1-16-11115/17

(17231500298)Kohtukoosseis Urmas Reinola, Meelika Aava, Orvi Tali Kriminaalasi U.N-i (U.N) süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu

1. aprilli 2017 otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav U.N; kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil Süüdistatav U.N , ik: XXX, emakeel eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, ei tööta, elukoht XXX Tallinn, varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud, tõkend vahistamine. RESOLUTSIOON
2. Jätta U.N-i ja tema kaitsja Leelo Viili apellatsioonid Harju Maakohtu
3. aprilli 2017 otsusele kui ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata.
4. Määrata Vanalinna Advokaadibüroole seoses vandeadvokaat Leelo Viili poolt U.N-ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 48 (nelikümmend kaheksa) eurot (sh käibemaks).
5. Välja mõista U.N-ilt apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks riigieelarve tuludesse 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, mis tuleb tasuda kohtumääruse jõustumisest 30 päeva jooksul. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse U.N-ile eraldi dokumendina. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
6. Harju Maakohtu
7. aprilli 2017 otsusega lühimenetluses tunnistati U.N süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistati vangistusega 9 kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust. KarS 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu
8. detsembri 2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 kuu 27 päeva võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti vangistus 7 kuud 27 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel loeti kinnipidamise aeg 14.02.2017-15.02.2017, s.o 2 päeva ja alates 28.02.2017 karistusaja hulka. Alates 28.02.2017 kuulub ärakandmisele vangistus 7 kuud 25 päeva. Menetluskuludena mõisteti U.N-ilt välja riigituludesse sundraha 705 eurot ja kaitsetasu 192 eurot, mis kuuluvad tasumisele 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt vähemalt 74.75 eurot. ABC Supermarket AS-i kasuks mõisteti U.N-ilt välja 25,62 eurot.
9. U.N tunnistati süüdi selles, et tema, isikuna, keda on viimati karistatud Harju Maakohtu 12.12.2016 otsusega süstemaatiliselt varguste toimepanemise eest, taas 14.02.2017 kella 08.50 ajal Laagris Pärnu mnt 558 asuvas Laagri Bauhofi kaupluses võttis võõra vallasasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe kruvikeeraja otsikute komplekti TORX 10 osa maksumusega 28,79 eurot ja ühe kruvikeerajate otsikute komplekti maksumusega 23,59 eurot, s.o kaupa kogumaksumusega 52,38 eurot. Peidab kaubasaalis olles kruvikeeraja otsikute komplektid endale põue ja väljub kaupluse kaubasaalist kauba eest tasumata. Vargus jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata põhjustel, kuna oli kinni peetud kaupluse turvateenistuse poolt pärast kassa läbimist. Kaup tagastatud kauplusele rikkumatult; samuti tema 13.02.2017 kella 12.04 ajal Viimsis Randvere tee 6 asuvas ABC Supermarkets AS kaupluses Delice võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 2 pakki kohvi Jacobs Krönungs maksumusega 5,13 eurot, kogumaksumusega 10,26 eurot. Peitis kauba põue ja väljus kauplusest kauba eest tasumata. Vargusega on kauplusele põhjustatud varalist kahju 10,26 eurot; samuti tema 28.02.2017 kella 12.19 ajal Viimsis Randvere tee 6 asuvas ABC Supermarkets AS kaupluses Delice võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 2 pakki Eesti Juustu maksumusega 7,68 eurot, kogumaksumusega 15,36 eurot. Peitis kauba põue ja väljus kauplusest kauba eest tasumata. Vargusega on kauplusele põhjustatud varalist kahju 15,36 eurot ning samuti tema 28.02.2017 kella 16.02 ajal Viimsis Randvere tee 6 asuvas ABC Supermarkets AS kaupluses Delice võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe purgi marineeritud angerjat maksumusega 10,30 eurot, ühe purgi marineeritud angerjat koduses marinaadis maksumusega 22,99 eurot, kaks purki kalamarja Gorbuscha Kaviar maksumusega 20,90 eurot, kogumaksumusega 41,80 eurot, s.o kaupa kogumaksumusega 75,09 eurot. Peitis kauba endale põue ja väljus kaubasaalist kassas kauba eest tasumta. Vargus jäi lõpule viimata, kuna oli kinni peetud kaupluse turvateenistuse poolt. Kaup tagastatud kauplusele rikkumatult.
10. Karistuse mõistmisel arvestas kohus kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut, lugedes karistust kergendavaks asjaoluks süü ülestunnistamise ja kahetsuse. U.N on isik, keda on varem kriminaalkorras karistatud korduvalt, seda just varavastaste kuritegude toimepanemise eest. U.N-i on korduvalt karistatud ka reaalse vangistusega, samuti on teda korduvalt karistatud väärteokorras väheväärtusliku asja või varalise õiguse vastu. Esitatud süüdistuse kohaselt on kaks varguse katset ja kaks lõpuleviidud vargust pandud toime vaid kahe nädala jooksul ning kõigest kahe kuu möödudes temale eelmise kohtuotsusega määratud katseajal. Süüdistatava käitumises väljendub ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning tema käitumisest ja ütlustest 2 nähtuvalt pani ta kuriteod toime kavatsetult, tingituna alkoholi tarvitamisest. Kohus asus seisukohale, et süüdistatava puhul ei ole tegemist kriminaalhoolduse ja üldkasuliku töö tegemise jaoks sobiva isikuga. Samuti leidis kohus, et arvestades süüdistatava isikut ja karistuse eripreventiivseid eesmärke, ei ole põhjendatud kergemaliigilise (rahalise) karistuse kohaldamine ning U.N-i tuleb karistada sanktsiooni keskmisest määrast lühema vangistustega 9 kuud, mida vähendada lühimenetluse sätete kohaselt. Mõistetavat karistust tuleb KarS 65 lg 2 alusel suurendada Harju Maakohtu 12.12.2016 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Apellatsioonide sisu
11. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonides vaidlustavad süüdistatav ja tema kaitsja maakohtu otsuse U.N-ile mõistetud karistuse osas. 4.
12. Süüdistatav kahetseb enda apellatsioonis varguste toimepanemist, kuid palub mõista karistuse, millest osa tuleb tal kanda ära reaalselt ja ülejäänud osa asendada üldkasuliku tööga. Leiab, et üldkasulik töö aitab kriminaalhooldaja kontrolli all elus seaduskuulekale elule edasi liikuda. Märgib, et vanglas viibides pole talle tööd võimaldatud, võib seetõttu jääda kodutuks. Vanglas viibimise tõttu ei suuda tasuda ka välja mõistetud menetluskulusid. 4.
13. Süüdistatava kaitsja leiab enda apellatsioonis, et maakohtu otsus U.N-ile mõistetud karistuse osas ei ole põhjendatud ja mõistetud vangistuse määr peaks olema lühem. Palub ringkonnakohtul kaaluda ka KarS § 69 kohaldamist. Arvestades seda, et neljast kauplusevargusest, millest kaks jäid katsestaadiumisse ja tekitatud kahju suurust, ei ole U.N-i süü suur. ainult 25.62 eurot. KarS § 199 lg-st 2 tulenevalt peaksid pikemad vangistusmäärad olema kohaldatavad eelkõige juhtudel, kui karistus mõistetakse lõpuleviidud kuritegude eest, millega on põhjustatud kahju ja tuvastatud on mitmed KarS § 199 lg-s 2 sätestatud kvalifitseerivad asjaolud. 9-kuuline reaalne vangistus ei ole käesoleval juhul proportsionaalne ega süüdistatava teosüüle vastav karistus. Kuigi käesolevas asjas karistuse mõistmisel ei ole maakohus viidanud ühelegi karistust raskendavale asjaolule, karistust kergendav asjaolu aga esineb, asus kohus ekslikule seisukohale, et kergem karistus ei täidaks oma eesmärki. Kuigi maakohus ei nõustunud taotlusega kohaldada süüdistatavale asenduskaristusena üldkasulikku tööd, võiks ringkonnakohus KarS § 69 kohaldamist siiski kaaluda. Süüdistatav ei ole narkosõltlane, ta on juba vahi all viibinud, mistõttu mõistetud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei oleks tema liialt leebe karistusõiguslik kohtlemine. Kuigi U.N-i on kriminaalkorras korduvalt karistatud, ei ole alust kahelda süüdistatava selgitustes, et ta on aktiivselt oma alkoholiprobleemiga tegelenud ning soovib teha tööd. U.N on valmis oma hoiakuid ja eluviise muutma, on aidanud kaasa menetlusele ning näidanud oma käitumisega valmisolekut vastutada oma tegude eest ning kanda karistust. Üksnes varasemate karistuste põhjal ei saa välistada kontrollnõuete ja üldkasuliku töö tegemise kohustuse distsiplineerivat toimet ega väita, et karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks on tingimata vajalik reaalse vangistuse kohaldamine. Kohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks on mõistetud vangistusmäär ainuvõimalik karistus, et tagada süüdistatava hoidumine uute süütegude toimepanemisest ning kaitsta õiguskorda. Kaitsja palub vaidlustatud otsus karistuse mõistmise osas tühistada ja teha uus otsus, millega mõista U.N-ile kergem karistus, kohaldades KarS § 69 sätteid. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused 3
14. Kohtukolleegium, hinnanud apellatsioonides esitatud argumente ja taotlust U.N-ile mõistetud karistuse muutmiseks, arvestades kehtivat kohtupraktikat ning prognoositavat tulemust, leiab, et apellatsioonid on ilmselgelt põhjendamatud ja tuleb seetõttu jätta KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. Viidatud norm lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu. Riigikohtu lahendi 3-1-1-49-10 p-s 5 väljendatud juhiste kohaselt on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega, näiteks karistuse osas, ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta.
15. Kuigi apellatsioon on esitatud maakohtu poolt mõistetud karistuse osas, ei vaidlusta süüdistatav mõistetud karistusliiki ja määra, vaid karistusest tingimuslikult vabastamata jätmist ja osa sellest üldkasuliku tööga asendamist. Nii soovib apellant karistuse muutmist selliselt, et osa sellest saaks ta ära kanda reaalselt ja ülejäänud osas oleks tal võimalik teha üldkasulikku tööd. See viitab taotlusele jätta osa mõistetud vangistusest KarS § 69 alusel tingimisi kohaldamata, asendades selle üldkasuliku tööga ning määrata talle käitumiskontrolli kohaldamisel KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kohustused. Riigikohus on selgitanud, et isiku karistusest tingimisi vabastamine KarS § 73 või § 74 alusel ei ole iseseisev karistusliik, vaid üks võimalikest kuriteo eest mõistetud põhikaristuse individualiseerimise viisidest. Süüdistatava karistusest tingimuslik vabastamata jätmine on selline diskretsiooniotsus, mida kohus ei pea eraldi põhjendama. Piisab, kui kohtuotsuses on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
16. veebruari
17. a otsus asjas nr 3-1-1-99-06, p 16 jj, samuti
18. mai
19. a otsus asjas nr 3-1-1-40-04, p 8,
20. märtsi
21. a otsus asjas nr 3-1-1-11-10, p 6.1 ja
22. aprilli
23. a otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p-d 8.1-8.2). Viimati märgitut on maakohus otsuses igakülgselt teinud ning apellatsioonis nendega seonduvalt taotlusi ei ole.
24. Vastuseks kaitsja apellatsioonile märgib kohtukolleegium järgmist. Prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist, peab arvestama ka süüdlase isikut (vt RKKKo 3-1-1-99-06). Maakohus on U.N-ile mõistetud karistusmäära põhjendades leidnud, et U.N-ile etteheidetavad varavastased süüteod on toime pandud vaid kahe nädala jooksul ning kõigest kahe kuu möödudes temale eelmise kohtuotsusega määratud katseajal, mis kinnitavad, et eelnevad karistused ei ole mõju avaldanud ega hoidnud U.N-i uute kuritegude toimepanemisest. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et eelnevast johtuvalt ei ole põhjendatud varguste osas kergema karistusliigi kohaldamine ja mõistetav karistus jääb alla sanktsiooni keskmäära. Kohtukolleegium leiab erinevalt kaitsjast, et mõistetud karistusmäär ei saa olla lühem. Viimati karistati U.N-i Harju Maakohtu 12.12.2016 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi 2 kuulise vangistusega, uued varavastased kuriteod pani ta toime seega kahe kuu möödudes temale eelmise kohtuotsusega määratud katseajal. Seega on varguste toimepanemine kujunenud süüdistatavale elustiiliks, milles väljendub ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale. Uute kuritegude toimepanemise eest süüdimõistmisel ei saa mõistetav karistus olla eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusest leebem. Kohtukolleegium nõustub maakohtu tõdemusega sellest, et arvestades süüdistatava isikut, ei ole tegemist kriminaalhoolduse ja üldkasuliku töö tegemise jaoks sobiva isikuga. Asendades mõistetud vangistuse üldkasuliku tööga, peab kohus olema veendunud, et üldkasulikule tööle allutatud isik oleks sobiv kindlustamaks üldkasuliku töö reaalse täideviimise. Arvestades U.N-i isikut iseloomustavaid andmeid, ei ole kohtukolleegium nii nagu maakohuski, veendunud, et ta on sobiv üldkasuliku töö kui vangistuse asenduskaristuse reaalseks täideviimiseks ja üldkasuliku töö täideviimise ebaõnnestumise risk on sellise isiku puhul väga kõrge. Ka ei ole selline asenduskaristus 4 piisav kindlustamaks süüdistatava poolt edaspidist õiguskuulekat käitumist. Üksnes reaalne vangistus on sellise isiku puhul kohtukolleegiumi arvates ainuke võimalus, mis tagab ka õiguskorra kaitsmise huvid KarS § 56 mõttes. Ringkonnakohtul puuduvad maakohtu otsusele materiaalõiguslikud ning menetlusõiguslikud etteheited. Maakohus ei ole jätnud tähelepanuta ühtegi olulist asjaolu ning mõistetud karistus, s.o 9 kuud vangistust, mida vähendati lühimenetluse sätete kohaselt, ei ületa U.N-i süü suurust, olles kehtiva kohtupraktika pinnalt pigem leebe. Mõistes süüdistatavale nelja varguse episoodi eest karistuse tunduvalt alla sanktsiooni keskmäära, on maakohus arvestanud karistust kergendavaid asjaolusid ja süü suurust ning kohtukolleegiumi arvates puuduvad alused mõistetud karistuse enamaks kergendamiseks kaitsja soovitud viisil.
25. U.N-i kaitsja vandeadvokaat L. Viil on esitanud taotluse osutatud õigusabi eest tasu saamiseks. Tasu suurus on taotluse kohaselt määruskaebuse esitamisega seonduva eest kokku 48 eurot, s.h käibemaks 8 eurot. Kohtukolleegium leiab, et taotlus kaitsjatasu väljamõistmiseks selles märgitud suuruses on põhjendatud. Juhindudes KrMS § 175 lg 1 p-st 4 ning RÕS § 21 lg 3 ja § 22 lg 4 ls 3 alusel kehtestatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra ning taotluse esitamise tingimuste § 7 lg-st 1, tuleb Vanalinna Advokaadibüroole välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt 48 eurot. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb nimetatud summa kaitsjatasu katteks U.N-ilt riigieelarve tuludesse välja mõista.
26. Arvestades ülaltoodut, puuduvad süüdistatava ja tema kaitsja apellatsioonidel kohtukolleegiumi hinnangul vähimadki eeldused nende rahuldamiseks, mistõttu tuleb need KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 5