Hüpoteegi kustutamine eeldab kostja tahteavaldust asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning nõusolekut hüpoteegikande kinnistusraamatust kustutamiseks, millist kostja pole hagejale andnud. 3.Kostja sõnul 13.07.2018 on sõlmitud hüpoteegi seadmise leping, mille kohaselt tagab hüpoteek kostja kõiki nõudeid M.K. vastu, mis tulenevad kostja ja M.K. vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende võimalikest lisadest. Kohtule on esitatud vastav nõude aluseks olev dokument ehk krediidileping nr 18/07/2018. Lisaks kinnitab nõude olemasolu ning raha üleandmist ja võlgnevuse jätkuvat olemasolu kohtule esitatud 15.01.2021 võlatunnistus. Asjaolu, miks kostja ei esitanud koheselt hagejale kõiki alusdokumente on kostja korduvalt nii kohtule kui hagejale selgitanud, s.o võlgnikuga käisid võlgnevuse tasumise osas läbirääkimised ja nõude jääk sõltuski sellest. Läbirääkimiste toimumist, mis tõi kaasa järgmise osalise tasumise võlgniku poolt ja võlgnevuse jääki kinnitab kostja poolt esitatud kviitung 10.08.2021, millest nähtuvalt on võlgnik tasunud võlgnevusest 1600 eurot. Järelejäänud nõue peale tasumist on 19 200 eurot. Täiesti alusetud on hageja väited nagu kostja poolt oleks tõendamata raha üleandmine võlgnikule. Kostja on esitanud võlatunnistuse, mis kinnitab võlgnevuse olemasolu. Riigikohus on lahendis 3-2-1-149-14, p-s 12 rõhutanud, et võlatunnistuse eesmärgiks on mh võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega lihtsustatakse võla sissenõudmist. Samuti on võlatunnistuse tagajärjeks tõendamiskoormise muutmine poolte kokkuleppel, st võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse. Kooskõlas viidatud Riigikohtu lahendis toodud põhimõtetega tulnuks nõude rahuldamiseks hagejal tõendada nõude puudumist, mida hageja teinud ei ole. Kostja on tõendanud nõude olemasolu, sealjuures juba võlatunnistuse esitamisega. Võlatunnistuse esitamisel ei pea kostja täpselt esitama kõiki laenu andmise asjaolusid, kuivõrd võlgnevuse puudumise tõendamise koormis lasub hagejal. Hageja ei ole toonud esile ühtegi asjaolu ega tuginenud ühelegi väitele, mis otseselt viitaks laenusuhte puudumisele. Samas on kostja esitanud täiendavalt mitmeid tõendeid, mis kinnitavad jätkuvat nõude olemasolu, mistõttu ei ole põhjendatud nõuda kostjalt hüpoteegi kustutamist kuni kohustus on täitmata. Hageja menetluses esitatud paljasõnalised väited ei anna põhjust jõuda teistsugusele järeldusele. Kostja on tõendanud hüpoteegiga tagatud nõude olemasolu, esitades võlatunnistuse, võlgnevuse aluseks oleva krediidilepingu, võlgnevuse viimase seisu kohta 3 võlgniku osalist tasumist kinnitava kviitungi, millelt nähtub võlgnevuse jääk 10.08.2021 seisuga, mis on kinnitatud võlgniku ja võlausaldaja allkirjadega. Seega on tõendamiskoormus pöördunud ümber ja hagejal tulnuks hagi rahuldamiseks tõendada, et krediidilepingu alusel tagatud võlga tegelikult ei ole. TsMS § 230 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded. Üksnes paljasõnalistest väidetest või subjektiivsetest arvamustest ei piisa. Lisaks,
lg 1 alusel esitatud nõude rahuldamata jätmiseks ei ole vajalik tuvastada kõiki tagatud nõudeid ega nende rahalist suurust vaid piisab tuvastamisest, et hüpoteegiga tagatud nõue on olemas. Hageja etteheited võlatunnistuse koostamise aja suhtes on meelevaldsed. Võlatunnistuse eesmärk on luua poolte vahel selgus võlgnevuse suuruse ja jäägi osas. Nagu ka Riigikohus ülaltoodud lahendis on rõhutanud, on võlatunnistuse eesmärgiks mh võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega lihtsustatakse võla sissenõudmist. Praktikas on tavapärane, et näiteks sularahas üleantud laenu kinnitataksegi võlatunnistusega, millel on muuhulgas kviitungi iseloom. Muul viisil ei olekski võimalik tõendada sularaha üleandmist. 4.Asjaõigusseaduse (edaspidi
) § 325 lg 4 sätestab, et hüpoteek ei eelda tagatava nõude olemasolu.
lg 1 sätestab, et kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
kohaselt kuigi § 325 lg 4 järgi kehtib hüpoteek ka tagatava nõudeta, ei saa seda § 325 lg 1 ja 351 lg 1 järgi tagatava nõudeta realiseerida. „Tühi“ hüpoteek võib kinnisasja omanikule tähendada tarbetut koormist ega paku ka hüpoteegipidajale varalist väärtust. Säte annab kinnisasja omanikule võimaluse hüpoteegiga tagatud kohustuse täitmise korral vabaneda ka hüpoteegist, vältimaks hüpoteegipidaja poolt selle kuritarvitamise võimalust, nt alusetu täitemenetluse alustamiseks.
kohaselt saab kinnisasja omanik hüpoteegipidajale esitada § 351 lg-de 1 ja 2 järgi sõltumata isiklikuks võlgnikuks olemisest hüpoteegist kui asjaõigusest tulenevad vastuväited. Sellised vastuväited puudutavad esmajoones hüpoteegi kehtivust ja hüpoteegipidajale kuulumist. Lisaks ka tagatiskokkuleppest tulenevatele vastuväidetele, väites, et tagatiskokkulepe mingit nõuet ei taga või et tagatiskokkulepe on tühine või lõppenud. 5.Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et hagejale kuulub kinnistu, reg nr 792206, mis on koormatud hüpoteegiga summas 25 000 eurot Vetex Metall OÜ kasuks. Kinnistu on müüdud hagejale täitemenetluse raames korraldatud avalikul enampakkumisel ning 17.12.2020 enampakkumise akti ja 21.12.20 kohtutäituri avalduse alusel on hageja sisse kantud 12.01.21 kinnistusraamatusse omanikuna. 6.Hüpoteegi seadmise lepingust ja asjaõiguslepingust 13.07.2018 nähtub, et M.K. sõlmis 13.07.2018 kostjaga hüpoteegi seadmise lepingu, mille p 2.1 kohaselt omanik seadis hüpoteegipidaja kasuks lepingu esimesele järjekohale hüpoteegi hüpoteegisummaga 25 000 eurot igakordse omaniku kohustusega alluda koheselt sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks ning p 2.2 kohaselt on hüpoteegiga tagatud hüpoteegipidaja kõik nõuded M.K. vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja M.K. vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende võimlikest lisadest. 7.Teabenõudest nähtub, et hageja esitas 14.01.2021 kostjale taotluse 20.01.21 kõigi hüpoteegiga tagatud nõude aluseks olevate dokumentide esitamiseks. Nõude puudumisel paluti 20.01.21 anda hüpoteegi kustutamiseks notariaalne tagasivõtmatu nõusolek. 8.Pooltevahelisest e-kirjavahetusest nähtub, et kostja teatas 28.01.21 hagejale, et kostjal on hüpoteegiga tagatud nõue M.K. vastu, mis ületab hüpoteegi summat seisuga 28.01.
21.
sätestab, et kinnisasja koormava asjaõiguse lõpetamiseks on nõutav õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud avaldus õiguse lõpetamise kohta ja õiguse kustutamine kinnistusraamatust, kui seadus ei sätesta teisiti. Avaldus tuleb anda kinnistusosakonda või isikule, kelle kasuks õigus lõpetatakse. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 sätestab, et kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 2 p 2 sätestab, et kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on puudutatud isikuks eelkõige asjaõiguse kustutamisel või selle sisu muutmisel kustutava või muudetava asjaõiguse omaja, samuti isik, kes omab asjaõigust kustutavale või muudetavale asjaõigusele. KRS § 341 lg 5 sätestab, et puudutatud isiku nõusolek peab olema notariaalselt kinnitatud. KRS § 341 lg 51 sätestab, et puudutatud isiku notariaalselt kinnitatud nõusolek loetakse võrdseks digitaalallkirjastatud või notariaadiseadise § 53 lõike 1 punkti 52 alusel kinnitatud nõusolekuga. Kuna
lg 1 eeldused on täidetud, on kostja kohustatud hüpoteegi lõpetamiseks (sh kinnistusraamatust kustutamiseks) nõusoleku andma. TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. KRS § 34¹ lg 2 p 5 kohaselt on kinnistusraamatusse kannete tegemiseks nõutav puudutatud isiku nõusolek, TsÜS § 68 lg 5 kohaselt võib seda asendada kohtuotsus. 6 22.Eeltoodu alusel lasub kostjal kohustus anda nõusolek järgmise kinnistusraamatu kande tegemiseks ja asendada vastav nõusolek käesoleva kohtumäärusega: kohustada Vetex Metall OÜ-d, reg nr 12756890, andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 792206 neljandasse jakku Vetex Metall OÜ, reg nr 12756890, kasuks seatud hüpoteegi lõpetamiseks ning kantud hüpoteegikande kustutamiseks ja asendada Vetex Metall OÜ, reg nr 12756890, vastav tahteavaldus kohtuotsusega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 23.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. 24.Kohus rahuldab hagi. Seega ei leidnud tõendamist kostja väidetud asjaolud, et hageja kohtusse pöördumine oli ennatlik ja pahatahtlik ning kantud eesmärgist survestada kostjat. Seetõttu on õiglane jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. 25.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 26.Hageja palub välja mõista riigilõivu 300 eurot ning lepingulise esinduse kulud summas 2015 eurot. Lepingulise esinduse kulude aluseks on lepingulise esindaja töökirjed 15,5 t ulatuses, tunnitasuga 130 eurot. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 130 eurot on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga. 27.Kostja palub jätta hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks rahuldamata ja alternatiivselt palub kostja jätta hageja taotlus rahuldamata osas, mida kohus ei pea põhjendatuks. 28.Kohus leiab, et lepingulise esindaja tööd, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust, on olnud põhjendatud ja vajalikud. Hageja lepingulise esindaja koostatud ja esitatud dokumendid kohtule on põhjalikud, sisukad, asjatundlikud. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis annaksid aluse hageja menetluskulusid mitte välja mõista või menetluskulude suurust vähendada. Seega jääb kostja kanda riigilõiv summas 300 eurot, hageja lepingulise esinduse kulud summas 2015 eurot ja viivis menetluskuludelt. (allkirjastatud digitaalselt) Tallinna Ringkonnakohtu 14.09.2022 kohtuotsuse resolutiivosa: 7 RESOLUTSIOON 1. Muuta maakohtu määratud tsiviilasja hinda ja lugeda tsiviilasja hinnaks 25 000 eurot. 2. Pärnu Maakohtu 25.01.2022 otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta selle põhjendusi. 3. Vetex Metall OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. 4. Apellatsioonimenetluse kulud jätta Vetex Metall OÜ kanda. 5. Mõista Vetex Metall OÜ-lt Arvila OÜ kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 780 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. 6. Mõista Arvila OÜ-lt ja Vetex Metall OÜ-lt solidaarselt riigituludesse hagilt vähem tasutud riigilõiv 600 eurot. Omavahelises suhtes vastutab riigilõivu tasumise eest Vetex Metall OÜ. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest (makseinfo on lisatud kohtuotsusele). Tasumisega viivitamisel tuleb tasumata summalt maksta Arvila OÜ-l ja Vetex Metall OÜ-l solidaarselt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 7. Mõista Vetex Metall OÜ-lt riigituludesse apellatsioonkaebuselt vähem tasutud riigilõiv 840 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest (makseinfo on lisatud kohtuotsusele). Tasumisega viivitamisel tuleb tasumata summalt maksta Vetex Metall OÜ-l viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.