← Eesti

2-21-7337/48

Obsah (5)§ 25§ 210§ 211§ 37§ 66

2-21-7337 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-21-7337 Otsuse tegemise aeg ja koht 23. september 2022, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi S. K. hagi V. K. vastu ühi

§ 25). Hageja on esitanud oma nõude ajal, mil varaühisuse lõpetamist sätestas 01.

juulil 2010.a jõustunud perekonnaseadus.

§ 210

lg 1 kohaselt laieneb see seadus üldjuhul kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud sama seaduse jõustumise hetkeks. Abikaasade varaliste suhete kohta täpsustab

§ 211erisättena, et enne 01.

juulit 2010.a sõlmitud abielude puhul kohaldatakse neile suhetele

  1. juulil 2010.a jõustunud perekonnaseadust, kui enne selle seaduse jõustumist sõlmitud abieluvaraleping ei näe ette teisiti. Alates kehtiva perekonnaseaduse jõustumisest tuleb poolte ühisvara jagada kehtiva seaduse kohaselt. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb jagada nii enne kui ka pärast selle seaduse jõustumist omandatud vara. Ühisvara koosseis, maksumus ja jagamine
  2. Vastavalt Perekonnaseaduse (

) § 35 lg 1 p 3 varaühisuse varasuhe lõpeb, kui abielu lahutatakse.

§ 37

lg 3 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisti. 21. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist ning kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi AÕS § 77 lg 1 järgi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult TsÜS § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine ning seega asendab kohtulahend, millega kaasomand lõpetatakse, kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta. Hageja on esitanud hagi ühisvara jagamise nõudes. Poolte abielu on lahutatud Viru Maakohtu 31.05.2021.a kohtuotsusega nr. xxx.

§ 66

p 2 kohaselt, abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. 31.05.2021 kohtuotsus on jõustunud 31.05.2021. 9 2-21-7337 AÕS § 77 lõigete 2-4 kohaselt võidakse asi jagada reaalosadeks, jätta abikaasade kaasomandisse, jätta asi ühele abikaasale ja välja mõista teisele rahaline hüvitis või müüa asi avalikul või abikaasade vahelisel enampakkumisel.

§ 37lg 1 kohaselt varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel.

  1. Osapoolte vahel ei ole vaidlust selles, et poolte ühisvara hulka kuulub alljärgnev vara: • Korteriomand asukohaga XXX, xxx; • Korteriomand asukohaga YYY, xxx; • ½ kinnistust asukohaga WWW, xxx (garaaž); • Sõiduauto Volkswagen Passat, reg.märgiga XXXXXX.
  2. Poolte vahel on vaidlus ülalnimetatud vara maksumuse, samuti kohustuse osas: • Korteriomand asukohaga XXX, xxx - hageja hinnangul on väärtus 11 500 eurot, kostja vastuhagis nõustus antud maksumusega; 30.03.2022 vastuhagi täpsustuse kohaselt on maksumus 13 500 eurot; 06.06.2022 arvamuse kohaselt 16 000 eurot; • Korteriomand asukohaga YYY, xxx - hageja hinnangul on väärtus 5 100 eurot, kostja vastuhagis nõustus antud maksumusega; 30.03.2022 vastuhagi täpsustuse kohaselt on maksumus 7 500 eurot; kostja 06.06.2022 arvamuse kohaselt 9 500 eurot; • ½ kinnistust asukohaga WWW, xxx (garaaž) - hageja hinnangul on väärtus 1 000 eurot, kostja vastuhagis nõustus antud maksumusega; 30.03.2022 vastuhagi täpsustuse kohaselt on maksumus 1 200 eurot; • Sõiduauto Volkswagen Passat, reg.märgiga XXXXXX hageja esialgse hinnangu kohaselt on väärtus 5 000 eurot, seejärel alandas hageja hinda (vastavalt Moller Auto Viru OÜ hinnangule) summani 2 300 eurot; kostja vastuhagis nõustus summaga 5 000 eurot; 30.03.2022 vastuhagi täpsustuse kohaselt on maksumus 7 000 eurot, 06.06.2022 arvamuse kohaselt 6 000 eurot. Poolte vahel on vaidlus 30.05.2017 Võlakirjast tuleneva kohustuse 9 000/9 500 euro osas – hageja seisukohalt on tegemist poolte ühiskohustusega, millest on tasutud 1 500 eurot; kostja seisukohalt on Võlakiri hilisemalt koostatud ja kohustus puudub. 04.05.2022 kohtuistungil andis kostja V. K. ütlusi, milles nõustus sellega, et hageja emalt võeti auto ostmiseks laenu summas 9 000 eurot, kuid võlakirja ei koostatud. Nimetatud summast on laenuandjale tagastatud ca 3 000 eurot, ülejäänud summa osas ütles hageja ema, et ei soovi seda tagasi ja see on kingitus neile (so summas 6 000 eurot). Seega tunnistas V. K. võlasuhte olemasolu tema, S. K. ja T. K. vahel. Hageja poolt märgitud ehete, summas 3 186 eurot osas märkis kostja, et nõuet ei tunnista, mingeid ehteid ei ole olnud.
  3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
  4. Kohus, tutvudes tsiviilasja materjalidega ja poolte poolt esitatud tõendite ja vastuväidetega vaidlusaluse vara osas, tuvastas: 25.
  5. Kuldehted summas 3 186 eurot. Kuigi hageja hagis viitab sellele, et jätab kostja V. K. omandisse kostja poolt temale kingitud kuldehted summas 3186 eurot, siis kostja antud nõuet ei tunnista. Kostja väitel ei ole talle teada, millistest ehetest hageja räägib. 10 2-21-7337 Lähtudes asjaolust, et nimetatud esemeid (ehteid) ei ole hagis ühisvarana märgitud, nende olemasolu ja maksumuse kohta ei ole esitatud mitte ühtegi tõendit, siis kohus ei anna hinnangut nimetatud ehetega seotud asjaolude osas. 25.
  6. 30.05.2017 Võlakiri summas 9 000 eurot Hageja väitel koostas tema ema võlakirja summas 9 000 eurot pärast nendele auto ostmiseks laenu andmist. 30.05.2017 Võlakirja kohaselt andis T. K. oma pojale S. K.le laenu summas 9 000 eurot (kd. 1, tl. 10, 14). Raha väljavõtmise kinnituseks esitas hageja panga kinnituse sularaha, summas 9 000 eurot, väljamakse kohta 29.05.2017 (kd. 1, tl 27). Samas, T. K. poolt kohtule 01.09.2021 antud kirjalikest ütlustest (esitatud kohtule 14.09.2021) nähtub, et
  7. aasta juuni lõpus oli tema poolt pangast välja võetud raha summas 9 500 eurot, mille ta andis V. K.le sõiduauto ostmiseks. Raha oli antud selle tagastamise tingimusega. Tema poeg S. K. andis võlakirja selle kohta, et tagastab talle raha. Raha talle tagastatud ei ole. (kd 1, tl. 160-161). Hageja ütluste kohaselt on ta tagastanud oma emale võlgnevusest 1 500 eurot. Hageja palub tunnistada võlakirjast tulenev võlgnevus hageja ja kostja ühiskohustuseks. Kostja (vastuhagis hageja) V. K. võlatunnistusest tulenevat nõuet ei tunnistanud, tema poolt kohtule esitatud vastuse kohaselt ei ole laenu võetud ega võlakirja koostatud. Pealegi on hageja telefonivestluses kinnitanud, et sõiduauto ei ole poolte ühisvara, vaid on hageja ema kingitus hagejale (telefonivestluse stenogramm kd. 2, tl. 191). 04.05.2022 kohtuistungil andis V. K. vande all ütlusi, et laenu võtmine hageja emalt T. K.lt toimus, laenu summa moodustas 9 000 eurot, kuid võlakirja ei koostatud. Hageja ja kostja tagastasid hageja emale laenust ca 3 000 eurot, ülejäänud summa (6 000 euro) kohta ütles hageja ema, et see on kingitus neile. (kd. 3, tl. 3-8). Seega, kuigi V. K. ei ole tunnistanud võlakirja olemasolu, on ta tunnistanud laenu võtmist/olemasolu. Kohus, tutvudes kohtule 30.05.2017 võlakirjaga seotud dokumentidega, tuvastas, et 30.05.2017 koostatud võlakiri on vastuolus laenuandja T. K. 01.09.2021 ütlustega, kuna ütluste kohaselt toimus laenu andmine
  8. aasta juuni lõpus ning summa moodustas mitte 9 000 eurot (nagu võlakirjas), vaid 9 500 eurot. Kuigi raha üleandmine toimus V.le, on võlakiri sõlmitud S.ga. 01.09.2021 ütluste kohaselt ei ole T. K.le laenust mitte midagi tagastatud, kuigi S. K. sõnade kohaselt on ta tagastanud 1 500 eurot, V. K. ütluste kohaselt tagastasid nad laenust ca 3 000 eurot. Nimetatud tõendeid kogumis hinnates on kohtul põhjendatud kahtlus, et 30.05.2017.a võlakiri on koostatud oluliselt hiljem, kui sellel märgitud kuupäev. Mis puudutab T. K. 01.09.2021 ütlusi, siis kohus möönab, et kuna tegemist on kõrges eas isikuga (tunnistuse andmisel hetkel 82-aastane), siis ei pruugi ta kõiki asjaolusid täpselt mäletada. Samas oleks ta ehk siiski pidanud mäletama seda, kas laenu on talle tagastatud või mitte, või et ta on selle raha eest ostetud sõiduauto kellelegi kinkinud. S. K. telefonikõnest nähtuvalt oli sõiduauto tema ema poolt kingitud talle, V. K. ütluste kohaselt oli see kingitud neile mõlemale (õigemini oli loobutud nõudest summas ca 6 000 eurot). Kohtule ei ole sõiduauto kinkimise kohta tõendeid esitatud (sh on ebaselge, kellele sõiduauto kingiti, kas ainult S.le või nii S.le kui V.le), seega leiab kohus, et sõiduauto kuulub mõlemale; sõiduauto ostmiseks võetud laenust/võlgnevusest on 3 000 eurot tagastatud (hageja väitel tagastas ta 1 500 eurot, seega on ka kostja tagastanud 1 500 eurot) ning tagastamata summa 6 000 eurot on T. K. poolt neile kingitud. Hageja ei ole antud asjaolusid ümber lükanud, tema poolt esitatud tõendid ei ole eelpool toodud põhjendustel usaldusväärsed, V. K. on ütlused andnud vande all, seega lähtub kohus võlakirjaga/võetud laenuga seotud tõendite hindamisel kostja V. K. vande all antud ütlustest. Seega leiab kohus, et hagi esitamise hetkel puudub väidetavast 30.05.2017.a võlakirjast ja/või sõiduauto Volkswagen Passat ostuga seotud laenukohustusest tulenev kohustus, mida võiks lugeda 11 2-21-7337 poolte ühiskohustuseks. Antud asjaolust tulenevalt jätab kohus rahuldamata S. K. taotluse lugeda poolte ühiskohustuseks 30.05.2017.a Võlakirjast ja/või sõiduauto Volkswagen Passat ostuga seotud laenukohustusest tulenev rahaline kohustus summas 9 000 eurot. 25.
  9. Kinnisvara. 25.3.
  10. Korteriomand asukohaga XXX, xxx. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et tegemist on poolte ühisvaraga. Poolte vahel on vaidlus selle maksumuse üle. S. K. hinnangul on korteri maksumuseks 11 500 eurot – vastavalt tema poolt tellitud eksperthinnangule. S. K. tellis hinnangu OÜ-lt Kinnisvarabüroo Uus Maa Jõhvi büroo. 07.02.2021 akti kohaselt moodustab korteriomandi maksumus 11 500 eurot. (kd. 2, tl. 6-35). Nimetatud korteriomandi suhtes on teostatud V. K. tellimusel veel kaks hindamist: 28.02.2022 OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa Jõhvi büroo akti kohaselt on korteriomandi väärtuseks 13 000 eurot (kd. 2, tl. 158-190) ning Pindi Kinnisvara 06.06.2022 akti kohaselt on korteriomandi väärtuseks ca 16 000 eurot (kd. 3, tl. 23-40). Hageja antud hinnangutega ei nõustunud, märkides et need on ebaõiged ja põhjendamatult suurendatud. Kohus, tutvudes nii eksperthinnangutega kui ka eksperdi poolt esitatud väljavõttega korterite keskmiste hindade osas X linnas, nõustub sellega, et xxx korteri turuväärtus on 16 000 eurot (tegemist on keskmise turuhinnaga). Seega leiab kohus, et korteriomandi XXX, xxx, turuväärtuseks on 16 000 eurot. 25.3.
  11. Korteriomand asukohaga YYY, xxx. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et tegemist on poolte ühisvaraga. Poolte vahel on vaidlus selle maksumuse üle. S. K. hinnangul on korteri maksumuseks 5 100 eurot – vastavalt tema poolt tellitud eksperthinnangule. S. K. tellis hinnangu OÜ-lt Kinnisvarabüroo Uus Maa Jõhvi büroo. 08.02.2021 akti kohaselt moodustab korteriomandi maksumus 5 100 eurot. (kd. 2, tl. 36-64). Nimetatud korteriomandi suhtes on teostatud V. K. tellimusel veel kaks hindamist: 28.02.2022 OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa Jõhvi büroo akti kohaselt on korteriomandi väärtuseks 7 500 eurot (kd. 2, tl. 126-157) ning Pindi Kinnisvara 06.06.2022 akti kohaselt on korteriomandi väärtuseks ca 9 500 eurot (kd. 3, tl. 41-57). Hageja antud hinnangutega ei nõustunud, märkides need on ebaõiged ja põhjendamatult suurendatud. Kohus, tutvudes nii eksperthinnangutega kui ka eksperdi poolt esitatud väljavõttega korterite keskmiste hindade osas X linnas, nõustub sellega, et yyy korteri turuväärtus on 9 500 eurot (tegemist on keskmise turuhinnaga). Seega leiab kohus, et korteriomandi YYY, xxx, turuväärtuseks on 9 500 eurot. 25.3.
  12. ½ mõttelist osa kinnistust WWW, xxx (garaaž). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et tegemist on poolte ühisvaraga. Poolte vahel on vaidlus selle maksumuse üle. S. K. hinnangul on ½ kinnistu maksumuseks 1 000 eurot – vastavalt tema poolt tellitud ekspert-hinnangule. S. K. tellis hinnangu OÜ-lt Kinnisvarabüroo Uus Maa Jõhvi büroo. 05.02.2021 akti kohaselt moodustab ½ kinnistu maksumus 1 000 eurot. (kd. 2, tl. 65-87). Nimetatud kinnistu suhtes on teostatud V. K. tellimusel veel üks hindamine: 01.03.2022 OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa Jõhvi büroo akti kohaselt on ½ kinnistu väärtuseks 1 200 eurot (kd. 2, tl. 101-125). Hageja antud hinnanguga ei nõustunud, märkides et see on ebaõige ja põhjendamatult suurendatud. Kohus, tutvudes eksperthinnangutega kui ka eksperdi poolt esitatud väljavõttega garaažibokside keskmiste hindade osas X linnas, nõustub sellega, et ½ kinnistu www turuväärtus on 1 200 eurot (erineb hageja poolt pakutud summas 200 euro võrra, tegemist on keskmise turuhinnaga). Seega leiab kohus, et ½ mõttelise osa kinnistust WWW, xxx, turuväärtuseks on 1 200 eurot. 25.
  13. Sõiduauto Poolte vahel puudub vaidlus selles, et sõiduauto Volkswagen Passati, reg.märgiga XXXXXX on poolte ühisvara. Sõiduauto kinkimise osas on kohus oma arvamuse eelpool avaldanud ja ei hakka seda üle kordama. Nii hageja kui ka kostja on nii hagis kui ka vastuhagis kinnitanud, et tegemist on poolte ühisvaraga. Hageja esialgsel hinnangul oli sõiduauto turuväärtus 5 000 eurot, seejärel 12 2-21-7337 langetas hageja hinna 2 300 euro peale, võttes aluseks Moller Auto Viru OÜ 10.05.2022 hindamisakti (kd. 3, tl. 11). Kostja V. K. antud maksumusega ei nõustunud, märkides, et sõiduauto väärtuseks on 7 000 eurot, hiljem alandas summa 6 000 euroni. 04.05.2022 kohtuistungil hageja V. K. sisuliselt nõustus sõiduauto hinnaga 6 000 eurot, kuid seda tingimusel, et V. K. ostab endale elamispinna (kd 3, tl. 3-8). 18.06.2022.a vastuses on S. K. juba märkinud sõiduauto hinnaks 2 300 eurot (kd. 3, tl. 68-71). Kohus, tutvudes poolte poolt esitatud tõenditega, sh Auto24 ja Moller Auto lehekülgede väljavõtetega (kd. 1, tl. 132-143; kd. 3, tl. 11, 58-64), leiab, et
  14. aasta sõiduauto Volkswagen Passat maksumus 6 000-7 000 eurot (ja rohkem) on ilmselgelt ebamõistlikult suur. Kui
  15. aastal osteti sõiduk hinnaga 9 000/9 500 eurot (kohtule antud andmed on erinevad, nii 9 000 eurot, kui 9 500 eurot), siis ei saa eeldada, et
  16. aastal on sõiduauto maksumus 7 000 eurot ja rohkem. Samas ei saa kohus nõustuda sellega, et sõiduauto maksumus on langenud 2 300 euroni. Kohtule esitatud dokumentide kohaselt jääb
  17. aasta sõiduauto Volkswagen Passat maksumus hinnavahemikku 4 000–8 900 eurot, keskmine hind moodustab 5 000–6 000 eurot. Kohus, võttes arvesse kõiki esitatud tõendeid kogumis, leiab, et mõistlik sõiduauto turuväärtus on 5 000 eurot.
  18. Käesoleva menetluse raames on tuvastatud ja tõendamist leidnud, et S. K. ja V. K. ühisvara hulka alljärgnev vara: • Korteriomand asukohaga XXX, xxx, turuväärtusega 16 000 eurot; • Korteriomand asukohaga YYY, xxx, turuväärtusega 9 500 eurot; • ½ kinnistust asukohaga WWW, xxx (garaaž), turuväärtusega 1 200 eurot; • Sõiduauto Volkswagen Passat, reg.märgiga XXXXXX, turuväärtusega 5 000 eurot. Kokku moodustab ühisvara väärtus 31 700 eurot, millest igaühe osa moodustab 15 850 eurot.
  19. Kohus on tuvastanud, et 30.05.2017.a Võlakirjast tulenev kohustus ja/või sõiduauto Volkswagen Passat ostuga seotud laenukohustus ei kuulu S. K. ja V. K. ühiskohustuse hulka. Menetluse käigus on tuvastatud, et ühisvara hulka ei kuulu S. K. poolt mainitud ehted kogusummas 3 186 eurot, kuna nende osas ei ole esitatud ei sisulist nõuet ega võimaliku nõude aluseks olevaid tõendeid.
  20. Poolte ühisvara väärtus, mis jagamisele kuulub, moodustab kokku 31 700 eurot. Kohus peab vajalikuks jagada poolte ühisvara alljärgnevalt: • Jätta V. K. ainuomandisse korteriomand asukohaga XXX, xxx, turuväärtusega 16 000 eurot. • Jätta S. K. ainuomandisse korteriomand asukohaga YYY, xxx, turuväärtusega 9 500 eurot; • Jätta S. K. ainuomandisse ½ kinnistust asukohaga WWW, xxx (garaaž), turuväärtusega 1 200 eurot; • Jätta S. K. ainuomandisse sõiduauto Volkswagen Passat, reg.märgiga XXXXXX, turuväärtusega 5 000 eurot. Kohus jätab V. K. omandisse vara väärtusega kokku 16 000 eurot ja S. K. omandisse vara väärtusega 15 700 eurot. Kohus peab vajalikuks varade jagamisel kohaldada tasaarveldust alljärgnevalt: • V. K. hüvitab S. K.le ½ temale jääva vara maksumusest, so 8 000 eurot (16 000/2); • S. K. hüvitab V. K.le ½ temale jääva vara maksumusest, so 7 850 eurot (15 700/2), seega tasaarveldusena hüvitab V. K. S. K.le 150 eurot (8 000-7 850). Seega peab V. K. hüvitama S. K.le enamsaadud ühisvara arvelt 150 eurot.
  21. V. K. esitas kohtule taotluse kohustada S. K.t andma nõusoleku korteriomandi, asukohaga XXX, xxx linn, Ida-Virumaa (kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 2xxxxxxxx) II jaos omaniku kande muutmiseks, so kustutada kanne S. K. kohta ja korteriomandi ainuomanikuna kanda registrisse V. K. ning asendada kostja tahteavaldus käesoleva kohtuotsusega. 13 2-21-7337 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kohus rahuldab V. K. taotluse, tagamaks kohtuotsuse täitmise ja kinnistusraamatu kande muutmise juhuks, kui S. K. ei anna nõusolekut vabatahtlikult.
  22. Kuigi S. K. palus jagada kogu ühisvara nii, et kogu vara, sh 2 korteriomandit, jääb temale ning ta kohustub maksma V. K.le hüvitist, leiab kohus, et taoline ühisvara jagamise viis ei oleks olnud mõistlik ja õiglane. Ühisvara jagamine sellisel viis jätaks V. K. ilma elamispinnata, tagades samas S. K.le kahe elamispinna olemasolu. Ei saa jätta märkimata ja arvestamata asjaolu, et V. K. on aadressil XXX, xxx, elanud alates
  23. aastast, so 30 aastat, seega on tal õigustatud soov seal edasi elada. Muu elamispind V.K.l puudub, ühisvaraks olevas korteris YYY, xxx, elab S. K. ema T. K. Samuti ei oleks mõeldav, et V. K. asuks elama S. K. ema juurde, nagu S. K. välja pakkus – pigem on loogiline, et S. K. kui T. K. poeg, asub elama oma ema juurde. Ühisvara võõrandamine ja sellest saadud rahaliste vahendite jagamine poolte vahel ei oleks samuti mõistlik, kuna YYY, xxx, korteris elab S. K. ema T. K. – sellisel juhul jääks T. K. ilma elamispinnata. Pealegi võib see kaasa tuua täiendavaid kulutusi. Seega leiab kohus, et ainus õiglane ja mõistlik ühisvara jagamise viis on vastuhagis taotletud ühisvara jagamise viis, kuna arvestab kõikide poolte huvisid, eelkõige seda, et nii hagejal kui ka kostjal säiliks elamispind.
  24. S. K. 16.09.2021.a ja 18.06.2022.a taotlused S. K. esitas 16.09.2021 ja 18.06.2022 taotlused, milles palub seada isiklik kasutusõigus korteriomandile YYY, xxx tema ema K. T. kasuks kuni viimase surmani ja seada korteriomandile YYY, xxx võõrandamise keelumärge. Kohus jätab antud taotluse(d) rahuldamata, kuna kohus ei saa lahendada isikuga, kes ei ole kohtumenetluse pooleks (T. K. ei ole menetlusosaline) seotud küsimusi. Kohus selgitab, et kui S. K. soovib seada oma emale korteri kasutusõigust, siis on tal võimalus seda teha väljaspool kohtumenetlust.
  25. Eeltoodu põhjal rahuldab kohus hagi ja vastuhagi osaliselt, lõpetab poolte varaühisuse ja jagab poolte ühisvara. Kohus jätab tähelepanuta ja ei anna hinnangut S. K. poolt esitatud, korteriomanditega seotud arvetele, kuna arvete tasumine/mittetasumine ja sellega seotud asjaolud ei ole käesoleva menetluse esemeks. MENETLUSKULUDE JAOTUS
  26. Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kooskõlas TsMS § 164 lg 1, hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
  27. V. K. esindaja esitas 06.06.2022 kohtule lõpliku menetluskulude nimekirja, millest tulenevalt moodustasid V. K. menetluskulud kokku 2 205 eurot (sh käibemaks), sh riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 1 905 eurot. (kd. 3, tl 14-16) 14 2-21-7337 S. K. kohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud. Hageja esitas küll 17.09.2021 taotluse menetluskulude nimekirja esitamise tähtaja pikendamiseks, kuid menetluskulude nimekirja hageja menetluse ajal ei esitanud. Samas nähtub kohtule esitatud dokumentidest, et hageja kandis seoses ekspertiiside teostamisega kulu summas 470 eurot (kd. 1, tl, 8, 16).
  28. Võttes arvesse asjaolu, et kohus rahuldab nii hagi kui ka vastuhagi osaliselt ning et tegemist on hagilise abieluasjaga, jätab kohus poolte menetluskulud TsMS § 163 lg 1 ja § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda ja ei anna sisulist hinnangut poolte menetluskulude põhjendatusele.
  29. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1; TsÜS § 68 lg 5 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 15

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.