← Eesti

2-20-113052/13

Obsah (14)§ 405§ 637§ 178§ 123§ 444§ 5§ 436§ 230§ 231§ 232§ 430§ 173§ 162§ 174

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-20-113052 (digitaalne menetlus) 13. juuli 2022, Narva Kohtuasi Tsiviilas

§ 405

lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei ole andnud luba otsuse edasikaebamiseks. Vastavalt

§ 637

lg-le 2¹ võetakse käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kui aga menetlusosaline leiab, et kohus otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit, on tal õigus kohtuotsust apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna Tsiviilasi nr 2-20-113052 apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178lg 1 ja 2).

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK 1.A G (avaldaja) esitas 02.04.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse MTÜ-lt Valiida (võlgnik) 12 euro saamiseks. Kohus tegi 14.04.2020 võlgnikule makseettepaneku. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 04.05.2020 määrusega maksekäsu kiirmenetlus ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

  1. Viru Maakohtule 24.08.
  2. a esitatud hagiavalduses nõuab A G (hageja) mõista MTÜ-lt Valiida (kostja) hageja kasuks välja võlg 12 eurot. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS
  3. Hageja nõue suurus on 12 eurot. Hagiavalduse kohaselt tuleneb kõne all olev nõue asjaolust, et suuliselt hageja hobuse pidamisteenuse üle peetud osapoolte läbirääkimistel teavitas kostja hagejat, et tuleb MTÜ-lt tellida MTÜ kujutisega särki ka. Särgi hind oli 12 eurot. Hageja kandis kostjale üle 13 eurot (1 euro hagejale hiljem tagasi kantud). Mõne nädala pärast teavitas kostja, et hobuse pidamisteenust ikkagi ei osuta. Et hageja hobuse pidamisteenuse leping jäi sõlmimata ja pidamisteenus osutamata ning särk on hagejale üle andmata ja hagejal pole enam seda vaja, siis hageja taotles särgi eest ülekantud raha tagasimaksmist. 12 eurot on hagejale jäänud tagastamata.
  4. Kostja ei ole hagiga nõus. Suulised lepingu sõlmimise läbirääkimised toimusid J R (kostja seaduslik esindaja) ja J K vahel. A G’il ei ole sellega pistmist, tema kontolt teostati vaid 13 euro suurune ülekanne särgi eest, ekslikult tasutud 1 euro on samale kontole tagastatud. Kostja selgitab särgi tellimuse asjus, et J R ja J K vahel sõlmiti veebruarikuus suuline leping, mille sisuks on see, et J K on soovinud tellida MTÜ Valiida tunnuslausega särki enda kasutamiseks. Suulise lepinguga jäi toode valmimise tähtaeg määramata. J K avaldas ilmselgelt soovi särgi tellimiseks ja kasutamiseks, oli valinud särgi suuruse. Lepingu sõlmimisel on läbi räägitud, et teenuse osutamine toimub trükikoja kaudu, särk saab valmis esimesel võimalusel ning kättesaamise viis on tulla ise järgi trükikotta. Lepingu pooled olid nõus tingimustega. 2

(5)Tsiviilasi nr 2-20-113052 Särgi hind on 12 eurot ning J K tegi ülekande summas 13 eurot MTÜ arvelduskontole A G’i arvelduskontolt. Ekslikult tasutud 1 euro on kantud samale kontole tagasi. J Kga suulise lepingu sõlmimise järel tegi MTÜ esindaja tellimuse särgi printimiseks X OÜ kaudu. 14.04.2020 trükikoda teavitas, et maailma pandeemia tõttu särgi tootmine hilineb, kuna sobiva suuruse särk asub Tšehhis ning piirid on suletud. J K sellest enda arvamust ei avaldanud. 29.04.2020 särk saabus Narva ning embleem oli särgile prinditud. Arvestades, et teenuse osutamine toimus aprilli lõpus, tellija ehk J K ei esitanud kirjalikku keeldumist tellimusest ega teavitanud sellest mingil teisel viisil ning ei võtnud enda särki siiamaani omal soovil. Kõiki asjaolusid arvestades on särgi valmimise hiljaksjäämine seonduv vääramatu jõuga ning teenuse osutamine taastati ja toode sai esimesel võimalusel valmis suisa Eestis kehtiva eriolukorra ajal. J K’t on hiljaksjäämisest informeeritud mõistlikul viisil ning ühemõtteliselt avaldas ta kättesaadavuse viisi kohta omapoolse nõusoleku lepingu sõlmimise ajal.
  1. Hageja leiab, et ta on hagis viidatud läbirääkimistesse puutuv isik ja just hageja on teinud kostjale ülekande isiklikult arvelduskontolt. Hageja on viidatud hobuse omanik, mida hageja saab kinnitada sellekohase dokumendiga. J K on hageja hobuse suhtes ratsutaja ja hobuse kasutaja. Läbirääkimistel suhtles J K kostjaga nagu hageja esindaja. Kostja oli kõnealustest asjaoludest teadlik. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et pooled on pidanud läbirääkimisi hagejale kuuluva hobuse pidamisteenuse üle. Hageja leiab, et kostja peab hagejale andma hagejalt õigusliku aluseta saadu VÕS § 1028 lg 1 järgi.
  2. Kohus korduvalt (dtl 55-59, 73-75) kutsus pooli mõistusele ja sõlmida kompromissi, kuid kompromissi ei õnnestunud.
  3. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 lg 1 p-le 9 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole (kuni 01.01.2022 kehtinud redaktsioon)/3500 eurole (alates 01.01.2022 kehtima hakanud redaktsioon) ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole (kuni 01.01.2022 kehtinud redaktsioon)/7000 eurole (alates 01.01.2022 kehtima hakanud redaktsioon). Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

§ 123

järgi tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Tulenevalt

§ 444

lg-st 2 kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

§ 405

lg 1 p 9 järgi lihtmenetluses hagi menetlemisel võib kohus teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kuna haginõue on varaline ja hagihind moodustab 12 eurot, teeb kohus vastavalt

§-dele 405 ja 444 otsust kirjeldava osata, põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 6. Vastavalt

§ 5

lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 3

(5)Tsiviilasi nr 2-20-113052

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

7. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud

§ 232

lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja seega rahuldatakse täies ulatuses.

  1. Pooled ei vaidle alljärgnevate asjaolude üle: - J R (kostja seaduslik esindaja) ja J K vahel toimusid läbirääkimised hobuse pidamisteenuse lepingu sõlmimise üle (dtl 44, tõlge dtl 45), kuid leping jäi sõlmimata; - läbirääkimiste ajal tellis kostja J K jaoks T-särgi kostja kujutisega (logoga) (dtl 46, 89); - hageja kandis kostjale 13 eurot (dtl 24) kostja kujutisega (logoga) T-särki eest; - kostja tagastas hagejale 1 euro (dtl 23); - kostja kandis 26.05.
  2. a hagejale 12 eurot (dtl 88); - ajaks, kui sai teada, et hobuse pidamisteenuse lepingu sõlmimist ei toimu, T-särk ei saabunud.
  3. Kohtu hinnangul tuleneb hageja nõude võlaõigusseaduse (VÕS) alusetu rikastumise sätetest. Vastavalt VÕS §-le 1027 isik peab käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg 1 järgi kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Läbirääkimised hobuse pidamisteenuse lepingu sõlmimise üle käisid J R (kostja seaduslik esindaja) ja J K vahel. Hageja kui hobuse omanik ja J. K sugulane, kandis raha 12 eurot J K jaoks T-särgi tellimiseks kostja kujutisega (logoga), mis oli tingimuseks hobuse pidamisteenuse saamiseks. T-särk ei tulnud lubatud ajaks. Ei tulnud T-särk ka ajaks, kui sai teada, et hobuse pidamisteenuse lepingu sõlmimist ei toimu. Kohus leiab, et hageja ja kostja vahel ei olnud õigusliku alust ülekande tegemiseks, mistõttu kostja on hageja arvelt alusetult rikastunud. Seega hageja nõude kostja poolt saadu tagastamiseks on põhjendatud. Kohus on seisukohal, et VÕS § 1028 lg-s 2 sätestatud nõuet välistavad eeldused käesoleval juhul puuduvad.
  4. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele.
  5. Kostja kandis 26.05.2022 hagejale tagasi 12 eurot (dtl 66, 88). Seega tänaseks päevaks on hageja nõude kostja poolt rahuldatud.
  6. Kõik menetlusosaliste poolsed kohtuotsuses käsitlemata jäänud väited ja esitatud tõendid hagi läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei evi ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. 4

(5)Tsiviilasi nr 2-20-113052 13. Kohus juhib poolte tähelepanu

§ 430

lg-s 1 sätestatud võimalusele lõpetada menetluse kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. MENETLUSKULUD

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagi rahuldati täies ulatuses, seeläbi on otsus tehtud kostja kahjuks ning üldjuhul hagimenetluse kulud

§ 162lg 1 järgi kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi lg 4 lubab erandina jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohtul on alati õigus kohaldada

§ 162lg 4 (vt nt Riigikohtu 4.

detsembri

  1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 18 ja Riigikohtu
  2. aprilli
  3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-411, p 10).

§ 162lg 4 kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus (vt nt Riigikohtu 27.

novembri 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-18531/37, p 20). Kohus leiab õiglaseks jätta hageja menetluskulud kostja kanda vaid osaliselt. Kostja on mittetulundusühing, mille eesmärgiks ei ole raha teenimine. Kohus arvestab ka sellega, et kostja püüdis leida hagejaga kompromissi, kuid see ei õnnestunud. Kostja kandis asja menetlemise käigus raha kostjale, millega rahuldas hagi. Samas arvestab kohus kostja käitumisega, nimelt kostjal oleks võimalik vähendada menetluskulude suurust siis, kui oleks hagejale maksekäsu kiirmenetluses nõutud summat tasutud, mis ei tingiks vajadust lahendada asja hagimenetluses. Arvestab kohus ka hageja seletusega ärakuulamisel (dtl 71) selle kohta, et kostja ei ole mitte füüsiline isik, vaid ettevõte ja peab vastutama oma tegude eest kui ta otsustas äri ajama hakata. Las kostja vastutab oma tegude eest. Sellest järeldab kohus, et hagi esitamise tegelikuks eesmärgiks oli mitte raha tagasi saamine vaid kostjale „kättemaks“. Eeltoodust kogumis lähtudes leiab kohus, et hageja menetluskulude täies ulatuses jätmine kostja kanda oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane, mistõttu jätab kohus kostja kanda 50% hageja põhjendatud menetluskuludest. Vastavalt

§ 174

lg 4 esimesele lausele kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Hageja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise lahendab kohus

§ 174lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.