KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 2. mai 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-22-793 Kohtuasi

) § 652 lg 1 p 2, jätnud kohaldamata

§ 652

lg 3 p 1 ja rikkunud

§ 654lg-t 5.

Lisaks esineb alus ühisvara võrdsusest kõrvale kaldumiseks seoses sellega, et hageja on töövõimetu invaliid. Hageja palub jätta jagatava vara hulgast välja hageja lahusvara ning mõista kostjalt hageja kasuks välja rahaline hüvitis seoses tsiviilasjas nr 2-12-44594 tehtud lahendi tulemusel kostja poolt hageja arvel alusetult saaduga.

1. Kostja esitas
2. veebruaril 2022 seisukoha hagi menetlusse võtmise küsimuses, milles leidis, et praeguse asja puhul on tegemist ühisvara jagamise vaidlusega, mis on lahendatud juba tsiviilasjas nr 2-12-
3. Maakohtu määrus ja põhjendused
4. Harju Maakohus keeldus
5. märtsi
6. a määrusega (vaidlustatud määrus)

§ 371

lg 1 p 4 alusel hagi menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt menetleti tsiviilasjas nr 2-12-44594 kostja hagi hageja vastu ühisvara jagamiseks ja hageja vastuhagi kostja vastu ühisvara jagamiseks. Tallinna Ringkonnakohus tühistas selles asjas

1. novembri
2. a otsusega maakohtu otsuse osaliselt ja rahuldas hageja apellatsioonkaebuse osaliselt. Nii hagi kui ka vastuhagi rahuldati ringkonnakohtu otsusega osaliselt. Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-12-44594 jõustus
3. veebruaril 2021, kui Riigikohus jättis hageja ja kostja kassatsioonkaebused menetlusse võtmata.
4. juuni
5. a määrusega on Riigikohus lisaks jätnud hageja teistmisavalduse menetlusse võtmata. Praeguse hagiga soovib hageja sisuliselt poolte ühisvara jagamist ja tsiviilasjas nr 2-12-44594 tehtud lahendi ümbervaatamist. Kuigi hageja on pealkirjastanud hagi alusetu rikastumise hagina, on esitatud hagist arusaadav, et hageja ei nõustu poolte ühisvara jagamisega tsiviilasjas nr 2-12-44594, soovides, et maakohus teeks asjas otsuse. Kohtud on tsiviilasjas nr 2-12-44594 võtnud seisukoha kõigi kohustuste ja vara osas ning hinnanud kõiki väiteid ühisvara jagamise kohta, mis hageja on välja toonud ka praeguses hagis.

-ist tulenevalt ei ole hagejal lubatud pöörduda uuesti kohtusse kostja vastu poolte ühisvara jagamise vaidluses, kuivõrd selles vaidluses on olemas tsiviilasjas 2-12-44594 jõustunud kohtuotsus, millega poolte ühisvara jagati. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub saata asi tagasi maakohtusse uueks läbivaatamiseks ning kohustada maakohut võtma hagi menetlusse. Määruskaebuse väidete kohaselt on maakohus ekslikult leidnud, et hageja on hagiavalduses avaldanud soovi ühisvara uuesti jagada. Samuti on maakohus ebaõigesti järeldanud, et
2. novembri
3. a otsuses on ringkonnakohus hinnanud kõiki ühisvara jagamise aspekte. Selle järelduse oleks kohus saanud teha üksnes asja sisulise läbivaatamise tulemusel. Hageja esitas praeguse hagi, sest ei nõustu vääral alusel tsiviilasjas nr 2-12-44594 tehtud kohtuotsusega. Ringkonnakohus arvestas tsiviilasjas nr 2-12-44594 ühisvara hulka hagejale kolimiskulude katmiseks makstud sotsiaaltoetuse 4793,37 eurot. Kohtud keeldusid nimetatud toetuse kohta hageja esitatud tõendit vastu võtmast ja seega ei ole seda küsimust kohus varem sisuliselt lahendanud. Samuti keeldusid kohtud vastu võtmast tõendit, mis näitas, et kostja elas 2

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 1 (koosmõjus

§-ga 659) alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Kohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ning

§ 654

lg 6 (koosmõjus

§-ga 659) kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. 7. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

§ 371

lg 1 p 4 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Riigikohus on selgitanud, et hageja selgelt väljendatud nõue ehk hagi ese

§ 363

lg 1 p 1 tähenduses ei ole nõude nimetus, vaid konkreetne hüve (nt rahasumma), mille väljamõistmist hageja kostjalt hagi rahuldamise korral soovib. Nõude nimetus (nt kahju hüvitamine) või tuginemine konkreetsele õigusnormile on sisuliselt nõude õiguslik põhjendus, mis ei ole kohtule siduv ja ei kitsenda hagi eset (Riigikohtu

1. detsembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 218-4181/75, p 11). 7.
3. Tsiviilasjas nr 2-12-44594 menetleti samade poolte vahel ühisvara jagamise nõuet. Hageja on pealkirjastanud oma hagi alusetu rikastumise hagina ja nõuded hüvitise nõuetena, kuid hageja taotluste lahendamine eeldab ühisvara jagamist puudutavate küsimuste lahendamist, sh ühisvara koosseisu väljaselgitamist ja otsustamist, kas vara kuulub lahusvara või ühisvara hulka. Ka hagi põhjendustest nähtub, et sisuliselt taotleb hageja jõustunud kohtuotsuse ümbervaatamist ja ühisvara jagamise osas uue lahendi tegemist. Ringkonnakohtu hinnangul on praeguse hagi ese ja alus (asjaolude kogum, millega hageja oma nõuet põhjendab) samad, mis tsiviilasjas nr 2-12-
4. Nõuded saab seejuures kattuvaks lugeda ka juhul, kui hilisem nõue on kitsam, kuid on täielikult hõlmatud varasemast nõudest. Tsiviilasjas nr 2-1244594 esitatud ühisvara jagamise nõuded hõlmavad praeguse hagiga esitatud nõudeid. Vara ja kohustuste osas, mida kaebaja
5. jaanuaril 2022 esitatud hagis nimetab, on olemas jõustunud kohtulahend. Nii on eespool viidatud tsiviilasjas võetud seisukoht kõigi hagiavalduses märgitud asjaolude kohta: kolimisteenuse eest makstud hüvitis 4795 eurot ei kuulu ühisvara hulka (ringkonnakohtu otsuse p 26),
6. oktoobri
7. a ülekande 56 816 euro näol ei ole tegemist kinkega (ringkonnakohtu otsuse p 31), panga vastus ei ole ebausaldusväärne tõend ning laenulepingutest tulenevate kohustuste näol on tegemist perekonna huvides võetud kohustusega (ringkonnakohtu otsuse p 37).
8. Seoses väidetega, mis puudutavad hageja esitatud tõendite vastuvõtmata jätmist tsiviilasjas nr 2-12-44594, märgib ringkonnakohus, et hagimenetlus on võistlev menetlus ning hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest (

§ 5lg 1).

Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (

§ 5lg 2).

Tõendid selle kohta, mis vara kuulus ühisvara hulka, sai kaebaja esitada tsiviilasja nr 2-12-44594 menetluses. Tõendite ja asjaolude esitamisel tuleb menetlusosalisel arvestada kohtu määratud tähtaegade ja muude menetlusseadustikust tulenevate piirangutega, sh

§-s 652 sätestatuga. Kui hageja arvates jättis kohus tema esitatud tõendid ebaõigesti arvestamata või eksis tõendite hindamisel või 3

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Kuivõrd kostjalt vastust määruskaebusele ei küsitud, siis ei saanud tal määruskaebemenetluses välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida, mistõttu kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 10. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt) 4