nõudeid:
lg 2 – Iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist;
lg 1 – Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda;
lg 1 - Liikleja peab tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest;
lg 1 p 1 - Mootorsõidukit ei tohi juhtida isik kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust;
lg 11 p 2 - Juhil on keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule;
lg 1 - Juht peab järgima käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust;
lg 1 - Juht on kohustatud sõiduki peatama, kui selleks on kehtestatud korras märguande andnud politseiametnik, abipolitseinik või muu isik, kelle pädevus selleks tuleneb seadusest või seaduse alusel antud muust õigusaktist. Kui kontrollija pole peatumiseks kohta näidanud, peab juht peatama sõiduki sõidutee parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal;
lg 1 - Ristmikule lähenedes peab juht olema eriti tähelepanelik ja arvestama ristmiku liiklusoludega. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale;
lg 3 - Foori või reguleerija keelava märguande korral peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni. Kokkupõrke tagajärjel sai raske tervisekahjustuse VP. Seega pani XX toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. V KarS § 424 järgi selles, et tema 01.04.2012 kell 17:57 Keilas Vasara tn 4 juures juhtides mootorsõidukit BMW 316i reg.nr xxxx, oli joobeseisundis (2,49 mg/g ±0,06, lõplik tulemus vähemalt 2,43). KarS § 424 järgi selles, et tema 25.11.2012 kell 03:29 Harjumaal Saue Vallas ÄäsmäeHaapsalu-Rohuküla mnt 1.-l kilomeetril juhtis mootorsõidukit BMW 730D reg.nr xxxx, olles joobeseisundis (0,91 mg/l ±0,09, lõplik tulemus vähemalt 0,82 mg/l). -4- KarS § 424 järgi selles, et tema 22.12.2012 kell 14:50 Keilas Kruusa tn 111 maja juures juhtis mootorsõidukit Seat Leon reg.nr xxxx, olles joobeseisundis (0,94 mg/l ±0,09, lõplik tulemus vähemalt 0,85 mg/l). Vastavalt liiklusseaduse § 69 lg 4 p-le 1 mootorsõidukijuht loetakse alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Oma käitumisega rikkus XX liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid selle kohta, et juht ei tohi olla joobeseisundis, s.o alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistest või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani XX toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kannatanu RM on esitanud varalise kahju nõudes tsiviilhagi summas 655 eurot, kannatanu ML on esitanud varalise kahju nõudes tsiviilhagi summas 176 eurot, kannatanu AP on esitanud varalise kahju nõudes tsiviilhagi summas 125 eurot, kannatanu VP on esitanud tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamiseks 2999 eurot. Karistuse liik ja määr: Süüdistatav XX, süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus XX süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4,7,8,9 järgi ja karistada süüdistatavat vangistusega 1 aasta, süüdi tunnistada KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistada süüdistatavat vangistusega 3 aastat, süüdi tunnistada KarS § 215 lg 2 p 1 ja lg 3 p 1 järgi ja karistada süüdistatavat vangistusega 2 aastat 6 kuud, süüdi tunnistada KarS § 422 lg 1 järgi ja karistada süüdistatavat vangistusega 2 aastat 6 kuud, süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja karistada süüdistatavat vangistusega 1 aasta 6 kuud. Liitkaristuseks mõista vangistus 4 aastat 3 kuud. Eelvangistuses viibitud aeg 13 päeva arvata karistusaja hulka. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud vangistust eelmise kohtuotsuse s.o Harju Maakohtu 05.09.2011 kohtuotsuse järgi mõistetud vangistuse ärakandmata osa 3 kuu ja 28 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud ja 15 päeva vangistust. Esitatud tsiviilhagid tuleb rahuldada. Kohtuistungil jäi süüdistatav XX sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on talle selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on tal kohustus tasuda riigituludesse menetlukulud – sundraha, kaitsjatasu, ekspertiisikulud. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. -5- Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel XX tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4,7,8,9; § 200 lg 2 p 7; § 215 lg 2 p 1 ja lg 3 p 1; § 422 lg 1;§ 424 järgi ning talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. XXilt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 800 eurot, kaitsjatasu 252 eurot, ekspertiisikulu 918,90 eurot. Esitatud tsiviilhagid tuleb rahuldada. Kohus juhindub KrMS § 180 lg.1; § 189 lg.3; § 248 – 249; § 306; §310; § 311, § 313 sätetest. Piret Liivo Kohtunik -6-
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.