KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus 4. oktoober 2022 1-19-6654 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas ja Tiit Lõhmus Silver Soa
(39212266022)tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valvega Tartu Maakohtu
- septembri
- a määrus Vandeadvokaat Raul Tossmann Lõuna Ringkonnaprokuratuur, esindaja abiprokurör Priit Tõnisson RESOLUTSIOON
- Jätta Tartu Maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
- Määrata Advokaadibüroole Raul Tosmann Silver Soale määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 139 eurot 20 senti (sh käibemaks 32 eurot 20 senti).
- Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Silver Soalt Eesti Vabariigi kasuks välja 139 eurot 20 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Silver Soa tunnistati süüdi Tartu Maakohtu
- oktoobri 2019 otsusega. KarS § 184 lg 1 järgi mõisteti talle 2 aastat ja KarS § 418 lg 1 järgi 6 kuud vangistust. Arvestades eelvangistusaja karistuseaja hulka ning liites mõistetud karistusele KarS § 65 lg 2 alusel Tartu Maakohtu
- veebruari
- a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (3 aastat vangistust), kujunes lõplikuks karistuseks 4 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. S. Soa karistusaeg algas
- jaanuaril 2020 ja selle lõpptähtaeg saabub
- jaanuaril
- Tartu Vangla esitas maakohtule materjalid S. Soa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valvega. Vangla ja prokuratuur tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega ei soosi. S. Soa soovib vabaneda ja teda toetab kaitsja.
- Kohus tuvastas formaalsed eeldused KarS § 76 lg 1 p 2 järgi. Materiaalsed alused KarS § 76 lg 4 järgi täidetud ei ole. S. Soale oleks vabanemisel tagatud elektroonilise valve kohaldamise tingimustele vastav elukoht MTÜ Samaaria Eesti Misjoni turvakodus. Vanglas omandanud keevitaja oskused tulevad tööturul kasuks. S. Soa senist elukäiku arvestades on ta tegelenud narkootikumide müümisega. Sõltuvuse tõttu narkootikumidest on ta toime pannud osa kuritegusid. Pole teada, kas ta suudab mõnuainetest jätkuvalt eemale hoida. Positiivseks pidas kohus S. Soa häid suhteid õega ning soovi taastada suhteid teiste lähedastega, kellele ta eelduslikult saaks toetuda. S. Soa on läbinud vanglas erinevaid sotsiaalprogramme ja osalenud tööhõives – märgata on tema mõttemustrite muutumist. Kuigi S. Soa mõttemaailmas on toimunud positiivsed arengud, ei saa olla kindel muutuste järjepidevuses. Programme on veel läbimata (Tagasilanguse ennetamise tugigrupp ja Sotsiaalsete oskuste treening). Vaatamata vanglas tehtud edusammudele on S. Soa varasem elukäik ja toimepandud kuritegude asjaolud kaalukamad, ega võimalda teda praegusel ajal tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastada. MÄÄRUSKAEBUS
- Kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu määrus ja vabastada S. Soa tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest katseajaga kuni
- jaanuarini
- 24 kuu pikkuse käitumiskontrolli ajal määrata S. Soale lisakohustuseks mitte tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, mitte tarvitada alkoholi, otsida endale töökoht, asuda tööle või võtta end töötukassas arvele 2 nädala jooksul alates vabanemisest ning alluda 6 kuud elektroonilisele valvele.
- Vangla väide narkosõltuvusest kui kuritegude soodustegurist on paljasõnaline. Isegi kunagised võõrutusnähud on tänase päevaga möödanik ning narkosõltuvuse omistamine S. Soale ülekohtune.
- Majanduslikku olukorda soodustegurina nimetada on samuti kohatu, sest isik viibib kinnipidamiskohas, kus tal puuduvad võimalused sissetulekute saamiseks. Materiaalne olukord muutub vabaduses, kus S. Soa saab asuda tööle keevitajana. Oskused ja kvalifikatsiooni omandas ta vanglas. Lisaks on jäetud positiivse asjaoluna arvestamata S. Soa motiveeritud töötamine majandustöödel ja vangla kaupluses, kus tal töökohustusega probleeme polnud. Jääb arusaamatuks kohtu kaalutlus, miks ei peaks S. Soa olema vabaduses motiveeritud töötama ja miks pole kohus seda positiivset asjaolu arvestanud.
- Otsitud põhjus on ka vangla nimetatud puudulik probleemide lahendamise oskus ning teo tagajärgedele mittemõtlemine. Vangistuse jooksul ei ole S. Soale distsiplinaarkaristusi määratud.
- S. Soa osales
- maist kuni
- juunini 2020 individuaalselt programmis „Eluviisitreening“, mille tulemusena on ta valmis uimastitarbimist muutma, tunneb ära sellega seotud riskid, teadvustab sõltuvusainete tarvitamise mõju oma käitumisele ning oskab tagasilangust ennetada. Kaalutletud tähelepanu see maakohtu määruses ei leidnud.
- Maakohus on vajaliku kriitikata ja ühekülgselt käsitlenud vangla materjali ja sellest tekkisid kaalutlusvead. S. Soa tuleks tingimisi enne tähtaega vabastada. Tal puuduvad kehtivad karistused, tal on garanteeritud töökoht keevitajana ning elukoht MTÜ Samaaria Eesti Misjon 2 turvakodus, kuhu saab elektroonilist valvet paigaldada. Tema sissetulek ja materiaalne heaolu hakkavad põhinema ausal tööl.
- Materiaalõiguslik viga on seegi, et S. Soa kannab karistust I astme kuriteo eest, mistõttu tulnuks lähtuda KarS § 76 lg 2 p-st
- S. Soa on ära kandnud temale mõistetud karistusajast poole ning nõustunud elektroonilise valvega. Lisaks formaalsele alusele on täidetud ka materiaalsed eeldused tema ennetähtaegseks vabastamiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Õige on kaitsja osundus materiaalõiguslikule veale maakohtu määruses kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise formaalsete aluste kontrollimisel - S. Soa kannab tõepoolest karistust I astme kuriteo eest, mistõttu tulnuks lähtuda KarS § 76 lg 2 p-st
- See aga ei tingi maakohtu määruse tühistamist, kuivõrd I astme kohus vaatas vangla materjalid läbi ning selliseks toiminguks tal alus ka oli, sest nagu kaitsja õigesti märgib, on S. Soa ära kandnud temale mõistetud I astme kuriteo eest mõistetud karistusajast poole ning nõustunud elektroonilise valvega.
- Määruskaebuses heidetakse maakohtule ette, et vajaliku kriitikata ja ühekülgselt on käsitletud vangla materjali, millest tekkisid kaalutlusvead. Konkreetsemalt peab kaitsja paljasõnaliseks ja ülekohtuseks vangla seisukohta, nagu oleks narkosõltuvus kuritegude soodusteguriks, sest isegi kunagised võõrutusnähud on tänaseks möödanik. Kaalutletud tähelepanu maakohtu määruses ei leidnud S. Soa osalemine „Eluviisitreeningus“. Kohtukolleegiumi arvates on väljaspool kahtlust, et S. Soa suhe narkootikumidega on pikaajaline ja kahtlemata annab ka tema ennevangistusaegne elustiil aimu akuutsest probleemist – nimelt jäi iseloomustuse kohaselt S. Soa kanepitarvitajaks pärast esmaproovimist 14-aastaselt. Seejärel tarvitas ta kanepit igapäevaselt, ent vestlusel tunnistas, et tarvitas igapäevaselt enne vanglat ka kokaiini. Praguseks võib 30-aastast S. Soad harjumuste pinnalt kahtlemata nimetada pikaajaliseks tarvitajaks. Ka vangla iseloomustuse kohaselt on S. Soal diagnoositud sõltuvus. Sõltuvuse üheks tunnuseks on seegi, kui isik kulutab suure osa ajast aine hankimisele, tarvitamisele või sellest toibumisele. S. Soa kannab karistust narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kohtuotsusest nähtub, et narkootikume (marihuaana, amfetamiin) käitles ta pikaajaliselt (süüdistus hõlmab perioodi 2016-2019), seejuures pani ta kuritegusid toime osaliselt enda varustamise, osaliselt aga majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kui narkootikumide hankimine ja tarvitamine on isiku põhitegevus, tekib kahtlemata veendumus, et narkosõltuvus on uute kuritegude soodusteguriks ja seda ka vaatamata kainusperioodile vanglas.
- Kaitsja tõi välja sellegi, et S. Soa osales
- maist kuni
- juunini 2020 individuaalselt programmis „Eluviisitreening“, mille tulemusena ta on valmis uimastitarbimist muutma ning tunneb ära sellega seotud riskid, teadvustab sõltuvusainete tarvitamise mõju oma käitumisele ning oskab tagasilangust ennetada. Kohtukolleegiumi arvates on programmi eesmärgid tõepoolest suunatud sõltuvuse muutmisele ja tagasilanguse ennetamisele. Samas on raske hinnata, milline on programmi mõju S. Soale. Nimelt ei olnud tal programmi läbimise ajal tarvitamisest väga palju aega möödunud, esinesid probleemid keskendumise ja mõtlemisega. Programmi läbiviimise ajal oli S. Soa kaalutlemisfaasis. Ringkonnakohtu arvates näitab tavatult paljude sekkumisprogrammide ettenägemine individuaalses täitmiskavas, et S. Soa puhul peetakse uue kuriteo riski suureks. 3
- Teiseks peab kaitsja kohatuks nimetada uue kuriteo soodusteguriks majanduslikku olukorda. Kõik see muutub, kui S. Soa asub keevitajana tööle, samuti on ta motiveeritud töötama vangistuses. Seetõttu peab kaitsja kummastavaks, miks kohus seda positiivset asjaolu ei arvestanud ning miks ei peaks S. Soa olema motiveeritud vabaduses töötama. Vangla iseloomustuses on tõepoolest sedastatud ohtlikkust ja riski töö ja toimetulekuga seotud valdkonnas. Samas on vangla oma arvamust ka põhjendanud ning argumentide pinnalt tuleb kinnipidamisasutusega soostuda selles, et riskid majandusliku toimetuleku osas esinevad. Nimelt ei ole töötamise registris andmeid S. Soa töötamise kohta, ka enne vangistust ta ei töötanud. Kaitsja küsimusele, miks ei peaks S. Soa olema motiveeritud vabaduses töötama, võib leida vastuse süüdlase ennevangistusaegsest suhtumisest – nimelt on S. Soa ametlikult mittetöötamist põhjendanud võlgnevustega kohtutäiturite ees, kes oleksid töötasust kinnipidamisi teinud. Arvestades isiku võlga, ei ole taoline oht ametliku töötamise korral praegugi kadunud. Ka mitteametliku töökoha ehitusel 9-10 kuu vältel lõpetas narkootikumide probleem. Kuivõrd isiku peamiseks sissetulekuks enne vangistust oli narkootikumide vahendamisest saadud kriminaaltulu, on paratamatult oht pöörduda endise elu juurde tagasi. Keevitajakutse saamine kahtlemata parandab S. Soa väljavaateid tööturul, ent ei tee olematuks ohtu vanade harjumuste juurde tagasipöördumiseks.
- Veel peab kaitsja otsitud põhjuseks puudulikku probleemide lahendamise oskuse ning teo tagajärgedele mittemõtlemise esiletoomist vangla poolt, ehkki S. Soale pole vangistuse jooksul distsiplinaarkaristusi määratud. Kohtukolleegium kaitsjaga ei nõustu. Vangla on mitmeti põhjendanud seda, miks ta peab S. Soa probleemilahendusoskust puudulikuks. Näiteks võib S. Soa käituda impulsiivselt, juba noores eas käitus ta agressiivselt, tal puudub arusaamine oma käitumisest ja olukordadest, kordab tehtud vigu, ei oska lahendusviise välja pakkuda ning on teatud olukordades valmis kasutama vägivalda. Süüdlane kannab juba
- vangistust. Teo ja tagajärje seost S. Soa vangla iseloomustuse kohaselt ei näe, st ta on iseloomustuse kohaselt valmis rääkima kuritegudest vaid enda seisukohast lähtuvalt. Kehtivad distsiplinaarkaristused S. Soal tõepoolest puuduvad, mis näitab teatavat arengut, ent samas on tema suhtes kohaldatud julgeolekuabinõusid.
- Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole maakohus KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Seetõttu tuleb Tartu Maakohtu määrus juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1 jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
- Kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Kaitsja kulutas kliendiga suhtlusele 18 minutit ja maakohtu määrusega tutvumisele ning määruskaebuse koostamisele 110 minutit. Advokaadibüroo Raul Tosmann riigi õigusabi tasuks palutakse määrata 139 eurot 20 senti (sh käibemaks 23 eurot 20 senti). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
- juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb see menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel S. Soa kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4