Obsah (7)

§ 76§ 113§ 25§ 121§ 64§ 68§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. august 2022, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-20-1123 Kohtunik Olga Dorogan Kohtuistungi sekretär Ljubov Allikmäe Kohtuasi Viru Vangl

§ 76; Kr

MS § 426, § 383, § § 387 maakohus määras: Jätta Karli Põld elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Karli Põllule ning prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 30. juuli 2020 otsusega tunnistas Viru Maakohus K. Põllu süüdi

§ 113

lg 1 - § 25 lg 2 järgi ning mõistis talle karistuseks

§ 25lg 6 ja § 60 sätteid kohaldades 3 aastat vangistust.

K. Põld tunnistati maakohtu poolt süüdi ka

§ 121

lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel luges kohus kergema karistuse kaetuks raskema karistusega ning mõistis K. Põllule liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvestas kohus eelvangistuses viibitud aja 2.

juuni 2019 kuni

1. august 2019, s.o 2 kuud karistusaja hulka ning mõistis K. Põllu ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat ja 10 kuud vangistust. Kohtuotsus jõustus 04.01.
2. 1
3. Viru Vangla esitas 14.07.2022 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Karli Põllu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Karli Põllu tingimisi ennetähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Karli Põld tingimisi enne tähtaega vabastada elektroonilise valvega, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata isikule katseaeg ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toime panemise tõenäosusest käitumiskontroll kuni tema karistusaja lõpuni s.o. 15.12.
4. Karli Põllu võimaliku enne tähtaegse vabanemise korral elektroonilise valvega, kohustada teda täitma kohustusi:

§ 75

lg 2 p 2 – mitte tarvitada alkoholi;

§ 75

lg 2 p 4 - asuda tööle või võtta ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist;

§ 75

lg 2 p 8 - osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mis maandab uue kuriteo sooritamise riske sõltuvusainete, mõtlemise ja käitumise valdkonnas;

§ 75lg 2 p 9 - alluda elektroonilisele valvele 3 kuud.

1. 18.08.2022 esitas Karli Põld kohtule taotluse ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Ta palub vabastada teda vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Ta on läbinud ITK eesmärgid. Vangistuses ta töötab. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Vabaduses tal on töökoht ja perekond olemas. Sõltuvust ei ole. Praegu väärtustab ta vabadust ja seaduskuulekat elu. Ta kahetseb oma tegu siiralt. Tahab pühenduda tööle ja perele. Põld asub seisukohale, et käesolevaks ajaks on vangistuse täideviimise eesmärgid – kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine – täidetud ja puudub objektiivne vajadus jätkuvaks kinnipidamiseks vanglas. Põld palub anda talle võimaluse näidata, et ta suudab elada õiguskuulekat elu vabaduses. Ta on oma probleemidega sügavuti tegelenud ja endaga palju tööd teinud. Talle meeldib tööd teha ja olla kasulik. Ta ei soovi enam vanglasse sattuda.
2. 24.08.2022 kohtuistungil avaldas Karli Põld, et soovib ennetähtaegselt vabaneda. Ta on nõus alluma elektroonilisele valvele kolmeks kuuks. Vabaduses planeerib elada perekonnaga ja töötada. Usub, et probleeme ei teki. Tal on töökoht olemas. Hakkab töötama bussijuhina. Ta on nõus kohustusega mitte tarvitada alkoholi. Tal ei ole probleeme alkoholi liigtarvitamisega. Usub, et suudab mitte tarvitada alkoholi. Vanglas ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ ja vestluse alkoholi teemadel, ees on programmi „Viha juhtimine“ jätkutegevused. Varem ta juba oli kriminaalhoolduse all, mingeid probleeme ei olnud. Rahalisi kohustusi ei ole, vabanemisfondis on 2563 eurot. Vabaduses hakkab suhtlema kriminaalkorras karistamata inimestega.
3. Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta Karli Põllu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Karli Põllu tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja seisukohtadega ning kuulanud ära kohtuistungil süüdimõistetu leiab, et Karli Põld ei kuulu vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks
5. Karli Põld kannab karistust esimese astme kuriteo toimepanemise eest ning formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamise küsimuse arutamiseks tulenevad

§ 76lg 2 p-st 1.

Nimelt 2 tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

1. Käesolevaks ajaks on Karli Põld temale mõistetud karistusajast, 2 aastat 10 kuud vangistust, ära kandnud 1 aasta 6 kuud ja 15 päeva, mis on rohkem kui pool mõistetud karistusajast ning ta on nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtule esitatud Viru Vangla kinnipeetava iseloomustuse lisast nähtub ka see, et K. Põllu avaldatud elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja ka eluaseme omanik on andnud enda kirjaliku nõusoleku selleks. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
2. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-11-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks
3. Karistusseadustiku (

) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 11. Kriminaalkolleegium on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus aga õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. (Vt osundatud määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p-d 20-21.)

1. Kinnipeetaval on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, kuhu ennetähtaegse vabanemise korral saaks asuda elama ning mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Ennetähtaegsel vabanemisel elektroonilise valve alla soovib Karli Põld elama asuda aadressile xxx. Tegemist on ühetoalise korteriga, kus käesoleval ajal elab K. Põllu abikaasa J Põld, üksinda. Elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. J Põld on andnud suulise ja kirjaliku nõusoleku, Karli Põllu võimaliku elama asumise kohta antud aadressile, koos elektroonilise valve kohustusega. Kinnipeetaval on Eesti kodakondsus ning tal on kehtiv isikutõendav dokument kuni 16.03.
3. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-9106 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Karli Põllu käitumine vanglas oli seaduskuulekas, kuna tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohtu hinnangul väärib kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul tunnustust, kuid ainuüksi hea käitumine 3 kinnipidamisasutuses ei veena kohut piisavalt selles, et isik oleks teinud temale mõistetud karistusest endale vajalikud järeldused.
4. Positiivsena võib välja tuua, et Karli Põld osaleb oma täitmiskava täitmisel aktiivselt. Vangistuses on ta tööga hõivatud. Alates 19.07.2021 on ta töötanud majandustöödel koristajana. Alates 04.03.2022 töötab puidutsehhis abitöölisena. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Sotsiaalprogrammis oli kinnipeetav avatud ning töötas enamasti kaasa. Kinnipeetava sõnul oli programm pigem kinnistava toimega ning midagi uut ta teada ei saanud, kuna suudab enamustes konfliktsituatsioonides säilitada enesekontrolli ning kasutab ennast kehtestavat käitumisviisi. Läbiviija hinnangul on programmi läbiviimise põhjal isikul olemas oskused enesekontrolli säilitamiseks. Isik on ka motiveeritud lahendama konflikte vägivallata.
5. Omab väärtust ka see, et K. Põld suhtub haridusse ja enesetäiendamisse positiivselt. Tal on kutseharidus. Ta omandas traktoristmehaaniku eriala, keevitaja/elektriku/treiali eriala. Osales x x keevitajate täiendkursusel. K. Põllul on majanduslik toimetulekuoskus. Ta on ametlikult töötanud erinevates ettevõtetes Eestis ja Soomes. Enne vangistust töötas ettevõttes x bussijuhina. Vabanedes soovib ta tagasi tööle asuda ettevõttesse x AS. Telefonivestlusest x personalijuhiga selgus, et firma võtab üle Lääne-Virumaal tegutsenud ettevõtte x tegevuse. Personalijuhi sõnul ollakse nõus võtma tööle Karli Põldu ennetähtaegse vabanemise korral, kui vabanemise hetkel on pakkuda vaba töökohta. K. Põld suhtub töötegemisse positiivselt. K. Põllul puuduvad rahalised nõuded, vabanemisfondis on hoiustatud 1962 eurot. Kriminaalkorras karistatud tuttavaid suhtlusringkonnas ei ole. Viru Vangla Meditsiiniosakonna andmetel sõltuvusudiagnoosid puuduvad.
6. Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et Karli Põllul on käitumises ja enda kallal töötamises olemas positiivsed tulemused, K. Põld on järginud täitmiskava, vanglas on ta käitunud korrakohaselt, tema vabanemisjärgsed elutingimused on head, tal on olemas töökoht vabaduses ning ta on motiveeritud õppima ja töötama, tema puhul tuleb langetada siiski negatiivse ohuprognoosi, s.o uue kuriteo risk on kinnipeetava vabastamiseks liialt suur. K. Põllu puhul annavad alust rääkida kõrgendatud retsidiivsusriskist tema karistusandmed ning isikut iseloomustatavad andmed.
7. Vangla iseloomustuses märgitakse, et kinnipeetavat on seitsmel korral kriminaalkorras karistatud ning vangistust kannab ta kolmandat korda. Karistusregistri andmetel on Karli Põllul üks kehtiv kriminaalkaristus, mistõttu jätab kohus tähelepanuta Viru Vangla iseloomustuses mainitud varasemad arhiveeritud karistused. Nendel karistustel ei ole õiguslikku tähendust otsustamaks Karli Põllu vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamise põhjendatuse üle, mida kinnitab Riigikohtu ühemõtteline kohtupraktika selles küsimuses (Riigikohtu 07.02.2018 otsus kriminaalasjas nr 1-14-10087 p 27-36; lisaks ka lahendid 3-1-1-70-16 ja 3-1-1-12-17).
8. Nagu kohus eelnevalt märkis, on Karli Põllul üks kehtiv kriminaalkaristus - Viru Maakohtu 30.07.2020 otsusega on Karli Põld tunnistatud süüdi

§ 113

lg 1 - § 25 lg 2, § 121 lg 1 järgi ning karistatud

§ 25lg 6 ja § 60 sätete kohaldamisega 2-aastase 10-kuulise vangistusega.

Kohtuotsuse alusel ründas Karli Põld kannatanut noaga kaela piirkonda lüües ja tekitas sellega kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse. Samuti tungis ta kallale kannatanule ja lõi kannatanut rusikaga kaks korda vastu pead, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu. K. Põld on karistatud väga raske kuriteo, s.o tapmiskatse, toimepanemise eest. Sellise raske kuriteo toimepanemine tähendab, et K. Põllu retsidiivsusrisk peab olema ennetähtaegseks vabastamiseks väga madal. Kohus ei näe asjaolusid, mis annaksid aluse kindlalt väita, et isiku hoiakud on vangistuse ajal muutunud nii, et uue kuriteo toimepanemise risk on oluliselt vähenenud. Seda enam, et K. Põld ei tunnistanud oma süüd nii kohtuistungil kui ka karistuse kandmisel. 4 19. Uute kuritegude toimepanemist võib Karli Põllu puhul soodustada alkoholi tarvitamine, kuna ta pani kuriteo toime alkoholijoobes. Kuna K. Põld ise ei näe enda alkoholi tarvitamises probleemi ning ta ei ole läbinud vangistuses mingit sõltuvusteemalist programmi, kahtleb kohus, et isik suudab vabaduses tegelikult loobuda alkoholi tarvitamisest, suudab pidada vabaduses

ket eluviisi ning mitte toime panna uusi kuritegusid. Arusaadavalt kontrollitud keskkonnas alkoholist loobumine ning mittetarvitamine toimib, kuid vabaduses, kus kõik olemas ja saadaval, ei ole see olukord nii lihtne. Kohus leiab, et Karli Põllul alkoholi tarbimisega seotud riskid ei ole täielikult maandatud ja tagasilangus ei ole välistatud, mistõttu võib ta erinevate asjaolude kokkulangemisel naasta alkoholi tarvitamise juurde ning asjaolude kokkulangemisel võivad realiseeruda uued kuriteod.

1. Kinnipeetava Karli Põllu iseloomustusest nähtuvalt on ta vägivaldne ja impulsiivne. Ta lahendab probleeme mitte seaduskuulekalt. Alkoholijoobes olles on agressiivse käitumisega ja kasutab vägivalda. Probleemide lahendamise oskus on kesine. Isiku iseloomustatavatest andmetest nähtuvalt puudub kohtul veendumus, et Karli Põld suudab käituda vabaduses õiguskuulekalt ning uusi kuritegusid mitte toime panna. Märkimisväärne on see, et varasem viibimine vangistuses ei ole pannud K. Põllu mõtlema oma tegude tagajärgedele ning ei ole kutsunud esile muutust tema käitumises.
2. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud ei kaalu kohtu hinnangul üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohtul puudub kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg, käitumiskontrollile allutamine ning elektrooniline valve on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Ohuprognoos K. Põllu puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu Karli Põld tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata.

1. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Karli Põld ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör ja Viru vangla.
2. Tulenevalt eeltoodud põhjendustest jätab kohus süüdimõistetu Karli Põld vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. /digitaalselt allkirjastatud/ Olga Dorogan Kohtunik 5