KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus 4. oktoober 2022 1-20-1123 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas ja Tiit Lõhmus Karli Põld
(36702035215)tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu
- augusti
- a määrus Karli Põld Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja Alina Paadik RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Karli Põld kannab talle Viru Maakohtu
- juuli
- a otsusega KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi mõistetud 3 aastast vangistust. Karistusega loeti kaetuks ka KarS § 121 lg 1 järgi mõistetud 4-kuine vangistus. Eelvangistus arvati karistusaja hulka. 2 aasta ja 10 kuu pikkust liitkaristust kannab K. Põld alates
- juunist
- Viru Vangla esitas maakohtule materjalid K. Põllu vangistusest tingimisi vabastamiseks elektroonilise valve alla, ent ei soosi seda. Ka prokuratuur seisab vabastamisele vastu. K. Põld soovib vabaneda.
- Maakohus tuvastas formaalsed alused vabastamiseks KarS § 76 lg 2 p 1 järgi. Materiaalsete eelduste osas märkis kohus järgmist. Kinnipeetaval elektroonilise valve kohaldamise tingimustele vastav elukoht. K. Põllu käitumine vanglas on hea ja tunnustust vääriv, ent mitte piisav tema tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Positiivseks pidas kohus järgmisi asjaolusid: aktiivne täitmiskava täitmine, töötamine, sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ läbimine ja selles aktiivne kaasatöötamine, positiivne suhtumine haridusse ja enesetäiendamisesse, oskused ning töökoha olemasolu, rahaliste nõuete ja kriminaalse suhtlusringkonna ning sõltuvuste puudumine. Sellele vaatamata esineb uue kuriteo toimepanemiseks negatiivne ohuprognoos karistusandmeid ja isikut iseloomustavaid andmeid arvestades. K. Põldu on karistatud 7 korral, ta viibib
- korda vanglas. Karistusregistri kohaselt on tal 1 kehtiv kriminaalkaristus. Seetõttu arhiveeritud karistusi kohus ei arvestanud.
- Karistust kannab K. Põld KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2, § 121 lg 1 järgi ning karistati teda KarS § 25 lg 6 ja § 60 sätete kohaldamisega 2 aasta ja 10 kuu pikkuse vangistusega. K. Põld ründas kannatanut noaga kaela ja tekitas talle eluohtliku tervisekahjustuse. Teisele kannatanule põhjustas ta füüsilist valu rusikaga kaks korda vastu pead lüües. Raske kuriteo toimepanemine tähendab, et K. Põllu retsidiivsusrisk peab olema ennetähtaegseks vabastamiseks väga madal. Kindlalt ei saa väita, et isiku hoiakud on vangistuse ajal muutunud ja uue kuriteo toimepanemise risk oluliselt vähenenud. K. Põld ei tunnistanud oma süüd kohtuistungil ega karistuse kandmisel.
- Uute kuritegude toimepanemist võib soodustada alkohol. K. Põld pani kuriteo toime joobes. K. Põld ise alkoholis probleemi ei näe ega ole läbinud selleteemalist sõltuvusprogrammi. Puudub veendumus, et K. Põld suudaks vabaduses alkoholist loobuda ning kuritegusid mitte toime panna. Kontrollitud keskkonnas on alkoholist loobumine lihtne. Tagasilangus ei ole välistatud, asjaolude kokkulangemisel võib K. Põld naasta alkoholi tarvitamise juurde ning uue kuriteo toime panna.
- K. Põldu iseloomustatakse vägivaldse ja impulsiivsena. Probleeme ei lahenda ta seaduskuulekalt. Alkoholijoobes on ta agressiivse käitumisega ja kasutab vägivalda. Probleemilahendusoskus on kesine. Isikut iseloomustavad andmed ei tekitanud kohtus veendumust K. Põllu edasises seaduskuulekas käitumises – esineb oht uute kuritegude toimepanemiseks. Varasem vangistuses viibimine ei ole K. Põldu oma tegude tagajärgedele mõtlema pannud ega muutusi tema käitumises esile kutsunud. Seetõttu ei saa positiivseid asjaolusid pidada negatiivsetest kaalukamateks ja K. Põldu tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohtul puudus veendumus, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine koos elektroonilise valvega hoiavad piisavalt mõjusalt ära uue kuriteo toimepanemist. K. Põllu vabastamise vastu on ka vangla ja prokuratuur. MÄÄRUSKAEBUS
- K. Põld palub tühistada Viru Maakohtu määrus ja vabastada ta tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest.
- Määrus põhineb valedel asjaoludel – nimelt ei ole K. Põllul kunagi diagnoositud alkoholisõltuvust. K. Põld on aastaid töötanud bussijuhina, millisesse ametisse soovib naasta. Vanglas läbi elatud infarkt ja töökoht välistab alkoholi tarvitamise edaspidi. Asjaolude kokkulangemise tõttu pani ta kuriteo toime alkoholijoobes. K. Põllul on üks kehtiv karistus, eelmistest karistustest on palju aega möödas. Kohus on varem vabastanud ka raskeid kuritegusid toime pannud isikuid.
- K. Põllu puhul jäeti positiivsed asjaolud arvestamata. K. Põllul puuduvad distsiplinaarkaristused ja rahalised nõuded, läbitud on ITK programmid ning ta töötab. Kõiki riske saab maandada kriminaalhoolduse, elektroonilise valve ja vajadusel sotsiaalprogrammidega. K. Põld on oma vigadest ammu aru saanud, soovib elada abikaasaga ning käia tööl.
- Määruses puuduvad põhjendused, see on motiveerimata ja üldsõnaline. Alkoholi riski maandamiseks saaks määrata sotsiaalprogrammi või panna kohustuse anda vereanalüüse. K. Põld lubab elada seaduskuulekalt, kriminaalhooldus aitaks ja distsiplineeriks teda ning aitaks 2 kaasa resotsialiseerimisele ja väärtuste ümberhindamisele. Karistus on eesmärgi saavutanud, K. Põld on õppetunni saanud. Hoiakute ja suhtumise muutmine on näha ka iseloomustusest.
- Kohtumäärusest ei nähtu, kuidas võiks elutingimused, elu- ja töökoht ning pere mõjutada uue kuriteo riski. Prokuratuuri seisukoht ei ole põhjendatud. K. Põld soovib vabaneda ja on nõus täitma talle pandavaid kohustusi.
- Arvestatud ei ole K. Põllu tervislikku seisundit. Kohtu seisukoht on kallutatud, sest määruses sisalduvad vangla iseloomustuses märgitud
- a pärinevad karistused. K. Põld märgib, et on 30 aasta jooksul olnud seaduskuulekas ja palju muutunud. Ka kohtu otsuses ei tuvastatud K. Põllul probleeme alkoholiga ega mistahes muus valdkonnas. Ühtegi psühhiaatrilist hinnangut, kust nähtuks K. Põllu eriline ohtlikkus/retsidiivsus, pole koostatud. Tegemist on ametniku subjektiivse hinnanguga, mis pole õiguspärane. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Menetleja kaalutlusruum võib vaid erandjuhtudel redutseeruda ühe õiguspärase lahenduseni. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga (TrtRKo
- aprilli 2019 määrus asjas nr 1-16-9898). Kohtukolleegiumi hinnangul ei saa K. Põllu vangistuses viibimist lõpetada, sest on põhjendatud alus oodata temalt uute kuritegude toimepanemist.
- Esmalt ei nõustu kohtukolleegium etteheitega, nagu oleks I astme kohus jätnud positiivsed asjaolud arvestamata. Nõustuda ei saa sellegagi, nagu puuduks määrusest põhjendused, see oleks motiveerimata või üldsõnaline. Mittenõustumine määruse põhjendustega ei muuda seda põhjendamatuks. Nii nähtub maakohtu määrusest selgelt, et kohus on kaalutlusotsuse tegemisel arvestanud nii määruskaebuses välja toodud positiivsete asjaoludega (puuduvad distsiplinaarkaristused ja rahalised nõuded, töötamine jm) kui ka vabanemisjärgsete tingimustega. Ka ei saa kohtu seisukoht olla kallutatud põhjusel, et määruses sisalduvad vangla iseloomustuses märgitud
- a pärinevad karistused. Maakohus on sõnaselgelt väljendanud, et ei arvesta kustunud karistusi. Vanglateenistusel aga on karistusregistri seaduse § 20 lg 1 p 8 kohaselt õigus tugineda ka arhiveeritud karistusandmetele kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamise eesmärgil.
- Kohtukolleegium ei loe maakohtu määrusest välja sedagi, nagu oleks selles pandud K. Põllule alkoholisõltuvuse diagnoos – küll aga ei saa midagi vastu väita sellele maakohtu seisukohale, et uute kuritegude toimepanemist võib alkohol siiski soodustada. Pole ju määruskaebuse esitaja ise ka vastu väitnud faktile, et pani kuriteo toime joobes, pidades seda siiski asjaolude kokkusattumuseks. Ka riskihinnangus on peetud alkoholi vägivaldse käitumise soosijaks ning vangistuses peetud vajalikuks pidada K. Põlluga vestlusi alkoholi ja kuriteo vahelisest seosest ning tagasilanguse vältimisest. Siiski see, et raske kuriteo toime pannud isik ise alkoholis probleemi ei näe, on murettekitav. Isik, kellel alkohol suurendab uue kuriteo toimepanemise riski, on potentsiaalselt ohtlik. K. Põld praegusel ajal tõepoolest lubab alkoholist nii töö kui ka tervise tõttu loobuda.
- Iseloomustuse kohaselt peetakse K. Põllu erinevate tegude peamiseks toime panemise põhjuseks kehva probleemilahendusoskust. Vägivaldsete kuritegude toimepanijana määrati ta 3 „Viha juhtimise“ programmi, ent kuna ta enda sõnul viimast kuritegu ei sooritanud ega pidanud probleemiks ka enesekontrolli säilitamist, ei saanud esimest korda programmi läbida. Teistkordsel katsel ta programmi läbis, ent ei saanud enda arvates midagi uut teada, kuna suudab konfliktisituatsioonis enesekontrolli säilitada. Kuriteo asjaoludest nähtub, et K. Põld võib konfliktisituatsioonis siiski kasutada äärmuslikku vägivalda ja tekitada teisele isikule surmaga lõppeda võivaid vigastusi. Ringkonnakohtu hinnangul näitavad otsuses tuvastatud asjaolud, et K. Põllu suhtumine inimelusse võib olla väga hoolimatu – ühe kannatanu surma hoidis ära vaid teise kannatanu sekkumine ja õigeaegne meditsiiniabi. Seejuures nähtub Viru Maakohtu
- juuli
- a otsusest, et „mingit mõistlikult seletatavat põhjust suure kööginoaga kannatanu kaelale nii lähedale minna K. Põllul ei olnud“ ning „kannatanu ei kujutanud tema jaoks mingit ohtu ja miski ei seganud K. Põllul tema väitel ebameeldivaks muutunud seltskonnast lahkuda“. Seega näitavad ka kuriteo asjaolud, et K. Põllu probleemilahendusoskus on vaatamata vahepealsetele seaduskuulekalt elatud aastatele, kus ta enda sõnul palju muutus, endiselt sama ohtlik.
- Vangla peab K. Põldu avalikkusele kõrgohtlikuks - oht seisneb kehavigastuste tekitamises, mille tagajärjeks võivad olla ülirasked kehavigastused või eluohtlikud kehavigastused. Ohtu peetakse kõige tõenäolisemaks konfliktiolukorras, mida ei suudeta sõnadega lahendada ning seda võib suurendada eelnev alkoholi tarvitamine. Kuivõrd ringkonnakohtule teadaolevalt peetakse kõrgohtlikuks süüdimõistetuid, kelle ohtlikkuse tunnused võivad ilmneda igal ajahetkel ja kelle teo toimepanemise tagajärg on suur kahju, peaks kohtukolleegiumi hinnangul uue samalaadse kuriteo toimepanemise oht K. Põllu vabastamiseks olema väga madal. Siinkohal tuleb nõustuda maakohtuga selles, et isikut iseloomustavad andmed ja kuriteo asjaolud sellist prognoosi ei toeta.
- K. Põld on vabastamist toetava asjaoluna viidanud ka enda tervislikule seisundile. Iseloomustuses puuduvad vähimadki viited sellele, et K. Põllu tervislik seisund takistaks tal karistust kanda.
- Tuvastamata ühtki kaalutlusõiguse rikkumist, jätab ringkonnakohus juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4