Obsah (6)
§ 29§ 23§ 28§ 108§ 30§ 1502-22-4847 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 16. august 2022. a, Tallinnas Tsiviilasja number 2-22-4847 Tsiviilasi Puusillad OÜ (li
§ 29lg 6, Ts
MS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (
§ 23lg 7, Ts
MS § 661 lg 2). Asjaolud ja avaldus
- Harju Maakohtule on esitatud Puusillad OÜ (likvideerimisel) avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku juhatuse liige otsustanud võlgniku lõpetada ning alates 25.02.
- a täidab likvideerija kohustusi Hillar Talts. Võlgniku likvideerija on revideerinud võlgniku varalist seisu ning täpsustanud võlgnevuste hulka. Võlgnikul puudub igasugune registritesse kantav vara, samuti puuduvad igasugused käibevarad, kuid tasumata on võlad hankijatele ja töötajale. Likvideerija on jõudnud järeldusele, et varade maksumusest (väärtus 0 eurot) ei ole võimalik katta võlausaldajate nõudeid (võlad kokku on summas 53 524,37 eurot). Võlgniku majandustegevus on lõppenud ja selle taastamise võimalusi likvideerija ei näe. Võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiv. Eeltoodust lähtuvalt palub võlgnik kuulutada välja Puusillad OÜ (likvideerimisel) pankrot ning viia läbi pankrotimenetlus. 12.04.
- a määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks Oliver Ennoki. Kohtumääruse põhjendused
- Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. 3.
§ 29
lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
- Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi summas 53 524,37 eurot, vara puudub. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik tegutses kahjumlikult alates
- aastast ning muutus maksejõuetuks
- aasta alguses. 5.
§ 28
lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. 2
(4)- Võlgniku selgituste kohaselt on maksejõuetuse põhjuseks tellimuste langus Soomes. Tööde tellimus langes märgatavalt
- a COVID kriisi tõttu, mis tekitas teenuse osutamises arvestatava pausi (piirangute tõttu ei olnud Eesti töötajatel võimalik endisel moel Soomes töötada) ning tööandjad kujundasid oma allhankijate struktuuri ümber. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Maksejõuetuse põhjuseks võib eelkõige pidada võlgniku suutmatust leida uusi koostööpartnereid ja oma äriplaani vastavalt muutunud oludele kohandada.
- Äriseadustik § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Kohtu hinnangul on nimetatud sätte üheks eesmärgiks osaühingu võlausaldajate kaitse olukorras, kus kahjumiga tegevuse jätkamine võõrkapitali ehk sisuliselt võlausaldajate raha arvel võib vähendada võlausaldajate väljavaateid oma nõuete rahuldamisele. Ajutises pankrotimenetluses on tuvastatud, et äriühingu juhatuse liige on põhjendamatult jätnud pankrotiavalduse tähtaegselt esitamata. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liige on rikkunud ka äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 5¹ sätestatud kohustusi.
- Pankrotivara moodustamise aluseks saab
§ 108kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine.
Ajutine pankrotihaldur märgib, et võlgnik on võõrandanud käesoleval aastal (
- a) järgnevad sõidukid: Ford S-Max,
- a, reg. märgiga xxx, hinnaga 3 200 eurot; kerghaagise Brentex-Trailer Bren-325,
- a, reg. märgiga xxx, hinnaga 450 eurot; Opel Zafira,
- a, reg. märgiga xxx, hinnaga 650 eurot; kvadriku CVMoto CF500-2A,
- a, reg. märgiga xxx hinnaga 950 eurot. Eelpool nimetatud tehingute asjaolud (vara võõrandamise hind jms) vajaksid täiendavat kontrollimist, kuna Eesti suurima sõidukimüügiportaali www.auto24.ee andmete kohaselt võõrandatakse samaväärseid sõidukeid oluliselt kõrgema hinnaga, kui võlgnik on müünud. Samas on iga sõiduki osas oluline tema tehnilise seisukord, läbisõit ja muud hinda mõjutavad asjaolud. Ajutine pankrotihaldur märgib, et 13.12.
- a on asutatud äriühing Sillaehitus OÜ (registrikood 16387805). Põhitegevusalaks on silla- ja tunneliehitus. Juhatuse liikmeks ja osanikuks on Hannes Vamper (isikukood xxx).
- Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks.
§ 30
alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 10.
§ 29
lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. 3
(4)Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. 11.
§ 150
kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.
§ 23
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. 12. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud
§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 12 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 080 eurot (lisandub käibemaks). 13. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on põhjendatud.
§ 150
lg 4 alusel kuulub võlgnikult välja mõistmisele ajutise halduri tasu katteks 1 296 eurot (sh käibemaks) ajutise halduri Oliver Ennoki kasuks. PankS § 23 lg 6 alusel kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste väljamakse määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. 14.
§ 23
lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 654 eurot. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid menetluskulude katmiseks. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 654 eurot (lisandub käibemaks) hüvitada riigi vahenditest. 15. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule Hannes Vamperile. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 4
(4)