Obsah (4)

§ 181§ 61§ 7§ 175

1-21-3307 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. august 2021, Rapla kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-3307 (21270000023) Kohtukoosseis kohtunik Endla Ü

) § -dest 306, 310, 314 kohus otsustas:

1. Õigeks mõista Siim Kleberg KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi.
2. Õigeks mõista Siim Kleberg KarS § 120 lg 1 järgi.
3. LK poolt esitatud tsiviilhagi jätta läbi vaatamata.
4. Pärnu maakohtu 06.05.2021 määrusega kohaldatud ajutine lähenemiskeeld tühistada. 5.

§ 181lg 1 alusel jätta kriminaalmenetluse kulud riigi kanda.

Seoses õigeks mõistmisega tuleb riigil hüvitada Siim Klebergile tema poolt valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu summas 10 608 eurot. Määratud kaitsjale määratud tasu summas 228 eurot jääb riigi kanda. Salvestised 5-l DVD plaadil, mis asuvad ümbrikus toimiku lõpus, säilitada kriminaalasja juures. 1 1-21-3307 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumenetluse poolel on õigus esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsuse terviktekst on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav

1. septembril 2021 kell 14.
2. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus
3. Siim Klebergi süüdistatakse KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi korduvalt lähisuhtes LK tervise kahjustamises ja valu tekitavas kehalises väärkohtlemises. Siim Kleberg lõi 30.12.2020 hommikusel ajal oma elukohas xxxxxx maakonnas xxxxxxxx vallas xxxxxxxx külas xxxxxxx talu köögis tekkinud tüli käigus jalaga abikaasat LK kõhtu, mille tagajärjel kannatanu kukkus vastu köögilaua nurka. Oma tegevustega tekitas Siim Kleberg kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse, hematoomi vasakul käsivarrel. 09.01.2021 ajavahemikul kell 17.30-18.00 xxxxxx maakonnas xxxxxxxx vallas xxxxxxxx külas xxxxxxx talu kaminatoas reageeris Siim Kleberg abikaasa LK ütlustele viimast pükstega vastu paremat käsivart lüües. Oma sellise tegevusega tekitas Siim Kleberg kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse, hematoomi parema käe küünarliigesel. 17.01.2021 kella 20.45 paiku xxxxxx maakonnas xxxxxxxx vallas xxxxxxxx külas xxxxxxx talu hoovis asuva saunamaja juures tekkinud tüli käigus lõi Siim Kleberg ühe korra vasaku rusikas käega abikaasat LK näo paremale poolele, riivates viimase nägu kõrva juurest. Seejärel lõi jalaga kõhtu, mille tagajärjel kannatanu kukkus lumehange. Oma sellise tegevusega põhjustas Siim Kleberg kannatanule füüsilist valu. KarS § 120 lg 1 järgi süüdistatakse Siim Klebergi tervisekahjustuse tekitamisega ähvardades, mille täideviimist oli alust karta. 17.01.2021 kella 20.45 paiku, xxxxxx maakonnas xxxxxxxx vallas xxxxxxxx külas xxxxxxx talu hoovis asuva saunamaja juures, ähvardas oma abikaasat LK tervisekahjustuse tekitamisega, öeldes, et lööb viimasel hambad välja. Selline ähvardus tekitas LK reaalse hirmutunde enda tervise pärast, kuna Siim Kleberg oli varasemalt tema suhtes vägivaldselt käitunud ning ka ähvarduse järel lõi Siim Kleberg kannatanut rusikas käega, riivates viimase nägu kõrva piikonnas. Menetlusosaliste seisukohad
4. Prokurör on seisukohal, et kannatanu ütlused on tervikuna usaldusväärsed riimuvad teiste tõenditega ning nendes ei ole alust kahelda, Siim Klebergi ütlused seevastu ei ole usaldusväärsed ning tema ütlused, mis on vastuolus kannatanu ütlustega tuleb tõendikogumist välja jätta. Prokurör leiab, et kuigi Siim Kleberg ööbis alates 2020.aasta detsembrist saunamajas, ei tähenda see, et Siim Kleberg elas seal ning lähisuhe oma elukohas elava abikaasaga on lõppenud. Prokurör on veendunud, et Siim Klebergi süü leidnud täielikult tõendamist. Siim Kleberg, tervisekahjustuse tekitamisega ähvardades, mille täideviimist oli alust karta, pani toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, ning korduvalt lähisuhtes teise inimese tervise kahjustamisega ja valu tekitava kehalise väärkohtlemisega pani toime KarS 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatava käitumises on tuvastamist leidnud süüteo objektiivne ja subjektiivne koosseis ning puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud, prokurör palub Siim Kleberg nendes kuritegudes süüdi tunnistada. Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid Siim Klebergi käitumises ei ole tuvastatud, süüdistatava süü suurust mõjutavad prokuröri hinnangul eelkõige vägivalla intensiivsus ja korduvus, sellele vaatamata 2 1-21-3307 hindab prokurör Siim Klebergi süüd keskmisest väiksemaks. Prokurör arvestab karistusettepanekut tehes ka kannatanu sooviga, et Siim Kleberg pöörduks nõustaja poole ja läbiks enesekontrolli koolituse ning palub Siim Klebergile süüdi mõista KarS § 120 lg 1 järgi ning mõista karistuseks kolm kuud vangistust; süüdi mõista KarS §121 lg 2 p 2 ja 3 järgi ning mõista karistuseks üks aasta vangistust; KarS § 63 lg 2 ja 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning mõista liitkaristuseks üks aasta vangistust. KarS 74 lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult tingimisi kohaldamata, kui Siim Kleberg ei pane kaheaastasel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustust. Kars 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Siim Klebergi osalema sotsiaalprogrammis. Pärnu Maakohtu 06.05.2021 määrusega kohaldatud ajutine lähenemiskeeld jätta jõusse kogu kohtumenetluse ajaks. Kannatanu LK poolt esitatud tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes, summas 5000 eurot, palub prokurör rahuldada ning kohtul hüvitis mõistlikus summas välja mõista, kuna kohtulikul uurimisel on saanud kinnitust, et kõik need sündmused, koos oma tagajärgedega on mõjunud kannatanu elukorraldusele negatiivselt ning mõjutanud ka tema tervislikku seisundit.
5. Kannatanu jättis karistuse ja tsiviilhagi kohtu otsustada.
6. Kaitsja ei nõustu Siim Klebergile esitatud süüdistuses tehtud etteheidetega ja vaidleb süüdistusele vastu kogu ulatuses. Kaitsja leiab, et süüdistus tervikuna on alusetu, Siim Klebergi tegevuses puuduvad nii objektiivne kui ka subjektiivne teokoosseis ning kuritegude toimepanemine ei ole tõendatud. Siim Kleberg tuleb esitatud süüdistustes õigeks mõista. Kaitsja hinnangul oli 20.12.2020 paiku sisuliselt ja tegelikult lõppenud LK ja Siim Klebergi lähisuhe ning abieluline kooselu. Tõenditest nähtuvalt (süüdistatava ütlused ja sotsiaalmeedia suhtus, s.o väljavõtted Siim Klebergi ja LK omavahelisest SMS suhtlusest ja väljavõtted nende omavahelisest suhtlusest Facebook Messengeri keskkonnas) soovib LK süüdistatavale kättemaksu lahutuse eest, soovitud varakogumite mittesaamise eest lahutuse käigus ja selle eest, et Siim Kleberg hakkas kooselu sisulisel lõppemisel suhtlema teise naisega. Kaitsja hinnangul on kannatanu põhimure siiski olmeline toimetulek pärast lahutust, mitte asjaolu, nagu oleks süüdistatav teda löönud. LK tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes, summas 5000 eurot, Siim Kleberg omaks ei võta. Õigeksmõistva otsuse korral tuleb tsiviilhagi jätta läbi vaatamata, juhul, kui kohus teeb süüdimõistva otsuse, tuleb tsiviilhagi jätta rahuldamata.
7. Siim Kleberg ütles oma viimses sõnas, et see oli konkreetselt kättemaks. Ta ei võta omaks neid asju, mida ta teinud ei ole. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
8. Siim Kleberg ennast talle inkrimineeritud kuritegudes süüdi ei tunnistanud, ta võttis õigeks, et 30.12.2020 ja 17.01.2021 toimus konflikt kannatanuga. 30.12.2020 pani ta jala ette teda rünnanud kannatanule, mispeale kannatanu kukkus vastu lauda ning lõi käe ära. 17.01.2021 lükkas kannatanut õlast lahtise käega endast eemale, mispeale kannatanu kukkus lumehange. Kannatanu ütlused selle kohta, et süüdistatav teda nimetatud kuupäevadel jalga kõhtu lõi, samuti selle kohta, et süüdistatav kannatanut 17.01.2021 ähvardas ja rusikaga näkku lõi ning 09.01.2021 pükstega lõi, on valed. Siim Kleberg selgitas kohtus, et ta elas koos L 11 aastat, abielus olid
9. aasta augusti lõpust. Kogu aeg oli probleeme, rääkisid teineteisest mööda. Süüdistatav soovis lahutust, kannatanu ei olnud esialgu nõus. Oli kokkulepe, et Siim Kleberg otsib kannatanule Haapsalusse korteri, kannatanu oli esialgu nõus, paari päeva pärast juba ei tahtnud, et see on ubrik. Kannatanu nõudis palga edasi maksmist kuni nende ühine laps kooli lõpetab. Siim Kleberg läks saunamajja elama detsembri keskel, enne jõule, kuna tüli ja kisklemine ei lasknud magada. Elumajas käis WC-s, kohvi tegemas, söömas. Saunamajas oli kuni 18.01.2021, kui L lastega ära läks. L sai teada 3 1-21-3307 süüdistatava uuest suhtluspartnerist 2020 detsembri lõpus. Ta suhtus sellesse hüsteeriliselt, karjus, tagus, oli endast väljas. Siim Kleberg andis temale süüks arvatud kuritegude kohta järgmised ütlused. 30ndal detsembril vaatas ta toas telekat, L tuli, hakkas õiendama, rabas telefoni, jooksis kööki, tema läks järgi ja kiskus L käest telefoni ära ning hakkas toa poole tagasi minema. L tuli selja tagant, tema sai käte ja jalgadega igale poole, vastu selga ja õlga. Sai haiget, keeras ringi ja pani jala ette, kaitses ennast. L tuli inertsiga jala otsa ja kukkus ning lõi oma käe vastu lauda ära, süüdistatav hüppas juurde, võttis L sülle ja palus vabandust. Siim Kleberg ei ole ta kannatanut kunagi pükstega löönud. Tema jaoks on kummaline, kuidas sai L käsi pükstega lüües alt poolt siniseks minna, kui ta seisis lüües L selja taga. Tööpüksid milliseid Siim Kleberg kandis 9ndal jaanuaril olid täiesti tavalised, õhukesest riidest, püksirihma ei olnud. 17ndal jaanuaril läks Siim Kleberg patrulltalituse juhi MK Peipsile kalale. Kui ta koju jõudis nõudis L selgitusi selle kohta, kus ta käis ja mida tegi. L ei jätnud teda rahule, käis järgi. Süüdistatav tõi puukuurist puid ja läks kõrvalhoonesse tuld alla tegema, L tuli järgi. Süüdistatav oli ühel pool ust, kannatanu teisel pool, kumbki tõmbas ust enda poole. Süüdistataval olid ühes käes puud, teisega hoidis ust, lasi uksest lahti, lükkas lahtise käega kannatanut õlast eemale, et saaks ukse kinni tõmmata. Kannatanu kukkus selili lumehange, kaks meetrit uksest. Kannatanul oli seljas must, maani, paks talvejope. Süüdistaval olid jalas lahtiste paeltega matkasaapad. Samal õhtul, kui patrull kutsuti, helistas Siim Klebergile MK, kes on abipolitseinike koordinaator ja juht, ning nõudis aru, mis juhtus. Siim Kleberg selgitas. Vestlus toimus enne politsei tulekut. Peale seda, kui L avastas, et Siim Kleberg suhtleb teise naisega on ta teda löönud. Ühel korral, kui Siim Kleberg tuli laudast, lõi tulise vee kopsikuga vastu õlga. Mõni päev hiljem tuli lauda juurde järgi, haaras halu, lõi vastu õlga. L ütles, et võtab püstoli ja laseb Siim Klebergi maha, kuna ta suhtleb teise naisega. Samuti on ähvardanud ennast ära tappa, rekka alla sõita. Lahutamise vormistamisel tunnistas L, et tuli Siim Klebergile kallale. L on öelnud, et tegi politseisse kuriteoteate, kuna Siim Klebergil on teine naine, rikub ta politseikarjääri ära /tl 197209/
10. Kannatanu LK andis kohtuliku uurimise käigus järgmised ütlused. 17.01.2021 oli tema elukoht xxxxxx talus, xxxxxxx külas, xxxxxxxx vallas, oli seal elanud 2010 detsembrist alates. Elas seal Siimuga, kahe pojaga ja ühise tütrega. Pidasid koos lehmi, Siimu vastutada oli suurem osa, tema oli lihttööline ja sekretär-asjaajaja. Tema teha olid ka majapidamistööd. Tütart kasvatasid koos Siimuga, Siim osales ka kannatanu poegade kasvatamisel. Ka 17.01.2021 toimetasid koos, olid materiaalselt seotud ja majanduslikult teineteist toetavad, see tekitas kannatanus turvatunde. Siim hakkas saunamajas ööbima 2020 aasta detsembri lõpupoole, magas saunas aga muidu toimetasid koos, sõid ühist sööki, kasvatasid koos lapsi. Saunamajas jätkusid intiimsuhted kannatanu ja Siim Klebergi vahel. Kui Siim Kleberg
11. jaanuaril koju tagasi tuli, oli ta tige ja pahur. Kannatanu soovis temaga rääkida, sai löögi näkku, see riivas, tundis hetkelist valu. Jalahoop tabas kõhtu, kukkus lumehange. Tundis ehmatust, seljas oli talveparka, kannatanu ei saanud haiget. Haiglasse pöördumiseks vajadust ei olnud, silmnähtavaid vigastusi ei olnud. Siim Kleberg ähvardas, et kui kannatanu teda rahule ei jäta, lööb temal esihambad sisse. Kannatanu jaoks oli ähvardus tõsiseltvõetav ja tundus reaalsena. Pärast ähvardust järgnes löök näo suunas, löök oli sihilikult mööda löödud, ähvardav aga riivas. Kannatanu selgitas, et
12. -
13. jaanuaril käis Padisel tünnisaunas. Julges seal lähisugulastele öelda, et tema mehel on keegi 4 1-21-3307 teine. Tagasiteel, sõidu ajal lõi Siim Kleberg rooli tagant parema lahtise käega vastu kannatanu esihambaid. Kannatanu tõusis püsti, läks tuppa, helistas numbrile 112, kui Siim Kleberg sai helistamisest teada ähvardas, sõimas, karjus. Kui politsei tuli kuulasid nad kannatanu ära, ta kirjeldas, et tundis ennast peale lööki väga alandavalt, teda oli jälle kohutaval viisil alandatud. Kirjeldas politseile lööki näo piirkonnas. Kui politsei tuli, siis valuaistingut enam ei olnud, see riivamine ei olnud nii tugev, et kannatanu oleks saanud päriselt haige. Kui riive toimus siis oli valus. Kohapeal andis politsei võimaluse teha kaebus, kannatanu ei teinud seda, ei soovinud, kuna oli hirm selle ees kuhu see välja viib. Kannatanu soovis, et Siim paluks vabandust oma käitumise pärast, et ta vastutaks oma teo eest. 09.01.2021.a tegid tavapäraseid toiminguid, kannatanu läks pesuväel pesema, Siim oli kojas tööriided seljast ära võtnud ning lõi tööpükstega kannatanut selja tagant. Püksid tabasid paremat kätt. See oli umbes sama valus, kui kärbsepiitsaga. Jäi ajutine jälg, paar tundi oli punane. Kannatanu tegi sellest foto. Kannatanu kinnitab, et asitõendi vaatlusprotokollile /tl 60-61/ lisatud fototabelis olev foto nr 6 /tl 67/ on tema poolt tehtud peale seda, kui süüdistatav lõi teda pükstega. 30.12.2020.a oli Siim Kleberg kaminatoas diivanil telefonis, kannatanu tahtis temaga rääkida, süüdistatav ei teinud kannatanust välja, kannatanu võttis süüdistatava telefoni ja jooksis kööki. Siim Kleberg tuli järgi, võttis telefoni tagasi. Kannatanu järgnes mehele, togis teda mõlema käega vastu õlga, rüseles temaga, järgnes hoop kannatanule kõhtu, Siim Kleberg lõi sirge jalaga, kannatanu lendas vastu laua nurka. Kannatanu võis sellel ajal kaaluda vähem kui 46 kilo. Löök kõhtu ja kukkumine vastu lauda tekitas valu, kannatanu kukkus ja oigas. Siim võttis kannatanu põrandal kaissu, vabandas, et ta ei tea, kuidas nii läks. Hiljem ütles, et oleks ta veel vihasemana löönud, oleks ma läbi köögiakna lennanud. Kui kõhuvalu oli üle läinud, avastas, et käsi oli paistes ja sinine, nädal kindlasti. Sinikat nägid lapsed, kannatanu vanemad ja Siim Klebergi vanemad, kellega veetsid koos aastavahetuse. Kannatanu kinnitab, et asitõendi vaatlusprotokollile /tl 60-61/ lisatud fototabelis olevad fotod nr 2 ja nr 4 /tl 63-66 / on tema poolt pildistatud kohe pärast kukkumist ja järgmisel päeval. Politseisse ei pöördunud, kuna lootis, et Siim Kleberg suudab veel mõista, et tal on pere, kellest ta ilma jääb. Kui 17.01 politsei tuli, rääkis kannatanu ka varasemast löömisest ja näitas pilti /tl 117-137/
14. Teised, kaitsja taotlusel, kohtus üle kuulatud isikulised tõendiallikad ei ole süüdistuses kirjeldatud tegusid pealt näinud ning ei tea midagi sellest, mis Siim Klebergi ja LK vahel süüdistuses kirjeldatud ajal tegelikult toimus.
15. Siim Klebergi vanemad annavad ütlusi LK ja Siim Klebergi suhete ning nende elukorralduse kohta süüdistuses kirjeldatud ajal. AK ütluste kohaselt elas Siim saunamajas 2020 detsembrist, 20nda paiku, vahetult peale seda, kui L käis kurtmas, et pojal on suhted teisega. Ei ole näinud, et poeg lööks L, samuti ei näinud L aastavahetuse paiku sinikaid. /tl108-191/. AK ütluste kohaselt ööbis Siim eelmise aasta lõpu poole saunamajas. Ei ole näinud, et poeg lööks L, 31.12.2020 L käel sinikaid ei näinud. Kui kannatanu oli juba ära kolinud siis telefonist näitas, tunnistaja ei tea kus ta selle sai. / tl 191-193 /
16. 17.01.2021 väljakutsel reageerinud politseiametnikud annavad ütlusi väljakutsele reageerimise asjaolude kohta, samuti kohapeal toimunu kohta, mis on fikseeritud ka patrullpolitseiniku vormikaamera salvestisega. RK ütluste kohaselt said väljakutse, mille kohaselt mees tuli kallale, lõi käte-jalgadega, mees on abipolitseinik ja relv on kodus olemas. Kohapeal naisterahva näol või kehal vigastusi ei näinud. Tunnistaja täitis lähisuhtevägivalla infolehe, ei märkinud, et kannatanu tundis valu, kuna kannatanu ei maininud kordagi, et ta valu tundis. Tegi lahtrisse, kannatanul tervisekahjustused puuduvad, risti, kuna tema või paarimees 5 1-21-3307 vaatas kannatanu nägu taskulambiga ja ei tundunud, et kannatut oleks löödud. Kui tunnistaja kehakaamera oli välja lülitatud tundis LK muret, kas Siimul on nüüd politseikarjääril kriips peal. Kedagi kinni pidada ei olnud vaja, kuna Siim Kleberg oli rahulik, tüli tundus olevat vastastikune ning tunnistaja ei näinud, et Siim oleks L ohuks olnud. Seoses väljakutsega suhtles MK, kelle alla kuuluvad abipolitseinikud. MK, kes tundis Siimu isiklikult, ütles, et ei usu, et Siim läks L kallale. Ta teadis, et neil on lahutusprotsess käsil. See teadmine kohapeal toimunut ei mõjutanud. / tl 172-182 /. VV ütluste kohaselt oli tegemist lähisuhtevägivalla kutsega, mees lõi naist jalaga kõhtu ja peksis näkku. Kannatanul näos kindlasti vigastusi ei olnud, ta ise ütles ka, et vigastusi ei ole. Seda, mida kannatanu valust rääkis, tunnistaja ei mäleta Sündmus oli toimunud õues, maja ja kõrvalhoone vahel. Teel väljakutsele helistas MK, kes tegeleb abipolitseinikega, MK ütles, et Siim ei ole vägivaldne aga neil on lahutus käsil. See oli eelinfo, millega läksid sündmuskohale, kuid otsust kohapeal kriminaalmenetlust mitte alustada, see ei mõjutanud. /tl 182-188 /
17. Prokuröri hinnangul on kannatanu ütlused tervikuna usaldusväärsed, riimuvad teiste tõenditega, mistõttu ei ole nendes alust kahelda. Süüdistatava ütlused, mis on vastuolus kannatanu ütlusega, tuleb tõendikogumist välja jätta. Prokuröri esitas järgmised Siim Klebergi süüd tõendavad ja kannatanu ütlusi kinnitavad tõendid.
18. Lähisuhtevägivalla infolehest nähtub, et kannatanu teatas 17.01.2021 kell 20:53 korduvast füüsilisest ja vaimsest vägivallast. Kastike „tundis valu“ on tühi. Tervisekahjustused puuduvad, kannatanu kardab vägivalla kordumist. Sündmuskohal kasutati vormikaamerat. Lisainfo lahter on täitmata. / tl 25 /
19. LK kõnest juhtimiskeskusele selgub, et teda löödi jalaga ja rusikaga. Käega ja rusikaga näkku ning jalaga lükati tugeva hooga lumme, varem on ka teinud kannatanule kehavigastusi. Kuu aega tagasi ei näinud ka keegi, kuidas talle jalaga kõhtu pandi nii, et ta lendas ja lõi käe vastu köögilauda ära. LK on sellest fotosüüdistus, siis ta mõtles, et äkki ta muutub./ 11.02.2021 asitõendi vaatlusprotokoll tl 26- 27, salvestis pakendis nr 1 ümbrikus toimiku tagakaanel /
20. Patrullpolitseiniku vormikaamera salvestiselt nähtub järgmist. Politseipatrullile tuleb vastu Siim Kleberg, kes muuhulgas selgitab, et nädal aega tagasi oli toas sama lugu. Tuli temale käte ja jalgadega kallale, peksis, tagus. Tema lükkas eemale, hoidis kinni, lasi lahti, tuli uuesti. Tõesti, panigi jala ette. Siim Kleberg tõstab parema jala. Kinnitab, et ta ei löönud, pani jala ette ning tõstab jälle parema jala. Kuradima /LK/ kukkus selili, lõi käe vastu lauda ära, tegi pildi, käsi oli sinine ja tema on kuradima vägivaldne kogu aeg. Siim Kleberg kirjeldab LK käitumist, muuhulgas seda, et LK on olnud tema vastu vägivaldne. 05:02 minutil salvestise algusest kirjeldab LK toimunut järgmiselt. Tema soovis Siim Klebergiga asjad omavahel selgeks rääkida ja siis sai tuhh ja piuh. LK tõstab vasaku käe ja näitab lööki käega ja seejärel lööki jalaga. Siis oli kannatanu lumehanges. Patrullpolitseinik täpsustab, et ta ütles, et tõukas teid eemale või pani jala ette. LK näitab, kuidas Siim Kleberg teda jalaga lõi. Kannatanul kuskil vigastusi ei ole, ta juhib politseiametnike tähelepanu sellele, et sai rusikaga näo paremale küljele. Kannatanu viitab paremale põsele ja selgitab, et siit on veel natuke tunda. 06:16 minutil salvestuse algusest selgitab kannatanu, et kaks nädalat tagasi oli ka intsident, ta kirjeldab tüli tekkimise põhjust ning selgitab, et sai siin samas ukse all jalaga kõhtu, suure hooga kõhtu, käe suutis nii ära lüüa, et tekkisid kehavigastused, milles tal on ka pilt. 09:20 minutil salvestuse algusest siseneb Siim Kleberg ning jätkub vestlus tema ja kannatanu vahel ja teineteise süüdistamine ja etteheidete tegemine. 15:57 minutil salvestuse algusest vaidlevad väljakutse aluseks olnud sündmusega seoses. Siim Kleberg selgitab: „Tõmbasin ukse enda järelt kinni, et aitab, sa tuled järgi ja lased edasi. Ja ma 6 1-21-3307 lükkasin su sealt ukse vahelt ära.“ LK täpsustab, et tõukasid mu hange. Siim Kleberg kinnitab, et tõukasingi. LK täpsustab, et jalaga, et jalaga tõukasid ning näitab taaskord jalaga tõukamist. 21:41 salvestuse algusest vastab LK ta kannatanule kallale tuli, sest see ei ole mehelik käitumine. Tuleb armukese juurest ja klohmib teda. Kannatanu küsis Siim Klebergilt, kas see, mis ukse vahel toimus, oli normaalne. Süüdistatav vastas, et tõukasin su eemale. Kannatanu täpsustab, jalaga, ning süüdistatav vastab, et jalaga, millega iganes, tõukas jah kannatanu eemale. Seejärel kannatanu ütleb, et rusikaga andsid ka ja näitab rusikaga lööki. LK lisab, et süüdistatav ütles ka seda, et lööb kannatanu klahvid segi, sest tema oli need esihambad talle suhu ostnud ja siis riivas kannatanut siit. Kannatanu riivab rusikas käega paremat põske. Jätkub teineteisele etteheide tegemine. LK kordab Siim Klebergi ähvardust klahvid segi lüüa ning selgitab, et on kogu aeg kartnud esihammastest ilma jääda, see on tema jaoks hirm, kuna lapsepõlves murdis esihammaste luud. Siim maksis hammaste ravi kinni. LK ütleb, et Siim Kleberg on teda ka varem ähvardanud /11.02.2021 asitõendi vaatlusprotokoll tl 28- 35, salvestis pakendis nr 1 ümbrikus toimiku tagakaanel /
21. Prokurör taotles 16.03.2021 ütluste ja olustiku seostamise protokolli /tl 39-53, salvestised pakendites nr 3 ja 4 ümbrikus toimiku tagakaanel/ avaldamist täies mahus, s.h kannatanu ütluste uurimist, kuna kannatanu andis oma ütlused ristküsitluse käigus ning neis vastuolusid ei olnud. Kaitsja leiab, et tõendi hindamisel tuleb lähtuda menetlustoimingu käigus tehtud videosalvestistest, juhtides tähelepanu ekraanipildi nr 6 /tl 44 / all olevale tekstile, milles ei ole kirjeldatud kõike, mis videos kajastub. Ütluste ja olustiku seostamise käigus selgitatakse ja täpsustatakse kannatanuga tema suhtes 30.12.2020, 09.01.2021 ja 17.01.2021 vägivalla kasutamist ning kannatanu ja süüdistatava paiknemist teo toimepanemise ajal. Kannatanu näitab, kus ja kuidas sündmused aset leidsid ning kuhu ta kukkus. 30.12.2020 toimunut kirjeldades selgitas kannatanu, millest konflikt tema ja Siim Klebergi vahel alguse sai, seda kuidas ta haaras süüdistava käest telefoni ja jooksis ära. Kannatanu selgitas, et pärast seda, kui ta oli süüdistavale tema telefoni tagastanud oli ta endast väljas, oli kähmlus ja kannatanu andis ka süüdistatavale vastu. Salvestiselt /pakend nr 4 / on näha, kuidas kannatanu vehib kätega (04:36 kuni 04:41), ilmestades seda, kuidas ta süüdistavale vastu andis. Siis ühel hetkel kannatanu lihtsalt lendas. Seejärel näitab kannatanu, kuhu ja kuidas ta kukkus peale seda, kui sai jalaga kõhtu ning seda, kuidas ja kuhu ta oma käe ära lõi. Samuti selgitab kannatanu, et tal oli kõht valus, ta oli kägaras ja kirjeldab kuidas süüdistatav käitus peale toimunut. Seda, et käsi on valus märkas kannatanu hiljem / tl 44-46 /. Sündmuskohal tuvastati, et koht kuhu kannatanu kukkus asub kohast kus kannatanu enne kukkumist seisis orienteeruvalt kuni 2 meetri kaugusel /ekraanipilt nr 21, tl 52/. Kannatanu näitab /tl 47-49/ kus tema ja süüdistatav seisid, kui süüdistatav kannatanut 09.01.2021 laudapükstega lõi. Kannatanu selgitab, et nähvas süüdistavale midagi, kuna oli omadega läbi. Siis selja tagant tulid püksid vastu kannatanu kätt. Kannatanu leiab kõrval olevast ruumist tumbast paari pükse, näitab neid kaugelt ning kinnitab, et need on samad püksid, millega süüdistatav teda lõi. / ekraanipildid nr 12 - nr 16 / Kannatanu kirjeldab / tl 49-50/ 17.01.2021 toimunut ning näitab ette, kuidas Siim Kleberg ütles talle, et jäta mind rahule ja tõukas teda. Kui kannatanu soovis asjad selgeks rääkida, ütles süüdistava, et jäta mind rahule ning kannatanu teeb vasaku käega löömise liigutuse ja vasaku jalaga löömise / tõukamise liigutuse /ekraanipildid nr 18 ja nr 19/ seejärel näitab kannatanu kuhu lumehange ta kukkus. Sündmuskohal tuvastati, et see koht asub kohast, kus kannatanu enne kukkumist seisis orienteeruvalt 1, 5 kuni 2 meetri kaugusel /ekraanipilt nr 22, tl 52-53/ 7 1-21-3307
22. Kannatanu LK poolt 04.02.2021 edastatud fotodelt /tl 54-59/, nähtuvad kehavigastused, mis tekkisid 30.12.2020 ja 09.01.2021 toimepandud vägivallategude tagajärjel. 08.04.2021 asitõendi vaatlusprotokollis /tl 60-89, salvestis pakendis nr 3 ümbrikus toimiku tagakaanel/ on vaadeldud LK poolt 04.02.2021 e-posti aadressile marika.liv@politsei.ee edastatud eelviidatud fotosid. Vaatlusprotokolli kohaselt on foto nr 2 faili nimes on kuupäev 31.12.2020 (20201231…), foto nr 4 faili nimes on kuupäev 30.12.2020 (20201231…) ja foto nr 6, faili nimes on kuupäev 09.01.2021 (20210109…).
23. Fotod vestlustest Siim Klebergi ja LK vahel 11.02.2021, 31.03.2021, 05.04.2021 /tl 69-89/ iseloomustavad prokuröri hinnangul Siim Klebergi suhtumist kannatanusse, neist sõnumitest nähtub, et kannatanu on kõiges süüdi. 11.02.2021 annab Siim Kleberg teada, et oleneb, kuidas politseis vestlus läheb, kui tema kahjuks, võtab ära auto ja kannatanu ei saa peale laste raha midagi. Kannatanu vastab, et vägivalda ei õigusta miski, armukade oled ikka, ära lase mul siis minna, ole MEES ja tunnista. /foto nr 10/ Kannatanul tuleb auto oma asjadest tühjaks teha, süüdistatav tuleb autole järgi, tema heatahtlikkusel on piirid /foto nr 12/. Kannatanu on lubanud avalduse tagasi võtta / foto nr 14/. Vaieldakse motoorrattakinnaste, motoriiete üle, jagatakse suvilat, samuti vahetakse vastastikku solvanguid. Vaieldakse selle üle, kes keda pettis, süüdistatakse teineteist valetamises ja vägivaldsuses. /fotod nr 16, nr 17, nr 18, nr 19, nr 20, nr 22, nr 23, nr 24, nr 25, nr 26 /
24. Kaitsja esitas väljavõtted LK ja Siim Klebergi Facebooki ja SMS-suhtlustest /tl 146- 170/, mis kaitsja hinnangul aga tõendavad seda, et LK poolt süüdistuste esitamine oli kättemaks selle eest, et Siim Klebergil oli suhe teise naisega ja ta ei saanud lahutuse eest piisavalt hüvitist. Osaliselt kattuvad kaitsja poolt esitatud väljavõtted prokuröri poolt esitatud sõnumivahetusega. Kaitsja juhib tähelepanu järgmistele kannatanu poolt edastatud sõnumitele: 18.01.2021 kannatanu kahetseb, tahab avalduse tagasi võtta, kui mees vabandust palub; 19.01.2021 edastab kannatanu sõnumi, et läheb ja võtab süüdistuse tagasi, kuna armastab oma meest ja ei soovi halba/ tl 148 /; Kui isa vabandaks ja kutsuks pere koju oleks asi unustatud /tl 148 pöördel/. Ülejäänud sõnumid, millel kaitsja viitab, sisaldavad vastastikuseid solvanguid, s. h halvustavad kommentaarid Siim Klebergi uue kaaslase aadressil; Siim Klebergi etteheiteid kannatanule seoses politsei kutsumisega ja kriminaalmenetlusega; ühise lapse elukorraldusega seotud küsimusi; vastastikused varalised nõuded, s.h varalised nõudeid seoses lahutusega.
25. Kohus nõustub prokuröriga selles, et tema poolt esitatud väljavõtted sõnumivahetusest näitavad Siim Klebergi suhtumist kannatanusse, kuid samas näitab kaitsja poolt esitatud sõnumivahetus, mis, nagu juba eelpool märgitud, kattub osaliselt prokuröri poolt esitatuga, ka kannatanu suhtumist süüdistatavasse ehk nendevahelisi vaenulikke suhteid. Kohtu hinnangul on meelevaldne kaitsja seisukoht, et tema poolt esitatud väljavõtted tõendavad seda, et kannatanu süüdistab Siim Klebergit alusetult kättemaksuks petmise eest ning tema ütlused Siim Klebergi vastu on ajendatud sellest, et ta ei ole saanud soovitud varalist hüvitust. Kõnealused väljavõtted on kannatanu ja süüdistatava suhtlusest pärast süüdistuses kirjeldatud tegusid ning vastastikused solvangud ja süüdistused on kohtu hinnangul seotud käimasoleva lahutuse ja kriminaalmenetlusega.
26. 02.03.2021 asitõendi vaatlusprotokollis /tl 36-38, salvestis pakendis nr 2 ümbrikus toimiku tagakaanel/ vaadeldakse kannatanu poolt saadetud helifaile, millest on prokuröri hinnangul võimalik tuvastada Siim Klebergi suhtumine kannatanusse ning kannatanule märkuste tegemine seoses tema pöördumisega politseisse. Samuti seda, et ka Siim Klebergi ema on kannatanu vastu vaenulik ning kõik heidavad kannatanule ette, et ta julges pöörduda abi küsima. Kaitsja esitas Siim Klebergi poolt 08.04.2021 tehtud helisalvestise, millelt on kuulda LK poolt öeldu: "Tulid mulle kallale, kui kaitsesid ennast". /tl 146, lisatud 07.07.2021 kohtuistungi protokollile/.
27. Kõnealused helisalvestised on tehtud LK ja Siim Klebergi poolt ning tegemist on 8 1-21-3307 väljavõtetega, mis ei kajasta kogu vestlust, mis asjaosaliste vahel toimus, vaid seda, mida on LK ja Siim Kleberg on pidanud vajalikuks salvesta ning kohtumenetluse pooled oma positsiooni kindlustamiseks tõendina esitada. Seega ei ole tegemist usaldusväärsete tõenditega ning kohus jätab need tõendikogumist välja.
28. Eelnevast nähtub, et kõik kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitavad tõendid on kannatanu kesksed / kõne numbrile 112, patrullpolitseiniku rinnakaamera salvestis /, tuginevad kannatanu ütlustele / ütluste ja olustiku seostamine/, on tema poolt pildistatud / tervisekahjustusi tõendavad fotod /. Seega on kannatanu ütlused keskseks tõendiks Siim Klebergi süüküsimuse otsustamisel. 23.

§ 61

sätestab, et ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamisel nende kogumis tuleb erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetada omavahelisse konteksti, mille analüüsimise tulemusel saadud järeldustest tekib kohtu siseveendumus, mille alusel omistab kohus antud asjaoludel ühele tõendile suurema kaalu kui teisele. Järgnevalt annab kohus hinnangu uuritud tõenditele, kaaludes kõiki asjaolusid, mis räägivad nii süüteo toimepanemise poolt kui ka vastu, s.o hindab kannatanu ja süüdistatava ütlusi kogumis teiste tõenditega Siim Klebergile süüks arvatud kuritegude episoodide kaupa. LK ähvardamine ja kehaline väärkohtlemine Siim Klebergi poolt 17.01.2021

1. Süüdistuse kohaselt ähvardas Siim Kleberg kannatanut tervisekahjustuse tekitamisega öeldes, et lööb tal hambad välja. Sellega tekitas Siim Kleberg kannatanus reaalse hirmutunde oma tervise pärast, kuna oli varem tema suhtes vägivaldselt käitunud ning lõi ähvarduse järgselt kannatanut rusikaga, riivates tema nägu kõrva piirkonnas.
2. Kannatanu andis ristküsitluse käigus ütlused, mille kohaselt Siim Kleberg ähvardas, et kui kannatanu teda rahule ei jäta, lööb temal esihambad sisse. Kannatanu jaoks oli ähvardus tõsiseltvõetav ja tundus reaalsena, sest pärast ähvardust järgnes löök näo suunas, löök oli sihilikult mööda löödud, ähvardav aga riivas. Samuti oli Siim Kleberg varem löönud lahtise käega vastu kannatanu esihambaid, öeldes, et kannatanu ei jää muidu vait.
3. Prokurör taotles ütluste olustikuga seostamise protokolli avaldamist täies mahus, s.h kannatanu ütluste uurimist, kuna kannatanu andis oma ütlused ristküsitluse käigus ning neis vastuolusid ei olnud. Ütluste seostamisel kirjeldas kannatanu põhjalikult kõiki Siim Klebergile süüks arvatud vägivalla episoode ning kirjeldas vaba jutustuse vormis ka 17.01.2021 toimunut. Kannatanu juhatas menetleja sündmuskohale ning selgitas, millistel asjaoludel konflikt alguse sai ning seda, mida kannatanu ja süüdistatav teineteisele ütlesid. Kannatanu näitas, kuidas süüdistatav lõi vasaku käega ning jalaga ja kuhu ta kukkus. Lisaks rääkis kannatanu ka paar aastat tagasi toimunud sündmustest, kuid sellest, et süüdistatav oleks teda ennem rusikaga näo piirkonda löömist vägivallaga ähvardanud, kannatanu ei rääkinud.
4. Kannatanu poolt kriminaalmenetluse käigus antud ütlused väidetava vägivallaga ähvardamise kohta ei ole järjepidevad. Kohus peab siinkohal vajalikuks rõhutada, et kannatanu on ütluste seostamisel põhjalikult kirjeldanud kõiki Siim Klebergile süüks arvatud vägivalla episoode, lisaks rääkinud ka paar aastat tagasi toimunud sündmustest, kuid sellest, et süüdistatav oleks teda enne rusikaga näo piirkonda löömist vägivallaga ähvardanud, kannatanu ei rääkinud. Kannatanu kirjeldas toimunut ning selgitas, et kui ta soovis asjad selgeks rääkida, ütles süüdistatav, et jäta mind rahule, kannatanu tegi vasaku käega löömise liigutuse ja vasaku jalaga löömise liigutuse. Seejärel näitas kannatanu kuhu ta lumehange kukkus. Asjaolu, et kannatanu ütluste seostamisel olustikuga ei rääkinud ähvardamisest viitab kohtu hinnangul sellele, et Siim Kleberg ei ähvardanud kannatanut 17.01.2021 või ei tundunud see ähvardus kannatanule tõsiseltvõetav, mistõttu ei väärinud märkimist. 9 1-21-3307
5. Patrullpolitseiniku turvakaamera salvestiselt nähtub, et Siim Kleberg ütles ka seda, et lööb kannatanu klahvid segi, sest tema oli need esihambad talle suhu ostnud ja siis riivas kannatanu paremat põske. LK ütleb, et ta on seda ka varem öelnud. Selgitab, et tema jaoks on suur asi, kas tal on esihambad suus või ei ole, et see on tema jaoks hirm, ta on pool elu kartnud nendest ilma jääda, kuna lapsena murdis esihammaste luud. Kohtu hinnangul ei ole kannatanu poolt väljaöeldu piisav, et lugeda kahtlusteta tõendatuks süüdistatava poolt tema ähvardamine tervisekahjustuse tekitamisega. Kannatanu ei teavitanud ähvardusest väljakutsele saabunud politseiametnikke, vaid heitis seda ette Siim Klebergile, kui olid laskunud vaidlusesse toimunu üle. /patrullpolitseiniku vormikaamera salvestiselt 21:41 salvestuse algusest /
6. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul kahtlusteta tõendamist leidnud, et Siim Kleberg ähvardas LK 17.01.2021 vägivallaga ning kohus mõistab Siim Klebergi KarS § 120 lg 1 järgi õigeks.
7. Kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud ka süüdistatava poolt kannatanule KarS § 121 lg 1 objektiivse koosseisulise tunnusena hinnatava valu põhjustamine.
8. Süüdistuse kohaselt lõi Siim Kleberg kannatanut ühe korra vasaku rusikas käega näo paremale poolele, riivates viimase nägu kõrva juurest. Seejärel lõi jalaga kõhtu, mille tagajärjel kannatanu kukkus lumehange. Oma sellise tegevusega põhjustas Siim Kleberg kannatanule füüsilist valu. Prokuröri hinnangul vastab rusikas käega löök näo paremale poolele, mis nägu kõrva juurest riivates tekitas valu, KarS § 121 objektiivse koosseisu tunnusele ning tegemist on lõpule viidud kuriteoga.
9. Kannatanu ütlused selle kohta, et Siim Kleberg teda 17.01.2021 rusikaga parema põse piirkonda lõi on olnud järjepidevad ning kohtul puudub alus neis kahelda. Ristküsitluse käigus andis kannatanu järgmised ütlused. Siim oli õues, kannatanu soovis temaga rääkida, sai löögi näkku, see riivas, tundis hetkelist valu. Kui politsei tuli kuulasid nad kannatanu ära, ta selgitas, et tundis ennast väga alandatuna. Kirjeldas politseile lööki näo piirkonnas. Kui politsei tuli, siis valuaistingut enam ei olnud, see riivamine ei olnud nii tugev, et kannatanu oleks saanud päriselt haiget. Kui riive toimus siis oli valus. Ka ütluse ja olustiku seostamisel, kirjeldades 17.01.2021 toimunut näitab kannatanu ette, kuidas Siim Kleberg ütles talle, et jäta mind rahule ja tõukas teda. Kui kannatanu soovis asjad selgeks rääkida, ütles süüdistatav, et jäta mind rahule ning kannatanu teeb vasaku käega löömise liigutuse ja vasaku jalaga löömise liigutuse, mida on võimalik kirjeldada ka tõukamisena. Kannatanu poolt kriminaalmenetluse käigus antud ütlused riimuvad ka 17.01.2021 politsei rinnakaamera salvestusel fikseerituga. LK kirjeldades politseiametnikele toimunut, näitas lööki käega ja seejärel lööki/ tõukamist jalaga. Kannatanul kuskil vigastusi ei ole, kuid ta juhib politseiametnike tähelepanu sellele, et sai rusikaga näo paremale küljele. Kannatanu viitab paremale põsele ja selgitab, et siit on veel natuke tunda.
10. Valu organismi kaitsefunktsioonina on käsitatav kudede tegeliku või potentsiaalse kahjustamise või ülekoormatusega kaasneda võiva ebameeldiva aistingu ja tundeelamusena, mille ülesandeks on motiveerida ohtlikku olukorda lõpetama või vältima. Üldtuntud on asjaolu, et valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik tunneb valuna, on subjektiivne nähtus, mis on eri inimeste puhul erinev ja mis võib muu hulgas sõltuda ka näiteks vanusest, soost, psüühilisest seisundist ja muudest subjektiivset laadi asjaoludest. ( RKKKo nr 3-1-1-29-15 p 11.1 ). Asjaolu, et kannatanu kinnitab kehalise väärkohtlemise tagajärjel valu tundmist ei ole piisav lugemaks tuvastatuks valu tekitava kehalise väärkohtlemise objektiivset koosseisu. Kohtupraktikas valitseva arvamuse kohaselt tuleb sellele küsimusele tulenevalt valu subjektiivsusest vastata eitavalt. ( RKKKo nr 3-1-1-50-13, p-d 11 ja 12). Kui kannatanu kinnitab valu tundmist, siis tuleb täiendavalt hinnata, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena ka objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse 10 1-21-3307 kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb eitada ka valu tekitava kehalise väärkohtlemise objektiivse koosseisu olemasolu. ( RKKKo nr 3-1-1-29-15, p 11.3 ) Kui objektiivne kõrvalseisja ei pea valu täideviija teo tüüpiliseks tagajärjeks, ei või valu KarS § 121 koosseisupärase tagajärjena täideviijale omistada isegi juhul, kui süüdistatav oma teoga kannatanule valuaistingu põhjustas. Koosseisupärane tegu peab olema piisava intensiivsusega, tagajärge peab saama täideviijale objektiivselt omistada ning valu kui tagajärje põhjustamine peab tunduma reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale.
11. Kohtu hinnangul ei saa Siim Klebergi lööki rusikaga, mis riivas LK paremat põske kõrva juurest pidada kuriteona karistatavaks kehaliseks väärkohtlemiseks juba välise teopildi vähese intensiivsuse tõttu. LK ütlustest nähtuvalt põhjustas oli tegemist riivega, see põhjustas hetkelise valuaistingu ning ta ei saanud päriselt haiget. Seega ei saa Siim Klebergile inkrimineeritud tegu pidada sedavõrd intensiivseks, et selle tagajärjel tekkinud valu saaks lööjale objektiivselt omistada
12. Prokurör leiab, et kannatanut jalaga kõhtu lüües pani süüdistatav pani toime KarS §-s 121 kirjeldatud süüteo katse. Prokuröri hinnangul on löök jalaga kõhtu ilmselgelt tugevat valu tekitav, kuid kannatanul seljas olnud talveparka ja lumehange, kuhu kannatanu kukkus pärast jalalööki, tõttu jäi kannatanul valu tundmata.
13. Kohus eeltooduga ei nõustu ning leiab, et see tegemist on prokuröri oletusega, mis ei ole kohtulikul arutamisel uuritud tõenditega kinnitust leidnud. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et Siim Kleberg tõukas LK 17.01.2021 lumehange ning tõukas jalga, mitte käega nagu süüdistatav seda kirjeldas.
14. LK kirjeldas ristküsitlusel toimunut järgmiselt. Kui tema soovis Siim Klebergiga rääkida, sai löögi näkku, see riivas, tundis hetkelist valu. Jalahoop tabas kõhtu, kukkus lumehange. Tundis ehmatust, seljas oli talveparka, haiget ei saanud. Ütluste ja olustiku seostamisel kirjeldab toimunut ning näitab ette, kuidas Siim Kleberg ütles talle, et jäta mind rahule ja tõukas teda. Kui kannatanu soovis asjad selgeks rääkida, ütles süüdistava, et jäta mind rahule, kannatanu teeb vasaku käega löömise liigutuse ja vasaku jalaga liigutuse mida võib kirjeldada nii löömise kui ka tõukamisena, seejärel näitab kannatanu kuhu ta lumehange kukkus. Sündmuskohal tuvastati, et see koht asub kohast, kus kannatanu enne kukkumist seisis orienteeruvalt 1, 5 kuni 2 meetri kaugusel. Kannatanu kõnest juhtimiskeskusele selgub, et teda löödi jalaga ja rusikaga. Käega ja rusikaga näkku ning jalaga lükati tugeva hooga lumme. Patrullpolitsei rinnakaamera salvestuselt on jälgitav, kuidas 15:57 minutil salvestuse algusest vaidlevad Siim Kleberg ja LK väljakutse aluseks olnud sündmusega seoses. Siim Kleberg selgitab: „Tõmbasin ukse enda järelt kinni, et aitab, sa tuled järgi ja lased edasi. Ja ma lükkasin su sealt ukse vahelt ära. “ LK täpsustab, et tõukasid mu hange. Siim Kleberg kinnitab, et tõukasingi. LK täpsustab, et jalaga, et jalaga tõukasid ning teeb jalga liigutuse mida võib tõlgendada nii löömise, kui ka tõukamisena.
15. Eelnevast nähtub, et LK on toimunut erinevalt kirjeldanud. Sai jalahoobi kõhtu, kuid valu ei tundnud, sest seljas oli talveparka. Öelnud, et Siim Kleberg tõukas teda ning näidanud liigutust mida saab tõlgenda nii jalga löömisena kui ta tõukamisena. Öelnud, et teda lükati jalaga tugeva hooga lumme, samuti seda, et Siim Kleberg tõukas teda jalaga hange.
16. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et Siim Kleberg ei pannud toime KarS §-s 121 kirjeldatud süüteo katset, ta tõukas jalga kannatanu endast eemale, misjärel kannatanu kukkus lumehange. Puudub vähimgi alus arvata, et Siim Kleberg soovis kannatanule, teda jalaga tõugates, valu põhjustada. Siim Klebergi ütlustest, mida kinnitavad ka kannatanu ütlused, 11 1-21-3307 nähtub, et Siim Kleberg soovis, et kannatanu ta rahule jätkas ning tõukas ta eemale. Asjaolu, et kannatanu kukkus ca 1,5 kuni 2 meetri kaugusele lumehange ei sea seda kahtluse alla, sest ootamatu tõukamine võib põhjustada tasakaalu kaotuse, mille tagajärjel tõugatav taganeb ning kukub. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et tegemist oli libeda ajaga.
17. Kohus mõistab Siim Klebergi õigeks LK kehalises väärkohtlemises 17.01.2021 LK kehaline väärkohtlemine Siim Klebergi poolt 09.01.2021
18. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu ütlustes, et Siim Kleberg teda 09.01.2021 pükstega vastu paremat käsivart lõi. Tegemist ei ole tavapärase füüsilise vägivallaga nagu löömine või tõukamine ning kohtul puudub alus arvata, et kannatanu mõtles pükstega löömise välja, et Siim Klebergit alusetult süüstada. Kannatanu andis kohtuistungil ristküsitluse käigus ütlused kõnealuse vägivallaepisoodi kohta ning ta andis samasisulisi selgitusi ka ütluste seostamisel olustikuga, kus näitas ka Siim Klebergi tööpükse, millega viimane teda vastu käsivart lõi. Kohtu hinnangul on kannatanu järjepidevad ütlused usaldusväärsed, kuid kohus leiab, et tegemist ei ole vägivallateoga KarS § 121 mõttes.
19. Süüdistuse kohaselt tekitas Siim Kleberg kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse, hematoomi parema käe küünarliigesel. Prokurör esitas Siim Klebergi süüd kinnitava tõendina kannatanu poolt menetlejale 04.02.2021 edastatud foto /tl 55/. Asitõendi vaatlusprotokollis /tl 67-68, salvestis pakendis nr 3 ümbrikus toimiku tagakaanel/ on vaadeldud LK poolt 04.02.2021 e-posti aadressile marika.liv@politsei.ee edastatud fotot. Vaatlusprotokolli kohaselt on foto nr 6 faili nimes on kuupäev 09.01.2021 (20210109…). Eeltoodust nähtub, et LK on teinud foto 09.01.
20. Kohtul puudub alus kahelda selles, et foto on tehtud kannatanu poolt kuupäeval, mis on kajastud faili nimes. Fotolt nähtub prokuröri hinnangul kehavigastus, süüdistuse kohaselt hematoom, mis tekkis 09.01.2021 toimepandud vägivallateo tagajärjel.
21. Vabariigi Valitsuse
22. augusti
23. a määruse nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 1 lõike 2 kohaselt on tervisekahjustus osutatud määruse mõttes organismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse või nende füsioloogiliste funktsioonide häire, samuti haigus või muu patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise, psüühilise või muu teguri toimel. Meditsiinikirjanduse kohaselt on hematoom nahaalune verevalum, mis on tekkinud veresoone lõhkemise tagajärjel naha alla jooksnud verest. Üldteada on, et hematoom ei kao mõne tunni jooksul, see püsib mitu päeva, muutes aja jooksul oma värvi. Kui lähtuda kannatanu ütlustest, et pükstega löömisest tekkis punetus, mis kadus mõne tunniga, ei vasta süüdistuses etteheidetu kohtulikul arutamisel tuvastatuga ning Siim Klebergile ei saa ette heita kannatanule tervisekahjustuse tekitamist tema pükstega löömise tagajärjel.
24. Kohtu hinnangul ei ole ka kannatanu poolt tehtud foto järgi tõsikindlalt tuvastatav, et tegemist on pükstega löömise tagajärjel tekkinud punetusega, mis kannatanu sõnul mõne tunni pärast kadus. Kõnealuselt fotolt on tõepoolest näha pruunikas-punakas laik käe küünarliigese siseküljel, kas tegemist on pelgalt punetusega või hoopis tekkinud verevalumiga, millele viitab laigu pruuniks värvus. Seega ei võimalda kohtule esitatud foto kahtlusteta väita, et kannatanul tekkis pükstega löömise tagajärjel käe küünarliigese siseküljele punetus, mis kadus mõne tunni pärast.
25. Kohtu hinnangul ei ole ka käesoleval juhul tõendamist leidnud süüdistatava poolt kannatanule KarS § 121 lg 1 objektiivse koosseisulise tunnusena hinnatava valu põhjustamine. Vaata ka otsuse punkt
26. Kannatanu kirjeldas valuaistingut „nagu kärbsepiitsaga oleks löödud“, kannatanu ei kirjeldanud valu püsivana, seega teeb kohus järelduse, et valuaisting oli hetkeline.
27. Kohtu hinnangul ei saa Siim Klebergi poolt LK löömist pükstega vastu kätt pidada kuriteona 12 1-21-3307 karistatavaks kehaliseks väärkohtlemiseks juba välise teopildi vähese intensiivsuse tõttu. Täiskasvanud naisele tavaliste õhukeste tööpükstega, millel ei ole rihma või muud tugevast materjalist detaili, mis löögi tagajärjel võiks tugeva valuaistingu põhjustada, vastu käsivart löömist ei saa pidada sedavõrd intensiivseks teoks, et selle tagajärjel tekkinud valu saaks lööjale objektiivselt omistada.
28. Kahtlemata oli Siim Klebergi poolt kannatanu pükstega löömine ebameeldiv ja alandav, kuid kokkuvõtvalt leiab kohus, et LK kehaline väärkohtlemine Siim Klebergi poolt 09.01.2021 ei olnud sedavõrd intensiivne, et selle tagajärjena valu põhjustamine tundub reaalne keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Seega puudub Siim Klebergi käitumises KarS § 121 järgi ettenähtud kuriteo objektiivne koosseis ning Siim Kleberg tuleb selles kuriteo episoodis õigeks mõista. LK kehaline väärkohtlemine Siim Klebergi poolt 30.12.2020
29. Siim Klebergile on esitatud süüditus selles, et tema lõi tekkinud tüli käigus jalaga LK kõhtu, mille tagajärjel kannatanu kukkus vastu köögilaua nurka. Siim Kleberg tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse, hematoomi vasakul käsivarrel.
30. Kannatanu poolt kohtus antud ütlustest nähtub, et pärast seda, kui süüdistatav tema käest telefoni tagasi võttis järgnes ta mehele, togis teda mõlema käega vastu õlga, rüseles temaga, järgnes hoop kannatanule kõhtu, Siim Kleberg lõi sirge jalaga, kannatanu lendas vastu laua nurka. Kannatanu võis sellel ajal kaaluda vähem kui 46 kilo. Löök kõhtu ja kukkumine vastu lauda tekitas valu, kannatanu kukkus. Ütluste ja olustiku seostamisel kirjeldab kannatanu 30.12.2020 toimunut, selgitades, et pärast seda kui ta oli süüdistavale tema telefoni tagastanud oli ta endast väljas, oli kähmlus ja kannatanu andis ka talle vastu. Salvestiselt on näha, kuidas kannatanu vehib kätega, ilmestamaks seda, kuidas ta süüdistatavale vastu andis. Seejärel näitab kannatanu, kuhu ja kuidas ta kukkus peale seda, kui sai jalaga kõhtu ning seda, kuidas ja kuhu ta oma käe ära lõi.
31. Prokurör esitas Siim Klebergi süüd kinnitava tõendina kannatanu LK poolt menetlejale 04.02.2021 edastatud fotod /tl 57, 59/. 08.04.2021 asitõendi vaatlusprotokollis /tl 60-89, salvestis pakendis nr 3 ümbrikus toimiku tagakaanel/ on vaadeldud LK poolt 04.02.2021 e-posti aadressile marika.liv@politsei.ee edastatud fotosid. Vaatlusprotokolli kohaselt on foto nr 2 faili nimes on kuupäev 31.12.2020 (20201231…), foto nr 4 faili nimes on kuupäev 30.12.2020 (20201231…). Kohtu hinnangul puudub alus kahelda selles, et fotod on tehtud kannatanu poolt ning nendel kuupäevadel, mis kajastatud faili nimes.
32. Kaitsja seadis oma kaitsekõnes kahtluse alla selle, et fotod nr 2 ja 4 on tehtud kannatanu mobiiltelefoniga selfie-režiimis (s.t telefoni esiküljel oleva kaameraga). See väide ei vasta kaitsja hinnangul tõele, sest selfie-režiimiga vasakust käest tehtud pilt ei näe välja selline nagu fotod nr 2 ja 4, sellisena näevad välja pildid, mis on tehtud selfie-režiimis paremast käest. Kuna fotod 2 ja 4 on tegelikult tehtud kannatanu paremast käest, siis ei saa need tõendada vigastuste tekkimist 30.12.2020 intsidendi järgselt, sest kannatanu väitis, et ta kukkus vastu lauda vasaku käega. Kaitsja rõhutab, et seda fakti, kuidas parem ja vasak käsi selfie-pildil välja näevad, saab igaüks kerge vaevaga oma telefoniga järele kontrollida. Kohus, olles selle fakti oma telefoniga järele kontrollinud, juhib kaitsja tähelepanu selle, et selfie-pildi näol on tegemist peegelpildiga ning kohtul puudub vähimgi alus kahelda, et fotod nr 2 ja nr 4 on kannatanu vasakust käest.
33. Siim Klebergi ütlustest nähtub, et 30ndal detsembril vaatas ta toas telekat, L tuli, hakkas õiendama, rabas telefoni, jooksis kööki, tema läks järgi ja kiskus L käest telefoni ära ning hakkas toa poole tagasi minema. L tuli selja tagant, tema sai käte ja jalgadega igale poole, vastu selga ja õlga. Ta sai haiget, keeras ringi ja pani jala ette, kaitses ennast. L tuli inertsiga jala otsa ja kukkus ning lõi oma käe vastu lauda ära. 13 1-21-3307
34. Kaitsja asus kaitsekõnes seisukohale, et Siim Kleberg tegutses hädakaitseseisundis, mistõttu tema tegu ei ole õigusvastane. Prokuröri hinnangul ei ole antud juhul alust rääkida kannatanu õigusvastasest ründest ning välistatud on hädakaitseõiguse tekkimine ründe tõttu, mis rikub küll mõnda sotsiaalset käitumisreeglit, kuid ei ole vastuolus õiguskorraga.
35. Hädakaitseseisund eeldab KarS § 28 lg 1 kohaselt kas vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet. Senises praktikas on asutud seisukohale, et hädakaitseseisundiga on tegemist ka enne ründe jõudmist katsestaadiumisse KarS § 25 tähenduses, s.o juba siis, kui kaitstavat individuaalõigushüve ähvardab reaalne oht vahetuks ründeks. Otsustamaks, kas ründaja käitumine annab aluse kartuseks, et järgneda võib vahetu rünne, tuleb igal üksikjuhul olukorda hinnata ja tuvastada, kas oht kaitsja õigushüvele oli olemas või mitte. Ründest tuleneva ohu hindamiseks kasutatakse nn objektiivse kõrvaltvaataja mõistet, mis tähendab, et olukorda püütakse hinnata selle informatsiooni järgi, mis oli kasutada konkreetses sündmuses osalejal. Kui selline "objektiivne kõrvalseisja" leiab, et õigushüve kahjustamine oli tõenäoline, siis tuleb asuda seisukohale, et ründe oht oli olemas. Seega ei eelda hädakaitseseisund veel mingi õiguse kahjustamist, vaid piisab sellest, kui on reaalne oht, et ründaja käitumine selleks kohe muutub või on muutumas ning kaitsetegevusega viivitamine tõstaks ebamõistlikult kahjuliku tagajärje saabumise riski.
36. Käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et Siim Klebergi ja LK vahel leidis aset konflik, mille algatas LK. Samuti on tõendamist leidnud, et LK ründas selja tagant Siim Klebergi. Kannatanu sõnade kohaselt oli rüselus, tema andis vastu. Ütluste ja olustiku seostamisel näitas ta kätega vehkides, kuidas ta Siim Klebergit selja tagant ründas. Siim Klebergi ütlustest nähtub, et tema sai käte ja jalgadega igale poole, vastu selga ja õlga ning ta sai haiget. Selles, kuidas LK Siim Klebergit ründas lähevad asjaosaliste ütlused küll lahku, kuid kohtule ei ole esitatud ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti, mis seaks kahtluse alla Siim Klebergi ütlused ründe iseloomu, selle intensiivsuse ning valu tundmise kohta. Samuti nähtub Siim Klebergi ütlustest, et peale seda, kui L avastas, et ta suhtleb teise naisega on kannatanu teda löönud. Ühel korral, kui Siim Kleberg tuli laudast, lõi tulise vee kopsikuga vastu õlga. Mõni päev hiljem tuli lauda juurde järgi, haaras halu, lõi vastu õlga. Kohtuliku arutamise käigus ei seatud süüdistatava ütlusi, selle kohta, et kannatanu on tema suhtes varem füüsilist vägivald kasutanud, kahtluse alla.
37. Kohus leiab, et eeltoodud informatsioonile tuginedes tuleb objektiivse kõrvalseisja hinnangul õigushüve kahjustamist jaatada, mistõttu oli ka Siim Klebergil varasemale kogemusele tuginedes alus arvata, et rünne jätkub ning esineb reaalne oht, et tema tervise kahjustamiseks, seega oli Siim Klebergi õigus rünnet tõrjuda.
38. Kohus leiab, et isegi juhul, kui Siim Kleberg lõi LK jalaga kõhu piirkonda ei ole alust rääkida ka hädakaitsepiiride ületamisest. Siim Klebergil oli alus karta, et esineb reaalne oht ründeks ning tema poolt valitud kaitsevahend vastas ründe ohtlikkusele ning oli sobiv selle tõrjumiseks.
39. Siim Kleberg tegutses kaitsetahtega, seda asjaolu kahtluse alla seadvaid tõsiselt võetavaid tõendeid pole kohtule esitatud. Hädakaitseseisundi ja sellele järgneva kaitsetegevuse ja kaitsetahte kahtluse alla seadmine üksnes põhjusel, et ründajaks oli Siim Klebergist väiksem ja kaalult kergem abikaasa ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et isegi juhul, kui peaks tekkima tõsiselt võetavaid kahtlusi, mis puudutavad nii hädakaitseseisundi esinemist kui ka sellele järgnevat kaitsetegevust, tuleb lähtuda

§ 7

lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo-põhimõttest ning need kahtlused tuleb tõlgendada õiguskorda kaitsvale isikule soodsamas suunas. / RKKKo nr 1-19-8038 p 33 /

1. KarS § 28 lg 1 sätestab, et tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult 14 1-21-3307 eesseisvat õigusvastast rünnet enda õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus Siim Klebergi õigeks LK kehalises väärkohtlemises 30.12.2020 ning täielikult õigeks KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi. Tsiviilhagi lahendamine
2. Kannatanu LK esitas 24.03.2021 kohtueelses menetluses tsiviilhagi, milles soovib, et temale hüvitatakse VÕS §1043 alusel õigusvastaselt tekitatud mittevaraline kahju summas 5000 eurot. Seoses Siim Klebergi õigeksmõistmisega jätab kohus tsiviilhagi läbi vaatamata. Ajutise lähenemiskeelu kohta otsuse tegemine
3. Kohus tühistab Pärnu maakohtu 06.05.2021 määrusega kohaldatud ajutise lähenemiskeelu. Kriminaalmenetluse kulud 63.

§ 175

lg 1 p-de 1 ja 4 järgi on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsjale määratud tasu ja valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu.

§ 181lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik.

Menetluskuluks on käesolevas kriminaalasjas kohtueelses menetluses määratud kaitsja töötasu summas 228 eurot /tl 98/ ja valitud kaitsja poolt osutatud õigusabi tasu 10 608 eurot / tl 210214/. Kuivõrd kohus mõistab Siim Klebergi õigeks tuleb

§ 181lg 1 alusel jätta menetluskulud riigi kanda.

Advokaat Tanel Kask esitas kohtule taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 10 608 eurot. Hinnates taotluses märgitud kaitsjatasu summa mõistlikkust leiab kohus, et kohtupraktika kohaselt on mõistlik tunnitasu suurus vahemikus 120-160 eurot koos käibemaksuga. Kohtu hinnangul on käesolev kriminaalasi seonduvalt kolmel päeval toimunud sündmuste osas esitatud süüdistusega keskmiselt keerukas ja - ajamahukas üldmenetluses lahendatud kriminaalasi, mille kohtuistungid toimusid kolmel päeval. Kaitsja palub hüvitada valitud kaitsjale makstud tasu 10 608 eurot (koos käibemaksuga). Taotlusele on lisatud advokaadibüroo arved nr 2164002, nr 2164003, nr 2164008. Taotluse ja sellele lisatud arvete kohaselt kulus õigusteenuse 55, 25 töötundi. /tl 210-214/. Kohus peab mõistlikuteks toiminguteks arvetel kajastatud töid, s.o suhtlus menetlejatega, kriminaalasja materjalidega tutvumine, kliendiga, asjatundjaga ja tunnistajatega kohtumine ning suhtlemine, taotluste koostamine, lähenemiskeelu istungiks ettevalmistus ja istungil osalemine, kaitseakti koostamine, kohtuistungiteks ettevalmistamine ja kohtuistungitel osalemine ning kohtuistungitele sõitmine (mis on arvestatud 50% tunnitasuga), kulunud aega kokku 55,25 tundi. Kohus leiab, et advokaadi tunnihind 160.- eurot on mõistlik. Arvestades kaitsja taotluses toodud asjaolusid ja kohtule esitatud arveid, leiab kohus, et kaitsja töömaht ja sellest tulenev kaitsjale makstud tasu on olnud vastavuses asja keerukusega ja spetsiifilisusega. Võttes arvesse kaitsja tunnitasu 160 eurot ja kulunud aega kokku 55,25 tundi, sh kohtuistungitele Tartust Raplasse ja tagasi transpordiks kulunud aega 13,5 tundi (millele lisandub käibemaks 20%), tuleb hüvitada Siim Klebergile tema poolt valitud kaitsjale makstud 10 608 eurot, sest kohus mõistab Siim Klebergi õigeks. Kohtueelses menetluses määratud kaitsjale määratud tasu summas 228 eurot /tl 98/ jääb riigi 15 1-21-3307 kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 16