← Eesti

2-17-12709/184

Obsah (9)§ 656§ 436§ 442§ 231§ 232§ 646§ 641§ 648§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 25.05.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-17-12709 Kohtu

) § 646 alusel üksnes kaebuste põhjal. Maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulisel määral rikkumise tõttu, mida ei saa mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata läbivaatamiseks esimese astme kohtule

§ 656lg 1 p 5 ja § 657 lg 1 p 3 alusel.

Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, sest ringkonnakohus ei tee poolte soovitud otsustusi vastavalt hagi rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. 13. Kohtuotsuse põhjendamise kohustuse ja selle sisu sätestavad

§ 436

lg 1 ja § 442 lg 8.

§ 436lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

Muu hulgas tähendab kohtulahendi põhjendamise kohustus seda, et kohtu põhjendused peavad olema jälgitavad ja seostatud asjas tuvastatud asjaoludega. Kui kohus ei nõustu menetlusosalise seisukohaga, tuleb seda põhjendada (vt nt Riigikohtu 17.05.2017 otsus tsiviilasjas 7 2-17-12709 nr 3-2-1-33-17, p 20.1). Vastavalt

§ 442

lg-le 8 märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Ringkonnakohtu hinnangul ei vasta maakohtu otsus osutatud nõuetele. Maakohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud, mistõttu on selle tegemisel rikutud

§ 436lg 1 ja § 442 lg 8 nõudeid.

14. Täpsemalt tingivad maakohtu otsuse tühistamise ja asja uueks arutamise saatmise Lepingu 2 sõlmimise asjaolude ebapiisav käsitlemine, Taizer OÜ nõude aluseks olevate asjaolude ebapiisav tuvastamine ning Lepingu 2 ebapiisav õiguslik kvalifitseerimine. Need on olulised rikkumised

§ 656lg 1 p 5 järgi.

Ringkonnakohtu hinnangul on võimalik, et menetluslikud rikkumised mõjutasid asja lahendamise tulemust ja ringkonnakohtul ei ole võimalik neid mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Tallinna Ringkonnakohus on juba 12.03.2021 otsuses viidanud vajadusele Taizer OÜ hagi lahendamisel muuhulgas analüüsida, kas Leping 2 võib vastata maaklerilepingu (VÕS § 658) või agendilepingu (VÕS § 670) tunnustele. Maakohus ei ole seda otsuses analüüsinud. See, milliseid õigusnorme poolte õigussuhtele kohaldada, sõltub sellest, millist tüüpi lepinguga on tegemist. Käsunduslepingu, maaklerilepingu ja agendilepingu regulatsioon võlaõigusseaduses ei ole identne. Samuti on käsunduslepingu alatüüpi kuuluvaid lepinguid reguleeritud erineva detailsusastmega. Õigussuhte kvalifitseerimisest sõltub see, millise sisuga on poolte vaheline õigussuhe. 14.

  1. Poolte vahel on vaidlus Lepingu 2 (sh tasukokkuleppe) sõlmimise ja selle tingimuste üle. Otsuse põhjendavas osas on maakohus korranud poolte seisukohti, mida otsuse kirjeldavas osas on juba kajastatud, viidanud õigusnormidele, õigussuhet kvalifitseerimata ning osaliselt piiritlenud vaidlusalused küsimused. Otsusest puuduvad piisavad põhjendused, mida oleks otsuses tehtud järeldustega võimalik seostada. Seetõttu on maakohtu otsus raskesti jälgitav ning ringkonnakohtul ei ole mõistlikult võimalik maakohtu otsuse õiguspärasust kontrollida. 14.
  2. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, et maakohus oleks tuvastanud poolte tahteavaldused, milles avaldub Lepingu 2 (sh tasukokkuleppe) sõlmimise tahe, kuid on sellegi poolest teinud otsustuse Taizer OÜ hagi rahuldada. Lepingu sõlmimist ja selle tingimusi tuli tõendada hagejal (Taizer OÜ), mitte kostjal (AB Kreditex AS) (vt VIII kd tl 130p, p-d 41 ja 42). Seda, et Leping 2 (sh tasukokkulepe) on sõlmitud, ei saa järeldada sellest, et kostja ei suutnud tõendada oma väiteid kokkuleppe puudumise kohta. Olulised on poolte vastastikused samasisulised tahteavaldused, mis on äratuntavalt väljendatud, nagu maakohus otsuse p-s 41 õigesti märkis. Kokkuleppe olemasolu ja selle tingimusi ei saa eeldada – need tuleb kohtul poolte esitatud väidete ja tõendite alusel kindlaks teha. 14.
  3. Otsuse p-s 42 on maakohus küll viidanud poolte e-kirjavahetusele, kuid kirjavahetust ei ole sisuliselt analüüsitud. Seetõttu ei ole otsusest aru saada, mille põhjal maakohus leidis, et e-kirjavahetus tõendab poolte vahel käsunduslepingu (s.o Leping 2 ja sellega seonduv tasukokkuleppe) sõlmimist – mis e-kirjavahetusest täpsemalt väljendab poolte tahteavaldusi ja nende sisu ning kas poolte tahteavaldused on samasisulised. Tõendite analüüsina ei ole piisav poolte e-kirjavahetuse valikuline ja üksikute lausete kirjeldamine. Üksikute lausete põhjal ei saa tuvastada, kas poolte vahel oli hageja nõude alusena esiletoodud õigussuhe või millised on selle tingimused. Samuti ei selgu maakohtu otsusest, millist teenust
  4. aastast Condor Inkasso OÜ kostjale osutas, kas see oli sama teenus, mille pooled Lepingus 2 väidetavalt kokku leppisid ning mille põhjal maakohus selle kindlaks tegi. Kui teenuse ja 8 2-17-12709 Lepingu 2 sisu ei ole kindlaks tehtud, siis ei ole alust järeldada, et see oli Taizer OÜ nõude aluseks olev Leping
  5. Ka sellest, et Condor Inkasso OÜ on osutanud kostjale mingit teenust ilma kirjaliku lepinguta
  6. aastast ning et tasukokkuleppest on räägitud aasta tagasi, ei saa teha järeldusi. 14.
  7. Kostja tõendeid selle kohta, et Leping 2 pidi poolte kokkuleppe kohaselt olema sõlmitud kirjalikus vormis, ei ole otsuses analüüsitud, nagu AB Kreditex AS apellatsioonkaebuses põhjendatult märkis. Tõdemus, et ühestki tõendist sellist kokkulepet ei nähtu, ei ole tõendite analüüsina piisav. Pooled on menetluses esitanud oma faktiväited ja seostanud need tõenditega. Kohtul tuleb neid analüüsida ja analüüsi tulemus kohtuotsuses kajastada, et ka kõrgema astme kohtul oleks võimalik maakohtu otsustust kontrollida. Kokkulepe vorminõude osas ei pea olema kirjalik. 14.
  8. Ringkonnakohus viitas 12.03.2021 otsuses vajadusele analüüsida kõiki tõendeid, mida pooled on esitanud Lepingu 2 sõlmimise kinnitamiseks või ümberlükkamiseks. Maakohus ei ole seda ka Taizer OÜ hagi teistkordsel läbivaatamisel teinud. Piisav ei ole vaid mõne dokumentaalse tõendi käsitlemine. Maakohtul tuleb kõiki tõendeid analüüsides hinnata, kas pooled saavutasid
  9. aastal kokkuleppe selles, et Condor Inkasso OÜ vahendab AB Kreditex AS-i pakutavat refinantseerimisteenust. Samuti juhtis ringkonnakohus 12.03.2021 otsuses tähelepanu, et VÕS § 9 lg 1 kohaselt loetakse leping sõlmituks pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. 14.6.

§ 442

lg 8 järgi on maakohtu esmane ülesanne selgelt tuvastada normi kohaldamise eelduseks olevad asjaolud. Asjaolu tuvastab kohus kas tõendatuks lugemise (

§ 231

järgi kas üldtuntus või omaksvõtt) või tõendite hindamise (

§ 232) alusel.

Kohtuotsusest peab nähtuma, mis alusel ja kuidas kohus asjaolu tuvastab. Tuvastada on vaja üksnes asjakohased asjaolud.

  1. Eelnevalt nimetatud rikkumiste tõttu jäi maakohtu otsuses sisuliselt tuvastamata, kas ja milles pooled kokku leppisid ja millised kohustused neile Lepingust 2 võisid tekkida. See omakorda võis tuua kaasa Lepingu 2 puuduliku õigusliku kvalifikatsiooni. Poolte väidetele õigusliku hinnangu andmisel ja õigussuhte kvalifitseerimisel peab kohus mh hindama, mis liiki lepingu VÕS-i tähenduses on pooled konkreetse juhtumi asjaoludel sõlminud (Riigikohtu 3.06.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-15, p 11). Maakohus on otsuses ebamääraselt viidanud, millise lepinguga poolte endi hinnangul on tegemist, jättes poolte õigussuhte ise kvalifitseerimata.
  2. Kokkuvõtvalt rikkus maakohus

§ 436

lg-st 1 ja § 442 lg-st 8 tulenevat kohtulahendi põhjendamise kohustust, mis on oluline rikkumine

§ 656lg 1 p 5 tähenduses.

Poolte esitatud tõendid on olulises ulatuses hindamata ja asjaolud tuvastamata. Kuna maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi, s.t kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud (

§ 656

lg 1 p 5), ei ole ringkonnakohtul võimalik seda puudust kõrvaldada ja asi tuleb saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Maakohtu rikkumised tingivad nii apellatsioonkaebuse kui ka vastuapellatsioonkaebuse osalise rahuldamise. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus. 17.

§ 646

alusel asja lahendades ei saa ringkonnakohus hinnata maakohtu otsuse faktilist ja tõenduslikku külge. 9 2-17-12709 18. Kuivõrd asi saadetakse

§ 646

alusel maakohtule uueks läbivaatamiseks üksnes kaebuste põhjal menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, siis ei ole ringkonnakohtul kohustust küsida teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (

§ 641

lg 1) ega arutada asja kohtuistungil (

§ 648) (vt Riigikohtu 24.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11).

  1. Ringkonnakohus juhib tähelepanu ka sellele, et vastavalt jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 12.03.2021 otsuse resolutsiooni p-le 1 tuleb maakohtul otsuse tegemisel lahendada Condor Inkasso OÜ tasaarvestuse vastuväited AB Kreditex AS-i hagile, välja arvatud osas, milles Harju Maakohtu 13.04.2020 otsus on jõustunud. AB Kreditex AS-i hagi rahuldamise ulatust see ei mõjuta. Samuti tuleb maakohtul määrata AB Kreditex AS-i hagiga seonduv menetluskulude jaotus (Tallinna Ringkonnakohtu 12.03.2021 otsuse resolutsiooni p 4).
  2. Arvestades, et menetlus siinses asjas on erinevatel põhjustel kestnud märkimisväärse aja, teeb ringkonnakohus pooltele ettepaneku kaaluda vaidluse lahendamist kokkuleppel. Kui pooled saavutavad kokkuleppe enne ringkonnakohtu otsuse edasikaebamist või jõustumist, siis saab kompromissi kinnitada ringkonnakohus. Sel juhul tühistab ringkonnakohus nii praeguse kui ka varasemad asjas tehtud otsused ja asendab need poolte kokkuleppega. 21.

§ 173

lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel. (allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.