← Eesti

1-20-7387/66

Obsah (4)§ 184§ 74§ 75§ 78

1-20-7387 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7. september 2022. a Tallinn Kriminaalasja number 1-20-7387 Kohtukoosseis Eesistuja Pavel Gontšarov

§ 184lg 2 p 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 15.

märtsi

  1. a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitajad Prokurör Asja arutamise viis süüdistatava kaitsja advokaat Andres Simson Raigo Aas Kirjalik menetlus Maris Uudelepp Ik: 48711172229, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, XXX, töökoht: XXX, elukoht: XXX. Tõkend: ei ole kohaldatud. Advokaat Andres Simson Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
  2. märtsi
  3. a kohtuotsus Maris Uudelepa (Uudelepp) suhtes muutmata ning süüdistatava kaitsja esitatud apellatsioon rahuldamata. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Harju Maakohtu 15.03.2022 otsusega tunnistati Maris Uudelepp süüdi

§ 184

lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõisteti temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jäeti Maris Uudelepale mõistetud ja ärakandmata vangistus, s.o tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat Maris Uudelepa suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Maris Uudelepp temale määratud 3 (kolm) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja mille jooksul peab Maris Uudelepp täitma

§ 75

lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all (Pärnu mnt 142, Tallinn, tel.: 6637076, e-post: harjukrho.info@just.ee).

§ 75

lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustati Maris Uudeleppa järgima katseajal kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 21 alusel määrati Maris Uudelepale käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte omada ega tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

§ 78

p 1 kohaselt arvestatakse Maris Uudelepale määratud 3 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 15.03.

  1. Maris Uudelepalt mõisteti KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3 ja 9; § 179 lg 1 p 1; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel välja: esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1635 (tuhat kuussada kolmkümmend viis) eurot; hääle ekspertiisi nr 20E-IF0004 teostamise kulust 862 (kaheksasada kuuskümmend kaks) eurost ¼ , s.o 215 (kakssada viisteist) eurot ja 50 (viiskümmend) senti; narkootilise aine ekspertiisi nr 20E-AN1447 teostamise kulust 588 (viissada kaheksakümmend kaheksa) eurost ¼ , s.o 147 (sada nelikümmend seitse) eurot; s.o kokku menetluskulu 1997 (tuhat üheksasada üheksakümmend seitse) eurot ja 50 (viiskümmend) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele.
  2. Maris Uudeleppa süüdistatakse selles, et tema käitles ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos Q ja C-ga ebaseaduslikult suures koguses (s.o koguses, mis tekitab narkojoobe vähemalt 10 isikule) narkootilist ainet kokaiini alates 01.07.2020.a kuni 26.10.2020.a Nii omandasid Q ja C vähemalt alates 01.07.2020.a kuni Q ja C kinnipidamiseni 26.10.2020.a Tallinnas XXX korteris ja kortermajas W-lt korduvalt suures koguses narkootilist ainet kokaiini kuni 2020.a septembrini hinnaga 65 eurot/gramm ja edaspidi hinnaga 69 eurot/gramm. Q ja C hoidsid kokaiini ühiselt ja kooskõlastatult Tallinnas aadressil XXX asuvas korteris ja XXX asuval pööningul. Omandatud kokaiini valdasid C ja Q ühiselt, eesmärgiga see ümber pakkida väiksemateks kogusteks ja edasi müüa kallima grammihinnaga kui oli soetushind. Kokaiini müüdi keskmiselt 20 eurot/grammi kohta kallimalt edasi. Q tegeles kokaiini edasimüügiga senituvastamata 2

(9)klientidele ning C abistas kokaiini pakendamisel. Samuti käitles kokaiini nendega ühiselt ja kooskõlastatult ka Maris Uudelepp, kes tegeles kokaiini edasimüümisega vastavalt Q korraldustele. Nii omandasid Q ja C W-lt 2020.a juulist kuni 2020.a 23.08.2020.a kokaiini vähemalt 800 grammi hinnaga 52 000 eurot (65 eurot/gramm), mida müüsid seejärel koos Maris Uudelepaga edasi. Samuti omandas Q ühiselt ja kooskõlastatult koos C-ga 10.10.2020.a ajavahemikul kell 12:45-12:57 Tallinnas XXX asuvas korteris W-lt vähemalt 300 grammi kokaiini hinnaga 20 700 eurot (69 eurot/gramm), mida müüsid koos Maris Uudelepaga edasi. Samuti omandasid Q ja C 26.10.2020.a ajavahemikul kell 11:19-11:31 Tallinnas XXX asuvas korteris W-lt suures koguses narkootilist ainet kokaiini 149,3 grammi (puhtal kujul 117 grammi, s.o ligikaudu 78,3 %) kokaiini hinnaga 10 350 eurot (69 eurot/gramm), mida plaanisid edasi müüa Maris Uudelepa kaasabil. Osa W poolt müüdud kokaiinist leiti ja võeti 26.10.2020.a Q ja C kasutuses oleva kortermajas, s.o Tallinnas XXX, pööningult: • valge pulber massiga 0,19 grammi, mis sisaldab 22% kokaiinhüdrokloriidi ehk 0,037 grammi kokaiini; • valge pulber massiga kokku 4,95 grammi, mis sisaldab 87% kokaiinhüdrokloriidi ehk 3,85 grammi kokaiini; • valge pulber massiga kokku 4,10 grammi, mis sisaldab 86% kokaiinhüdrokloriidi ehk 3,15 grammi kokaiini; • valge pulber massiga kokku 4,83 grammi, mis sisaldab 85% kokaiinhüdrokloriidi ehk 3,67 grammi kokaiini; • valge pulber massiga 2,41 grammi, mis sisaldab 38% kokaiinhüdrokloriidi ehk 0,82 grammi kokaiini. Kokku käitles Maris Uudelepp koos C ja Q-ga vähemalt 1249,3 grammi kokaiini, millest valdava osa müüsid edasi varalise kasu saamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kokaiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete esimesse nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kokaiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks puhtal kujul 0,65 grammist. Seega käitles Maris Uudelepp narkootilist ainet kokaiini koguses, millest saaks narkojoobe ligikaudu 15 049 inimest ((lähtudes, et tema poolt müüdud pulber sisaldas puhtal kujul keskmiselt 78,3 % kokaiini: 1259,3 (kogu kokaiini kogus) X 0,783 (kokaiini puhtustase):0,65 (kogus, millest saab narkojoobe 10 inimest) X 10= 15 049)). Seega süüdistatakse Maris Uudeleppa grupis (s.o ühiselt ja kooskõlastatult koos Q ja C-ga) suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises, so

§ 184lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

SÜÜDISTATAVA KAITSJA APELLATSIOON 3. Süüdistatava kaitsja vaidlustab Maris Uudeleppa süüdimõistva kohtuotsuse täies ulatuses ning palub Maris Uudelepp temale esitatud süüdistuses õigeks mõista ja Harju Maakohtu otsus tühistada. 3

(9)3.
  1. Kaitsja leiab, et süüdistus on üldsõnaline. Puudub selgus, kellele, mis asjaoludel ja kuidas Maris Uudelepp süüdistuse versiooni kohaselt kokaiini müüs. Sellise süüdistuse vastu tegelikult ei ole võimalik end kaitsta, pole võimalik esitada alibit ega esitada vastutõendeid. Juba ainuüksi seetõttu tuleb Maris Uudelepp talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kui toimub müümine, siis peab aset leidma ka ostmine, peaksid olema mingid viited raha liikumistele ja muule sellisele. Maris Uudelepale kui toimepanijale heidetaksegi tema käitumisaktina ette seda, et ta müüs narkootilist ainet edasi kellelegi. Süüdistuse pinnalt jääb selgusetuks sellise müümise kui aktiivse tegevuse mis tahes faktilised elulised asjaolud. Kaitsja on seisukohal, et Maris Uudelepale esitatud süüdistus ei vasta KrMS § 154 nõuetele, kuivõrd kokaiini müümise kui käitlemise vormi elulise avaldumisega seotud sündmuseid pole süüdistuses kirjeldatud. Samamoodi poleks ju võimalik esitada süüdistust nt teise isiku tapmises, jättes identifitseerimata tapetud isiku või nt riigisaladuse avalikustamise asjas jättes süüdistuses nimetamata konkreetse riigisaladuse. Kaitsja viitab Tallinna Ringkonnakohtu hiljutisele määrusele kohtuasjas nr 1-20-3224, kus käsitleti süüdistuses eluliste faktide avaldamise küsimust. Küsimus sellest, kas Maris Uudelepp tegeles või ei tegelenud kokaiini müümisega, on üksnes prokuröri järeldus, kuid see peaks olema sisustatud mingisuguste eluliste Maris Uudelepa käitumist sisustavate faktidega (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.08.2021 määruse nr 1-20-3224 p 12.1 ja 12.2). 3.
  2. Kuna süüdistatav ei ole andnud ütlusi, siis ei ole teada, kes on nendeks isikuteks, kes nendel salvestistel räägivad. Miks on just Maris Uudelepp selleks naisterahvaks, kelle hääl kõlab nendelt salvestistelt. Pelk väide, et tegemist on Maris Uudelepaga, on menetluslikult esile toodud, kuid tõendamiseseme asjaolude mõttes jäänud tõendamata. Mille alusel menetleja väidab, et see on just tema? Kuidas uurijadki seda üldse teavad? Saab põhimõtteliselt jaatada, et W käis seal. Aga see, kellega korteri elanikud C ja Q räägivad, ei ole millegipärast fikseeritud. Tõenduslik väärtus on kõigest see, et keegi rääkis kellegagi seal korteris. 3.
  3. Tõendid ei kinnita üheselt ja ümberlükkamatult, et Maris Uudelepp tegeles kokaiini edasimüümisega. Rakendada tuleb antud asjas KrMS § 7 lõikes 3 nimetatud reeglit, sest selline tõendikogum, nagu antud asjas kohtule esitatud on, võib samahästi kujuneda ka sellises olukorras, kus Maris Uudelepp ei müünud kokaiini teistele isikutele edasi. Süüdistus on esitatud kokaiini müümises. Ehk siis: kui ta võttis kokaiini üksnes enda tarbeks ja mitte ei müünud seda vaid nt lihtsalt tarvitas (või nt viskas selle minema), siis seda kohus siin menetluses tuvastada ei saa, sest seda, et Maris Uudelepp oleks kokaiini enda vahetusse valdusesse võtnud, ei ole süüdistuses ette heidetud ja tegelikult ei nähtu seda ka asjas kogutud tõenditest. Millegi müümine on teatavasti võimalik ka selliselt, et konkreetne ese või asi, mida müüakse, ei ole müüja kui tehingu subjekti vahetus valduses. Esitatud süüdistus ei anna selles osas mis tahes informatsiooni. Kaitsja on seisukohal, et need vestlused võivad tõendada seda, et mingi taoline arutelu võis aset leida seal korteris. Võib oletada, et oligi selline teoplaan. Aga karistatav ei ole mitte teoplaani kui sellise olemasolu vaid see, kui isik seda teoplaani ka realiseerib. Selle kohta, et teoplaani oleks realiseerima asutud – ehk siis et Maris Uudelepp olekski asunud kokaiini edasi müüma, selle kohta ei ole tõendeid kohtule esitatud. Vastupidi – Q märkmetest nähtuvad viiteid sellele, et Maris Uudelepp võttis kokaiini tarvitamiskoguste kaupa. Nt on seal viide, et võttis 1g. Samas ei ole piisavat põhjust teha järeldust süüdistuse põhjendatusest märkme alusel „Maris müüs 5g“. 4
(9)Kõnealune kirje ei ole mitte Maris Uudelepa ülestähendus, vaid see on hoopis Q oma. Maksimaalselt, mis see saab olla – see saab olla sisuliselt materiaalses tähenduses äärmisel juhul Q väide, et Maris Uudelepp müüs 5g. Maksimaalselt mida Q saab teada selle taustal – lähtuvalt elulise usutavuse kriteeriumist – võib ehk oletada, et Maris Uudelepp võis võtta 5g, aga seda, et ta reaalselt ja tegelikult päriselt ka kellelegi selle kokaiini edasi müüs, seda nende märkmete pinnalt järeldada ei saa. See saab olla see, maksimaalselt, milline mulje võis millestki Q-le jääda, aga see ei kinnita tõsikindlalt, et need sündmused just nii olid, et Maris Uudelepp seda kokaiini kellelegi edasi müüs. Prokurör ei ole esile toonud, mille alusel muud võimalused on tõsikindlalt ja ümberlükkamatult on välistatud. Otsus tuleb juba seetõttu langetada süüdistatava kasuks. 3.
  1. Kaitsja leiab, et vaid üks kaudne tõend ei ole piisav süüdimõistva otsuse langetamiseks. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-15-12 märkinud, et kaudsete tõenditega tõendamine eeldab juba põhimõtteliselt tõendite paljusust. Prokuratuur on jälitusprotokolli kaudsusest tingitud tõendamislüngad täitnud enda siseveendumusega, eksides PS §-s 22 ja KrMS §-s 7 sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõtte vastu (vt RKKK 3-1-1-28-12 p 8.1-9). Ei enne ega ka pärast jälitustoimingute teostamist aset leidnud sündmuste osas ei ole rohkem kui üks kaudne tõend. Kaudne just seepärast, et süüteosündmusele eelnevad ja järgnevad sündmused (märkmete tegemine, vestlus tulevasest teoplaanist) saavad konkreetse sündmuse kohta anda üksnes kaudset teavet. 3.
  2. Kokkuvõtteks leiab kaitsja, et Maris Uudelepp tuleb õigeks mõista. Ainus väide Maris Uudelepa kui eraldiseisva indiviidi käitumisest seisneb selles, et ta müüs kokaiini teistele inimestele. Sellise nn müügitegevuse kõik aspektid on jäetud avamata, mistõttu pole tegelikult süüdistataval võimalik end selle eest kaitsta. Ei ole teada, milles prokurör Maris Uudeleppa konkreetselt süüdistab, kellele, kuidas, kus kohas, millal ja mis asjaoludel (sh mille eest) seda kokaiini Maris Uudelepp edasi andis. Süüdistus müümises eeldab ka selle müümise mingite eluliste asjaolude kirjeldamist – see, et tegu oli müümisega, on vaid prokuröri järeldus, kuid sellega seonduvaid elulisi fakte pole toodud esile. Süüdi saab mõista inimest vaid siis, kui kohtule esitatud tõendite pinnalt pole võimalik jõuda muule kui üksnes süüdistust kinnitavale järeldusele. Tegelikkuses saab tõenditest teha järeldust vaid selles, et Q märkmete kohaselt on Maris Uudelepp saanud temalt pigem väikestes kogustes kokaiini. Kõik muu on ebakonkreetne ja ebaselge ega anna tunnistust reaalselt välismaailmas toimunu kohta. Samas ei anna ka märkmed alust jõuda ühesele ja ümberlükkamatule järeldusele sellest, et Maris Uudelepp realiseeris

§ 184koosseisulise alternatiivina kokaiini müümise.

Maris Uudeleppa puhul süüdimõistev kohtuotsus oleks ohtlik pretsedent, mille alusel võiks vabalt süüdi mõista ka nt iga suvalise prokuröri, kelle kohta peaks juhtuma mõnes suvalises märkmikus sisalduma märge, et just see prokurör võltsis mingit menetlusdokumenti. Kaitsja palub Maris Uudelepp talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. 3.6. Juhul kui ringkonnakohus apellatsiooni põhiväitega ei nõustu leiab kaitsja alternatiivselt, et Maris Uudelepa isikut arvestades ei ole põhjendatud käitumiskontrolli kohaldamine. Maris Uudelepp on varem karistamata ning tema suhtes ei ole vajadust tingimuslikku karistust kohaldada lisatingimustega. Tema varasem elukäik tõestab, et ta on võimeline elama ilma kriminaalhoolduseta. Hetkel puudub isegi alus arvata, et ta võiks tulevikus seadust rikkuda. Eeltoodust tulenevalt palub kaitsja tühistada Harju Maakohtu otsus kriminaalasjas nr 1-20-7387 ning Maris Uudelepp kas esitatud süüdistuses õigeks mõista või vabastada ta kriminaalhoolduskohustusest ning kohaldada tema suhtes lihtsalt tingimuslikku vangistust. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS 5

(9)
  1. 21.06.2022 võttis Tallinna Ringkonnakohus kriminaalasja lahendamiseks kirjalikus menetluses ning määras sisukohtade ja taotluste esitamise tähtajaks 24.08.
  2. Prokuratuur edastas kohtule omapoolsed seisukohad 29.08.
  3. Nähtuvalt digiümbrikust seisukohad on allkirjastatud 23.08, s.o enne Tallinna Ringkonnakohtu määratud seisukohtade esitamise tähtaega. Prokuratuuri kaaskirjast nähtub, et tehnilise tõrke tõttu edastati seisukohad alles 29.08.
  4. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  5. Kohtukolleegium peab eelkõige vajalikuks kujundada seisukoht seoses prokuratuuri apellatsioonivastuse hilinemisega. Prokuratuuri kaaskirjas väidetakse, et apellatsioonivastus edastati hilinemisega tehnilise rikke tõttu. Milles see tehniline rike täpsemalt seisnes, miks sai seda kõrvaldada kohtu poolt määratud tähtajast alles 5 päeva hiljem ning mis on väidetava tehnilise rikke esinemist tõendavad dokumendid, prokuratuuri kaaskirjast ei nähtu. Kohtukolleegium leiab, et prokuratuuri väide tehnilise rikke esinemisest on paljasõnaline ning prokuratuuri poolt esitatud apellatsioonivastus tuleb jätta tähelepanuta, kuna apellatsioonivastus on esitatud hilinenult.
  6. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide, süüdistatava kaitsja apellatsioonis toodud väidetega, leiab, et esitatud apellatsiooni argumendid kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna, sest maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus sissejuhatavalt märgib, et asenduskaitsja Andres Simson kordab oma apellatsioonis samu väiteid, mis süüdistatava kaitsja Silver Reinsaar on varem esitanud maakohtus kohtuvaidluste käigus (kohtutoimik lk 114-115). Kohtukõne teeside ning esitatud apellatsiooni tekst on praktiliselt identsed. Kohtukolleegium märgib, et selliselt ei sisalda esitatud apellatsioon ühtegi viidet maakohtu otsuses tehtud materiaalvõi menetlusõiguse normide rikkumisele, vaid üksnes näitab kaitsja mittenõustumist maakohtu otsusega.
  7. Esimese argumendina leiab kaitsja jätkuvalt, et M. Uudelepale esitatud süüdistus on liiga üldsõnaline, ei sisalda tähtust omavaid tõendamiseseme asjaolusid, seega ei ole võimalik süüdistatavat esitatud süüdistuse eest kaitsta ning palub M. Uudelepp õigeks mõista just süüdistuse puudulikkuse tõttu. Süüdistusest pole võimalik aru saada, millistel asjaoludel ning kellele süüdistatav kokaiini müüs. Kohtukolleegium sissejuhatavalt märgib, et isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks saavad olla vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära kohtuliku arutamise piirid. Kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. See tähendab eelkõige seda, et süüdistuses tuleb asjakohaselt välja tuua isikule süüksarvatava kuriteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud. Olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada. (Vt nt RKKKo-d 3-1-1-24-05, p 14; 3-1-1-84-12, p 10 ja RKKKm 3-1-1-80-13, p 7.2.1.) Süüdistusakti peamine funktsioon on teavitada süüdistatavat talle ette heidetava käitumise olulistest faktilistest asjaoludest ja etteheite õiguslikust sisust, tagades nii tema kaitseõiguse (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  8. märtsi
  9. a otsus nr 1-17-9941/80, p 8 ja
  10. veebruari
  11. a otsus nr 1-17-1327/52, p 13). Samas ei pea süüdistus sisaldama ega saagi sisaldada kõiki asjaolusid, millega isiku karistamise aluseks olevaid järeldusi põhjendada. Süüdistus on hüpotees, mille tõestamine või ümberlükkamine on kohtumenetluse ülesanne. Põhjendus selle kohta, miks loetakse mingi süüdistuses kirjeldatud faktiline asjaolu tõendatuks, peab sisalduma kohtuotsuses, mitte süüdistuses. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  12. novembri
  13. a otsus asjas nr 3-1-1-83-10, p 19.) Kohtukolleegium leiab, et maakohus ei ole otsuse tegemisel süüdistuse piiridest väljunud ega omistanud süüdistatavale süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi. 6
(9)

§ 184järgi on karistatav narkootilise aine suures koguses käitlemine.

Käitlemise all tuleb NPALS § 2 p 3 kohaselt mõista narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamist, valdamist, vahendamist, tarbimist, kasvatamist, korjamist, valmistamist, tootmist, töötlemist, pakkimist, säilitamist, hoidmist, laadimist, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamist, tasu eest või tasuta tarnimist kolmandale isikule. Kaitsja on põhjendamatult omistanud liiga suurt kaalu süüdistatava poolt „senituvastamata klientidele“ kokaiini müümise faktiliste asjaolude väidetavale ebaselgusele. Kuigi süüdistusest tulenevalt tõepoolest seisnes M. Uudelepa roll ainult kokaiini müümises, selle süüdistuse termini all tuleb NPALSi eelviidatud paragrahvi kohaselt mõista kokaiini tasu eest tarnimist või vahendamist kolmandatele isikutele. Selliselt kokkuvõtvalt süüdistuse hüpoteesi kohaselt müüs (tarnis või vahendas tasu eest) M. Uudelepp edasi ajavahemikul 01.07.2020.a kuni 26.10.2020.a ühiselt ning kooskõlastatult grupis Q ja C-ga viimaste poolt omandatud ning nende valduses olnud kokaiini suures koguses tuvastamata klientidele. Kohtukolleegium seejuures märgib, et

§ 184

süüteokoosseisu täitmiseks piisab ka vaid ühe käitlemiseks loetava osateo toimepanemisest. Narkootilise aine käitlemise koosseisu realiseerimiseks ei pea olema narkootiline aine süüdistatava omandis ega isegi tema valduses. Erinevalt kaitsjast leiab kohtukolleegium, et M. Uudelepale esitatud süüdistuse eest on võimalik end kaitsta – esitatud süüdistus on praegusel juhul piisav, tagamaks süüdistatavale ja tema kaitsjatele tõhus võimalus esitada soovi korral väiteid ning neid kinnitavaid tõendeid etteheidetavas teos süüteo koosseisu puudumise kohta. Märkimist aga väärib, et süüdistatav otsustas kasutada oma õigust ütluse andmisest keeldumiseks, seega valis passiivse kaitsepositsiooni, soovimata seega mingilgi määral süüdistusele aktiivselt vastu vaielda.

  1. Erinevalt kaitsjast ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt uuritud ning kogumis hinnatud tõendite põhjal on M. Uudelepale esitatud süüdistus täielikku tõendamist leidnud. Ekslik ning uuritud tõenditel mittepõhinev on kaitsja arvamus, et kriminaalasjas puudub usaldusväärne teave, et Tallinnas, XXX toimunud ning jälitustoimingu protokollis fikseeritud C, W ja Q vestluspartneriks on Maris Uudelepp. Kuna esitatud apellatsioonis kaitsja vähimalgi määral ei põhjendanud, miks ta ei nõustu maakohtu jälgitavate ning veenvate argumentidega selle kohta, et jälitustoimingu tegemise ajal 10.10.2020 kuni 27.10.2020 viibis korteris XXX ning rääkis teiste jälitustoimingu protokollis nimetatud isikutega just Maris Uudelepp, ei pea kohtukolleegium vajalikuks selles osas maakohtu põhjendusi korrata ning märgib järgmist. Maakohus on kogumis tõendite hindamisel õigesti asetanud need omavahelisse konteksti, kõrvutas M. Uudelepa kasutuses olnud telefoninumbri salajasel pealtkuulamisel saadud ainult temale teada infot narkootilise aine ümberpeitmisest objektiivsete sündmustega seoses korteri XXX läbiotsimisega, märkis asjakohaselt, et Q ja C pöörduvad korteris viibinud naisterahva poole kui Marise poole ning tuli ainuvõimalikule järeldusele, et korteris viibinud naisterahvas oli süüdistatav Maris Uudelepp.
  2. Esitatud apellatsioonis kaitsja leiab, et isegi kui asuda seisukohale, et Maris Uudelepp arutas XXX korteris C ja Q kokaiini müügiga seotud asjaolusid, siis see ei tähenda veel, et ta oli selleks ajaks ainet juba müünud. Narkootilise aine käitlemise ettevalmistamine ei ole aga karistatav. Kohtukolleegium kaitsja selliste argumentidega ei nõustu ning märgib, et maakohus on uuritud tõendikogumi põhjal jälgitavalt põhjendanud oma siseveendumuse tekkimise käiku, et M. Uudelepp mitte pelgalt ei planeerinud kokaiini müümist, vaid on seda juba suures koguses klientidele müünud. Nimelt jälitusprotokolli kohaselt on M. Uudelepp XXX toimunud vestluses kinnitanud, et tema tegeleb väiksemate koguste, üheste, müümisega ja nädalavahetuse jooksul tavaliselt suudab müüa 10 ühest, ehk 10 grammi – „Mina teen üheseid!, Ühestega saan mina jumala hästi hakkama! Mul läheb kindlasti nädalavahetusel mingi kümme ühest.“ Maakohus õigesti kõrvutas jälitusprotokollis fikseeritu läbiotsimise käigus leitud ning uuritud märkmelehtedel kajastatuga, kus on kirja pandud grammide kaupa, kellele, kui palju ja millise hinnaga ainet on müüdud, kellelt kui 7

(9)palju raha saadud, saadud koguste ja võlgade osas on tehtud vahekokkuvõtteid. Maakohus märkis asjakohaselt, et Marise nime järgi on märgitud pigem väiksemad kogused nii 1 grammi kui 5-20 grammi kaupa. Samas maakohus järeldas aga õigesti, et pealtkuulatud vestlustest ning viidatud märkmetest nähtub üheselt, et narkootilise aine käitlemisega tegeleti ühiselt ja kooskõlastatult, ainega varustas pidevalt W, Q tegeles koos C-ga aine edasi müümisega suuremates kogustes ning M. Uudelepp tegeles väiksemate koguste müümisega, st käitlemise rollid olid omavahel ära jaotatud. M. Uudelepa pealtkuulatud telefonivestlusest nähtub üheselt ka see, et kõik toimepanijad viibisid ühises inforuumis – M. Uudelepp oli teadlik, kus J. XXX aadressil narkootilist ainet hoiustati ja kui palju seda oli, kuivõrd 26.10.2020 läbiotsimisel ehk kõnele eelneval päeval, leiti muuhulgas sularaha ja valget pulbrilist ainet J. XXX pööningult. Vastuseks kaitsja argumendile, et M. Uudelepp võis ainet võtta vaid endale tarvitamiseks juhib kohtukolleegium tähelepanu maakohtu asjakohasele hinnangule, et üksikutel kordadel nähtub märkmetest seda, et Maris on võtnud ühe grammi kaupa endale tarvitamiseks ning sel juhul on 1 grammi hinnaks vaid nn omahind 65 eurot ja see on märgitud miinusega, müügihinnaks nn jaemüügis oli märkmete kohaselt aga 150 eurot. Kaitsja ei ole sellist maakohtu järeldust esitatud apellatsioonis eraldi vaidlustanud ning aluseid selle ümberhindamiseks ei leia ka ringkonnakohus. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja argumentatsiooniga, et Q poolt M. Uudelepa nimetamine oma märkmetes ei näita midagi muud, et see oli Q enda ettekujutus toimunust, mis ei pruugi aga vastata tõele, seega sellisel kaudsel tõendil ei saa süüdimõistev kohtuotsus põhineda. Kohtukolleegium märgib, et Q poolt Marise nimetamine kokaiini müünud ja endale tarvitamiseks võtnud isikuna pole kaugeltki ainus süüstav tõend. Ringkonnakohus sedastab, et võistlevas kohtumenetluses kehtib tõendite vaba hindamise põhimõte. KrMS § 61 lg 1, 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu, kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamisel tuleb neid asetada omavahelisse konteksti. Olukorras, kus uuritud tõenditega on üheselt kinnitust leidnud, et Q ja C käitlesid suures koguses narkootilist ainet kokaiini, mis oli läbiotsimise käigus leitud Q elukohast J. XXX ja XXX maja pööningult, arutasid juba toimunud kokaiini müümise asjaolusid M. Uudelepaga, mis riimub ka Q detailsete märkmetega kokaiini ning rahavoogude liikumiste kohta, puudub igasugune alus rääkida kõrvaldamata kahtlusest M. Uudelepa süüdiolekus, mida tuleks tõlgendada viimase kasuks. Kohtukolleegium lõpetuseks märgib, et Riigikohus on korduvalt toonitanud, et põhjendatud kahtluse tekkeks (sh ka KrMS § 7 lg 3 tähenduses) peab esinema tõsiselt võetav tõenduslik alus. Põhjendatud või kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad vähimadki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikus mõttes tähendab öeldu, et esitatud kaitsetees peab olema usutav ja haakuma olemuslikult kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu kõneleda ka isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. märtsi 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-8-10, p 8 ja 13. oktoobri 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-77-15, p-d 17‒19.) Käsilolevas kriminaalasjas valis süüdistatav passiivse kaitsepositsiooni, kus kaitseversioon sisuliselt puudub ning positsioon taandubki erinevate alternatiivsete kahtluste püstitamisele, mis on maakohtu otsuses veenvalt kummutatud ega moodusta sellise kvaliteediga süüdistusversiooniga konkureerivat versiooni, mis lubaks M. Uudelepa süüdiolekus kahelda. 10. Ringkonnakohus leiab, et M. Uudelepale esitatud süüdistus on üheselt tõendamist leidnud M. Uudelepp müüs kokaiini tuvastamata isikutele ehk käitles ühiselt ning kooskõlastatult koos Q ja C-ga kokku vähemalt 1249,3 grammi kokaiini (sisaldades keskmiselt kokaiini 78,3%), millisest kogusest oleks jätkunud ligikaudu 15 049 isikule narkootilise joobe tekitamiseks ja seega on tõendamist leidnud, et narkootilist ainet käideldi suures koguses. 8
(9)11. Esitatud apellatsioonis leiab kaitsja, et kohus ei ole põhjendanud, miks on vajalik süüdistatava karistusest vabastamisel allutada ta käitumiskontrollile

§ 74järgi, kuna M.

Uudelepp on varem karistamata ning tema suhtes ei ole vajadust tingimuslikku karistust kohaldada lisatingimustega. Kaitsja leiab, et süüdistatava varasem elukäik tõestab, et ta on võimeline elama ilma kriminaalhoolduseta. Kohtukolleegium märgib, et maakohtu poolt süüdistatavale mõistetud karistusliiki ega -määra esitatud apellatsioonis vaidlustatud ei ole. Kohtukolleegium kordab kohtupraktikas kinnistunud põhimõtet, et süüdistatava karistusest tingimuslik vabastamata jätmine on selline diskretsiooniotsus, mida kohus ei pea eraldi põhjendama. Piisab, kui kohtuotsuses on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid. (vt RKKKo 3-1-1-99-06, p 16 jj, samuti 3-1-1-40-04, p 8 ja 3-1-1-11-10, p 6.1 ning 3-1-1-18-11, p-d 8.1-8.2). Ringkonnakohus leiab kaitsjaga mittenõustuvalt, et antud juhul on maakohus aga veenvalt põhjendanud, miks ta leiab, et M. Uudelepale mõistetavat karistust on võimalik ja vajalik individualiseerida. Nimelt on maakohus leidnud, et kuivõrd on tegemist narkokuriteoga, mis on elustiili kuriteoks ja kus rünnatavaks õigushüveks on rahva tervis ning tuvastatud on ka omakasumotiiv, tuleb süüdistatav allutada käitumiskontrollile. Kuivõrd uuritud tõenditest ilmnes üheselt, et süüdistatav tarvitas ka ise käideldud narkootilist ainet, mis viitab süüdistataval esinevale sõltuvusprobleemile, pidas maakohus vajalikuks panna süüdistatavale

§ 75

lg 2 p 21 sätestatud kohustus mitte omada ega tarvitada käitumiskontrolli ajal narkootilisi või psühhotroopseid aineid, v.a arsti ettekirjutusel. Kohtukolleegiumil jääb vaid nõustuda eespool toodud maakohtu poolt põhjendatud süüdistatavale mõistetud karistuse individualiseerimise otsustusega ning sedastada, et maakohus pole süüdistatavale karistuse mõistmisel ega individualiseerimisel rikkunud ühtegi materiaal- või menetlusõiguse normi, mis oleks aluseks maakohtu otsuse tühistamiseks selles osas. 12. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS § 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 344-345 lg 1, 2 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 15.03.2022. a otsuse M. Uudelepa suhtes muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. Allkirjastatud digitaalselt 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.