KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahendid Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnako

) § 80 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles.

§ 82

lg 1 ls 1 sätestab, et kui menetlusosaline ei valda eesti keelt, kaasab kohus tema taotlusel või omal algatusel menetlusse võimaluse korral tõlgi. Kuna kaebuse esitamisel ei olnud kaebajal piisavalt raha riigilõivu tasumiseks, ei ole usutav, et kaebaja varaline seis oleks vahepealsel ajal paranenud. Sellele vaatamata ei pidanud halduskohus kaebajale tõlkeabi andmist põhjendatuks. Vajadus määruse tõlkimiseks vene keelde puudub, kuna kaebajal on olemas esindaja. Kaebaja on ka ise taotluses viidanud sellele, et esindaja tõlgib talle dokumente. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. X esitas määruskaebused Tartu Halduskohtu
2. juuli
3. a määruse ja
4. augusti
5. a 2 määruse peale järgnevatel põhjendustel. 5.
6. Kaebaja ei ole nõus sellega, et halduskohus pidas tema kaebust perspektiivituks. Praeguses menetlusstaadiumis on nimetatud asjaolu tuvastamine väga keeruline. Kaebajal puuduvad igasugused sidemed Venemaa Föderatsiooniga, samas Eesti on tema sünniriik ja siin on ta terve oma elu ka elanud. Sellisel juhul tuleb eriti põhjalikult kaaluda pikaajalise elamisloa kehtetuks tunnistamist. 5.
7. Halduskohus jättis vajalikul määral tähelepanuta asjaolu, et kaebaja isal on tuvastatud osaline töövõimetus. Arvestades kaebaja isa vanust, ei ole põhjendatud eeldada, et tema tervislik seisund ja toimetulek tulevikus märkimisväärselt paranevad. Kaebaja isa abikaasal on vaid rangelt piiratud kohustus oma abikaasat ülal pidada. Kaebaja ja tema isa suhted ei ole katkenud ka kaebaja vangistuses viibimise vältel. 5.
8. Lapse suhtumine oma isasse oli varasemalt hea, kuid see halvenes kaebaja vangistuse ajal. Kaebaja hinnangul on lapse ema hoiak poja suhtumist muutnud. Kaebaja ei ole saanud oma lapsega suhelda alates
9. a märtsist. Kaebaja ei ole ohtlik oma lapse emale, sest viimase suhtes on tal kehtiv lähenemiskeeld. 5.
10. Kaebaja on rahvuselt ukrainlane. Arvestades sõda Venemaa ja Ukraina vahel, on tõenäoline, et kaebaja väljasaatmisel Vene Föderatsiooni ei ole välistatud tema tagakiusamine rahvuse tõttu. Viimati külastas kaebaja Venemaad
11. a, kuid pärast sõja algust on suhtumine ukrainlastesse seal tunduvalt muutunud. 5.
12. Kaebaja soovib saada halduskohtu
13. juuli
14. a määruse tervikteksti vene keeles. Kaebajal on oluline saada võimalus tutvuda kohtulahendiga emakeeles, sest vaidlus on tema jaoks olulise tähtsusega. Kaebaja küll möönab, et tal on riigi õigusabi korras määratud esindaja, kuid tema tõlgib kaebajale lahendeid vaid üldjoontes. Kaebaja on juriidilise hariduseta ning saab asjast vähe aru. Kaebaja tahab ise süveneda asja sisusse.
15. PPA vastuses määruskaebusele esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale palutakse see rahuldamata jätta järgnevatel põhjendustel. 6.
16. Kuigi halduskohus leidis vaidlustatud määruses, et kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, on praeguseks see ära langenud, sest kaebaja suhtes on kohaldatud tõkendit ning ta viibib vahistatuna Viru Vanglas kuni kriminaalasjas nr 1-21-5320 otsuse jõustumiseni või mõistetud karistusaja ärakandmiseni. See tähendab, et tal on vahistatuna või karistust kandes VMS § 43 lg 1 p-st 5 tulenev viibimisalus ning lahkumisettekirjutus ei kuulu sundtäitmisele. 6.
17. Kaebaja väide, nagu jätnuks halduskohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata seetõttu, et kaebus on perspektiivitu, on väär, sest halduskohus ei ole midagi taolist väitnud. 6.
18. Määruskaebuses mainis kaebaja, et esitas PPA-le tähtajalise elamisloa taotluse. Kaebaja ei ole tegelikkuses aga määruskaebuse esitamise aja seisuga PPA-le nimetatud taotlust esitanud. Kaebaja esindaja ei ole menetluses heauskselt toiminud. Tegelikult esitas kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse PPA-le alles
19. augustil
20. 6.
21. Perekonnaseaduse järgi osutab ülalpidamist esimeses järjekorras abikaasa, alles seejärel muud sugulased. Määruskaebusest ei selgu, miks peaks kaebaja isa tervise hüpoteetilisel halvenemisel esmajärjekorras ülalpidamist osutama just kaebaja, seda enam, et viimane on viibinud viimased aastad kinnipidamisasutuses. 6.
22. Halduskohus on määruses õigesti järeldanud, et kaebaja kujutab vabaduses viibides ohtu nii oma pojale, endisele elukaaslasele ning koguni teistele Eestis viibivatele isikutele. 6.
23. Vastustajal ei ole alust arvata, et kaebajal võiksid Vene Föderatsioonis tekkida probleemida tema rahvusest tulenevalt. Vaidlusaluses PPA otsuses on käsitletud seda, et kaebaja on näidanud oma meelsust ja poolehoidu Venemaa Föderatsiooni suhtes.
24. Xi seisukohad määruskaebuse vastusele on järgnevad. 7.
25. Asjas nr 1-21-5320 on tõepoolest kohtumenetlus veel pooleli. Tartu Ringkonnakohus on asjas teinud otsuse, kuid see ei ole veel jõustunud ning kaebaja soovib seda kassatsiooni korras Riigikohtus vaidlustada. Kaebaja suhtes tõkendina hetkel kohalduv vahistamine võidakse seetõttu iga hetk tühistada, sest kahe esimese astme süüdimõistev otsus ei tähenda, et Riigikohus ei võiks alama 3 astmete kohtute lahendeid tühistada. Lisaks on vahistatul õigus nõuda tõkendi kohaldamise põhjendatuse kontrolli, mille tulemina võib kohus tõkendi kohaldamise lõpetada ka määrusega. 7.
26. Kaebaja on vangistuses viibides korduvalt proovinud esitada tähtajalise elamisloa taotlust. Esialgu kontaktisik keeldus vajalike blankettide andmisest, kuid lõpuks kaebajal õnnestus need siiski saada. Kaebaja esindaja ei ole kõikidest taotluse esitamisega seotud asjaoludest teadlik, vaid ta on edastanud andmed kohtule nii nagu esindatav on talle rääkinud. 7.
27. Perekonnaseaduse § 107 lg 1 sätestab, et abivajava isiku abikaasa annab ülalpidamist enne abivajava isiku sugulasi. Kui abikaasa ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma abikaasale ülalpidamist oma tavalist ülalpidamist kahjustamata, annavad ülalpidamist isikud, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Käesoleval juhul puuduvad igasugused andmed, et kaebaja isa abikaasa on võimeline kaebaja isa iseseisvalt üleval pidama. 7.
28. Ühel korral ebaadekvaatses seisundis kriminaalasja arutamise käigus istungil öeldu ei tähenda, et kaebaja toetaks Putini režiimi või sõda Ukraina vastu.
29. Haldusasjas riigi õigusabi korras kaebajale esindajaks määratud advokaat Andrei Matvejev esitas
30. ja
31. augustil 2022 taotlused riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks summas 345,60 eurot (s.h käibemaks 57,60 eurot)
32. augustil 2022 määruskaebuse koostamisele kulunud 240 minuti eest (288 eurot) ning
33. augustil 2022 PPA seisukohale vastuse koostamisele kulunud 240 minuti eest, mille eest ta nõudis tasu samaväärselt varem esitatud taotlusele 345,60 eurot (sh käibemaks 57,60 eurot) . RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
34. Kaebaja on käesolevas haldusasjas esitanud määruskaebuse kahele halduskohtu määrusele. Sellest tulenevalt annab ringkonnakohus esmalt hinnangu esialgse õiguskaitse taotlusele (I) ning seejärel hindab Tartu Halduskohtu
35. juuli
36. a määruse tõlkimiseks menetlusabi andmata jätmise õiguspärasust (II). Lisaks lahendab ringkonnakohus kaebajale riigi õigusabi korras määratud advokaadi tasutaotlused (III). I 10.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi kolmanda lõike alusel arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

1. PPA tühistas vaidlustatud otsusega kaebaja pikaajalise elaniku elamisloa, tegi kaebajale lahkumisettekirjutuse ning kohaldas kaebaja suhtes sissesõidukeeldu. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotluses esitatud asjaolude põhjal on kaebaja hinnangul esialgse õiguskaitse kohaldamine asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni vajalik, sest kaebaja tahab vaatamata riigi õigusabi korras määratud esindaja olemasolule olla ise oma kohtuasja arutamise juures. Lisaks õigustab kaebaja hinnangul esialgse õiguskaitse kohaldamist ka alaealise poja olemasolu ning isa, kes võib tervisest tulenevalt vajada mingil ajahetkel kaebaja ülalpidamist.
2. Halduskohus leidis taotlust lahendades, et kaebajal esineb küll esialgse õiguskaitse vajadus, kuid avalik huvi ja kolmandate isikute õigused kaaluvad üles selle, et taotluse rahuldamine oleks põhjendatud. Ühtlasi leidis halduskohus, et võttes arvesse asjas senini esitatud materjale, ei saa kaebuse rahuldamist eriti tõenäoliseks pidada. 4
3. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebajal puudub hetkel esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise otstarbeks on isiku jaoks sellise koormava tagajärje ärahoidmine, mille mõju kõrvaldamine või heastamine põhiasjas tehtava lahendiga oleks võimatu või oluliselt raskendatud. Praegusel hetkel ei ole koormavat tagajärge kaebaja jaoks saabunud. Ringkonnakohtule teadaolevalt viibib kaebaja hetkel vahistatuna Viru Vanglas Viru Maakohtu
4. novembril
5. a asjas nr 1-21-5320 tehtud määruse alusel. Tõkend kehtib kaebaja suhtes kuni nimetatud kriminaalasjas kohtuotsuse jõustumiseni või mõistetud karistusaja ärakandmiseni. Kohtute infosüsteemist nähtub, et asjas tehtud süüdimõistev kohtuotsus ei ole veel jõustunud, sest kaebajal on võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtu
6. augusti
7. a otsuse peale kassatsioon Riigikohtule. Seni kuni kaebaja suhtes ei ole süüdimõistev kohtuotsus jõustunud, on tal Eestis ajutiseks viibimiseks seaduslik alus olemas tulenevalt välismaalaste seaduse § 43 lg 1 p-st 5, st kohtumäärus, millega tema suhtes on tõkendit kohaldatud või jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kui peaks juhtuma, et Riigikohus rahuldab kaebaja kassatsiooni ning teeb õigeksmõistva otsuse, mille alusel kaebaja vabaneb, saab kaebaja esitada hiljem vajaduse tekkides uue esialgse õiguskaitse taotluse. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hetkel esialgse õiguskaitse kohaldamisega võimalik ära hoida kaebajale pöördumatute tagajärgede tekkimist, kuna kaebaja ei viibi vabaduses ja teda ei ole hakatud Eesti Vabariigist välja saatma.
8. Kuna kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus jääb eelnevast tulenevalt rahuldamata, ei hakka ringkonnakohus võtma seisukohta muude kaebaja esitatud seisukohtade osas. II
9. Kaebaja on määruskaebuse esitanud ka Tartu Halduskohtu
10. augusti
11. a määrusele, millega halduskohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse
12. juuli
13. a määruse tõlkimiseks vene keelde. Halduskohus on kaebajale selgitanud, et

§ 80

lg 1 toimub kohtumenetlus ja kohtus asjaajamine eesti keeles.

§ 82

lg 1 ls 1 sätestab, et kui menetlusosaline ei valda eesti keelt, kaasab kohus tema taotlusel või omal algatusel menetlusse võimaluse korral tõlgi.

§ 82lg 3 ls 2 järgi kannab tõlkimise kulud menetlusosaline.

Kuigi kaebaja võib menetlusabi korras vabastada ka menetlusdokumentide tõlkekulude kandmisest, leidis halduskohus õigesti, et vaatamata maksejõuetusele ei ole halduskohtu määruse vene keelde tõlkimine põhjendatud. Kaebajale on riigi õigusabi korras määratud käesolevas haldusasjas esindaja, kes on kaebajale arusaadavalt edastanud vaidlustatud

1. juuli
2. a määruse sisu. Esindaja olemasolul, kes suudab esindatavale vahendada kohtulahendite sisu, ei ole nende täiendav tõlkimine kaebaja emakeelde vajalik ega ka nõutav. III
3. Käesolevas haldusasjas riigi õigusabi osutanud advokaat on taotlenud riigi õigusabi tasu kindlaksmääramist summas kokku summas 691,20 eurot (s.h käibemaks 115,20 eurot). Taotluse kohaselt on esindaja teostanud järgmised toimingud: -
4. augustil 2022 määruskaebuse koostamine – 240 minutit (288 eurot); -
5. augustil 2022 määruskaebusele esitatud vastusele seisukoha koostamine – 240 minutit (288 eurot).
6. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg 1 p 2 ja lg 5 järgi esitab advokaat riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks riigi õigusabi andmise otsustanud kohtule vormikohase taotluse, milles märgib ajatasu korral riigi õigusabi osutamise käigus tehtud põhjendatud toimingud, nende tegemisele kulunud aja, iga toimingu tegemise kuupäeva ning toimingu algus- ja lõppkellaaja. Taotluse lahendamisel tuleb lähtuda justiitsministri
7. juuli
8. a määrusest nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kordˮ (määrus nr 16), mille § 1 lg 1 järgi riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu määrab kohus kindlaks osutatud õigusabi eest ettenähtud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse ühe minuti täpsusega ning ümardatuna 5 järgmise täiseuroni, kui määruses ei ole sätestatud teisiti. Riigi õigusabi tasu halduskohtumenetluses on 36 eurot iga poole tunni kohta (määruse nr 16 § 1 lg 6 ja § 11 lg 1) ning tasu miinimummääraks on poole tunni tasu (määruse nr 16 § 5). Määruse nr 16 § 1 lg 10 kohaselt lisandub tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks, kui advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane.
9. RÕS § 22 lg 7 sätestab, et riigi õigusabi andmise otsustanud kohus kontrollib advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud.
10. Ringkonnakohtu hinnangul on taotluses märgitud ajaline kulu määruskaebuse koostamiseks kui ka PPA esitatud seisukohale vastamiseks põhjendatud.
11. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus riigi õigusabi tasu taotluse. Ringkonnakohus loeb riigi õigusabi osutamisele kulunud aja põhjendatuks 480 minuti (2·240 min) ulatuses ja määrab riigi õigusabi tasu suuruseks 576 eurot, millele lisandub käibemaks 20% ehk 115,20 eurot. Tasu suuruseks on seega kokku 691,20 eurot.
12. Kohtumääruse alusel riigi õigusabi tasu väljamaksmist korraldab RÕS § 24 lg 1 järgi Eesti Advokatuur (allkirjastatud digitaalselt) 6