KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-18-17391 Kohtuasi A

) § 175 lg 1 kohaselt on hageja menetluskuludest põhjendatud ja vajalik menetluskulu riigilõiv 300 eurot. Maakohus märkis, et käesolevas asjas on hagejat esindanud kolm lepingulist esindajat, kellest kolmas lisandus ringkonnakohtu menetluses seoses esindaja vahetumisega. Maakohus tugines

§ 175

lg-le 3 ja asus seisukohale, et samaaegselt kahe lepingulise esindaja kasutamist võib käesoleva asja sisu ja keerukust arvesse võttes pidada põhjendatuks. Kohus pidas lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel siiski silmas, et toimingute ajakulu oleks toimingu sisu arvesse võttes proportsionaalne ning ei oleks suures osas dubleeriv. Maakohus hindas esindaja Liis Könni ajakulu põhjendatuks 49,75 tunni osas, Rety Estorni ajakulu põhjendatuks 27,05 tunni osas ning Mailis Meieri ajakulu põhjendatuks 0,35 tunni osas. Maakohus pidas R. Estorni ja M. Meieri tunnitasu põhjendatuks summas 130 eurot käibemaksuta. L. Könni tunnitasu pidas maakohus põhjendatuks summas 150 eurot käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt on hageja lepinguliste esindajate kulude suurus kokku 11 024,50 eurot (49,75*150+27,05*130+0,35*130). Samuti on põhjendatud hageja poolt lisatud registrite väljavõtted tõenditena kokku summas 20 eurot. Seega on hageja menetluskulud kokku põhjendatud summas 11 344,50 eurot (300+11024,50+20). Vastavalt menetluskulude jaotusele on kostjate poolt hüvitamisele kuuluvad menetluskulud sellest 98% ehk 11 117,61 eurot (s.o kumbki kostja 5558,80 eurot). 11. Kostja I esindajakulud luges maakohus põhjendatuks summas 7058,50 eurot (74,30h*95). Samuti on põhjendatud apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 300 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kostja I menetluskulud põhjendatud kokku summas 7358,50 eurot (300+7058,50). Vastavalt menetluskulude jaotusele on hageja poolt hüvitamisele kuuluvad menetluskulud sellest 2% ehk 147,17 eurot. 12. Kuna kostja II on teatanud, et ei soovi menetluskulude nimekirja esitada ega nende hüvitamist taotleda, siis määrab kohus kostja II menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot. 13. Hageja ja kostja I vastastikute nõuete

§ 445

lg 1 alusel tasaarvestamise tulemusel tuleb kostjalt I hageja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 5411,63 eurot (5558,80147,17). Kostjalt II tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 5558,80 eurot. MÄÄRUSKAEBUS

1. Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse kostja I, kes palub maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus määras hageja menetluskulud kindlaks 7782,50 eurot ületavas osas ning mõistis tasaarvestuse tulemusena kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulud rohkem kui 3666,26 eurot.
2. Määruskaebuse kohaselt on maakohus hageja poolt mitme esindaja kasutamise vajalikkust käesoleval juhtumil põhjendanud sisuliselt ühe lausega. Sellega on maakohus rikkunud

§ 175

lg 3 ja 465 lg 2 p 8, kuna on jätnud täielikult motiveerimata, milles konkreetselt seisneb käesoleva tsiviilasja eriline keerukus. Põhjendusi, mida ei ole määruses esile toodud, ei saa ka ringkonnakohus hinnata. Käesolevas asjas ei ole olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse 3

§ 175lg 3 tähenduses.

Asjas ei olnud küsimusi, mis oleksid olnud õiguslikult väga keerukad.

1. Hageja ei ole ka ise menetluskulude kindlaksmääramise avalduses sõnagagi motiveerinud, miks on mitme esindaja menetlusest osavõtt vajalik. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et põhjendatuks saab pidada vaid L. Könni ajakulu 49,75 tunni osas, kuna tema on teinud ära põhilise töö. Seega on lepingulise esindaja kulu põhjendatud summas 7462,50 eurot (49,75*150), millele lisandub tõendi saamise kulu 20 eurot ja riigilõiv 300 eurot. Hageja menetluskulud on seega põhjendatud summas 7782,50 eurot (7462,50+20+300). Teiste lepinguliste esindajate töö on selgelt põhjendamatu ja mittevajalik, olles valdavas osas dubleeriv. Arvestades, et kostja I peab kandma 49% menetluskuludest ning hageja peab kostjale I tasuma 147,17 eurot, vastustab kostja I hageja menetluskulude eest summas 3666,26 eurot. VASTUS MÄÄRUSKAEBUSTELE
2. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. EDASINE MENETLUSE KÄIK
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 19.

§ 659

ja § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja ei ole vaidlustanud maakohtu määrust osas, milles tema avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks jäi rahuldamata. Kostja II ei ole vaidlustanud maakohtu määrust osas, milles temalt mõisteti välja menetluskulud 5558,80 eurot. Maakohtu määruse on vaidlustanud kostja I ning seda osas, milles temalt mõisteti tasaarvestuse tagajärjel välja menetluskulud suuremas summas kui 3666,26 eurot. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust kostja I poolt vaidlustatud osas. 20. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt

§-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus vaidlustatud osas jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 21.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.02.2015 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et teise menetlusosalise hinnangul kulus lepingulisel esindajal menetlusdokumendi koostamiseks või menetlustoimingu tegemiseks vähem aega, kui maakohus pidas põhjendatuks (vt RKTKm 3-2-1-88-11, p 12). Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul puudub alus maakohtu diskretsiooni sekkumiseks. 22. Kostja I ei ole esitanud määruskaebuses konkreetseid vastuväiteid konkreetsete menetlustoimingute osas, vaid on leidnud, et hagejale piisanuks ühest lepingulisest esindajast, mistõttu tuleb lugeda põhjendatuks üksnes vandeadvokaat Liis Könni ajakulu. 4

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 5