikana üldse usaldada. Eitava vastuse korral tuleb konkreetse tunnistaja ütlused tõendikogumist osas, milles esinevad diametraalsed vastuolud, välja jätta (vt nt otsus asjas 3-1-1-113-06, 3-1-1-12-12).
  5. Kannatanu kohtueelses ja kohtumenetluses antud ütlusi, samuti tema poolt Häirekeskusele ja politseiametnikele antud selgitusi (vt 08.06.
  6. a asitõendi vaatlusprotokoll) kõrvutades tuleb tõdeda, et R. K ei saa tõendiallikana usaldada, kuivõrd tema kohtuistungil antud ütlused erinevad just süüdistust sisustavate oluliste asjaolude osas diametraalselt tema kohtueelses menetluses antud ütlustest. Nagu eelnevalt märgitud, ei saa kohus sellisel juhul eelistada ühtesid ütlusi teistele, vaid kannatanu ütlused tuleb osas, mis puudutavad tolmuimeja metallist toruga vastu jalga löömist, jätta kui ebausaldusväärsed tõendikogumist välja.
  7. Kuigi kohus nõustub prokuröriga selles, et tunnistaja N L ütlused saaksid iseenesest KrMS § 66 lg 21 p-st 2 tulenevalt olla käsitatavad iseseisva tõendina selle kohta, millest ta on teadlikuks saanud alaealise kannatanu vahendusel, ei saa jätta tähelepanuta seda, et kannatanu on ise kinnitanud, et kõik tema kohtueelses menetluses esitatud väited on valed. Seejuures viitavad ka tunnistajate N. L ja J D ütlused sellele, et R. K erinevatel menetlusetappidel antud ütlustes esinevad diametraalsed vastuolud, mistõttu ei ole kannatanu ütlused tõendina usaldusväärsed. Seega, kuigi R. K on vahetult pärast sündmuse toimumist rääkinud tunnistaja N. L , et A. Kolpakov lõi teda tolmuimeja toruga vastu jalga, on kannatanu ise kohtuistungil väitnud, et kõik, mis ta kohtueelses menetluses avaldas on vale. Seega ei saa tõsikindlalt välistada, et kannatanu moonutas vahetult pärast juhtunut tunnistajale sündmustest rääkides tõde. Seda enam, et ka politseiametnikele avaldatu osas ei ole R. K ütlused järjekindlad – nagu 4
(8)1-22-4268 kohus juba eelnevalt välja tõi, nähtub asitõendi vaatlusprotokollist, et politseiametnike saabumisel on kannatanu esmalt väitnud, et vannis seisab toru, otse vannis ja sellega mitu korda vastu jalga, veel lõi rusikatega. Veidi hiljem on kannatanu selgitanud, et /A. Kolpakov/ lõi teda mütsiga vastu pead ja oli üks löök vastu jalga kell 7.
  1. Samuti viitavad tõendid sellele, et politseiametnike saabumisel on R. K oma osa konflikti tekkimisel pisendanud. Nii on ta politseiametniku küsimusele tüli põhjuse kohta vastanud Ei mingit. Lihtsalt me tõusime kohe hommikul üles ja tema hakkas minu peale juba kohe hommikust peale karjuma (vt 08.06.
  2. a asitõendi vaatlusprotokoll KrTO lk 5-15). Kohtuistungil on R. K aga selgitanud, et alguses räägiti rahulikult, kuid tüli läks just tema pärast agressiivseks, kuna ta hakkas esimesena valjusti rääkima ning selle peale hakkas ka isa valjusti rääkima (KoTo lk 54 pöördel).
  3. J. D avaldatu osas asus prokurör aga kohtuvaidluses ise seisukohale, et R. K avaldas J. D löömise detaile umbes 4 tundi pärast juhtunut ning ei ole usutav, et R. K oli sellel ajal veel emotsionaalselt vihane (KoTo lk 66) ehk sisuliselt on prokurör ka ise kahelnud selles, et R. K oli sellise aja möödumisel veel emotsionaalselt tajutu mõju all. Kohus asub samuti seisukohale, et 4 tundi hiljem tunnistajale tajutu asjaolude avaldamist ei saa lugeda vahetult sündmuste järgseks ning on kaheldav, et põhikooli lõpetanud ning erialast haridust omandav juba XXaastane R. K oli 4 tundi hiljem veel tajutu mõju all.
  4. Kohtuistungil avaldati ja uuriti lisaks isikulistele tõendiallikatele ka Häirekeskusele tehtud kõne helisalvestist ja politseiametniku vormikaamera salvestist, samuti isiku läbivaatuse protokolli. KrMS § 63 lg 1 ning § 296 tulenevalt võib tõendiks, millele tuginetakse kohtuotsuse tegemisel, olla muuhulgas ka kohtueelses menetluses koostatud uurimistoimingu protokoll või ka muu dokument, mille osalist või täielikku avaldamist on kohtumenetluse pool taotlenud, mille on kohus tunnistanud lubatavaks tõendiks ja mis kohtuistungil avaldamise järgselt on olnud kohtuliku uurimise esemeks.
  5. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et kannatanu on kohtuistungil selgitanud, et kohtueelses menetluses ta valetas ja tegelikkuses mingit füüsilist vägivalda 06.06.2022 hommikul ei olnud. Häirekeskuse kõne ja politseiametniku vormikaamera salvestis kajastavad aga samuti R. K kohtueelses menetluses esitatud selgitusi, mitte objektiivse kõrvaltvaataja poolt tajutut. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et nimetatud dokumentides kajastatud R. K selgitusi saab KrMS § 289 lg 1 tulenevalt kasutada vaid tema kohtus antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks ning need ei ole iseseisvateks tõenditeks, millistele tuginedes saaks otsustada A. Kolpakovi süüküsimust.
  6. Isiku läbivaatuse protokollist nähtub, et 06.06.2022 kell 8.00 on läbivaatusega tuvastatud R. K parema jala põlve all punetus ja paistetus. Kohtuistungil selgitas kannatanu vigastust sellega, et päev enne kukkus ta jalgrattalt maha ja selle raam tabas teda vastu jalga. Prokurör ja kannatanu esindaja viitasid kohtuistungil küll sellele, et jalgrattaga kukkumisel ei saa tavapärase elukogemuse pinnalt tekkida sellist vigastust ja sellisele kohale nagu oli tuvastatud R. K isiku läbivaatuse protokollis (KrTO lk 1-4), vaid pigem tekib marrastus ja mitte põlve all, vaid otse põlvel. Nii prokurör kui kannatanu esindaja jätsid aga tähelepanuta, et kannatanu ei väitnud, et ta kukkus jalgrattaga pikali, vaid ta andis ütlusi, et kukkudes tabas jalgrattaraam tema jalga (KoTo lk 55). Seega kannatanu sõnade kohaselt sai ta vigastuse sarnase kuju ja materjaliga esemega, mida on süüdistuses kajastatud (tolmuimeja metallist toru vs jalgratta metallist raam). Samas leiab kohus tavapärasele elukogemusele tuginevalt, et selliselt kirjeldatud eelmisel päeval saadud põrutus ei oleks järgmisel päeval veel punetav ja tursunud nagu see on tuvastatud isiku läbivaatuse protokollis ja nähtav ka asitõendi vaatlusprotokolli lisaks olevalt rinnakaamera salvestiselt. Sellise iseloomuga vigastus (punetus ja paistetus) on omane justnimelt värskele kudede kahjustusele.
  7. Eeltooduga koosmõjus ei saa aga jätta arvestamata, et hinnates tõendeid kogumis on kohtu hinnangul alust järeldada, et mingisugune füüsiline kontakt konflikti käigus süüdistatava ja kannatanu vahel siiski oli. Esmalt on süüdistatav kohtuistungil korduvalt selgitanud, et ta võttis 5
(8)1-22-4268 R. K tolmuimeja toru ja lükkas ta voodile või tõukas teda. Vastastikusele füüsilisele kontaktile viitab kohtu hinnangul ka 08.06.
  1. a asitõendi vaatlusprotokollis kajastatu, kus kannatanu ütleb süüdistatavale: Nii, aga kaklust alustasid sina. Kannatanu on kohtuistungil ka selgitanud, et tolmuimeja toru oli tal käes, kuna tahtis isa hirmutada (KoTo lk 56), samuti on ta öelnud, et otsustas helistada häirekeskusesse, kuna tüli oli väga agressiivne (KoTo lk 55 pöördel). Süüdistatav on kohtuistungil eitanud süüdistuses toodud ajal kehalise väärkohtlemise toimepanemist, kuid on selgitanud, et poeg ei lasknud teda tuppa, kus olid tema väliriided ja tal oli vaja tööle minna. Seega ei ole välistatud, et vigastus võis R. K jalale tekkida ka rüseluse käigus, kui A. Kolpakov tahtis pääseda tuppa, kuid R. K püüdis seda tolmuimeja toruga takistada. Samas on A. Kolpakov järjepidevalt kategooriliselt eitanud R. K löömist tolmuimeja toruga. Kõikide ülejäänud kohtule esitatud tõendite algallikaks seoses kehalise väärkohtlemisega on aga kannatanu poolt avaldatu, mida kohus peab ebausaldusväärseks.
  2. Hinnates seega kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis, leiab kohus, et taolisi usaldusväärseid tõendeid, mis võiksid kinnitada A. Kolpakovi süüd R. K löömises tolmuimeja toruga 06.06.2022 kell 7.30, asjas kogutud ei ole. Arvestades seega kriminaalasjas kogutud tõendite vähesust ja nende kaudsust, ei piisa kohtu hinnangul tõstatatud kahtluste kummutamiseks ka üldisest hinnangust, et süüdistatava ütlused pole eluliselt usutavad. Seejuures tulenevalt KrMS §-dest 7 ja 14 ei või kohus asuda süüdistaja rolli ja täitma süüdistust kinnitavate tõendite vähesusest tulenevat tühimikku enda siseveendumusega (RKKKo nr 3-1-1-10-11, p 26). Kooskõlas KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud põhimõttega in dubio pro reo tuleb kõik kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks.
  3. Seega leiab kohus kokkuvõtvalt, et kriminaalasjas kogutud tõenditega ei ole usaldusväärselt tõendamist leidnud, et A. Kolpakov lõi 06.06.2022 kella 7.30 ajal XXX tekkinud tüli käigus tahtlikult tolmuimeja metallist toruga oma XXX R. K vastu paremat jalga, millega põhjustas talle füüsilist valu ja tervisekahjustuse (punetus parema jala põlve piirkonnas). Eeltoodust lähtuvalt tuleb A. Kolpakov talle esitatud süüdistuses selle tõendamatuse tõttu õigeks mõista.
  4. Kaitseaktis taotles kaitsja õigeksmõistva kohtuotsuse hüvitada süüdistatavale alusetult vahi all viibitud ajaga tekitatud kahju.
  5. Isik võib nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses sätestatud alustel, ulatuses ja korras (

§ 4

). Kui isik mõistetakse õigeks võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati vahistamisega (

§ 5lg 1 p 1).

Kahju hüvitatakse kahju kandnud isiku kirjaliku taotluse alusel (

§ 12ls 1).

Taotlus esitatakse maakohtu menetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist (

§ 18lg 1).

22. Käesoleva otsusega mõistab kohus A. Kolpakovi talle esitatud süüdistuses õigeks. Füüsilisele isikule hüvitatakse mittevaraline kahju üksnes juhul, kui isikult on süüteomenetluses võetud vabadus (

§ 11lg 1).

Asja materjalidest nähtuvalt on A. Kolpakov kahtlustatavana kinni peetud 06.06.2022 ning ta vabastati vahi alt 21.07.2022. Seega on

§-des 4, 5 lg 1 p 1 ja 12 lg 1 sätestatud tingimused A. Kolpakovile vahistamisega tekitatud kahju hüvitamiseks täidetud. 23. Vabaduse võtmise korral hüvitatakse mittevaraline kahju päevamäära alusel iga alanud kalendripäeva kohta, kui isikult oli vabadus võetud. Päevamäära suurus on kahju hüvitamise nõude esitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk, mis on jagatud 30-ga (

§ 11lg 4).

  1. A. Kolpakovi kaitsja poolt esitati kahju hüvitamise taotlus maakohtule 16.07.
  2. Seega tuleb hüvitise päevamäära kindlakstegemisel aluseks võtta Statistikaameti poolt avaldatud 2022 aasta II kvartali keskmine brutopalk. Statistikaameti andemetel oli 2022 aasta II kvartali keskmine brutopalk 1693 eurot. Vastavalt

§ 11lg 4 tuleb hüvitise päevamäära 6

(8)1-22-4268 kindlakstegemiseks jagada keskmine brutopalk 30-ga ning päevamäära suuruseks kujuneb seega 56,43 eurot.
  1. A. Kolpakov viibis vahi all alates 06.06.2022 kuni 21.07.2022, s.o 46 päeva. Seega on tema hüvitise suuruseks 2595,78 eurot (päevamäär x vahi all viibitud päevad).
  2. KrMS § 314 p 6 ja

§ 4ja § 5 lg 1 p 1 kohaselt kuulub A.

Kolpakovile tema alusetult vahi all viibimisega tekitatud kahju hüvitamisele 46 päeva ulatuses summas 2595,78 eurot.

  1. Arutatavas kriminaalasjas on menetluskuludeks A. Kolpakovi riigi õigusabi korras kaitsjatasu kohtueelses menetluses kogusummas 498,96 eurot. A. Kolpakovi kaitsja kaitsjatasu suurus kohtumenetluses on 762,24 eurot. Kaitsja taotles kohtumenetluses tekkinud kulude hüvitamist järgmiselt. Varasema menetluse käigus on kohus 21.07.
  2. a määrusega määranud Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus OÜ-le (Narva osakond) süüdistatavale A. Kolpakovile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 245,04 eurot (sh käibemaks 40,84 eurot) ning arvas selle menetluskulude hulka (KoTo lk 30-33). 06.09.2022 on kaitsja I. Belugin esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 517,20 eurot (sh käibemaks). Esitatud taotlus on põhjendatud ja tasu suurus kooskõlas justiitsministri
  3. juuli
  4. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lg-tega 1, 4 ja § 6 lg-ga 3 ning nimetatud summa kuulub hüvitamisele. Kuna kohus teeb A. Kolpakovi suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse, siis jäävad menetluskulud KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda.
  5. Kriminaalasjas on menetluskuludeks ka alaealisele kannatanule R. K riigi õigusabi korras määratud esindaja D. Matvejevi tasu kohtumenetluses. R. K esindaja on esitanud taotluse hüvitada talle tasu 1150,20 eurot (sh käibemaks). Esindaja taotles kohtumenetluses tekkinud kulude hüvitamist järgmiselt. Riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse kohaselt kulus esindajal kriminaalasja kohtuliku arutamise üldmenetluses ettevalmistamiseks (kriminaalasja toimikuga tutvumine, seisukohavõtmine, R. K kohtumine prokuratuuris, nõupidamine ja menetluse käigu arutamine, ettevalmistamine kohtuistungiks) 330 minutit. Esindaja taotleb tasu arvestust ka kohtuistungi ajakulu eest 01.09.2022 12.0016.00, s.o 240 minutit ja 06.09.2022 kell 10.00-12.00, s.o 120 minutit. Toimingu lõppemise kellaaega palub esindaja kohtul korrigeerida vastavalt faktilisele kellaajale. Eelnimetatud tasud palub esindaja arvestada koefitsiendiga 1,50, kuna riigi õigusabi osutatakse piiratud teovõimega kannatanule. Lisaks taotleb esindaja tasu hüvitamist kohtuotsuse teatavaks tegemise istungil osalemise eest 30 minuti ulatuses, s.o 27 eurot (lisandub käibemaks). Kohtu hinnangul on esindaja nimetatud toimingud olnud põhjendatud. Vastavalt esindaja viidatule ning kohtuistungi protokollides kajastatud istungiajale, on põhjendatud vähendada kaitsjatasu suurust vastavalt kohtuistungi kestusele. 01.09.2022 toimus kohtuistung ajavahemikul 10.00-15.28 ja 06.09.2022 kestis kohtuistung ajavahemikul 10.00-11.
  6. Seega vähendab kohus esindajatasu, määrates tasu suuruseks, sh arvestades koefitsienti 1,50 01.09.2022 istungi eest 282 eurot ja 06.09.2022 istungi eest 141 eurot. Nimetatud summadele lisandub käibemaks. Kooskõlas justiitsministri
  7. juuli
  8. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lg-tega 1, 4, § 2 lg 4 ja § 8 lg-tega 2 ja 4 kohus rahuldab esindajatasu taotluse osaliselt, s.o summas 1074,60 eurot, sh käibemaks summas 179,10 eurot. Kohus jätab kannatanu esindaja tasu 1074,60 eurot KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda.
  9. Tulenevalt KrMS § 306 lg-st 13 peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama muu hulgas 7

(8)1-22-4268 küsimuse asitõenditega toimimise kohta. Antud kriminaalasjas asitõendid puuduvad. Kriminaalasja toimikus olev elektrooniline andmekandja CD-R plaat on KrMS § 1601 lg 2 alusel kohtutoimiku osa ja selle kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust. Kuna menetlusõiguslikult ei ole tegemist asitõenditega, vaid menetlustoimingu protokolli lisaga, siis jääb see KrMS § 148 lg-st 2 tulenevalt kriminaaltoimiku juurde. Ühtlasi ei ole selliste salvestiste puhul tegemist KrMS § 126 lg 3 p-s 1 nimetatud kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmisega ega KrMS § 126 lg-s 5 nimetatud muu kriminaalmenetluses ära võetud objektiga. (allkirjastatud digitaalselt) Regiina Lebedeva kohtunik 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.