KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Terje Vahemäe Määruse tegemise aeg ja koht 23.detsember 2021, Pärnu Tsiviilasja number 2-20-116969 Tsiviilasi X hagi Os

§ 428lg 3).

1. Samal päeval hageja esitas kohtule kompromissettepaneku kostjale 1: hageja loobub nõudest Alfapower OÜ vastu täielikult ja menetluskulud jäävad täies ulatuses poolte endi kanda. Hageja taotles juhul, kui Alfapower OÜ kompromissiga ei nõustu, jätkata asja menetlemist 320,00 euro ja menetluskulude nõudes. OÜ-ga Alfapower hageja kokkuleppele ei jõudnud.
2. 11.11.2021 kohtuistungil hageja loobus hagist osaühingu Alfapower vastu. Kohus määras pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks ja vastaspoole kulude kohta vastuväidete esitamiseks. Kohus teatas, et teeb menetluse lõpetamise määruse 19.11.
3. Kohtul jäi tähelepanuta, et hageja loobumisavaldus RS Varad OÜ vastu esitatud nõudest on veel vormiliselt lahendamata ja menetlus RS Varad OÜ vastu määrusega lõpetamata.

§ 429

lg 3 alusel kohus 19.11.2021 edastas Finpower OÜ seaduslikule esindajale Rein Sõõrdile X hagist loobumise avalduse, menetluskulude nimekirjad ning määras vastuväidete ja kostja II enda menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja. 2

) § 428 lg 1 p 3 järgi kohus lõpetab tsiviilasjas menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (

§ 429lg 1).

9.

§ 4

lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise.

§ 4

lg 3 teise lause kohaselt hageja võib esitatud nõudest loobuda.

§ 428

lg -st 1 tulenevalt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hageja hagist loobumine on mõlema kostja osas lubatav, hagist loobumine ei riku olulist avalikku huvi (

§ 429lg 4).

Kohus võtab vastu hageja loobumise kostja RS Varad OÜ vastu esitatud nõudest, kuna hageja ja RS Varad OÜ on sõlminud kohtuvälise kokkuleppe ja hageja kinnitusel on kostja kokkuleppe täitnud. RS Varad OÜ ei ole hagist loobumisele vastuväiteid esitanud. Kohus võtab vastu ka X 11.11.2021 kohtuistungil avaldatud ja protokolli kantud loobumise hagist Osaühingu Alfapower vastu üüri ettemaksu ja tagatisraha kokku 320 euro tagastamiseks. Ka osaühing Alfapower ei ole hagist loobumisele vastuväiteid esitanud, kuid palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kuna X on mõlema kostja vastu esitatud nõuetest loobunud, lõpetab kohus tsiviilasjas menetluse. 10.

§ 432

sätestatust tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise järel uuesti sama nõudega samal alusel sama kostja vastu kohtusse pöörduda. Menetluskulud

1. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja tsiviilasja menetlusega seoses teinud lepingulisele esindajale kulutusi summas 585,00 eurot (käibemaksuga) vastavalt lepingulise esindaja tööaruandele ning kokkuleppehindadele, võttes aluseks tsiviilasja sisu ja tehtud töö – kokku 6,5 tunni ulatuses (tsiviilasja materjalidega tutvumine; hagiavalduse koostamine; esindatava ärakuulamine ning täiendavate dokumentide koostamine), tunnihinnaks on 75EUR + KM. Hageja esindaja kinnitab, et kõik märgitud lepingulise esindaja kulutused on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega, on vajalikud ja põhjendatud ning vastavuses tsiviilasja keerukusega. Hageja ei ole eraisikuna käibemaksukohustuslane ega saa lepingulise esindaja kuludelt käibemaksu tagasi, mistõttu on kulud näidatud koos käibemaksuga. Hageja taotleb jätta menetluskulud poolte endi kanda.
2. Kostja I vaidleb hageja menetluskuludele vastu. Kostja I on seisukohal, et hageja menetluskulude nimekiri ei vasta seaduses sätestatud nõuetele.

§ 176

lg 1 kohaselt peab menetluskulude nimekirjas olema detailselt ära näidatud menetluskulude koosseis. Hageja menetluskulude nimekiri on lakooniline, nimekirjas ei ole ära toodud, millistel kuupäevadel ning kelle poolt konkreetselt (hageja esindajaid on 2) on hagejale õigusabiteenust osutatud. Eeltoodu tõttu ei ole võimalik kontrollida, kas hageja poolt nimetatud õigusabikulud on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kostjat esindab OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa (jurist K.K.), kes on käibemaksukohuslane, ning on kohane, et kostja menetluskuludele lisandub käibemaks. Samas on arusaamatu, kuidas on hageja menetluskuludele lisatud käibemaks, kui hageja füüsilised esindajad pole käibemaksukohuslased (samuti pole sellele varasemalt viidatud). Kostjal on kahtlus, et hageja menetluskulude nimekiri on seetõttu fabritseeritud. 3

§-le 168 hagejal kanda kostja menetluskulud, kui kostja pole nõuet pärast hagi esitamist rahuldanud ega hagi õigeks võtnud. Antud juhul sõlmisid küll hageja ja kaasatud kostja II Finpower OÜ kohtuvälise kompromissi, kuid ei Finpower OÜ ega ka Alfapower OÜ pole ühelgi hetkel hagis esitatud nõuet tunnustanud ega õigeks võtnud. Kuigi mõlema kostja seaduslik esindaja on sama füüsiline isik, siis juriidilises mõistes on ettevõtted kaks erinevat isikut, mistõttu ei ole põhjendatud, et ühe kostja kompromiss mõjutaks teise kostja menetluskulude kandmist. Ettevõtetel on erinevad ärihuvid, mistõttu tuleb neid käsitleda olenemata juhatusest ja omanikest erinevate isikutena. Eeltoodust tulenevalt palub kostja I määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus ja mõista hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulud summas 1113 eurot. Hageja menetluskulud jätta hageja kanda. Mõista hagejalt välja kostja I kasuks viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses menetluskulude hüvitamisega viivitamise eest alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. 15. Hageja vaidleb kostja I menetluskulude suurusele ja kostja I kulude hageja kanda jätmisele vastu. Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et oluline osa hagis nõutud summast laekus hageja kontole vastavalt Kostja I ja II isikus tegutsenud ettevõtjaga (Rein Sõõrd) sõlmitud kokkuleppele. Sisuliselt võttis Kostjana II menetlusse kaasatud pool hagi õigeks. Sama tulemus oleks ootuspärane olnud ka siis, kui kohus oleks asja täielikult menetlenud ja kokkulepet poleks sõlmitud kohtuväliselt. Õiguste ja kohustuste ettekavatsetud jagamine (skeemitamine) erinevate juriidiliste kehade tekitamise kaudu ei ole kooskõlas moraalse äritegevuse normidega ning seda palub hageja kohtul arvesse võtta. Hageja õiguste riive on toimunud, seda on kostjate vastutavas isikus tegutsev 4

§ 173

lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Hageja loobus RS Varad OÜ vastu esitatud nõudest seetõttu, et RS Varad OÜ on pärast tema kostjana menetlusse kaasamist hageja nõude rahuldanud.

§ 168

lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Selle kohaselt peaksid RS Varad OÜ vastu esitatud nõudega seotud menetluskulud jääma RS Varad OÜ kanda. Hageja ega kostja II ei ole kohtule avaldanud kohtuvälise kokkuleppe sisu, sh kas kokkulepe hõlmas ka menetluskulude jaotust. Hageja on aga ise taotlenud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Samuti nähtub kohtule enne hagist loobumise avalduse esitamist saadetud kokkuleppe projektidest, et hageja ja kostja II on pidanud silmas, et pärast kostja II poolt 164,44 euro tasumist ei ole neil vastastikku teineteisele enam mingeid pretensioone, seega ka mitte menetluskulude hüvitamise nõudeid. Eeltoodu alusel kohus jätab kostja II nõude menetlemisega seotud menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda. 17.

§ 168

lg-s 4 nähakse ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Alfapower OÜ vastu esitatud nõudest loobumise aluseks ei ole kostja I poolt hageja nõude rahuldamine. Seega kostja I vastu esitatud nõuetest loobumise tõttu tuleb hagejal hüvitada Alfapower OÜ-le menetluskulud ning hageja kanda jäävad ka tema enda menetluskulud, mis on seotud kostja I vastu nõude esitamisega. Hüvitatavate menetluskulude suurus 18.

§ 174

lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (

§ 138lg 2).

Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud (

§ 144p 1).

1. Vastavalt kulude jaotusele peab hageja hüvitama kulusid kostjale I. Seega tuleb rahaliselt kindlaks määrata kostja I menetluskulud, menetlusosaliste endi kanda jäävate kulude suurust kohus kindlaks ei määra.
2. Kostja I menetluskuluks on õigusabikulud 1113 eurot (sisaldab käibemaksu), esindaja ajakulu kokku 13,25 tundi (3 t 15 min), tunnitasu 70 eurot + käibemaks.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 21. Kohus leiab, et kostja I õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Kohus ei nõustu kostja I esindaja seisukohaga, et selles asjas ei ole põhjendatud kostja I menetluskulude piiramine tsiviilasja hinnaga. Kostja I viide Riigikohtu 14.04.2021 määrusele tsiviilasjas nr 2-19-10324 ei ole asjakohane. Viidatud lahendis Riigikohus leidis, et põhjendatud on tsiviilasja hinnast suuremas summas menetluskulude väljamõistmine asjast puudutatud isikult avaldajate kasuks, kuna avaldajad saavutasid kohtusse pöördumisega oma eesmärgi – puudutatud isik rahuldas nende nõude pärast kohtusse pöördumist. Riigikohtu lahend ei välista kohtusse pöördunud isikult 5

§ 162

lg 1, § 168 lg 5, § 477 lg 1).

§ 175

lg 1 ega ükski teine säte ei näe ette menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalist piirmäära.

§ 175

lg 1 kohaselt mõistetakse menetlusosaliselt teise menetlusosalise esindajakulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et menetluskulude jaotamise ja esindajakulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise reeglid ei tohi muuta kohtumenetluses professionaalse lepingulise esindaja õigusabi kasutamist majanduslikult ebamõistlikuks ja selle kaudu kohtusse pöördumise õigust näiliseks. Esindajakulude hüvitamine üksnes tsiviilasja hinna ulatuses ei pruugi tagada menetlusosalisele minimaalselt vajaliku õigusabi hüvitamist ja võib seega ebamõistlikult piirata isiku õigust saada kohtulikku kaitset. Kolleegiumi hinnangul tuleb menetluskulude regulatsiooni (eelkõige

§ 175

lg-t 1) tõlgendada selliselt, et ka väikese väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et kohtuasja tema kasuks lahenemisel hüvitatakse talle lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud. Menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb lähtuda kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna

§ 175

lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab

§ 175

lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (vt ka määruse p 17). Kolleegiumi hinnangul tagab eeltoodud tõlgendus paremini kohtuvaidlusega seotud esindajakulude kandmise riski õiglase jaotuse.“ 22. Kohus leiab, et praeguses tsiviilasjas vaidluse aluseks olevaid asjaolusid ning keerulise õigusvaidluse puudumist arvestades, ei ole põhjendatud hageja kanda jätta kostja lepingulise esindaja kulusid, mis ligi kolmekordselt ületavad hageja nõuet. Kuigi X siin asjas loobub nõudest kostja I vastu, sest osaliselt on pärast kohtusse avalduse esitamist tema nõude rahuldanud kostja II, on X olukord võrreldav avaldajate olukorraga kostja I viidatud Riigikohtu lahendis. X pöördus kohtusse, sest kohtuväliselt on kostja I keeldunud hageja nõudeid täitmast. Samal ajal on mõlema kostja ainuosanik ja juhatuse ainus liige Rein Sõõrd, tema on kostja I seadusliku esindajana sõlminud hagejaga üürilepingu. R. Sõõrd oli valmis alusetult tasutud kõrvalkulud koheselt hagejale hüvitama, kui selgus, et tegelik korteriomanik on RS Varad OÜ ning hageja esitas selle firma vastu nõude. Rein Sõõrd mõlema äriühingu seadusliku esindajana pidi olema juba lepingu sõlmimise ajal teadlik, et korteriomandi tegelik omanik on RS Varad OÜ, mitte üürileandja Alfapower OÜ. R. Sõõrd ei avaldanud seda hagejale ei siis, kui hageja kohtuväliselt kostjalt I kõrvalkulude tagastamist nõudis, ega kostja I vastu hagiavalduse saamisel. Selle asemel palkas R. Sõõrd kostjat I kohtusse esindama lepingulise esindaja (kellele väidetavalt samuti ei olnud teada, et korter ei kuulu kostjale I). Kohus leiab, et kostjate seaduslikul esindajal oli mõistlik võimalus õigusabikulude tekkimist vältida, mistõttu kohus peab põhjendatuks selles asjas piirata kostja I lepingulise esindaja kulud tsiviilasja hinnaga 489,53 eurot. Arvestades kostja I lepingulise esindaja tunnitasu 70 eurot + käibemaks, katab see kostja I lepingulise esindaja 5,8 tunni töö. Arvestades kostja I lepingulise esindaja tehtud menetlustoiminguid: osalemine 2 kohtuistungil (sh kohtus 2 t 51 min + veebis 14 min), 10.07.2020 kirjaliku vastuse koostamine (u 3 lk sisulist teksti), 12.04.2021 seisukoht hageja kompromissettepanekule (12 rida) ning menetluskulude nimekirja koostamine (1,5 lk) ei ole kostja I lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu selle asjaga tegelemiseks oluliselt suurem. 6

§ 177

lg 4 ja kostja I taotluse alusel kohus märgib menetluskulude suuruse kindlaksmääramise määruses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tasumata riigilõiv

1. Hageja tasus menetluses 100 eurot riigilõivu kostja I vastu hagiavalduse esitamisel. Kostja II vastu esitatud nõudelt ei ole hageja riigilõivu tasunud. Menetluse kestel teise kostja kaasamine ja nõudesumma kahe kostja vahel jagamine ei muuda kostjaid solidaarkostjateks, vaid menetluse käigus ilmnes, et kõrvalkulude 164,44 eurot tagastamise osas ei saa hagejal olla samaaegselt nõuet kostjate I ja II vastu, vaid esialgu ainult kostja I vastu esitatud nõudesumma jagunes kahe kostja vahel. Kummagi kostja vastu esitatud nõuded on eraldiseisvad, mida tsiviilasja hinna määramisel ei saa liita, kummagi kostja vastu esitatud nõudele tuli määrata oma hagihind ning tasuda sellele vastavalt riigilõivu eraldi mõlemalt hagilt.
2. Kostja II vastu esitatud nõudelt tsiviilasja hinnaga 164,44 eurot tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 75 eurot. Kohus ei ole hagejalt enne nõudnud ja hageja ei ole tasunud riigilõivu kostja II vastu esitatud nõudelt, kuna hageja ja kostja II sõlmisid kohtuväliselt kokkuleppe ning hageja loobus kostja II vastu esitatud nõudest enne kostja II kaasamise järel hagi tervikteksti asemel esitatud lühendatud hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks hagejale määratud tähtaja lõppemist.
3. See ei välista riigilõivu nõudmist menetluse lõpetamise määrusega.

§ 179

lg 1 näeb ette, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. 27. Kuna hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda, on tasumata riigilõivu riigituludesse hüvitamiseks kohustatud isik hageja. Hüvitatava riigilõivu summa määramisel kohus võtab arvesse, et

§ 150

lg 2 p 2 ja lg 4 alusel on hagejal õigus taotleda poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist, kuna ta hagist loobus. Seetõttu kujuneb hüvitatava riigilõivu suurus järgmiselt: 1) Kostja I vastu esitatud nõudelt tasus hageja riigilõivu 100 eurot. Seega oleks hagejal õigus tagasi taotleda 50 eurot. 2) Kui hageja tasub kostja II vastu esitatud nõude eest riigituludesse riigilõivu 75 eurot, tekib tal õigus ka sellest 50% ehk 37,50 euro tagastamist nõuda. Seega ei ole põhjendatud kohustada hagejat hüvitama riigile 75 eurot, vaid üksnes pool sellest, 37,50 eurot.

1. Eeltoodust tulenevalt on hagejal kohustus riigile tasuda 37,50 eurot, kuid samal ajal on hagejal õigus tagasi taotleda 50 eurot kostja I vastu esitatud hagist loobumise tõttu. Tegemist on võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 alusel tasaarvestatavate nõuetega. Eeltoodu alusel kohus tasaarvestab riigi nõude hageja vastu 37,50 eurot hageja riigilõivu tagastamise nõudega summas 50 eurot. VÕS § 197 lg 2 alusel seega hageja kohustus tasuda riigituludesse 37,50 eurot ja samas summas riigilõivu tagastamise nõudeõigus lõpevad tasaarvestusega.
2. Hagejale jääb õigus taotleda kostja I vastu esitatud hagist loobumise tõttu riigilõivu tagastamist summas 12,50 eurot. Riigilõivu tagastamise nõudeõigus lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. 7