← Eesti

3-21-1455/11

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar

  1. september 2022, Tartu 3-21-1455 M.M. kaebus Viru Vangla
  2. mai
  3. a otsuse nr 612/356-2 tühistamiseks ja Viru Vangla kohustamiseks täitma kaebaja
  4. juuli
  5. a taotlust paigutamiseks Tallinna Vanglasse M.M. määruskaebus Tartu Halduskohtu
  6. mai
  7. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja M.M. Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
  8. Rahuldada M.M. määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu
  9. mai
  10. a määrus.
  11. Saata haldusasi tagasi Tartu Halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks ja kaebaja taotluste lahendamiseks.
  12. Võtta asja materjalide juurde M.M. määruskaebusele lisatud tõendi koopia, tõendi originaal tagastada M.M.le. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  13. Viru Vanglas kinni peetav isik M.M. esitas
  14. detsembril 2017 Viru Vanglale taotluse enda ümberpaigutamiseks Tallinna Vanglasse.
  15. Viru Vangla jättis
  16. jaanuari
  17. a otsusega nr 6-10/44197-2 M.M. taotluse rahuldamata ja ümberpaigutamise menetluse algatamata. Peale edutut vaidemenetlust esitas M.M. Tartu Halduskohtule kaebuse Justiitsiministeeriumi
  18. märtsi
  19. a vaideotsuse nr 11-3/1790-2 tühistamiseks ning Viru Vangla ja Justiitsministeeriumi kohustamiseks paigutama ta Tallinna Vanglasse. M.M. kaebus jäeti rahuldamata, otsus haldusasjas nr 3-18-895 on jõustunud.
  20. M.M. esitas
  21. juulil 2020 (vanglas registreeritud pärast puuduste kõrvaldamist
  22. septembril 2021) Viru Vanglale uue taotluse paludes algatada menetlus tema ümberpaigutamiseks Tallinna Vanglasse põhjusel, et tema vanemad on eakad, neil on raske majanduslik seisund ning Viru Vanglas ei ole tagatud vanglaväline suhtlusvõimalus.
  23. Viru Vangla tagastas
  24. oktoobri
  25. a otsusega nr 6-10/23581-4 taotluse, kuna korduva taotluse esitamine ei ole lubatud ning menetluse uuendamise alused puuduvad.
  26. M.M. esitas vaide, milles leidis, et ta ei esitanud menetluse uuendamise taotlust. Viru Vangla jättis
  27. mai
  28. a otsusega nr 6-12/356-2 M.M. vaide Justiitsministeeriumile edastamata ja tagastas. Vangla leidis, et võrreldes
  29. detsembri 2017 ja
  30. septembri 2020 taotlusi, siis nõude sisult ja põhjendustelt on tegemist pea identsete taotlustega. Kuna
  31. detsembri
  32. a taotluse menetlus on lõppenud jõustunud kohtulahendiga, ei ole uus vaidemenetlus lubatav. Kui aja jooksul faktilised asjaolud muutuvad, saab kõne alla tulla kunagi lõpetatud menetluse uuendamine haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg 1 p 2 järgi, kuid praegu selleks alust ei ole.
  33. M.M. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla
  34. mai
  35. a otsuse nr 6-12/3562 tühistamiseks ja Viru Vangla kohustamiseks täitma kaebaja
  36. juuli
  37. a taotlust tema paigutamiseks Tallinna Vanglasse.
  38. Tartu Halduskohus lõpetas
  39. mai
  40. a määrusega haldusasja menetluse ja jättis menetlusabi, riigi õigusabi ja haldusasja menetluse peatamise taotlused läbi vaatamata. Halduskohus leidis, et tegemist on korduva kaebusega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 43 lg 1 p 1 tähenduses. Kaebaja sooviks mõlemal juhul on ümberpaigutamise menetluse alustamine perekondlikel põhjustel. Kaebaja välja toodud perekondlikud põhjused on juba piisavalt analüüsitud haldusasja nr 3-18-895 menetluse raames ning seal jõuti seisukohale, et lähedaste võimalikud liikumisraskused ning nende majanduslik seisund ei ole selline, mis tingib vajaduse alustada kaebaja ümberpaigutamise menetlust. Vahemaa Tallinna ja kaebaja kinnipidamiskoha vahel ei ole sedavõrd suur, et kaebaja lähedastel ei ole võimalik kohtumenetluses esitatud asjaolusid arvestades kaebajaga lühiajalisel või pikaajalisel kokkusaamisel kokku saada. Ainsaks uueks asjaoluks võib lugeda seda, et kaebaja isa on surnud. Kaebaja ei esitanud vanglale ega kohtule tõendeid selle kohta, et tema emal ja teistel sugulastel oleksid kas majanduslikust olukorrast või terviseseisundist tulenevalt tõsised raskused kaebaja külastamiseks Viru Vanglas. Sotsiaalkindlustusameti
  41. juuni
  42. a otsusega nr P260-2018110215 arvestas kohus asja nr 3-18-895 sisulisel läbivaatamisel. Kuigi hetkel on vaidluse all uus vaide tagastamise otsus, mida kaebaja ei vaidlustanud haldusasjas nr 3-18-895, on kõik teised faktilised asjaolud ja kaebuse aluseks olev põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitati, haldusasjas nr 3-18-895 arutatud kaebuse alusega analoogne. Kaebusest ei nähtu, et Viru Vangla
  43. mai
  44. a vaide tagastamise otsuse peale tühistamisnõude esitamise eesmärgiks oleks selle eraldi vaidlustamine (HKMS § 45 lg 4). Kaebaja tegelikuks sooviks on ümberpaigutamise menetluse alustamata jätmise otsuse vaidlustamine ja menetluse alustamine või alustamise üle uuesti otsustamine. Kuna Viru Vangla
  45. oktoobri
  46. a otsuse näol on tegemist toiminguga, siis tõhusaks õiguskaitsevahendiks oleks vanglale kohustamisnõue vaadata ümberpaigutamise menetluse alustamise taotlus uuesti läbi. Siiski ei ole põhjendatud suunata kaebajat kaebust täiendama kohustamisnõudega, kuna on selge, et täiendatud kohustamisnõudega kaebus ei oleks HKMS § 43 lg 1 p 1 alusel lubatav. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 152 lg 1 p-st 2 ja lg-st 3, lõpetab kohus haldusasja menetluse. Seoses menetluse lõpetamisega jätab kohus menetlusabi-, riigi õigusabi ja haldusasja menetluse peatamise taotlused läbi vaatamata.
  47. M.M. esitas Tartu Halduskohtu
  48. mai
  49. a määruse vaidlustamiseks määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu määrus, võtta kaebus menetlusse, rahuldada taotlus riigi õigusabi saamiseks ja peatada menetlus seniks kuni kaebaja saab õigus- ja psühhiaatrilist abi. 2 Kaebaja selgitab, et probleemi olemuse kirjapanek ei tähenda, et kaebaja oleks võimeline osalema sisulises vaidluses. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks talle ei anta käesolevas asjas riigi õigusabi ja kas ta peab esitama menetluse uuendamise taotluse. Kaebajal on aastaid olnud vaimne ja füüsiline puue, ta on 100% töövõimetu. Otsuse meditsiiniliste uuringute tulemuste kohta esitas kaebaja asjas 3-22-1048 ja kuna tal koopiat sellest ei ole, palub kaebaja nimetatud tõend kohtul välja nõuda ja toimikusse lisada. Kaebaja lisab määruskaebusele tõendina ema kirja, milles nähtub, mis olekus ema on ja kui väga ta soovib kaebajaga kohtuda. Kui ema oleks võimeline kaebaja juurde tulema, oleks ta juba teda külastanud. Ema füüsiline võimekus langeb pidevalt. Kaebaja palub ema kiri talle tagastada. Kaebaja ümberpaigutamine on õigustatud ka seetõttu, et Viru Vanglas ei ole psühhoterapeuti aga kaebajale tehti suunamine vastuvõtule mitu aastat tagasi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  50. Tartu Ringkonnakohus märgib, et halduskohus on vaidlustatava
  51. mai
  52. a määruse põhjenduste lõpus lõpetanud haldusasja menetluse viidates HKMS § 152 lg 1 p-le 2 ja lg-le
  53. Määruse sisust tulenevalt lõpetas halduskohus haldusasja menetluse siiski HKMS § 152 lg 1 ple 1 ja lg-le 3 tuginedes, mistõttu on ilmselt tegemist inimliku eksimusega ning ringkonnakohus loeb, et halduskohus lõpetas menetluse HKMS § 152 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel.
  54. Tartu Ringkonnakohus leiab, et M.M. määruskaebus tuleb rahuldada.
  55. Vaidlus puudub asjaolu üle, et M.M. on esitanud Viru Vanglale kaks taotlust enda ümberpaigutamiseks Viru Vanglast Tallinna Vanglasse. Taotlused esitati
  56. detsembril 2017 ja
  57. juulil 2021 (vanglas registreeritud pärast puuduste kõrvaldamist
  58. septembril 2021).
  59. Kaebaja vaidlustas halduskohtus esimesena ehk
  60. detsembril 2017 esitatud ümberpaigutamise taotluse rahuldamata jätmise, taotledes Justiitsiministeeriumi
  61. märtsi
  62. a vaideotsuse nr 11-3/1790-2 tühistamist ning Viru Vangla ja Justiitsministeeriumi kohustamist paigutada ta Tallinna Vanglasse. Antud juhul jättis Viru Vangla kaebaja taotluse ümberpaigutamiseks rahuldamata ning kaebaja vaide vangla otsuse peale jättis Justiitsministeerium vaideotsusega rahuldamata. Haldusasja nr on 3-18-
  63. Kaebaja vaidlustas halduskohtus ka teisel korral ehk
  64. septembril 2021 esitatud ümberpaigutamise taotluse osas tehtud vangla otsustuse. Kaebaja taotles Viru Vangla
  65. mai
  66. a vaide tagastamise otsuse nr 6-12/356-2 tühistamist ja vangla kohustamist täitma
  67. juuli 2020.a taotlust kaebaja paigutamiseks Tallina Vanglasse. Kaebaja teistkordset taotlust ümberpaigutamiseks tõlgendas vangla haldusmenetluse uuendamise taotlusena ja tagastas taotluse läbivaatamatult, kuna leidis, et haldusmenetluse uuendamiseks alused puuduvad. Viru Vangla tagastas kaebajale ka vangla nimetatud otsuse peale esitatud vaide, asudes seisukohale, et uus vaidemenetlus ei ole lubatav kuna
  68. detsembri 2017 taotluse menetlus on lõppenud jõustunud kohtulahendiga. Tegemist on käesoleva haldusasjaga nr 3-21-
  69. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et käesolevas haldusasjas esitatud kaebuse puhul on tegemist korduva kaebusega. Haldusasjas nr 3-18-895 kaebaja vaidlustas Justiitsministeeriumi
  70. märtsi
  71. a vaideotsuse nr 11-3/1790-2, millega ei rahuldatud kaebaja vaiet ümberpaigutamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse peale. Käesolevas haldusasjas nr 3-21-1455 ei nõustu kaebaja sisuliselt sellega, et vangla ei uuendanud haldusmenetlust, s.t tema ümberpaigutamise menetlust. HKMS § 43 lg 1 p 1, millele halduskohus viitab, sätestab, et halduskohtule kaebuse esitamine ei ole lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtuotsus. Vaidluste asjaoludest nähtub, et kuigi kaebaja üldiseks eesmärgiks on tema ümberpaigutamine Viru Vanglast Tallinna Vanglasse, siis kohtus soovib kaebaja kahe ümberpaigutamise taotluse osas sisult erinevate Viru Vangla ja Justiitsministeeriumi 3 haldusaktide tühistamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa teha järeldust, et kaebaja esitas sama nõudega ja samal alusel uuesti kaebuse halduskohtule.
  72. Samuti ei saa olla asjaolu, et kaebaja soovib korduvalt enda ümberpaigutamist Tallinna Vanglasse perekondlikel põhjustel, olla aluseks kaebuse korduvaks nimetamisel. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb vaadata kahe ümberpaigutamise taotluse vahelist ajalist aspekti ning kas selle aja jooksul on taotlusega seotud faktilised asjaolud muutunud. Halduskohtu viide, et haldusasjas nr 3-18-895 analüüsiti piisavalt kaebaja perekondlikke põhjuseid, s.t kaebaja lähedaste võimalikke liikumisraskusi ja majanduslikku seisundit, ei ole piisavalt veenev. Kaebaja vanemate puhul on tegemist eakate inimestega, kelle tervislik seisund võib ajas muutuda ja seda üldjuhul vanusest tingituna pigem halvemaks. Ka eakate vanemate majanduslik seisund ei ole asjaolu, mis ei võiks aja jooksul muutuda. Asja materjalidest nähtub, et Viru Vangla ei saanud
  73. detsembril 2017 esitatud ümberpaigutamise taotluse menetlemisel arvestada
  74. juuni
  75. a Sotsiaalkindlustusameti otsust nr P26O-2018-110215 kaebaja isa puude raskusastme tuvastamise kohta, sest vangla otsuse ja Justiitsministeeriumi vaideotsuse tegemise ajaks ei olnud seda otsust veel välja antud.
  76. Viru Vangla tagastas
  77. oktoobri
  78. a otsusega kaebaja
  79. septembri
  80. a taotluse ümberpaigutamiseks, leides, et korduva taotluse esitamine ei ole lubatud ning haldusmenetluse uuendamise alused ei esine. Nimetatud Viru Vangla otsus taotluse tagastamise ja haldusmenetluse uuendamise taotluse rahuldamata jätmise kohta on vaidlustatav ning Viru Vangla
  81. oktoobri
  82. a otsuses on vastav vaidlustamisviide olemas. Kuna Viru Vangla otsus haldusmenetlust mitte uuendada on vaidemenetluse korras vaidlustatav ja kaebaja olukorraga ei nõustunud, esitas kaebaja vanglale vaide. Viru Vangla väide
  83. mai
  84. a vaide tagastamise otsuses, et vaie on lubamatu, on seega ekslik ning tuginemine asjaolule, et
  85. detsembri
  86. a taotluse menetlus on lõppenud jõustunud kohtulahendiga ei saa olla vaide tagastamise põhjuseks.
  87. Eelnevalt toodud asjaolude pinnalt leiab ringkonnakohus, et Viru Vangla tagastas
  88. mai
  89. a otsusega kaebaja
  90. novembril 2020 esitatud vaide õigusvastaselt. Halduskohtu vaidlustatavast määrusest ei nähtu, et halduskohus oleks seda asjaolu kontrollinud.
  91. Halduskohtu märkus, et põhjendatud ei ole suunata kaebaja kaebust täiendama kohustamisnõudega (kohustada vanglat vaatama ümberpaigutamise menetluse alustamise taotlus uuesti läbi), ei ole asjakohane, kuna halduskohtule esitatud kaebuses on vastav nõue kaebaja taotlusena välja toodud.
  92. Eeltoodust tingituna ringkonnakohus rahuldab M.M. määruskaebuse ning tühistab Tartu Halduskohtu
  93. mai
  94. a määruse ning saadab haldusasja tagasi esimese astme kohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks ning kaebaja esitatud taotluste lahendamiseks.
  95. Kuna ringkonnakohus tühistab halduskohtu
  96. mai
  97. a määruse, jääb määruskaebuses esitatud kaebaja taotlus võtta asja juurde otsus meditsiiniliste uuringute tulemuste kohta, mille kaebaja esitas asjas 3-22-1048 kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel halduskohtu lahendada. Määruskaebusele lisatud kaebaja ema kirjast teeb ringkonnakohus koopia, mille lisab asja materjalide juurde. Ringkonnakohus tagastab kirja originaali kaebajale. (allkirjastatud digitaalselt) 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.