1-22-3567/19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. oktoober 2022 Kohtuasja number 1-22-3567 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Kohtuasi Jevgeni Brodnevi (isikukood 39412312218) taotlus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. septembri 2022 määrus Määruskaebuse esitaja süüdimõistetu Jevgeni Brodnev Menetluse vorm kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Jevgeni Brodnevi määruskaebus Viru Maakohtu
3. septembri 2022 määruse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA
4. Viru Maakohus jättis
5. septembri 2022 määrusega läbi vaatamata Jevgeni Brodnevi taotluse tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamiseks. Lühidalt selgub määrusest järgmist. J. Brodnev kannab temale Viru Maakohtu
6. juuli 2022 otsusega mõistetud vangistust. Vangistusseaduse § 76 lg 1 kohaselt edastab pärast kinnipeetava poolt karistusseadustiku (KarS) §-s 76, 761 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist kinnipeetava katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamiseks vajalikud dokumendid kohtule vangla. Seega on vastavasisulise taotluse esitamiseks pädevate isikute ring selgelt piiritletud vaid vanglaga. Kuna praegu esitas sellise taotluse J. Brodnev ise, aga temal sellise taotluse esitamise õigust ei ole, tuleb tema taotlus jätta läbi vaatamata. Täiendavalt tuleb selgitada järgmist. J. Brodnevile Viru Maakohtu
7. juuli 2022 otsusega mõistetud karistusele liideti KarS § 65 lg 1 alusel temale Viru Maakohtu
8. oktoobri 2021 otsusega KarS § 121 lg 1, § 120 lg 1 ja § 184 lg 1 järgi mõistetud karistus, mis omakorda oli KarS § 65 lg 1 alusel liidetud temale veelgi varasema otsusega mõistetud karistusega. Seega kannab J. Brodnev liitkaristust, mis on moodustatud nii esimese astme kuriteo tahtliku toimepanemise kui ka teise astme kuriteo toimepanemise eest mõistetud üksikkaristustest. Riigikohus selgitas asjas nr 3-3-1-52-12, et juhul, kui isik kannab liitkaristust, mis on moodustatud nii esimese astme kuriteo tahtliku toimepanemise kui ka teise astme kuriteo eest mõistetud üksikkaristustest, lähtutakse süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks vajaliku karistusaja arvestamisel KarS § 76 lg-st
9. Seda põhjusel, et KarS § 76 lg 2 kohaselt tuleb selles sättes toodud tähtaegadest lähtuda juhul, kui karistust kandev isik on süüdi mõistetud esimese astme tahtlikus kuriteos. Seejuures ei oma tähtsust, kui suure osa mõistetud karistusest moodustab just esimese astme tahtliku kuriteo eest mõistetud karistus. Oluline on üksnes see, et mingi osa kandmisele kuuluvast karistusest on isikule mõistetud esimese astme tahtliku kuriteo eest. Selline seisukoht on põhjendatud ka seetõttu, et isik, kes on tahtlikult toime pannud esimese astme kuriteo, ei saa loota, et enne selle kuriteo eest mõistetud karistuse täielikku ärakandmist võidaks uue kuriteo toimepanemise korral tema olukorda karistuse kandmisel kergendada. Sellest tulenevalt saabub J. Brodnevi vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamise tähtaeg elektroonilisele valvele allutamise korral
10. detsembril 2022 ehk siis, kui ta on ära kantud vähemalt poole temale mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seda juhul, kui ta nõustub KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Sellise nõusoleku saab J. Brodnev esitada vanglale mitte varem kui kolm kuud enne ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemist ehk enne
11. detsembrit
13. Maakohtu määruse peale esitas J. Brodnev määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja tema ennetähtaegse vabastamise materjalid läbi vaadata. J. Brodnevi arvates on meelevaldne ja põhjendamatu kohtu seisukoht, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks saab kohtule materjalid esitada vaid vangla. J. Brodnevi arvates saab sellise taotluse esitada ka kinnipeetav ise, kui ta järgib seaduses sätestatud tähtaegu. Lisaks jääb maakohtu määrusest arusaamatuks, miks leidis kohus, et J. Brodnev kannab liitkaristust ning mida see tegelikult tähendab. Samuti jääb arusaamatuks, millal kohus saab läbi vaadata J. Brodnevi tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valvega vabastamise materjalid. Õige ei saa olla kohtu väide, et ei oma tähtsust, kui suure osa J. Brodnevile mõistetud karistusest moodustab just esimese astme tahtliku kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistus.
14. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et maakohtu määrus on seaduslik ja J. Brodnevi määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu. Seetõttu jätab ringkonnakohus selle kaebuse kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2