← Eesti

1-21-3556/101

Obsah (17)§ 301§ 173§ 180§ 310§ 15§ 126§ 87§ 86§ 67§ 1265§ 63§ 61§ 60§ 294§ 338§ 337§ 185

1-21-3556 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. august 2022. a Tallinn Kriminaalasja number 1-21-3556 Kohtukoosseis Eesistuja Pavel Gontšarov,

§ 301alusel õigeks. Tunnistati süüdi Raido Rosenthal Kar

S § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja mõisteti talle karistuseks 4 (neli) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja sisse ja loeti karistuse kandmist alates 30.01.2021. Raido Rosenthalilt mõisteti välja riigituludesse

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p-de 3, 4 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: DNA ekspertiisi nr 21E-GE0184 kulu – 475 eurot DNA ekspertiisi nr 21E-GE0258 kulu – 380 eurot kaitsjatasu õigusabi osutamise eest – 4457,25 eurot

§ 180

lg 3 alusel määrati, et väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud, summas 5312,25 eurot, tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 442,68 eurot.

§ 180

lg 3 alusel jäeti riigi kanda DNA ekspertiisi nr 21E-GE0064 kulu 76 eurot, DNA ekspertiisi nr 21E-GE0184 kulu 380 eurot, DNA ekspertiisi nr 21E-GE0258 kulu 399 eurot kaitsjatasu õigusabi osutamise eest 636,75 eurot. Jäeti rahuldamata Raido Rosenthali taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks.

§ 310

lg 1 ja VÕS § 1043 ning § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldati AS X poolt esitatud tsiviilhagi täies ulatuses ning mõisteti Raido Rosenthalilt välja AS X kasuks 53,36 eurot, mis tuleb tasuda AS X arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank. Sama summa on välja mõistetud C-lt 07.10.2021 kohtuotsusega 1-21-6321.

§ 310

lg 1 ja VÕS § 1043 ning § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldati Y AS poolt esitatud tsiviilhagi täies ulatuses ning mõisteti Raido Rosenthalilt välja Y AS kasuks 73,44 eurot, mis tuleb tasuda Y AS arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX Luminor Pank. Sama summa on välja mõistetud C-lt 07.10.2021 kohtuotsusega 1-21-6321.

§ 310

lg 1 ja VÕS § 1043 ning § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldati AS W poolt esitatud tsiviilhagi täies ulatuses ning mõisteti Raido Rosenthalilt välja AS W kasuks 5,49 eurot, mis tuleb tasuda AS W arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank. 2. Raido Rosenthali süüdistatakse alljärgnevate kuritegude toimepanemises. Raido Rosenthal, olles isikuks, kes on varem toime pannud vargusi ja väljapressimise, mille eest teda mõisteti süüdi Harju Maakohtu 16.06.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-2198, 29.12.2020 kella 08:01 ajal aadressil XXX, Tallinn, asuvas kaupluses W pani võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil enda käes olnud laste seljakotti kauba – pudeli veini Jimis CREEK CHARDONNAY maksumusega 5,49 eurot ning möödus kassarivist, jättes tahtlikult kauba eest 5,49 eurot tasumata ning tekitades nimetatud summas W AS-le varalist kahju. Samuti Raido Rosenthal, olles isikuks, kes on varem toime pannud vargusi ja väljapressimise, grupis koos C-ga (C, XXXXXXXXXX) ja F-ga (F, XXXXXXXXXXX), 13.01.2021 kella 02:30 2

(23)ajal tungisid ukseklaasi lõhkumise teel kauplusesse A OÜ Tallinnas, XXX, kust võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid kannatanu A OÜ-le kuuluvad järgmised esemed: sülearvuti MacBook Air 11 väärtusega 200 eurot, sülearvuti MacBook Air 13 väärtusega 300 eurot, sülearvuti MacBook Pro 13 väärtusega 400 eurot, sülearvuti MacBook Pro 15 väärtusega 500 eurot, mobiiltelefon iPhone 4s väärtusega 50 eurot, mobiiltelefon iPhone 4s väärtusega 50 eurot, mobiiltelefon iPhone SE väärtusega 400 eurot ja mobiiltelefon iPhone 8 väärtusega 600 eurot. Vargusega tekitatud kahju kokku 2 600 eurot. Ukseklaasi lõhkumisega tekitatud kahju kokku 180 eurot. Raido Rosenthali, C ja F eelneval kokkuleppel jaotusid ülesanded järgmiselt. C toimetas grupi liikmed kohale enda kasututses olnud sõidukiga Mercedes-Benz Sprinter, reg.märk XXXXXX, lõhkus ukseklaasi spetsiaalselt selleks kohandatud tugevdatud rauaotsikuga metallist toruga, lasi kaupluse ruumi sisse F ja võttis viimaselt vastu varastatud sülearvutid ja mobiiltelefonid, millised toimetas sõidukisse. F ronis kaupluse sisse, valis C juhtnööride kohaselt sülearvutid ja mobiiltelefonid ning koos C-ga toimetas need sõidukisse. Raido Rosenthal oli sel ajal väljas ning jälgis, et Ca ja F ei oleks kuriteo kohalt tabatud. Tema ja C vahel toimus mobiiltelefoni käsivaba rakenduse kaudu side, mille eesmärk oli hoiatada kaasosalisi juhul kui tekib ohtlik olukord. Varastatud asjade müügist hiljem saadud raha jagasid C, F ja Raido Rosenthal omavahel. Samuti Raido Rosenthal, olles isikuks, kes on varem toime pannud vargusi ja väljapressimise, grupis koos C-ga 15.01.2021 kella 18:58 ajal võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tankisid aadressil XXX asuvas X’i teenindusjaamas sõidukisse Suzuki Liana, reg.märk CCCCCC, mille registrimärgid olid lumega kaetud, 40,15 l mootorikütust 98 summas 53.36 eurot ja lahkusid teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata, tekitades sellega AS-le X varalist kahju summas 53.36 eurot. Raido Rosenthali ja C eelneval kokkuleppel jaotusid ülesanded järgmiselt. Raido Rosenthal toimetas grupi liikmed kohale enda kasutuses olnud sõidukiga Suzuki Liana, reg.märk CCCCCC, ning jäi sõiduki roolis valvama ümbrust. C väljus sõidukist, tankis selle kütusepüstoli abil ning istus tagasi autosse, pärast mida Raido Rosenthal sõitis koos temaga minema. Samuti Raido Rosenthal, olles isikuks, kes on varem toime pannud vargusi ja väljapressimise, grupis koos C-ga 19.01.2021 kella 04:42 ajal tungisid ukseklaasi lõhkumise teel Tallinnas, XXX asuvasse kauplusesse Z, kust võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid kannatanu Z jaekaubanduse OÜ-le kuuluvad järgmised esemed: mobiiltelefon Apple Iphone 12 128GB must väärtusega 969 eurot, mobiiltelefon Apple iPhone SE 128GB 2020 punane väärtusega 539 eurot, mobiiltelefon Apple iPhone XS max 64GB kuldne väärtusega 899 eurot, mobiiltelefon Apple iPhone XS max 64GB hall väärtusega 899 eurot, mobiiltelefon Apple iPhone 11 128GB punane väärtusega 749 eurot, mobiiltelefon Apple iPhone SE 64GB 2020 väärtusega 489 eurot, mobiiltelefon Apple iPhone SE 256GB 2020 valge väärtusega 659 eurot, mobiiltelefon Apple iPhone SE 128GB 2020 must väärtusega 539 eurot, mobiiltelefon Apple iPhone 12 mini 64GB sinine väärtusega 819 eurot. Vargusega tekitatud kahju kokku 6 561 eurot. Raido Rosenthali ja C eelneval kokkuleppel jaotusid ülesanded järgmiselt. Raido Rosenthal toimetas grupi liikmed kohale enda kasutuses olnud sõidukiga Suzuki Liana, reg.märk CCCCCC, ning jäi valvama ümbrust, sõiduku roolis istudes. C lõhkus ukseklaasi spetsiaalselt selleks kohandatud tugevdatud rauaotsikuga metallist toruga, ronis kaupluse ruumi sisse, võttis mobiiltelefonid ja naases sõidukisse, pärast mida Raido Rosenthal viis teda ja varastatud esemed autoga minema. Samuti Raido Rosenthal, olles isikuks, kes on varem toime pannud vargusi ja väljapressimise, grupis koos C-ga 25.01.2021 kella 18:23 ajal võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tankisid aadressil XXX, Tallinn, Y teenindusjaamas sõidukisse Peugeot 307, reg.märk XXXXXX, mille registrimärgid olid lumega kaetud, 55,26 l mootorikütust 98milesPlus summas 73.44 eurot ja 3
(23)lahkusid teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata, tekitades sellega Y AS-le varalist kahju summas 73.44 eurot. Raido Rosenthali ja C eelneval kokkuleppel jaotusid ülesanded järgmiselt. Raido Rosenthal toimetas grupi liikmed kohale enda kasutuses olnud sõidukiga Peugeot 307, reg.märk XXXXXX, ning jäi sõiduki roolis valvama ümbrust. C väljus sõidukist, tankis selle kütusepüstoli abil ning istus tagasi autosse, pärast mida Raido Rosenthal sõitis koos temaga minema. Samuti Raido Rosenthal, olles isikuks, kes on varem toime pannud vargusi ja väljapressimise, grupis koos C-ga ja F-ga 29.01.2021 kella 02:44 ajal proovisid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungida ukseklaasi asemele paigaldatud uksepapi lõhkumise teel aadressil Tallinn, XXX asuvasse kauplusesse Z, kuid kuritegu jäi lõpule viimata nende tahtest mitteolenevatel põhjusel, kuna isikud otsustasid sisse tungimise pooleli jätta. Raido Rosenthali, C ja F eelneval kokkuleppel jaotusid ülesanded järgmiselt. Eesmärgiga uuesti varastada Z poest asju toimetas Raido Rosenthal grupi liikmed enda kasutuses olnud sõidukiga Peugeot 307, reg.märk XXXXXX, kohale ning jäi sõidiki roolis valvama ümbrust. C üritas lõhkuda ukseklaasi asemele paigaldatud saepuru plaati spetsiaalselt selleks kohandatud tugevdatud rauaotsikuga metallist toruga, kuid see osutus arvatust tugevam. Raido Rosenthal oli sel ajal sõiduki roolis ning valvas, et C ja F ei oleks kuriteo kohalt tabatud. Tema ja C vahel toimus mobiiltelefoni käsivaba rakenduse kaudu side, mille eesmärk oli hoiatada kaasosalisi juhul kui tekib ohtlik olukord. Juhusliku jalakäija saabumisel andiski Raido Rosenthal signaali C-le, pärast mida istusid C ja F kiiresti sõidukisse ning Raido Rosenthal viis kõik grupi liikmed minema. Kuritegu jäi lõpule viimata Raido Rosenthali, C ja F tahtest olenemata asjaoludel: ukseklaasi asemele paigaldatud plaat oli piisavalt tugev, kohale ilmus juhuslik jalakäija. Seega alustas Raido Rosenthal, olles isikuks, kes on varem toime pannud vargusi ja väljapressimise, grupis C ja F-ga vastavalt oma ettekujutusele vahetult võõra vallasasja äravõtmist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kuid kuritegu jäi lõpule viimata nende tahtest mitteolenevatel põhjustel. Samuti Raido Rosenthal, olles isikuks, kes on varem toime pannud vargusi ja väljapressimise, grupis koos C-ga ja F-ga ööl vastu 30.01.2021 ja mitte hiljem kui kella 03:00 ajal tungisid klaasukse lõhkumise teel aadressil XXX, asuvasse restorani Ä, kust võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid kannatanule kuuluva OÜ-le R kassaaparaadi maksumusega vähemalt 50 eurot koos rahaga summas vähemalt 10 eurot. Klaasi purustamisega on U OÜ-le tekitatud kahju summas vähemalt 485 eurot. Raido Rosenthali, C ja F eelneval kokkuleppel jaotusid ülesanded järgmiselt. Raido Rosenthal toimetas grupi liikmed enda kasutuses olnud sõidukiga Peugeot 307, reg.märk XXXXXX, kohale ning jäi sõiduki roolis valvama ümbrust. C väljus sõidukist, lõhkus ukseklaasi spetsiaalselt selleks kohandatud tugevdatud rauaotsikuga metallist toruga, ronis restorani ruumi sisse, võttis kassasahtli ja naases sõidukisse. Sõidukis avas F rahasahtli ning avastas, et seal on mitu viieeurost kupüüri ja mitmed mündid. Sularaha ja osad mündid pani F endale taskusse, osad mündid kukkusid sõiduki põrandale maha. Koheselt pärast rahasahtli sõidukisse toimetamist viis Raido Rosenthal grupi liikmed ja rahasahtli koos rahaga minema. Samuti Raido Rosenthal, olles isikuks, kes on varem toime pannud vargusi ja väljapressimise, grupis koos C-ga ja F-ga 30.01.2021 kella 03:08 ajal tungisid ukseklaasi lõhkumise teel aadressil XXX, asuvasse kauplusesse MMM, kust võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 4
(23)võtsid kannatanule S OÜ-le kuuluvad Makita ja DeWalt tööriistad. Kirjeldatud tegevusega tekitasid C, Raido Rosenthal ja F S OÜ-le varalist kahju summas 4 921,46 eurot. Raido Rosenthali, C ja F eelneval kokkuleppel jaotusid ülesanded järgmiselt. Raido Rosenthal toimetas grupi liikmed kohale enda kasututses olnud sõidukiga Peugeot 307, reg.märk XXXXXX, C lõikas koos F-ga võrkpiirdeajas läbi augu, pärast mida lõhkus ukseklaasi spetsiaalselt selleks kohandatud tugevdatud rauaotsikuga metallist toruga. Seejärel läks C koos F-ga kaupluse ruumi, kust nad võtsid ehitusriistad, millised pakkisid kottidesse ja toimetasid sõidukisse. Raido Rosenthal oli sel ajal väljas ning jälgis, et C ja F ei oleks kuriteo kohalt tabatud. Tema ja C vahel toimus mobiiltelefoni käsivaba rakenduse kaudu side, mille eesmärk oli hoiatada kaasosalisi juhul kui tekib ohtlik olukord. Koheselt pärast C ning F varastatud esemetega sõidukisse naasmist viis Raido Rosenthal grupi liikmed ja varastatu minema. Lisaks sellele kallutas Raido Rosenthal nii F kui C varguse toimepanemisele raha kergelt teenimise lubamise ettekäändel. Seega pani Raido Rosenthal toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja väljapressimise, grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi kvaliFtseeritava kuriteo. SÜÜDISTATAVA KAITSJA APELLATSIOON
  1. Süüdistatava kaitsja vaidlustab Raido Rosenthali süüdimõistva kohtuotsuse täies ulatuses. Kaitsja märgib, et Raido Rosenthali seisukohalt oli kohtumenetlus ühekülgne ja puudulik, mistõttu on kohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Lisaks on kohus rikkunud kriminaalmenetlusõigust oluliselt sellega, et on hinnanud tõendeid valikuliselt ja ainult süüstavalt, jättes põhjendamatult kõrvale kõik süüdistatavat õigustavad asjaolud ning tuginenud kohtuotsuses lubamatutele tõenditele. 3.
  2. 29.12.2020 W AS (XXX, Tallinn) episood. Süüdistuse kohaselt on Raido Rosenthalile omistatavaks objektiivseks süütekoosseisuks tema käes olnud laste seljakotti kauba – pudeli veini Jimis CREEK CHARDONNAY, maksumusega 5,49 eurot, panemine ning sellega kassarivist möödumine. Kaitsja veendumusel maakohus on end lasknud eksitada kohtus tunnistajana üle kuulatud L, kaupluse turvamehe ütlustest, kes „on täiesti veendunud, et Raido Rosenthal väljus koos pudeliga kauplusest…“(kohtuotsus p. 7). Kaitsja erinevalt kohtust leiab, et see on kõigest tunnistaja veendumus, mitte tõend teo toimepanemise kohta. L ütlused tegelikult Raido Rosenthali poolt veini vargust ei kinnita, kuid kinnitavad veendumust, et Raido Rosenthal veini varastas. Tunnistaja H ütlused kohtu hinnangul kinnitavad L ütlusi. Mingis osas need ütlused tunnistaja L ütlusi tõepoolest kinnitavadki, kuid mitte selles, et Raido Rosenthal veinipudeliga kassarivist möödus. H-lt tegelikult saadud teave on see, et L osutas Raido Rosenthalile kui veinipudeli vargale ja selle info pinnalt ta läks pärast sündmust Raido Rosenthali hotellituppa, kus viimane eitas veinivargust ning mingit varastatud või mittevarastatud veinipudelit ta ei näinud. Kaitsja ei nõustu kohtu järeldusega, et Raido Rosenthaliga „koos olnud naisterahvas tasub kauba eest. Kassalindil veinipudelit ei ole ning turvaväravaid läbides on sinine seljakott süüdistatava käes.“ Eelnimetatud kohtu järeldus on õige ainult 1/3 osas, selles, et kassalindil veinipudelit ei ole. Ülejäänud 2/3 osas – maksja ja süüdistatava sinise kotiga turvavärava läbimise osas on aga kohtu järeldus tegelikkusele mittevastav ja just sellele, valele järeldusele tuginevalt ongi Raido Rosenthal selles episoodis ekslikult süüdi mõistetud. Kaitsja leiab, et turvakaamerate videosalvestustelt nähtub hoopis, et ostu eest tasus just Raido Rosenthal ja turvaväravaid läbides sinist seljakotti Raido Rosenthali käes ega muul viisil tema valduses ei olnud. Kaitsja taotleb, et apellatsioonikohus vaataks oma silmaga selles episoodis kriminaalasja juurde võetud videosalvestistest vähemalt kaamerasalvestist pealkirjaga „BaltiJaam 5
(23)K42“, millel on muu hulgas vaatena kassast läbitulemisel kauplusest väljumine (nö kaupluse välisukse kõrvalt kassade suunas salvestatuna). Sellel salvestisel reaalaja näitu ei ole, kuid kaadri käivitamise algusest 00:02:19 ja 00:02:22 vahemikus on näha Raido Rosenthali kassast läbitulemise järel kauplusest väljumas paremas käes kulinaaria-või muust letist pärinevad pealekuti kaubakarbid, vasakus käes naiste käekott ja üle õla vöö kõrgusel õhuke õlakott. Neist kahte viimati nimetatud kotti ei ole võimalik süüdistuses nimetatud veinipudelit mahutada. Veinipudeli mõõtmed on ilmselgelt suuremad. Salvestiselt ei ole näha, et Raido Rosenthali käes ega seljas oleks süüdistuses nimetatud veinipudel ja sinine laste seljakott. Pisut enne seda väljumist on näha aga Raido Rosenthali kassas ostu eest tasumas. Videosalvestistelt on tõepoolest näha, et Raido Rosenthal veinipudeliga majandas, kuid kuhu see lõpuks sai või jäi, seda videosalvestistelt ei nähtu, nagu ka ei nähtu seda, et Raido Rosenthal oleks selle laste seljakotis või seljakotita kauplusest välja viinud. Ka Raido Rosenthal ise ei oska selle kohta täna midagi öelda. Etteheidetud veinivargust on Raido Rosenthal algusest peale eitanud. Kaitsja leiab, et see süüdistuses nimetatud osategu ei ole tõendamist leidnud. 3.
  1. 15.01.2021 X AS (XXX) episood Kaitsja leiab, et selles episoodis puudub kohtuotsuses igasugune jälgitavus. Ei selgu millisest tõendist tuleneb, et konkreetsel varguse juhtumil oli tegu sõiduautoga Suzuki Liana, ei selgu kust tuleneb seostamine reg. numbriga CCCCCC (numbrid olid ju lumega kaetud) ja lõpuks kuidas see kõik on seostatav Raido Rosenthaliga. Kõik need järeldused on selgelt oletuslikud ning ilma igasuguse tõendusliku põhjenduseta. Asjaolu, et Raido Rosenthal talle omistatava kütusevarguse hetkel oma elukohas ei viibinud, ei ole tõend selle kohta, et mingis konkreetses X tanklas viibis, seal konkreetse sõidukiga oli ja sealt tanklast kütust varastas (p-d 19-20). Kohtuotsuse p-s 21 käsitleb kohus oma eelnevat oletust Raido Rosenthali kasutuses olnud Suzuki Liana kohta kui tõendatud tõsiasja ning leiab, et videosalvestiselt nähtav kaasreisija on „väga sarnane C-ga, …, kes on juba samas kuriteos süüdi mõistetud IV kd, lk 64-70)“. Kaitsja märgib, et C osas eraldati kriminaalasi kokkuleppemenetluses lahendamiseks enne kohtuvaidlusi. Kaitsja märgib, et kohtuotsus üldmenetluses saab tugineda ainult konkreetselt selles üldmenetluses tuvastatule, mitte aga kokkuleppemenetluses tuvastatule. Kaitsjale on arusaamatud kohtu järeldused näomaskile tähenduse omistamise osas Covidi ajastu tingimustes. X vargus toimus 15.01.2021, kohtu väitel sõiduautoga Suzuki Liana. 30.01.2021 (so 15 päeva hiljem) leiti sõiduautost Peugeot 307, reg nr XXXXXX, leiti musta värvi näomask, millelt leiti C DNA. Need on seostamatud faktid ning kohus ei ole seda seost mõistetavalt avanud. Pealegi ei ole mingit vaidlust selles, et C viimati nimetatud autot kasutas. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et ühegi tõendiga ei ole tõendatud, et käsitletava kütusevarguse pani toime Raido Rosenthal ja et see pandi toime tema kasutuses olnud sõiduautoga Suzuki Liana, mistõttu palub kaitsja Raido Rosenthal selles osas õigeks mõista. 3.
  2. 25.01.2021 Y (XXX, Tallinn) kütuse varguse episood Ka selles episoodis esineb kohtuotsuses eelnevas episoodis esinenud jälgitavuse probleem. Siin on juba Y kuriteoavalduses nimetatud tume sõiduauto Peugeot. Kohus põhjendamatult seostas tumeda sõiduauto Raido Rosenthali ja tema kasutuses olnud Peugeot 307 -ga, reg nr XXXXXX. Maakohus tuvastas, et umbes pool tundi enne käsitletavat vargust on Raido Rosenthal käinud XXX Y tanklas kõnekaarti ostmas. Selles osas puudub vaidlus. Kaitsja leiab, et ühegi tõendiga ei ole usaldusväärselt tõendatud, et Raido Rosenthal ja tema kasutuses olev Peugeot 307 oleks kuidagi vaatluse all oleva vargusega seotud. Kaitsja märgib, et kohus on oma järeldustes tuginenud samaaegselt vaatlusprotokollile (kohtuotsus p 28) ja jälitustoimingu protokollile (kohtuotsus p-d 33-36), mis on omavahel sisulises vastuolus ja ei saa olla mõlemad samaaegselt tõele vastavad. Kohtuotsuse p-s 28 käsitletud vaatlusprotokolli 6
(23)järgi „kell 18.20.46 sõidab Peugeot 307 3-nda tankuri juurde, ootab kuni sõiduk eest sõidab ja 18.22 väljub kõrvalistuja kohalt …“ Kaitsja leiab, et ei isikud ega sõiduk ei ole identiFtseeritav. Kohtuotsuse p-s 33 käsitletud jälitusprotokolli järgi (varjatud jälgimise kohaselt) – „ 18.18 – suundub Peugeot Laagri Y-sse, aadressil XXX ja jääb seal seisma“, mitte tankima. „18.25 Peugeot asub liikuma Pärnu mnt-le suunaga linnast välja“.. Tankimisest ja sõiduki liikumisest tankla piires ei ole sõnagi. Kohus on otsuse p-s 34 jälitusprotokolli seaduslikuks pidanud, kuid kaitsjal on sellega seoses retoorilisi küsimusi. Kuidas on koostatud ja mida on väärt varjatud jälgimise protokoll, mis on küll isikute varjatud jälgimiseks koostatud, kuid mis kajastab ainult auto liikumist või seismist, kuigi ka inimeste liikumine toimub nende silme all (kaamerad ju Fikseerisid, sõiduk ise ei tankinud ennast). Jälitustoimingu protokolli p. 4 Fikseerib selgesõnaliselt, et isikuteks, kelle suhtes jälitustoiming tehti on C, F ja Raido Rosenthal, kuid tegelikkuses ei pööratud isikutele mingit tähelepanu. Eriti kummaliseks teeb olukorra tõsiasi, et väidetava varjatud jälgimise käigus varastati kütust, aga see ei väärinudki varjatud ega varjamatut jälgimist. Ei vaatlusprotokolli ega jälitusprotokolli (sündmuse kohta esitatud tõendid) põhjal ei õnnestunud tuvastada Raido Rosenthali osalemist vaadeldud sündmustes, kuid maakohus on kummastaval moel vastupidisele järeldusele jõudis. Kohtuotsuse p-s 36 on kohus taas tuginenud kokkuleppemenetluses tuvastatule. Tõendite kogumis hindamine ei saa tähendada, et teises kriminaalasjas kokkuleppemenetluses tuvastatud asjaolusid saaks selles kogumis kohtuotsuse tegemisel arvesse võtta. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et Raido Rosenthali osalus käsitletavas kütuse varguses ei ole tõendamist leidnud ja palub ta selles õigeks mõista. 3.4. 19.01.2021 kaupluse Z (XXX, Tallinn) episood Süüdistuse kohaselt jaotusid rollid järgmiselt: Raido Rosenthal toimetas grupi liikmed kohale enda kasutuses olnud sõidukiga Suzuki Liana, reg.märk CCCCCC, ning jäi valvama ümbrust, sõiduki roolis istudes. C lõhkus ukseklaasi spetsiaalselt selleks kohandatud tugevdatud rauaotsikuga metallist toruga, ronis kaupluse ruumi sisse, võttis mobiiltelefonid ja naases sõidukisse, pärast mida Raido Rosenthal viis teda ja varastatud esemed autoga minema. Kaitsja arvates prokurör ei esitanud ainsatki tõendit, mis oleks kinnitanud Raido Rosenthali mingisugustki seost selle süüdistusepisoodiga. Paraku leidis kohus kohtuotsuse p-s 46, et „asjas kogutud tõendid nende kogumis sisaldavad piisavalt teavet, võimaldamaks teha tõsikindlaid järeldusi tõendamiseseme asjaolude kohta, sealhulgas ka kuriteo toimepannud isikute osas. Kohtul ei ole kahtlust, et nii Raido Rosenthal kui ka C valitsesid tegu ning nende mõlema teopanus süüteokoosseisu realiseerimisel oli oluline.“ Kaitsja märgib, et otsuse p-s 42 kajastatakse Raido Rosenthali sõite, kuid neil puudub vähimgi puutumus kuriteopaigaga. P-s 43 kirjeldatakse Z-i parkimisalal sõidukit ja selle tulesid, kuid puudub seos Raido Rosenthali ja tema sõidukiga. P-s 44 räägitakse valgest kotist mille sees on roheline kott, kuid jääb täiesti arusaamatuks kuidas saab seda lugeda Raido Rosenthali poolt varguses osalemise tõendiks olgu siis kogumis või üksikult võttes. Kohtuotsuse p 45 räägitakse kohtu veendumusest, et „süüdistatava (Raido Rosenthali) käes hotellis ja C käes kaupluses varguse toimepanemise ajal käes olnud roheline kott on üks ja sama, kinnitab Raido Rosenthali kasutuses olnud sõiduki Peugeot 307, reg.märk XXXXXX, läbiotsimisprotokoll. Paraku kohtuotsuse p-s 39 räägitakse hoopiski rohelisest kilekotist või kotist, millesse varas varastatud telefonid pani. See ei olnud klaasipurustamise riista hoidmiseks. Teiseks Peugeoti läbiotsimisel (peaaegu 2 nädalat hiljem) leitud rohelisel kotil purustamisriistaga puudub Raido Rosenthaliga igasugune seos. Tema DNA-d sealt ei leitud ja auto oli siis C käsutuses. Kriminaalasjas ei ole ühtegi tõendit selle kohta, et läbiotsimisel leitud rohelisel kotil purustamisriistaga on mingisugunegi (peale rohelise värvi) käsitletava varguse episoodiga. On vaid kohtu veendumus, mis ei põhine tõenditel. Kohtu veendumusi, mis ei põhine tõenditel, ei ole 7
(23)menetlusosalistel võimalik kuidagi kontrollida. Kaitsja palub Raido Rosenthal selleski episoodis õigeks mõista, ükski tõend ei tõenda tema puutumust selle vargusega. 3.5. 29.01.2021 kaupluse Z (XXX, Tallinn) episood, 30.01.2021 restoran Ä (XXX) ja MMM (XXX) episoodid. Kaitsja käsitab neid episoode koos, kuna nende tõendite baas on Raido Rosenthali seisukohalt üks ja seesama ning ka kaitse väited ei ole neil episoodidel erinevad. Raido Rosenthal eitab kategooriliselt oma seotust nende kuriteo etteheidetega ja kõik need etteheited põhinevad F rõõnavatel ütlustel ja kaitsja arvates ebaseaduslikel jälitusprotokollidel. Raido Rosenthal on oma apellatsioonis välja toonud selle, kuidas F ütlused eri aegadel (2-l ülekuulamisel ja ütluste olustikuga seostamisel) on omavahel vastuolus ja peale selle vastuolus ka kõigi teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Ainult F ütlustele tuginevalt oli Raido Rosenthalile esitatud süüdistus 13.01.2021.a. XXX t. varguse episoodis osalemises. Paraku olid F seda episoodi puudutavad ütlused sedavõrd suures vastuolus tema enda järgmisel ülekuulamisel antud ütlustega, et need oleks seadnud samasuguse kahtluse alla ka tema ülejäänud ütlused teiste episoodide osas ja prokurör loobus alles kohtuvaidluse käigus Raido Rosenthali süüdistusest selles episoodis, millele järgnes mõistetavalt õigeks mõistmine. Kohtuotsuse p-s 47 käsitletud F ütluste kohaselt käis tema koos C-ga 29.01.2021 XXX asuva Z kauplusse sissemurdmise katsel. Kusjuures F kirjeldab seda kõike detailselt. Kohtuotsuse p-s 49 käsitletud jälitusprotokolli kohaselt käis sellesama varguse katsel Raido Rosenthal koos C-ga. Kusjuures jälitusprotokollis kirjeldatakse sedagi tegevus detailselt. Tõendite vahel esinevat vastuolu pole kohus kõrvaldanud. Kohtuotsuse p-s 51 räägib kohus sellest sisulisest erinevusest kui mõningasest erinevusest ja leiab, et „F ütlused on tõesed ja jälitustoimingut läbiviinud ametnikud on isikute tuvastamisel eksinud“. Sellest tulenevalt seab kaitsja sellise jälitusprotokolli tõendusliku väärtuse kahtluse alla. F ja Raido Rosenthali on võimatu segi ajada. Jälitusprotokolli eesmärgiks sai olla ainult Raido Rosenthali selle episoodiga kunstlik sidumine. Kohtuotsuse p-s 67 käsitletakse 30.01.2021 jälitustoimingu protokolliga tõendatavat (restoran Ä ja MMM). Sellest punktist ja ka jälitustoimingu protokollist on välja lugeda, et Raido Rosenthali kasutuses olnud sõiduauto võeti jälgimise alla 30.01.2020.a., seega aastapäevad enne käsitletavat vargust, kusjuures jälitusprotokollis on see peale koostamise kuupäev ainus kuupäev. Kaitsja arusaama kohaselt on päris võimatu sellist jälitusprotokolli kellegi süüdimõistmisel aluseks võtta. Raido Rosenthal on kaitsja arvates piisavalt põhjendanud seda, et tal puutub puutumus käsitletava 3 kuriteoepisoodiga, mida kinnitavad ka objektiivsed tõendid – ennekõike tema DNA puudumine ekspertiisiks esitatud objektidel. Samas kõige ehedamalt näitavad F rõõnamist tema ütlused Handsfree seadmete kasutamisest. C ja F peeti kinni praktiliselt kohe peale vargust ja isegi varastatud asju ei olnud nad Raido Rosenthali autost ära võtnud. Arusaamatuks jääb kuhu jäid Handsfree seadmed. Käesolev kriminaalasi lahendati üldmenetluses ja Raido Rosenthalile ei olnud F suhtes tagatud Euroopa inimõiguste- ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 6 lg 3 p-st „d“ tulenevat konfrontatsiooniõigust, mis on üks ausa ja õiglase kohtumenetluse tagatis. Kuivõrd F ütlused olid väga vastuolulised, oli tõe väljaselgitamiseks tema ristküsitlemine hädavajalik. Kolmes viimases käsitluse all olnud episoodis tugineb Raido Rosenthali süüdimõistmine valdavas osas just F ütlustele.

§ 15

lg 3 keelaks tema kohtueelses menetluses antud ütlustele tuginemise isegi siis, kui need oleks usaldusväärsed. Praegune otsus on aga rajatud kohtueelses menetluses antud vastuolulistele ja mitteusaldusväärsetele ütlustele. Sellistena palub kaitsja F ütlused täies ulatuses tõendite kogumist välja jätta. Jälitusprotokollid on aga deklaratiivselt paljasõnalised ja neid ei ole võimalik kohtumenetluses kontrollida, kuna neil puuduvad talletuslikud lisad

§ 126¹º lg 2 tähenduses.

Seadus sätestab tõesti, et need lisatakse vajadusel, kuid praegusel juhul on see vajadus ilmselge. Protokolli kantut ei ole ühegi valemiga võimalik kohtumenetluses kontrollida. Lihtsalt jälitusametnik kirjutas nii ja seda 8

(23)peabki kontrollimatult usaldama ning selle inimese süüdimõistmisel aluseks võtma. Ka kohus ei ole seda sisuliselt kontrollinud, kuna ilma talletuslike lisadeta ei olegi võimalik varjatud jälgimise protokolle olemasoleval kujul kontrollida. Ausas ja õiglases kohtumenetluses ei kasutata kontrollimatuid jälitusmaterjale tõenditena, mistõttu palub kaitsja jätta kõik jälitustoimingute protokollid, kui mitteusaldusväärsed tõendite kogumist välja. Kokkuvõtvalt taotleb kaitsja Raido Rosenthali täies ulatuses õigeksmõistmist. SÜÜDISTATAVA APELLATSIOON
  1. Esmalt toob kaebaja välja omapoolse nägemuse sellest, millistel kaalutlustel loobus prokurör A OÜ episoodis süüdistusest. Nimelt andis F tema kohta valeütlusi. Vaidlustatav kohtulahend tugineb valdavas ulatuses F kohtueelses menetluses antud ütlustele, kellele aga ei olnud võimalik kohtus küsimusi esitada ei süüdistataval ega tema kaitsjal. F on andnud kohtueelses menetluses ütlusi kahel korral ja mõlemal korral on ütlused toimunu kohta olnud täiesti erinevad. Kaebaja toob välja, et F ütluste kohaselt oli ta kogu aeg raskes joobes ja seetõttu ei mäleta kõike. Samuti on F märkinud, et tal on rasked terviseprobleemid, mille tõttu ei mäleta ta isegi eilset päeva. 29.01.
  2. a kauplus Z episoodi osas märgib kaebaja, et ta ei mõista, kuidas maakohus sai tugineda F ütlustele, kuigi tuli ilmsiks, et tema ütlused A OÜ episoodi osas on valed ja maakohus on süüdistatava selles episoodis ka õigeks mõistnud. Kohus on tõlgendanud F ütlusi vastavalt olukorrale süüdistatava süüküsimuse lahendamisel, kus on aga olnud võimalik videomaterjaliga tõestada F ütluste ebausaldusväärsust. Ka on istungil tõendamist leidnud, et jälitustoimingut läbi viinud ametnikud on eksinud isikute tuvastamisel. F ütlused ja jälitusprotokollis kajastatu ei ole kokkulangev. Maakohus on jätnud need vastuolud tähelepanuta. Kaebaja hinnangul ei ole F ütlused mingil viisil usaldusväärsed ja ei saa rääkida vaid kellaajalisest ebatäpsusest, nagu maakohus märkis. Kaebaja märgib, et ei ole õige hinnata tõendeid valikuliselt ja ainult süüstavalt. Selles episoodis esitas prokurör maakohtule asitõendite 04.05.
  3. a vaatlusprotokolli ja 24.03.
  4. a vaatlusprotokolli, millele kaitsjad vastu vaidlesid, kuna need rikuvad

§ 87lg 2 nõudeid, kuivõrd sisaldavad üksnes kellegi selgitusi.

Samuti on kohus selles episoodis tuginenud asitõendi vaatlusprotokollile koos fototabeli ja salvestisega, millest nähtuv informatsioon aga lükkab ümber F antud ütlused. Kaebajat ei ole salvestistel, sest ta ei ole olnud kuskil koos C ja F-ga, kui nad kuritegusid toime panid. Prokurör esitas kohtule 04.05.

  1. a jälitustoimingu protokolli. Selle osas märgib kaebaja, et talle on selgusetu, millega on tegemist, kuna tema ei ole sellist protokolli kriminaalasja dokumentide loetelus näinud. Kohus on otsuses aga tuginenud 30.01.
  2. a protokollile. Süüdistusaktis ei ole selle episoodi osas tõendina välja toodud 30.01.
  3. a jälitustoimingu protokolli. Ka ei nähtu, et prokurör oleks sellise protokolli kohtule esitanud. Kriminaalasja dokumentide loetelus on küll välja toodud 30.01.
  4. a jälitustoimingu protokoll, millel puuduvad igasugused lisad, aga selle usaldusväärsus on ümber lükatud nii F ütluste, UUU hotelli 30.01.
  5. a videosalvestisega ja ka XXX asuva kaupluse 29.01 vaatlusprotokolliga. Jääb arusaamatuks, kas 04.05.
  6. a jälitustoimingu protokoll on sama, mis 30.01.
  7. a jälitustoimingu protokoll. Kaebajale tundub, et see, kuidas prokurör on kohtule tõendid andnud, pole päris seadusega kooskõlas. Prokurör on ise kohtus tunnistanud, et ta on erinevates kohtadest koondanud erinevaid videokaamerate salvestisi ühele CD-le ja pannud need ühisnimetaja alla. Kaebaja hinnangul oleks korrektne, et iga videosalvestis on tehtud ühes kohas, mis moodustab eraldi vaatlusprotokolli, nagu seda näeb ette

§ 86

. Prokurör on kogu kohtumenetluse vältel esitanud tõendeid nii, et kohus saab meeletul hulgal teavet, mida süüdistusaktis ei nimetata. Restoran Ä ja MMM episoodide osas leiab kaebaja, et kohus on jällegi tuginenud üksnes F ütlustele ja mittejälgitavale 30.01.2021. a jälitustoimingu protokollile. Kaitsjad esitasid kohtumenetluses taotluse jälitustoimingu protokolli usaldusväärsuse kontrollimiseks kuulata kohtus üle jälitustoimingu läbi viinud ametnikud. Prokurör oli sellele vastu ning maakohus jättis need taotlused 9

(23)lihtsalt tähelepanuta. Selliselt on kaebaja hinnangul rikutud kohtumenetlust. Kaebaja hinnangul ei ole jälitustoimingu protokoll jälgitav ega arusaadav ning on vastuolus UUU hotelli videokaamerate salvestustega. Protokoll ei ole süüdistatava hinnangul seaduslik ka seetõttu, et sellel puuduvad jälitustoimingu tegemiseks kehtivad jälitustoimingu load. Kuna tõend on lisaks eeltoodule muudetud ka

§ 67kohaselt anonüümseks, on see ebaseaduslik ja tuleb jätta tõendikogumist kõrvale.

Kohtuotsuses puudub analüüs selle kohta, kas see jälitustegevus on üldse õiguspärane ja tõendina kasutatav. Kaebaja leiab, et asjaolud kinnitavad tema ütluste usaldusväärsust, et ta ei ole nendes kuritegudes osalenud, sest jälitustoimingu protokollis kajastatu on vastuolus muude tõenditega, mis annab alust uskuda, et see on koostatud suures ulatuses F ütluste järgi ja tegelikult ei ole keegi varjatud jälitust läbi viinud. Lisaks leiab süüdistatav, et F ütlused sellest, et ta on vargustega seotud, on ümber lükatud videosalvestiste ja kõikide muude tõenditega. Süüdistatava ütlusi kinnitab ka ekspertiisiaktist nr 21E-GE0258 nähtuv. Kõikide ekspertiisiaktide kohaselt, millele maakohus oma otsuses viitab, ei ole süüdistatava DNA-proFilid seostatavad ühegi kuriteo episoodiga. 19.01.

  1. a kaupluse Z episoodiga seonduvalt tõstatab kaebaja küsimuse, milliste lubade alusel või millisel moel on saadud BBB turvakaamerate salvestised. Nii kaamerasalvestiselt kui ka Z juhataja kohusetäitja tunnistaja Š ütlustest nähtub, et isik oli üksinda, kuid pole tuvastatav, kes see isik oli. See, et süüdistatav suundus hommikul vara hostelisse koos C-ga ja et tal oli käes valge kilekott, ei anna alust teda kuriteos süüdistada. 29.12.
  2. a W AS episoodi osas leiab kaebuse esitaja, et kohtu põhjendused ei vasta tõele, kuna ta tasus kassas kauba eest, mitte aga temaga koos olnud naisterahvas. Ka ei olnud turvaväravatest läbi minnes tema käes ei veinipudelit ega sinist seljakotti. 15.01.
  3. a X AS episoodis ei nõustu kaebaja maakohtu põhjendustega. C ja süüdistatav lahkusid viimase elukoha juurest eraldi autodega ning ei käinud koos ühes autos X tanklas autole kütust tankimas, mille eest jäeti tasumata. Ka hotelli juurde tagasi saabus süüdistatav üksi. Asitõendi vaatlusprotokollist ei ole näha, millise tumeda automargiga on tegemist ja kes on isik tumedates riietes ja maskiga, kes autot tankis. Covid-19 pandeemia tõttu kandsid kõik inimesed sel ajal näomaske. Samuti ei ole Suzuki Eestis haruldane automark. Kahjuks polnud selles episoodis võimalik küsitleda kohtus C, kuna temaga sõlmiti kokkulepe. 25.01.
  4. a Y episoodis esitas prokurör maakohtule turvakaamerate 14.05.
  5. a vaatlusprotokolli koos lisadega. Prokurör on grupeerinud ühele CD-le erinevatest kohtadest võetud salvestised, mida on kokku väga suur hulk. Süüdistuakt on piiranud selle, mida millegagi tõendatakse, praegusel juhul on selliste tõendite lubatavusega rikutud

§ 86nõudeid.

Kaebaja leiab, et sellises olukorras rikutakse tema kaitseõigust. 14.05.

  1. a turvakaamerate vaatlusprotokoll ei tõenda seda, mida süüdistusaktis nimetatakse. Protokolliga koos olev videosalvestis, kus süüdistatav oma autoga siseneb XXX Tallinn Y teenindusjaama üksi, ei ole süüdistusaktis tõendina märgitud, mis rikub kaebaja kaitseõigust. 16.05.
  2. a prokuröri poolt esitatud mälupulgal olev turvakaamerate salvestis ei ole see sama video, mida vaadeldi 16.08.
  3. a istungil, sest salvestisel puudub vestlus müüjaga, mis on aga eraldi otsuses välja toodud põhjendusega süüdistatava hääle tuvastamiseks. Turvakaamerate 14.05.
  4. a ja 16.05.
  5. a vaatlusprotokollid kinnitavad, et süüdistatav ei olnud C-ga koos ega käinud ka temaga XXX Tallinn asuvas Y teenindusjaamas kütust varastamas. 14.05.
  6. a jälitustoimingu protokollist ei ole kaebaja hinnangul aru saada, kes sõidab mootorsõidukiga, mida jälitatakse ning selles pole ka kirjas, et jälitatav auto oleks üldse kusagil kütust tankinud, kindlasti ei tõenda see kütuse eest tasumata jätmise asjaolusid, nagu see on kirjas süüdistusaktis. Kaebaja leiab, et kriminaalasjas on tema vastu loodud tõendeid kunstlikult, lisaks on maakohus rikkunud kriminaalmenetlust sellega, et on hinnanud tõendeid valikuliselt ja ainult süüstavalt, jättes põhjendamatult kõrvale kõik kaebajat õigustavad asjaolud ja tuginenud otsuses üksnes F kohtueelses menetluses antud ütlustele, mille usaldusväärsus on ümber lükatud eeskätt kriminaalasja sündmuskoha vaatlus- ja videomaterjalidega. Kohus on võtnud süüdi mõistmisel 10

(23)aluseks mittejälgitavad jälitustoimingu protokollid, millelt nähtub, et jälitustoimingut läbi viinud ametnikud on isikute tuvastamisel eksinud, puuduvad igasugused lisad, sh talletuste näol, mis on vastuolus muude tõenditega. Kaebaja leiab, et kohtulahend ei tohiks tugineda üksnes sellistele tõenditele, mis tuleneb ka

§ 15lg-st 3 ja RKKK 3-1-1-89-12.

Eeltoodust tulenevalt palub süüdistatav end õigeks mõista. PROKURATUURI VASTUS APELLATSIOONIDELE

  1. Oma apellatsioonivastuses asub prokuratuur seisukohale, et süüdistatava ja tema kaitsja apellatsioonid on põhjendamatud, Raido Rosenthali süüdi tunnistamine temale inkrimineeritud kuritegudes on põhjendatud ja seaduslik. Apellatsioonides on üle tähtsustatud F ütluste tõenduslikku väärtust, samuti on asutud põhjendamatult seisukohale, et jälitusprotokollid koostati F ütluste mõjul. Prokuratuur on seisukohal, et apellatsioonides tuginetakse enamjaolt õiguslikult ebarelevantsetele asjaoludele ning tõlgendatakse sündmuste faktoloogiat kontektsist väljarebituna. 5.
  2. F ja tema ütluste osakaal. F peeti koos C ja Raido Rosenthaliga kinni 30.01.2021 kell 04:00, ajal, kui kõik kolm isikut liikusid Viimsist Tallinna mikrobussiga MB Sprinter reg.märk XXXXXX (FN). Kinnipidamisprotokollis on kinnipidamise alusena toodud kahtlustus Tallinnas, XXX asuvast A OÜ poest, Z (XXX, Tallinn) 19.01.2021 toiminud vargus ja 29.01.
  3. toimunud varguse katsed. Nii F-le, C-le kui Raido Rosenthalile esitatud kahtlustused on sisuliselt identsed. Raido Rosenthali 30.01.
  4. kinnipidamise protokolli punkti 15 kohaselt on kahtlustatav protokolliga tutvunud ja märkusi ei omanud. Nendel asjaoludel on ainetu rääkida, et XXX, Tallinn, kaupluses toimunud vargusega seostas Raido Rosenthali F, kuna juba kinnipidamise hetkel oli menetlejal piisavalt andmeid selle kuriteo toimepanemise kohta grupi poolt, kuhu kuulus Raido Rosenthal. Apellant R. Rosenthal väidab põhjendamatult, et tema ei saanud küsitleda kaassüüdistatavat C tema kriminaalasja eraldamise tõttu. Kriminaalasi eraldati pärast seda, kui C pidi andma ütlusi üldmenetluse raames, kuid ütluste andmisest viimane keeldus. 5.
  5. 29.01.2021 kaupluse Z (XXX, Tallinn), 30.01.2021 restorani Ä (XXX) ja kaupluse MMM (XXX) episoodide osas märgib prokuratuur järgmist. Apellantide väitel omistas maakohus F ütlustele põhjendamatult suure kaalu, ehkki nendes esineb lahkhelisid ja vastuolusid. Prokuratuur leiab, et sõltumata F ütlustest ja jälitusprotokollist on väljaspool vaidlust see, et Raido Rosenthal peeti 30.01.2021.a. kinni sõidukis, millega tema, C ja F kolmekesi naasid Tallinnasse Viimsist vahetult pärast kahe vargusepisoodi toimepanemist. Ei ole vaidlustatud asjaolu, et restorani Ä sissemurdmisel ja MMM kauplusest vargustel kasutati sõidukit Peugeot 307, reg.märk XXXXXX. Asjaolu , et sõiduk oli süüdistatava kasutuses ja kontrolli all, võttis R. Rosenthal omaks. Kohtus süüdistatavana ülekuulatuna esitas R. Rosenthal enda kaitseks versiooni, et ööl vastu 30.01.2021 viibis ta Viimsis tuttavate juures niisama aega veetes. Vaatamata maakohtu tungivatele ja korduvatele ettepanekutele avaldada nimed, keeldus süüdistatav tuttavate nimede nimetamast. (17.09.
  6. kohtuistungi protokoll lk 10). Vaikimise põhjusena tõi süüdistatav asjaolu, et ei ta taha asjasse mittepuutuvaid isikuid kohtus käimisega häirida. Hinnates R.Rosenthali kohtus antud ütlusi (kohtueelsel menetlusel isik pole ütlusi andnud) luges maakohus neid ütlusi üldiselt ebausaldusväärseteks, v.a. teatud osas. Samuti maakohus selgitas, miks tema luges usaldusväärseks tõendiks kohtueelsel menetlusel antud ja kohtus avaldatud F ütlused. Tallinna Ringkonnakohtu 23.10.2018.a. otsuse nr 1-17-4425 punktides 11 ja 12 on vaagitud endisest kaaskahtlustatavast tunnistaja ütluste tõendina arvestamise spetsiiFkat ning kokkuvõtlikult leidis, et see on võimalik juhul, kui selle tunnistaja poolt antud ütlused riimuvad teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. 11

(23)Prokuratuur on seisikohal, et F poolt antud ütlused omavad suuremat kaalu kui teised tõendid ainult 29.01.2021 kaupluses Z (XXX, Tallinn) varguse episoodi osas ja seegi seepärast, et maakohus eelistas F ütlusi jälitusprotokollile. Kriminaalasja materjalide pinnalt toimus varguse katse öisel ajal. Prokurör möönab, et jälitusametnikud võisid pimedal ajal eksida, kes nimelt koos C-ga püüdis ust katva pliidi murda ning on õige maakohtu järeldus selle kohta, et see oli enda kahekordse, st kahtlustatavana 01.02.2021.a. ülekuulamisel ja ütluste 03.02.2021.a. seostamisel , ülestunnistusel just F. Samas, juhul kui ringkonnakohus asub vastupidisele seisukohale ja ei nõustu maakohtu seisukohaga, teiste tõendite omavahelises seoses osakaal on piisav, et jaatada R. Rosenthali osavõttu selles episoodis. 30.01.2021.a.jälitusprotokolliga on tõendatud, et kohal on olnud kolm isikut, kellest igaüks mängis ühise ja kooskõlastatud tegevuse raames olulist osa. Kogu kriminaalmenetluse vältel ei ole ilmnenud asjaolu, et sellisse kuritegelikusse gruppi kuulus või oleks võinud kuuluda keegi veel, peale R.Rosenthali, C ja F. Seega varguse katse pandi toime isikute grupi poolt kuhu kuulus R.Rosenthal, C, F. Apellant Rosenthal näeb 29.01.2021.a. sündmuse osas vastuolu jälitusprotokolli ja F ütluste vahel veel selles, et isiku ütluste kohaselt väitis F, et nad sõitsid UUU hosteli juurest Peugeotiga, jälitusprotokollis aga toimus ärasõit MB Sprinter bussiga, mitte Peugeotiga, nagu see F väitis. Kõrvutades F ning jälitusprotokolli ilmneb, et 30.01.2021.a. ülekuulamisel väitis F et tervise probleemi tõttu eelse päeva sündmusi tema ei mäleta. 01.02.2021.a. protokollis on Fikseeritud järgmist: „Kell 2 või 2.30 saime kokku, kuidas see kokkusaamine toimus, seda ma ei mäleta. Lõpuks olin ma jälle sõidukis Peugeot koos C ja Raidoga ning sõitsime Z juurde“. Jälitusprotokollis kell 01:23 Raido Rosenthal, C ja F istuvad Peugeot’sse (C istub juhi kohale) ja alustavad liikumist Võidujooksu silla poole. Sama puudutab MB Sprinteriga ja Peugeotiga sõitmist ja sõidukis magamist. Isik, kes enda tunnistuse järgi jääb mitmel korral magama isegi varguse ajal ei pruugi mäletama seda, mis toimus magamise ajal. Nagu on näha, mingit vastuolu jälitusprotokolli ja F ütluste vahel tegelikult ei ole. Veel leiab apellant R.Rosenthal, et kohtule on esitatud seoses 29.01.2021.a. episoodiga olemata jälitusprotokoll. Süüdistusaktis on märgitud 04.05.
  1. jälitusprotokoll. Apellandile pole selge, kust selline protokoll tekkis. Prokurör möönab, et süüdistusaktis märgitud jälitusprotokolli kuupäev on märgitud valesti, eelmise dokumendi- asitõendi vaatluse 04.05.21.protokolli järgi, mis asus teises köites leheküljetel 19-22, mis on märgitud sama episoodiga seotud tõendite nimekirjas teises lõikes, see tähendab kõrvuti. Eeldatavasti see viga kandus üle ka kohtuistungi protokolli. Kui kuulata aga helisalvestust, 17.08.2021.a. kohtuistung, kell 15:37:09, siis prokurör taotles võtta toimiku juurde ja avaldada jälitusprotokoll, toimik II lk 22-
  2. Paralleelselt terves mahus protokolli avaldamisega prokuröri poolt jälgisid selle sisu ka kaitsjad ning vastuväiteid protokolli vastuvõtmise vastu ega märkusi kuupäeva kohta neil ei olnud. Terves mahus avaldamine välistab kahtlust, et tegu oleks mõne muu tõendiga, kui 30.01.2021.a.jälitusprotokolliga. Seoses 30.01.2021 Restoran Ä (XXX) ja MMM (XXX) episoodidega apellandid leiavad, et süüditunnistamine on rajatud F ütlustele ning 30.01.2021.a. jälitusprotokollile, millised mõlemad on ebausaldusväärsed tõendid. R. Rosenthali kaitsja A. Sirendi leiab, et kuna ühe asjaolu kohta leidis maakohus et tuleb eelistada F ütlusi 29.01.
  3. sündmusi fikseerinud jälitusprotokollile, siis kõik, mis on jälitusmenetluse käigus tuvastatud ja jälitusprotokollides kajastatud on ebausaldusväärne. Prokurör sellist lähenemist ei jaga. Kaitsjate taotlusel kontrollis maakohus jälitusmenetluse materjalid ning leidis, et jälitustegevust oli toimetatud seadusega ettenähtud korras. Kuigi apellatsioonides ei ole taotletud jälitusmenetluse materjalide kontrollimist, ilmselt kirjaliku menetluse oludes on loogiline, et ringkonnakohtu kolleegium samuti tutvub jälitustoimikuga. Jälitusprotokoll fikseerib jälitusmenetluse tulemusi.

§ 126

10 lg 2 protokollile lisatakse vajaduse korral jälitustoimingu käigus tehtud foto, film, heli-või muu teabetalletus. Teabetalletust on võimalik lisata protokollile, kui jälitustoimingu käigus 12

(23)see tekkis. Prokurörile teadaolevalt kõnesoleva jälitusmenetluse käigus ei kasutatud video salvestamist ega pildistamist. Jälitustoimingu -salajase jälgimise vahetult teostanud ametnike ülekuulamine esiteks teeb mõtetuks samade isikute teise jälitusmenetluse raames kasutamist, sest lühikese aja jooksul nende isikud muutuvad kriminaalmaailmas üldiselt teadaolevateks. Teiseks, selline ülekuulamine taandub küsimusse, mis viisil varjatud jälgimist teostati. Prokurör möönab, et osad jälitusvõtted ei ole veel üldiselt teadaolevad, tänu millele on need võtted tunnistatud riigisaladuseks. Apellant R.Rosenthal leiab, et 30.01.2021.a.jälitusprotokollis ei ole õigesti kajastatud tema UUU hostelist väljumise asjaolusid kuna need andmed ei lange kokku sama hosteli turvakaamerate salvestustega. See väide ei ole arusaadav. Maakohtule on esitatud UUU hostelist videosalvestiste nõudmistega seotud materjalid (16.08.
  1. kohtuistungi protokoll). Süüdistusakti kohaselt on need materjalid seotud XXX 33 13.01.2021.a varguse., Suzuki Liana, reg.nr CCCCCC 15.01.2021.a. ja Peugeot 307, reg.märk XXXXXX 25.01.2021.a. kütuse varguste, 19.01.
  2. Z kauplusest varguse ja 29.01.2021.Z kaupluses varguse katse episoodidega. 01.02.2021.a.nõudekirjast, 17.05.
  3. ettekandest ja UUU pääsukaardi andmetest on näha, et kuigi andmeid küsiti kuni 30.01.2021.a. kella 04:00 esitati politseile faktiliselt andmeid kuni 29.01.2021.a. kuupäevani (viimane pääsukaardi kanne 23:11.34). Teisisõnu, 30.01.2021.a. kuupäeva videosalvestusi ei ole saadud, ei ole vaadeldud ning ei ole ka tõendina käsitletud. Seda kinnitab muuhulgas kohtule esitatud kriminaalmenetluse osaliselt lõpetamise 16.05.2021.a. määrus, millega lõpetati R.Rosenthali suhtes menetlus KarS § 209 lg 2 p 1 ja KarS § 423 1 süüdistuses. 30.01.2021.a. salvestisi ei ole vaadeldud kuna alates väljumist kuni kinnipidamiseni toimetati R.Rosenthali, C ja F suhtes varjatud jälgimine. Samuti apellant R.Rosenthal leiab, et jälitusprotokoll on koostatud F sõnade järgi ning tegelikult ei ole ükski ametnik ei ole varjatud jälgimist 30.01.2021.a. teostanud. Lisaks sellele, et jälitustoimingu faktilist toimetamist fikseerib jälitustoimik ning iga jälitustoimingu arvele võtmise kohta kehtivad ranged reeglid, seletab prokuratuur järgmist. Z kauplusest 29.01.2021.a. episoodi ja 30.01.2021.a. Viimsis kahe varguse episoodi puudutavad jälitusprotokollid koostati 30.01.2021.a. ja esitati kohtule koos R.Rosenthali vahistamistaotlusega 31.01.2021 kell 11:24 (digiallkiri vahistamistaotlusel 11:21). F andis esimest korda üksikasjalike ütlusi 01.02.2021.a. kell 13:
  4. Vahistamistaotluses ei ole käsitletud ühtegi asjaolu, mis sai menetlejale teada ainult pärast F 01.02.2021.a. ülekuulamist ja 03.02.
  5. toimetatud ütluste olustikuga seostamist. Nendel asjaoludel on ainetu rääkida, et jälitusprotokollis kajastatud teabe allikaks oli F. Kokkuvõtvalt prokuratuur on seisukohal, et mõlema apellandi etteheided jälitusprotokollide suhtes on alusetud. 5.
  6. Z (XXX, Tallinn) kauplusest 19.01.2021.a. toiminud vargus Kokkuvõtvalt apellandid leiavad, et maakohus ei ole suutnud piisavalt põhjendada R. Rosenthali süüditunnistamist, sest ainuüksi roheline riides kott videosalvestusel ei anna piisavalt teavet isiku käitumise kohta. Kaitsja väidab, et prokurör ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis oleks kinnitud R. Rosenthali seost episoodiga. Apellant R.Rosenthal püstitab samuti küsimuse kelle loa alusel saadi Bauhausi videokaamera võtteid. Prokuratuuri on seisukohal et R.Rosenthali süü 19.01.2021.a. varguses on tõendatud. Maakohus on piisavalt otsuse punktides 41-46 motiveerinud, miks ta luges isiku süüd tõendatuks. Prokurör kohtumotiividega soostub täielikult ja lisaks seletab täiendavalt järgmist. Bauhofi kaamera salvestise saamiseks ei olnud vaja saada mingeid täiendavalt lubasid. 01.04.2021.a. vaatlusprotokollist tuleneb üheselt et salvestist on politseile esitatud BBB’i poolt. Menetluse käigus vastuväiteid salvestise ja asitõendivaatluse protokolli osas ei ole esitatud. Kui vaadata kohtu poolt käsitletud salvestist nr 00010002393003701, millel R.Rosenthal hoiab 05:06:50 koti, siis on näha, et kuigi heledamal kotil on tavapärased käepidemed, hoiab süüdistatav seda servadest kinni niiviisi, et sisu oleks võimalikult vähe näha. 13
(23)Seonduvalt episoodiga osutas vaidlustes prokurör samuti veel ühele asjaolule, mis omab tähtsust. Maakohtule on esitatud salvestis nr 00010002538007101, milles on näha, et 19.01.2021.a. kell 05:06:40 R.Rosenthal ja C saabuvad UUU hosteli juurde. R.Rosenthal hojab käes heledamat koti, C suundub aga prügikasti juurde ja viskab sinna paar tosse. Maakohtule esitatud sündmuskoha Tallinnas, XXX Z kaupluse 19.01.2021 vaatlusprotokolli lisa KJ-2437 kohasel jäeti kohale selge jalatsijälg. Selles valguses on selge, et vahetult pärast varguse toimepanemist sai C tossudest lahti kui võimalikust tõendist võimalikult kiire ja lihtsama viisiga. Maakohtule esitatud Z sisemise turvakaamera salvestisest on varguse toimepandav isik üheselt tuvastatav kui C. R. Rosenthali alates 18.01.2021.a. õhtust kuni 19.01.2021.a kella seitsmeni C kõrval lahutamatult viibimine tähendab muuhulgas koos kuriteo ettevalmistamist ja toimepanemist. 5.
  1. Sõidukitele Suzuki Liana, reg.nr CCCCCC 15.01.2021.a. ja Peugeot 307, reg.märk XXXXXX 25.01.2021.a. kütuse varguse episoodide osas märgib prokurör järgmist. Mõlemas apellatsioonis ei vaielda otsesõnu vastu sellele, et kütuse vargused leidsid aset. Apellantide põhiline väide taandub tõdemusse, et vahetult sündmuskohal ei olnud R. Rosenthali kohal viibimist Fikseeritud ei tunnistajate ega tehniliste vahendite poolt viisil, mis võimaldanuks isiku tuvastamist ehk äratundmist. Mõlemad apellandid esitasid väidet, et puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, et tangitavate sõidukite numbrimärgid olid lumega kaetud. Leitakse, et see asjaolu on mõeldud välja F poolt. Prokurör juhib kriminaalkolleegiumi tähelepanu järgmistele faktidele. Esiteks, kõigis kohtus arutatud episoodides, kaasaarvatud XXX, Tallinn aadressil varguse ära langenud episood, liikusid grupi liikmed sõidukitega, milliste numbrimärgid ei ole olnud eristatavad. Süüdistuses on asunud olemasolevate andmete pinnalt, s.o. X 15.01.
  2. kuriteoavalduse nr VL-TR-2383, asitõendi Eesti Raudtee, A OÜ, linnakaamerate 20.04.2021 vaatlusprotokoll /kd I tl 155-179; kd I tl 105a/, mis tõendab sõiduki Mercedes-Benz Sprinter liikumist kuid ükski pilt ei saanud fikseerida sõiduki registreerimismärki, protokollis otse osundatakse sellele, et numbrid on lumega kinni kaetud kuntslikult, mitte loomulikult. Samuti on fikseeritud Mercedes-Benz Sprinteri numbrite vastu lumega loopimine C poolt 30.01.2021.a. Y AS 26.01.21.a. avalduses nr 1040-67 on märgitud, et numbrid puuduvad. Kriminaalasja seisukohalt on oluline, et numbrid ei ole olnud eristatavad. Millega täpselt neid oli kaetud või kuidas veel varjatud ei oma tähtsust. Apellant R. Rosenthal leiab, et see, et teda on fikseeritud koos sõidukiga Peugeot 307 kasutamist 25.01.2021.a. kell 17:48 XXX Y teenindusjaamas ilma C-ta on oluline asjaolu. Lisaks heidetakse ette, et kohtus mängiti salvestise läbi ilma hääleta. Prokurör juhib tähelepanu Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-6-16, mille kohaselt, et konkreetse tõendi uurimise maht ja viis on fakti küsimus ja „Kui süüdistatav või tema kaitsja pidasid asitõendi sellisel viisil uurimist ebapiisavaks, oleksid nad pidanud taotlema märkmiku sisu enamas või terviklikus mahus ettelugemist, kuid sellist taotlust nad ei esitanud.“
  3. augusti
  4. protokolli kohaselt vastasid kaitsjad kohtu küsimusele, et kaitsjad ei soovi videosalvestiste vaatamist. Prokuröri seisukohalt ei ole hääle kuulamine või kuulamata jätmine oluline R.Rosenthali isiku tuvastamiseks, sest kahe kaamera võtted ei anna alust kahelda, et isiku näol, kes külastas sõidukiga Peugeot 307 registreerimisnumber XXXXXX 17:49 25.01.2021.a. Y AS Nõmme tanklat on tegemist R. Rosenthaliga. Prokuratuur ei pea oluliseks asjaolu, et Nõmme tanklat külastas R.Rosenthal üksinda. Kriminaalasja materjalide pinnalt isik osavalt ja püsivalt kasutab igasuguseid konspireerimisvõtteid. See, et tema käis tankla poes üksinda, räägib ainult seda, et kaasas poes C sel momendil ei olnud. Seoses 25.01.2021.a. episoodiga leiab kaitsja Sirendi et vaatlusprotokolli ja varjatud jälgimise jälitusprotokolli vahel on suur vastuolu, mis seisneb selles, et vaatlusest tulenevalt tangib C-ga 14
(23)sarnanev isik R. Rosenthali kasutuses olnud Peugeot 307 loetamatute numbrimärkidega, jälitusprotokollis aga märgitud et sõiduk suundub tanklasse ning jääb seal seisma. Prokurör kaitsja sellise seisukohaga ei nõustu.

§ 1265

kohaselt annab prokuratuur kuni kaheks kuuks loa isiku, asja või paikkonna varjatud jälgimiseks. Viidatud normist ei tulene, et isikut, asja või paikkonna jälgitakse ilmtingimata visuaalselt. Jälgimine võib seisneda objekti liikumise jälgimises nii, et vahetu visuaalne kontakt puudub või ei ole piisav, et saada aru, mis isikuga täpselt momendil toimub. Ei ole õige samastada jälgimist ja peale vaatamist, mida kaitsja paraku teeb. Kokkuvõtlikult on prokuratuur seisukohal, et kütuse varguse episoodid on tõendatud. Kriminaalasja materjalide pinnalt kuulusid gruppi kolm isikut. Mõlemal korral tangiti R. Rosenthali kasutuses olevad sõidukid, kusjuures C väljus kaassõitja istmekohalt. R. Rosenthal on varasemalt kohtuotsusega asjas nr 1-20-2198 süüdi tunnistatud kütuse varguste eest, kus tangiti sõidukeid ringi vahetatud numbrimärkidega. F-l puudub juhiluba ning isik ei ole kordagi olnud Fikseeritud sõiduki roolis. 5.

  1. AS W kauplusest veini pudeli varguse osas märgib prokurör järgmist. Kaitsja toob apellatsioonis välja, et maakohus ei kirjeldanud 29.12.2020.a. sündmusi kassa juures nii, nagu seda kajastab videosalvestis ning sellest tulenevalt palub oma kaitsealust õigeks mõista. Prokuratuur sellise kaitsja järeldusega ei nõustu. Kaitsja väidab, et kuigi R.Rosenthal peitis laste seljakotti pudeli veini, ei ole ta ületanud kassa juures oleva müügisaali piiri ülalmainitud seljakoti käies hoides. Kuna sama tõendi ehk videosalvestusega on tuvastatud, et nii seljakott kui sinna peidetud veinipudel olid kauplusest väljatoimetatud ja seda ainult R. Rosenthali eelneva tegevuse tulemusena, siis saaks rääkida ainult kas varguse toimepanemisest osavõtust või katsest. Ent prokuratuur on endiselt seisukohal, et vaatamata kaitsja poolt osundatule tegemist on R. Rosenthali poolt toimepandud ja lõpuleviidid vargusega. AS W poest varguse puhul kuigi R.Rosenthali viimane Fikseeritud kokkupuute seljakotiga leidis aset kaupluse saalis, läks see puudel kaupluse territooriumilt välja. Antud juhul teisele isikule seljakoti kätte andmine on olnud ainult viis, mille abil R.Rosenthal toimetas varastatu kauplusest välja. Kuna kriminaalasja pinnalt ei ole tuvastatud, et naisterahvas oleks tegutsenud R.Rosenthali kaasosalisena, siis tuleb asuda seisukohale, et tema on isik, keda kasutati kuritegeliku plaani realiseerimiseks vahendina. See asjaolu ei muuda ei süüdistust ega R.Rosenthali tegevuse kvalifikatsiooni. R. Rosenthal tegi kõik ennast oleneva, et veini pudel saaks kauplusest välja sel hetkel, kui pani pudeli kotti ja andis kaaslase kätte. Pärast seda ei olnud sündmustel teist prognoositavat võimalikku arengut, kui ese kauplusest välja viimine. Tema tegevusele järgnes faktiliselt ka taotletav tulemus- pudel toimetati kauplusest välja. Mis viisil see toimus, kas isik toimetas seda kauplusest välja ise või kasutas mõnda muud viisi, ei oma juhtumi kvalifitseerimisel otsustavat tähtsust. 5.
  2. Modus operandi R.Rosenthali suhtes kui tõend. Kohtule on esitatud Harju Maakohtu 16.06.2020 otsus. Otsuses toodud teokirjeldusest nähtub üheselt et Õ ja R. Rosenthal valisid kauplustes kaupu, reeglina kallist alkohoolseid jooke, panid need kotti või kärusse, peale mida O, V ja D püüdsid selle kauba kauplusest välja toimetada. Väärib märkimist, et ise R. Rosenthal kaupa väljatoimetanud ei olnud. 29.12.2020.a. veini varguse episoodis R. Rosenthal võttis isiklikult riiulilt pudeli veini, asetas selle seljakotti, tõmbas lukku kinni ja hoidis koti käes kuni turvaraamini, kus tema pistis koti temaga kaasas olnud naisterahva kätte, kes viiski koti selles oleva veinipudeliga kauplusest välja. 15.01.2021.a. tankis Suzuki Liana sõidukit, st läks autost välja, pani vooliku püstoli paaki, kallas paak täis ja istus tagasi C. R. Rosenthal istus kogu see aeg meditsiinilises maskis, alla lastud 15

(23)päikesesirmi varjus, roolis. Samadel asjaoludel pandi toime kütuse vargus 25.01.2021.a. 19.01.2021.a. Z (XXX, Tallinn) kauplusest varguse ajal jäi R. Rosenthal Suzuki Liana rooli ajal, mil C varastas kauplusest nutitelefone. 27.01.2021.a. külastasid C, F ja R. Rosenthal Viimsis tööriistade kauplust. C ja F väljusid autost, vaatasid riiulil olnud Makita tööriistu, naasid autosse. Kogu see aeg R. Rosenthal istus autos ja ootas kaasosalisi. 29.01.
  1. Z (XXX, Tallinn) kauplusse sissemurdmise katsel jäi R. Rosenthal ümbrust valvama ajal, mil C ja F püüdsid ust lõhkuda. 30.01.2021.a. restorani Ä sissemurdmisel ja ehituskauplusest varguse ajal oli R. Rosenthal auto roolis, kus ootas kaasosalisi. Toodud asjaolud näitavad ilmekalt, et R. Rosenthal organiseerib enda poolt kuritegude toimepanemist nii, et suunab teisi isikuid realiseerima enda kuriteo toimepanemise plaani. Korduvalt karistatud isikuna R. Rosenthal orienteerub piisavalt tõendamise võtetes ja uurimise meetmetes ning üritab vältida kõike, tänu millele on võimalik jätta sündmuskohale füüsilised jäljed või saada videokaamerate salvestite alla. Varavastaste kuritegude vahendlik või grupis teisi isikuid manipuleerides täideviimine on tema kindel käitumismuster. Ühe ja sama käitumisviisi süsteemselt esinemine erinevate kuritegude toimepanemises on vaadeldav eraldi tõendina „mõdus operandi“ mõistes (RK 09.03.2010 otsus nr 3-1-1-8-10 punktid
  2. 12) 5.
  3. C ja F eraldatud asjades kokkuleppemenetluses korras tehtud kohtuotsustele maakohtu poolt tuginemine on põhjendatud. Kohtupraktikas on omaks võetud arusaam, et jõustunud otsus, mis käsitleb asja lahendamiseks vajalike asjaolusid, on tõendiks. Kõnesoleval juhul viidates kohtuotsustele võttis maakohus arvesse asjaolu, et nii C kui F on mõistetud süüdi kuritegude eest, millised neile on süüdistusega inkrimineeritud ja asjaoludest tulenevalt langes tõendamisese osaliselt ka R.Rosenthali süüdistusasjaga. Otsuseid tehti eraldatud uude menetlusse kohtuasjade raames, teiste maakohtu koosseisude poolt. Väita, et kohus ei ole oma kontrollfunktsiooni täitnud ja kinnitas kokkuleppeid lihtsalt omaksvõtule tuginedes, ei ole mingit alust. Teises asjas tehtud kohtuotsus on

§ 63

lg 1 alusel dokumentaalne tõend, mis

§ 61lg 2 alusel hindab kohus oma sisseveendumuse kohaselt.

MENETLUS RINGKONNAKOHUS

  1. Ringkonnakohtus kriminaalasja lahendamiseks määratud kirjalikus menetluses jäid kõik apellandid oma kaebustes esitatud väidete juurde. Prokuratuur vaidles süüdistatava ning tema kaitsja apellatsioonides esitatud seisukohtadele vastu ning palus jätta maakohtu otsus muutmata ning esitatud apellatsioonid rahuldamata. Ühtlasi taotles prokuratuur jälitustoimiku nr 2123000011 materjalide kontrollimist. Süüdistatav ning tema kaitsja taotlesid ringkonnakohtu koosseisu kuuluvate kohtunike Pavel Gontšarov ja Inna Ombleri taandamist, kuid kohtukolleegium jättis 15.08.2022 põhistatud määrusega taandamistaotluse rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  2. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide, süüdistatava ja tema kaitsja apellatsioonides ning prokuratuuri vastustes toodud väidetega, leiab, et esitatud apellatsioonide argumendid kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna, sest maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. 16

(23)Ringkonnakohus sedastab, et põhiargumendina ei nõustu apellandid maakohtu poolt kõigi seitsme R. Rosenthali süüks arvatud süüteoepisoodi osas tõendikogumile antud hinnanguga ning taotlevad apellatsioonikohtult uuritud tõenditele teistsuguse hinnangu andmist. Süüdistatav end üheski varguse toimepanemise episoodis süüdi ei tunnista ning väidab, et ükski usaldusväärne tõend ei kinnita tema poolt varguste toimepanemist. Kohtukolleegium peab vajalikuks sissejuhatavalt selgitada, et kohtupraktikas väljakujunenud arusaama kohaselt, kui erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel süüdistatav talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ja teisel juhul nende samade tõendite alusel õigeks (või vastupidi), peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust, mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (RKKKo nr 3-1-177-05). Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole sellised vead maakohtu vaidlustatud otsuses aga tuvastatavad. Maakohus on hinnanud kõiki kogutud tõendeid kogumis, neid omavaheliselt kõrvutanud ning tuli ainuvõimalikule järeldusele, et süüdistusversioon kaalub veenvalt üles kaitseversiooni sellest, et süüdistatav ei ole ühtegi talle ette heidetud seitsmest varguse episoodist toime pannud. 8. 29.12.2020 W AS (XXX, Tallinn) toimepandud veinipudeli Jimis Creek Chardonnay varguse osas palub kaitsja ringkonnakohtul vaadata turvakaamera videosalvestusi, millest nähtub, et ostu eest tasus Raido Rosenthal ja turvaväravaid läbides sinist seljakotti Raido Rosenthali käes ega muul viisil tema valduses ei olnud. Selliselt on ümber lükatud maakohtu järeldus, et Raido Rosenthal möödus kassadest veinipudeli eest maksmata. Kohtukolleegium kaitsja sellise arutluskäiguga ei nõustu ning sissejuhatavalt märgib, et kaitsja ei lükka sisuliselt ümber maakohtu arutluskäiku ega kohtu poolt tuvastatud faktoloogiat sellest, kuidas R. Rosenthal asetab veinipudeli sinisesse seljakotti ning suundub sellega otse kassade juurde. Kohtukolleegium märgib lisaks maakohtu põhjendustele, et uuritud videosalvestustest nähtub, kuidas kell 07.58.38 ulatab R. Rosenthal käe üle alkoholiosakonna piirdelindi ning võtab riiulilt esimese kätte juhtuva veinipudeli ning lahkub sellega kiiresti kaamera vaateväljast (salvestus BaltiJaam K16, 29.12.2020 7_57_20). Salvestusest 29.12.2020 7_57_21 kell 07.58.41 (BaltiJaam K23) on näha kuidas R. Rosenthal hakkab selle pudeliga kõndima kassade poole asetades samal ajal pudelit tema käes olnud sinisesse seljakotti. Ainuõige on maakohtu selle videosalvestuse kirjeldus, mille kohaselt pärast veinipudeli võtmist ei käinud süüdistatav riiulite vahel, vaid suundus otse kassade poole. Seega õige on ka järeldus, et sellise liikumise puhul on välistatud võimalus, et Raido Rosenthal asetas veinipudeli mujale riiulile. Asjakohane on ka maakohtu märkus, et süüdistatav võttis ületades piirdelinti alkoholiriiulilt veinipudeli ajal, mil alkoholimüüki kaupluses ei toimunud, seega ainuvõimalik on maakohtu järeldus, et selleks, et alkoholi omandada, pidi ta selle varastama, mida ta uuritud ning kogumis hinnatud tõendite põhjal tegigi. Järgnev kassade juures toimuv R. Rosenthali tegevus on selgelt ja lähedalt näha salvestuselt failinimega Kassad 3,2 (BaltiJaam K02), kui R. Rosenthal kell 08.00.30 ulatab seni tema käes olnud sinise seljakoti läbi turvavärava temaga olnud naisterahvale, võtab oma pükste taskust välja rahakoti ning maksab kassalindil oleva kauba eest. Naisterahvas eemaldub kassadest ning seejärel koos lahkutakse poest. Põhjendamatud on seega kaitsja apellatsioonis toodud väited, et Raido Rosenthal veinipudeliga tõesti majandas, kuid kuhu pudel lõpuks sai, seda videosalvestistelt ei nähtu, nagu ka ei nähtu seda, et Raido Rosenthal oleks selle laste seljakotis või seljakotita kauplusest välja viinud. Uuritud videosalvestuselt nähtub tõesti, et laste seljakoti viis poest välja R. Rosenthaliga olnud naisterahvas, kuid antud koti selles olnud pudeliga vahetult enne andis naisterahvale poe turvaväravates just süüdistatav, kes valitses tema poolt toimepandavat veinipudeli vargust. Kohtukolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et nii tunnistaja L, H ütlused kui ka ringkonnakohtu poolt vahetult uuritud 17
(23)videosalvestused tõendikogumina ei jäta mingisugust ruumi kahtlemiseks selles, et R. Rosenthal pani veinipudeli Jimis Creek Chardonnay varguse. 9. 15.01.2021 X AS (XXX) episoodi osas märgivad apellandid, et kriminaalasjas puuduvad mistahes tõendid, mille alusel võiks üldse jaatada süüdistatava viibimist sündmuskohal. Süüdistatav märgib, et C ja süüdistatav lahkusid viimase elukoha juurest eraldi autodega ning ei käinud koos ühes autos X tanklas autole kütust tankimas, mille eest jäeti tasumata. Ka hotelli juurde tagasi saabus süüdistatav üksi. Kohtukolleegium apellantide väidetega ei nõustu ning märgib, et maakohus tuvastas uuritud tõendite põhjal järgmiste vaadeldava episoodiga seotud sündmuste jada. 15.01.2021 kell 17.53.48 saabub UUU hotelli juurde mootorsõiduk Suzuki Liana, reg. nr. CCCCCC, mille juhi kohalt väljub R. Rosenthal, kes siseneb hotelli, mille uksed avanevad üksnes elanikule (R. Rosenthalile) väljastatud personaalse uksekoodiga. Autosse jääb juhi kõrvalistmele istuma C. Kell 18.00.10 väljub hotellist R. Rosenthal ning istub sõiduki juhi kohale. Kell 18.02.43 alustab sõiduauto hotelli juurest liikumist (Kd I lk 245-247). Väärib märkimist, et ka R. Rosenthal ei eita, et 15.01.2021 hakati koos C-ga UUU hotelli juures kell 18.02 koos ära sõitma, kuid erinevate sõidukitega, mis on aga ümber lükatud eelviidatud vaatlusprotokolliga. 18:56:31 ajal sõidab Paldiski mnt 150, Harkujärve küla, Harku vald asuvas X’i teenindusjaama tumedat värvi sedaan Suzuki Liana, mille mõlemad numbrimärgid on lumega kaetud ning (I kd, lk 221-225) kõrvalistuja kohalt väljunud tumedas riietuses ja maskiga meesterahvas tangib sõiduki, istub seejärel kõrvalistuja kohale tagasi ja sõiduk lahkub kell 18:58:44 tanklast kütuse eest maksmata. Kogu tegevus nähtub ka maakohtu poolt uuritud videosalvestiselt (I kd, lk 226). Maakohus asus seisukohale, et videosalvestisel nähtuv Suzuki Lianat tankinud kaasreisija on väga sarnane C-ga, kes viibis korduvalt kohtuistungitel. Ringkonnakohtul puudub alus maakohtu sellises järelduses kahelda. Esitatud kaebustes ei märgi keegi apellantidest, et C kehaehitus, pikkus, liikumise maneer oleksid erinevad, kui kütuse varguse toimepannud isikul vaatlusprotokollidega tuvastatud lühike kasv ning tugev kehaehitus. Maakohus sedastas asjakohaselt, et kuigi sõiduki numbrimärgid ei ole loetavad, siis nähtuvalt asitõendi vaatlusprotokollist (I kd, lk 221-225) on ebaseaduslikult tangitud sõiduk sama marki, tumedat värvi ning sedaan keretüübiga, mis on R. Rosenthali kasutuses olnud Suzuki Liana, reg.märgiga CCCCCC (I kd, lk 227). Lisaks maakohtu põhjendustele kütuse varguses osalenud isiku C-ga sarnasuse ning R. Rosenthali kasutuses ning kütusevarguse episoodis figureerinud sõiduki identsuse osas märgib kohtukolleegium veel ühte argumenti, miks ringkonnakohtu veendumusel oli just R. Rosenthali kasutuses olnud sõiduk Suzuki Liana C poolt tangitud, kui R. Rosenthal istus sama auto roolis. Kui kõrvutada 24.03.2021 (Kd I lk 221-225) ning 23.03.2021 (Kd I lk 244-250) vaatlusprotokolle, nendes sisalduvaid fotomaterjale ning nende lisaks olevaid videosalvestusi, siis on üheselt selge, et mõlema protokolli puhul Suzuki Liana esiklaasil olnud lumekogus ning selle kuju on identsed, mis lubab üheselt järeldada, et tegemist oli sama sõidukiga. Tõsi, enne kütuse vargust määriti auto esi- ja tagaosa koos numbrimärkidega täiendavalt lumega. Samas esiklaasi lumega juba eelnevalt tugevalt määrdunud osa jäeti samaks. Lisaks tuleb märkida üldtuntud asjaoluna, et sedaankerega Suzuki Liana (erinevalt järgmises episoodis Fgureerinud Peugeot 307-st) on Eesti tänavapildis ning liikluses väga haruldane sõiduauto, kuigi süüdistatav oma apellatsioonis märgib vastupidist, ilmselgelt saades aru, et tegemist on just väga haruldase sõidukiga. Ehkki eluline usutavus on üks tõendi usaldusväärsuse hindamise kriteeriume, ei ole see arvestatav iseseisva tõendina

§ 63

lg 1 tähenduses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-72-13, p 14). Kohtuotsus saab

§ 60

lg 1 kohaselt tugineda siiski asjaoludele, mille kohus on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Kohtukolleegium leiabki, et eluliselt pole usutav, et ajavahemikul kellast 18.02 kuni 19.56, kui C ja R. Rosenthal lahkusid viimase hotelli juurest haruldase sedaankerega autoga Suzuki Lianaga, keegi 18

(23)teised tuvastamata isikud, samasuguse sõidukiga ning kellest ühel oli ilmne sarnasus C-ga varastasid UUU hotelli 14,6 km kaugusel (maps.google.ee) kell 18.56 kütust kogusega 40,15 l. Lõpetuseks märgib kohtukolleegium, et süüdistatav R. Rosenthal ei ole kohtule avaldanud, et keegi teine oleks tema valduses olnud sõidukit Suzuki Liana 15.01.2021 kella 18.58 ajal kasutanud. C on aga selles kuriteoepisoodis jõustunud kohtuotsusega süüdi tunnistatud. Viimane asjaolu ei oma küll R. Rosenthali süü tõendatuse seisukohalt eraldi tähtsust, kuid allpool peatub kohtukolleegium modus operandi kriteeriumil, mis lubab jaatada nii C kui ka R. Rosenthali puhul kütuse varguste toimepanemise puhul spetsiifilist käekirja. 10. 25.01.2021 Y (XXX, Tallinn) toimepandud kütusevarguse episoodi osas leiavad apellandid sarnaselt 15.01.2021 X AS (XXX) episoodiga, et ükski tõend ei tõenda R. Rosenthali viibimist 25.01.2021 sündmuskohal ega tema poolt varguse episoodi toimepanemist. Süüdistatav märgib, et tema kaitseõigust on rikutud olukorras, kus kohtuistungil uuriti tõendeid, milliste süüdistusaktis toodud kirjeldusest ei ole võimalik aru saada, mida sellega tõendada soovitakse. Kohtukolleegium apellandi selliste argumentidega ei nõustu ning märgib sissejuhatavalt, et 25.01.2021 kütusevarguse episoodi osas nähtuvad süüdistusaktist üheselt ja selgelt nimetatud asjaolud, milliseid prokuratuur nendega tõendada soovib. Nimelt nähtub asitõenditena uuritud 14.05.2021, 16.05.2021, 24.03.2021 Y teenindusjaama turvakaamerate vaatlusprotokollide süüdistusakti kirjeldusest, et nendega soovis prokuratuur tõendada, et R. Rosenthali kasutuses oli sõiduauto Peugeot 307 reg. märgiga XXXXXX, sellega liiguti mh 25.01.2021 koos C-ga, R. Rosenthali viibimist 25.01.2021 kell 17.48 XXX Y teenindusjaamast, Y XXX teenindusjaamas Peugeot 307 sõidukisse kütuse tankimist, mille eest jäeti maksmata. (süüdistusaki lk 11) Maakohus ongi kõik süüdistusaktis nimetatud tõendid sh kõnealused vaatlusprotokollid koos lisadega, millisteks on süüdistusversiooni toetavad turvakaamerate videosalvestused, vastu võtnud, uurinud ning kogumis teiste tõenditega hinnanud. Kriminaalasja materjalid koos kõigi tõenditega olid nii kaitsjale kui ka süüdistatavale väga hästi teada, olid nende valduses, seega kui süüdistatav või tema kaitsja oleks soovinud mõne tõendi põhjalikumat avaldamist (ehk eranditult kõigi turvakaamerate erinevate nurkade alt tehtud samade sündmuste salvestuste videofailide vahetut ettemängimist koos helisalvestustega), oleks nad pidanud vastavasisulise taotlusega kohtu poole pöörduma. Selliseid taotlusi kohtuistungi protokollist aga ei nähtu ning apellandid ei väidagi, et maakohus oleks nende vastavasisulise taotluse põhjendamatult rahuldamata jätnud. Sellest tulenevalt on alusetu süüdistatava argument, et mõned tõendid on talle üllatavad olnud ning nende uurimisega on rikutud tema kaitseõigust. Maakohus ongi turvakaamerate vaatlusprotokolle ning nende lisadena olevaid videofaile põhjalikult uurinud ning asus ainuvõimalikule seisukohale, et 25.01.2021 õhtul oli sõiduk Peugeot 307, reg. märk XXXXXX Raido Rosenthali kasutuses, mis nähtub mh ka asitõendi vaatlusprotokollist ja salvestiselt (II kd, lk 19; III kd lk 242). Ükski apellatsioonides toodud argumentidest ei kummuta maakohtu poolt tuvastatud kindlat seost Raido Rosenthali isiku, tema poolt 25.01.2021 kasutuses olnud sõiduauto Peugeot 307, reg. märgiga XXXXXX, süüdistatava poolt XXX Y teenidusjaamas kell 17.48 käimise ning samal päeval 25.01.2021 kell 18.22 XXX, Y teenindusjaamast kütuse varguse episoodi vahel. Sarnaselt maakohtuga uuris ringkonnakohus jälitustoiminguprotokolli (Kd II lk 26-28) ning mh kontrollis selle aluseks olevaid jälitustoimikus nr 2123000011 sisalduvaid jälitustoimingu lube nr PL10792/2021, PL10790/2021, PL10791/2021, mis on prokuröri poolt väljastatud

§ 1265 alusel, seega jälitusprotokoll on lubatavaks tõendiks.

Jälitusprotokollist ning lubadest nähtub, et varjatud jälgimine teostati C ja Raido Rosenthali suhtes ning vastavalt RSVS § 8 toimingu käigus kasutatud tehnikavahendid avalikustamisele ei kuulu, seega on ainetud kaitsja apellatsioonis tõstatatud retoorilised küsimused jälitustoimingu käigu ning teostuse kohta. Maakohus hindas ainuõigesti, et viidatud turvakaamerate vaatlusprotokollides Fikseeritu riimub täielikult jälitustoimingu protokollis tuvastatuga. Nimelt nähtub kriminaalasjas kogutud tõendikogumist, et 19

(23)vaatlusprotokollide kohaselt C ja Raido Rosenthal alustasid liikumist 25.01.2021 kell 17.45 sõiduautoga Peugeot 307 Viljandi mnt 18B juurest, kell 17.49.58 jõudsid XXX Y-sse, kust sõidukist väljus juhi kohalt ainult R. Rosenthal, süüdistatav R. Rosenthal istus autosse tagasi ning hakati uuesti sõitma kell 17.
  1. Väärib märkimist, et sel ajal on autol numbrimärgid olemas ning on loetavad. Jälitustoimingu protokolli kohaselt jääb antud sõiduk kell 18.05 seisma Adra tänaval Vabaduse pst lähistel kuni 18.
  2. Kohtukolleegium on seisukohal, et just sellel ajavahemikul eemaldatakse autolt registreerimismärgid. Kell 18.
  3. saabub Peugeot 307 eemaldatud registreerimismärkidega Laagri, XXX Y tanklasse, kust autost väljub C, kes kannab läki-läki mütsi. R. Rosenthal jääb istuma juhi kohale ning C tangib autot, misjärel auto lahkub kütuse eest maksmata. Väärib märkimist, et vaatlusprotokollist nähtub, et sõidukit tankinud C on äratuntav oma kehaehituse ning riietuse poolest kui isik (C), kes väljus enne käes olnud riietega hoonest aadressil Viljandi mnt 18b. Kell 18.56 saabutakse sama autoga UUU hotelli juurde, kus autost juhi kohalt väljub R. Rosenthal ning suundub mõneks ajaks hoonesse. C jääb töötava mootoriga autosse istuma. Kohtukolleegium ei nõustu seega kaitsja apellatsioonis tehtud järeldusega, et ei vaatlusprotokolli ega jälitusprotokolli (sündmuse kohta esitatud tõendid) põhjal ei õnnestunud tuvastada Raido Rosenthali osalemist vaadeldud sündmustes. Ringkonnakohus on sarnaselt maakohtuga seisukohal, et põhjalikult kõrvutatud, analüüsitud ning omavahel täielikult riimuvad vaatlusprotokollid ning jälitusprotokoll nende kogumis kinnitavad üheselt, et R. Rosenthali tegevus talle etteheidetud 25.01.2021 kütuse varguse episoodis on tõendamist leidnud. Kohtukolleegium osundab lõpetuseks maakohtuga nõustuvalt modus operandi'le kui usaldusväärsele tõendamise moodusele. Kuritegude toimepanemise viisist sellises kvaliteedis on eeskätt põhjust rääkida siis, kui kuriteo toimepanemise vahend, selle vahendi kasutamise eripära või tekitatud tagajärgede iseloom on spetsiifilised. Modus operandi usaldusväärsust tõendamise moodusena kinnitab ka sarnaste juhtumite arv. Antud juhul tuleb jaatada R. Rosenthali tegevuses esinevat modus operandit – auto registreerimisnumber muudetakse loetamatuks või eemaldatakse, rooli jääb istuma R. Rosenthal, sõidukit tangib C, misjärel lahkutakse kütuse eest maksmata. Kütuse vargused pannakse reeglina toime R. Rosenthali elukohast (antud juhul UUU) linna teises otsas. 25.01.2021 Y (XXX, Tallinn) episoodi puhul 15,7 km kaugusel. (maps.google.ee)
  4. 19.01.2021 kaupluse Z (XXX, Tallinn) episoodi osas märgivad apellandid, et ka selles osas sarnaselt kütuse varguste episoodidega puuduvad mistahes tõendid, mis viitaksid R. Rosenthalile kui kauplusest erinevaid mobiilseadmeid varastanud isikule. Kohtukolleegium apellantide sellise maakohtu otsuse kriitikaga ei nõustu ning sissejuhatavalt märgib, et maakohus analüüsis ammendavalt ning jälgitavalt turvakaamerate salvestuste vaatlusprotokollidest tulenevaid sündmusi. Selliselt on üheselt tuvastatud, et R. Rosenthal ning C liikusid koos R. Rosenthali poolt juhtud sõiduautoga Suzuki Liana 18.02.2021 kellast 23.45 kuni 19.01.2021 kellani 05.06, kui saabuti koos Raido Rosenthali elukohta UUU, kus Raido Rosenthali käes on kott, millest paistab välja roheline kott. Ringkonnakohus uuris vahetult kauplusest Z varguse toimepanemist kajastaval mälupulgal olevat väga hea kvaliteediga 19.01.2021 videosalvestust (Kd III, lk 242), millest nähtub, et süüdistuses nimetatud seadmete vargus pannakse toime metallkangiga välisukse lõhkumise teel isiku poolt, kes on kehaehituse ning pikkuse poolest väga sarnane C-ga. Isik kannab peas läki-läki mütsi, nagu ka C nt 25.01.2021 toimepandud kütuse varguse puhul. C-ga sarnaneval isikul on jalas kollast värvi taldadega ning kollaste paeltega tossud. C-le sarnanev isik hoiab käes suurt tühja valgete kirjadega rohelist poekotti, kuhu ta asetabki varastatud seadmed. Kohtukolleegiumi poolt vahetult uuritud UUU turvakaamera videosalvestuselt nimega 00010002538007101.mp4 nähtub, kuidas koos R. Rosenthaliga 19.01.2021 kell 05.06 maja hoovi saabunud C hoiab käes kollast värvi taldadega kollaste paeltega tossusid ning viskab need ära hoovis olevasse prügikasti (Kd. II lk 51, lk 55). UUU fuajee turvakaamera videosalvestuselt nimega 00010002393003701.mp4 nähtub, et Raido Rosenthali käes oleva valge koti sees on teine, rohelist värvi kott, mis sarnaneb poekotiga, mis oli C-ga käes, kui ta pani toime varguse Z poest. 20
(23)Eeltoodud tõendusmaterjali kogumis hindamise tulemusena on väljaspool põhjendatud kahtlust, et ka selle episoodi puhul toimetasid C ka R. Rosenthal varguse toimepanemisel ühtse teoplaani järgi kaastäideviimise vormis nagu ka kütusevarguse episoodide osas. Kohtukolleegium leiab, et C-l kuriteo toimepanemise hetkel jalas olnud tossud on samad, mis olid tema poolt UUU hoovis ära visatud ning R. Rosenthali käes olnud rohelist värvi kott, mis paistis teisest hallikat värvi kotist, on sama, kuhu C eelnevalt asetas varastatud kaupa. Harju Maakohtu 07.10.2021 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-6321 (IV kd, lk 64-71), oli C mh sama varguse episoodi eest kokkulepemenetluse korras süüdi mõistetud. Episoodi teokirjeldus vastas praeguses kriminaalasjas Raido Rosenthalile esitatud süüdistuse sisule.
  1. Esitatud apellatsioonis 29.01.2021 kaupluse Z (XXX, Tallinn) episoodi osas leiab kaitsja analoogselt süüdistatavaga, et kohtuotsus põhineb vastuolulistel ning lubamatutel tõenditel ning maakohus pole vastuolusid tõendite vahel kõrvaldanud. Kõrvaldamata vastuolud esinevad F R. Rosenthali süüstavate ütluste ning jälitusprotokolli vahel, mis kajastab 29.01.2021 episoodi. F ütluste kohaselt käis tema 29.01.2021 XXX asuva Z kauplusse sissemurdmise katsel koos C-ga. Jälitusprotokolli kohaselt käis sellesama varguse katsel aga Raido Rosenthal koos C-ga. Kohtukolleegium kaitsja ning süüdistatava sellise etteheitega maakohtu otsusele ei nõustu ning märgib järgmist. Tuleb jaatada, et kahest erinevast tõendiallikast pärineva teabe vahel esineb vastuolu. Maakohus asus oma otsuses seisukohale, et eelistab esinenud vastuolu puhul F ütlusi jälitusprotokollile ning põhjendas veenvalt oma eelistuse tekkimist. Nimelt selgitas kohus, et kui F oleks olnud isikuks, kes autost eelnevalt lahkus, siis ei oleks tal teada, et C võttis autost kaasa rohelise poekoti ja metallist toru, samuti ei teaks ta, et C lõi ukse pihta mitu korda. Auto tulek kaupluse juurde ning roheline kott tumedas riietuses isiku käes nähtuvad ka videosalvestiselt (III kd, lk 242). Kohtukolleegium märgib siinkohal, et selline vastuolu F ütluste ning jälitusprotokolli vahel kummutab üheselt süüdistatava apellatsiooniväite sellest, et jälitusprotokoll on koostatud politseiametnike poolt F rõõnavate seletuste kohaselt. Kui see oleks tõesti nii olnud, nagu süüdistatav leiab, ei oleks jälitusprotokolli ning F ütluste vahel vastuolu tekkinud. Maakohus on aga veenavalt tuvastanud, et jälitustoimingut läbi viinud ametnikud on isikute tuvastamisel pimedal ajal eksinud. Jälitusprotokollist nähtuvalt olid kõigil isikutel kapuutsid peas, seega võis neid pimedas segi ajada. Selliselt on põhjendamatu apellantide väide, et 29.01.2021 varguse episoodi osas esinevad tõendite vahel kõrvaldamata vastuolud. Veel leiab süüdistatav, et 30.01.
  2. a jälitusprotokollis ei ole õigesti kajastatud tema UUU hotellist väljumise asjaolusid, kuna need andmed ei lange kokku sama hotelli turvakaamerate salvestustega. Kohtukolleegium märgib, et kriminaalasjas on 30.01.2021 koostatud kaks jälitustoimingu protokolli. Neist esimene (Kd II lk 79-81) kajastab 29.01.2021 kaupluse Z (XXX, Tallinn) episoodi ning teine (Kd II lk 104-108) 30.01.2021 Restoran Ä (XXX) ja MMM (XXX) episoode. Kohtukolleegium märgib, et süüdistusakt ei sisalda nende episoodide osas prokuratuuri tõenditena UUU turvakaamerate videosalvestusi ning neid ei ole maakohule ka esitatud. Kohtuotsuses omakorda puuduvad viited sellistele tõenditele. Selliselt on ainetu ning eksitav apellandi seisukoht, et UUU turvakaameratega Fikseeritud sündmused on vastuolus 30.01.2021 jälitustoimingute protokollides sisalduva tõendusteabega. Kohtukolleegium sedastab, et esimese 30.01.2021 koostatud jälitustoimingu protokolliga olid 29.01.2021 varjatud jälgimise all ainult kolm isikut – C, F ja Raido Rosenthal. Varjatud jälgimist alustati R. Rosenthali elukoha juures, milleks oli UUU hotell. Vaatluse alla võeti R. Rosenthali kasutuses olnud Peugeot 307 (XXXXXX) ning kõigi kolme isikute kasutuses olnud MB Sprinter (XXXXXX) (Kd II lk 79-81). Maakohus analüüsis põhjalikult ning veenvalt, kuidas jälitusprotokoll selles jälitusametnike poolt fikseeritud sündmustega riimub ülejäänud tõendikogumiga. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata. Samas märgib ringkonnakohus, et kuna jälgimise all teisi isikuid ei olnud ning kriminaalasjas puudub mistahes teave, et keegi kõrvaline tuvastamata isik võis antud kuriteoepisoodi kaastäideviijana 21
(23)toime panna, ei omagi apellantide poolt viidatud ning maakohtu poolt kõrvaldatud vastuolu tähtsust. Uuritud tõendikogumiga on üheselt tuvastatud, et R. Rosenthal on talle süüks arvatud 29.01.2021 kauplusest Z (XXX, Tallinn) vargusekatse episoodi kaastäideviijana grupis F ning C-ga toime pannud.
  1. 30.01.2021 toimepandud restoranist Ä (XXX) ja MMM (XXX) varguste episoodide osas märgivad apellandid, et isikud võeti varjatud jälgimise alla 30.01.
  2. a, seega aasta enne käsitletavat vargust. Kaitsja arusaama kohaselt on võimatu sellist jälitusprotokolli kellegi süüdimõistmisel aluseks võtta. Süüdistatav leiab, et tal puudub puutumus ka nende episoodidega, mida kinnitavad ka objektiivsed tõendid – ennekõike tema DNA puudumine ekspertiisiks esitatud objektidel, süüdistuses viidatud Handsfree seadmete puudumine ja uurimata jätmine. Kohtukolleegium märgib sissejuhatavalt, et kõnealuste 30.01.2021 episoodide osas puudub vaidlus, et Raido Rosenthal peeti koos C ja F-ga kinni 30.01.2021 kell 04:00, ajal, kui kõik kolm isikut liikusid Viimsist Tallinna mikrobussiga MB Sprinter reg. märk XXXXXX. Seoses kauplusest MMM tööriistade vargusega otsiti läbi ka 30.01.2021 varguste toimepanemise ajal Raido Rosenthali kasutuses ning varjatud jälgimise all olnud sõiduk Peugeot 307, reg.märk XXXXXX, mille pagasiruumist leiti läbiotsimise käigus 2 kotti, milles olid erinevad Makita ja De Walt tööriistad hinnasiltidega, mis olid vahetult enne varastatud MMM poest (III kd, lk 1-8). Samuti leiti kõnealusest Peugeot 307 sõidukist läbiotsimisel avastatud ja äravõetud kotilt, näomaskilt, kinnaste sisekülgedelt, dressipluusi krae siseküljelt ja dressipükste parema tasku siseküljelt, jalatsi sisetallalt ekspertiisiakti nr 21E-GE0258 kohaselt (III kd, lk 52-64) F DNA-d. Samuti leiti C DNA-d näomaski siseküljelt, kinnaste sisekülgedelt, dressipluusi vasaku varruka siseküljelt, jalatsi sisetallalt. Järgnevalt märgib kohtukolleegium, et võistlevas kohtumenetluses kehtib tõendite vaba hindamise põhimõte.

§ 61

lg 1, 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu, kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Apellantide poolt väljatoodud asjaolu, et süüdistatava kasutuses olnud sõiduautost Peugeot 307 leitud ja äravõetud 30.01.2021 varguste episoodidega seotud esemetelt R. Rosenthali DNA-d ei leitud, ei lükka mingil juhul ümber süüdistusversiooni toimunust. Süüdistuse kohaselt seisnes R. Rosenthali roll nende kahe episoodi toimepanemises selles, et Raido Rosenthal toimetas grupi liikmed kohale enda kasutuses olnud sõidukiga Peugeot 307, reg.märk XXXXXX, Raido Rosenthal oli kuritegude toimepanemise ajal väljas ning jälgis, et C ja F ei tabataks kuriteo toimepanemiselt. Tema ja C vahel toimus mobiiltelefoni käsivaba rakenduse kaudu side, mille eesmärk oli hoiatada kaasosalisi juhul kui tekib ohtlik olukord. Koheselt pärast C ning F varastatud esemetega sõidukisse naasmist viis Raido Rosenthal grupi liikmed ja varastatu minema. Lisaks sellele kallutas Raido Rosenthal nii F kui C varguse toimepanemisele raha kergelt teenimise lubamise ettekäändel. Kohtukolleegium märgib, et R. Rosenthalile etteheidetud tegevuse puhul ei pidanudki tema DNA-d 30.01.2021 episoodidega seotud ning sõiduautost Peugeot 307 leitud esemetele jääma. Eeluurimisele ega kohtule ei saa ette heita mõne tõendi uurimata jätmist, mille kogumist ja uurimist keegi menetluse pooltest pole taotlenud. Prokuratuur pidas enda poolt kohtule esitatud tõendikogumit piisavaks tõendamaks R. Rosenthali süüd talle etteheidetud kuritegudes. Süüdistuses nimetatud handsfree seadmete puudumine kohtule esitatud tõendikogumis ei lükka mitte mingil juhul ümber süüdistusversiooni toimunust. Kohtukolleegium leiabki maakohtuga nõustuvalt, et R. Rosenthali süü talle etteheidetud 30.01.2021 kahes varguse episoodis on täielikku tõendamist leidnud. Kaitsja poolt viidatud vale kuupäev 30.01.2021 jälitustoimingu protokollis ehk varjatud jälgimise kuupäevaks nimetatud 30.01.2020 ei tee kõnealust protokolli lubamatuks või ebausaldusväärseks tõendiks, kuna samast protokollist ning selle aluseks olevatest jälitustoimingu lubadest nähtub, et jälitustoimingu läbiviimine ehk R. Rosenthali varjatud jälgimine oli prokuratuuri poolt lubatud ajavahemikul 23.01.2021- 22

(23)23.03.2021 (k.a), seega 30.01.2020 isikut varjatult ei jälgitud. Protokolli sattunud vale aasta on ilmne näpuviga. Kohtukolleegium kordab siinkohal, et ringkonnakohus kontrollis prokuratuuri taotlusel praeguses kriminaalasjas jälitustoimikut nr 2123000011 ning leiab maakohtuga nõustuvalt, et jälitustoimingu protokollis viidatud load on väljastatud nõuetekohaselt, nende väljastamisel on järgitud ultima ratio põhimõtet ning kohus ei tuvastanud ka muid rikkumisi, mis tingiksid jälitustegevuse tunnistamist ebaseaduslikuks. Viidatud jälitustoimingu protokoll riimub täielikult ülejäänud tõendikogumiga, mis on maakohtu poolt põhjalikult ning veenvalt analüüsitud. Maakohtu põhjendusi selles osas ei pea vajalikuks ringkonnakohus korrata. Erinevalt apellantidest leiab kohtukolleegium, et maakohtu poolt F eeluurimisel antud ning maakohtu poolt

§ 294p 1 alusel avaldatud ütlused on lubatav tõend.

Kaastäideviijast F keeldus 15.06.2021 kohtuistungil ütluste andmisest, mistõttu oli maakohtul seaduslik alus tema kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamiseks (I kd, lk 60-64). Kuna F ütlused pole kaugeltki ainus süüstav tõend, mille alusel mõistetakse R. Rosenthal talle etteheidetud 30.01.2021 varguste episoodides süüdi, siis ei ole praegusel juhul alust rääkida R. Rosenthali kaitseõiguse ning konfrontatsiooniõiguse rikkumisest. Maakohus on veatult põhjendanud ka seda, miks ta jätab tõendikogumist kõrvale R. Rosesnthali ütlused, mis ei riimu ülejäänud tõendikogumiga. 30.01.2021 sündmuste kohta esitas süüdistatav aktiivse kaitseversiooni, mis on jäänud paljasõnaliseks, kuna ta keeldus nimetamast isikute nimesid, kes väidetavalt viibisid temaga ühes seltskonnas kuritegude toimepanemise ajal. Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et R. Rosenthali tegevus talle ette heidetud 7 varguse episoodi toimepanemises on täielikku tõendamist leidnud ning maakohtu poolt õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi. 14 Kohtukolleegium märgib, et apellandid süüdistatavale mõistetud karistust eraldi vaidlustanud ei ole. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt süüdistatavale mõistetud karistus on seaduslik ning põhjendatud ning vastab kohtupraktikas väljakujunenud karistuse mõistmise põhimõtetele. 15. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi apellatsioonis nimetatud rikkumist ega

§ 338

ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes

§ 337lg 1 p 1, § 344-345 lg 1, 2 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 13.01.2022.

a otsuse R. Rosenthali suhtes muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. 16. Süüdistatav Raido Rosenthalile õigusabi osutanud kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi on taotlenud kulude hüvitamist koos käibemaksuga summas 546,00 eurot. Kaitsja tasutaotluses on menetlustoiminguteks märgitud tutvumine maakohtu otsusega ning selle analüüs, apellatsiooni koostamine, süüdistatava konsulteerimine vanglas, korduvad konsultatsioonid süüdistatavaga telefoni teel, kohtunike taandamistaotluse koostamine süüdistatava soovil, on näidatud kokku 501 minutit. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

§ 185

lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Seega jääb kaitsjatasu summas 546,00 eurot Raido Rosenthali kanda. Allkirjastatud digitaalselt 23

(23)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.