Obsah (5)

§ 238§ 180§ 191§ 390§ 269

1-18-289 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. märts 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-289 Kohtunik Sten Lind Vaidlustatud lahend Harju Maakohtu lühimenetlus

§ 238lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra 6 kuuni. Kar

S § 80 alusel vabastati X talle mõistetud karistusest, kuna ta oli kuriteo toimepanemise tagajärjel saanud ise raskelt kannatada.

§ 180

lg 1 alusel mõistis maakohus X-lt menetluskuluna välja kaitsjatasu 312 eurot ja sundraha 750 eurot. Kokku 1 062-eurosed menetluskulud tuli X-l otsuse kohaselt tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, makstes igakuiselt kuu viimaseks päevaks 88,50 eurot. 1 1-18-289 Samuti jättis kohus X kanda lepingulise kaitsja kulud.

§ 180lg 3 alusel jättis kohus riigi kanda sundraha 60 eurot.

Edasikaebekorra selgituses märkis kohus, et kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

1. peatükis ette nähtud korras. Kohus selgitas, et kriminaalmenetluse kulude hüvitamise kohustuse vaidlustamiseks tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Teate järel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus on menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. 7 päeva jooksul kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teadet kaebesoovi kohta ei esitatud ja kohus resolutiivosale põhjendusi ei lisanud. Kohtuotsus jõustus
2. veebruaril
4. Süüdimõistetu X ja kannatanu Y esitasid
5. märtsil 2019 määruskaebuse Harju Maakohtu
6. veebruari 2019 otsusega X-lt välja mõistetud menetluskulude peale. Kaebuse esitajad paluvad sisuliselt menetlukulusid mitte välja mõista. Kaebuses selgitatakse, et X-l ja Y-l ei olnud võimalust tulla
7. veebruaril 2019 kohtotsuse kuulutamist kuulama, kuna nende laps oli haige ja neile teadaolevalt ei olnud kohtusse ilmumine kohustuslik. Kuna kogu protsess on nende jaoks olnud äärmiselt kurnav ja moraalselt laostav, lugesid nad kohtotsust alles mõni päev enne kaebuse esitamist, kui märkasid, et X maksuameti kontole oli ilmunud 1 062 euro suurune arest kohtukulude katmiseks. Menetluskulude tasumise kohustus tuli neile suure üllatusena, kuna advokaadilt saadud informatsiooni kohaselt pidid kohtukulud jääma riigi kanda. Selleks olid nad enda sõnul teinud ka vastava taotluse. Määruskaebuses tuuakse detailselt välja leibkonna sissetulekud, vara ja kulud. Nendele asjaoludele tuginedes tõdetakse kaebuses, et nii praegu kui viie kuu pärast ja edaspidi on leibkonna sissetulek elaniku kohta alla igasugust Eesti Vabariigis kehtivat elatusmiinimumi. Samuti ei näe kaebuse esitajad ette mingeid võimalusi sissetulekute suurendamiseks. Kohtukulude rakendamine viiks pere senisest veel tõsisemasse majanduslikku raskusse ning tooks kaasa kaose ja ebainimlike tingimuste talumiskohustuse. Ka kohtukulude ajatamine 88-eurose igakuise maksena on kaebuse kohaselt perele täielikult üle jõu käiv. Kohtukulude hüvitamine suurendab nii X kui Y kannatusi veelgi. Kaebuse esitajad peavad põhjendamatuks ka X-lt kaitsjatasu välja mõistmist. Kaebuse kohaselt ei ole X riigi määratud kaitsjalt sisulist õigusabi saanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Kannatanu ja süüdimõistetu esitatud määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata. 2 1-18-289
9. Määruskaebuse on esitanud süüdimõistetu ja kannatanu ühiselt, kuid kannatanul ei ole kriminaalmenetluse seadustikust tulenevalt õigust süüdistatavalt menetluskulude välja mõistmist vaidlustada. Menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamise õigus on vastavalt

§ 191

lg-le 1 prokuratuuril ja menetlusosalisel, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada. Menetlusosalise all, kellel on tekkinud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise kohustus, mõeldakse

§ 191

lg-s 1 isikut, kellelt on kohtuotsuse või -määrusega menetluskulud välja mõistetud. Harju Maakohtu 14. veebruari 2019 otsusega mõisteti menetluskulud välja X-lt. Seetõttu oli kaebuse esitajatest menetluskulude väljamõistmise vaidlustamise õigus ainult X-l. Kui kaebuse on esitanud isik, kellel kaebeõigust ei ole, tuleb esitatud kaebus

§ 390lg 1 ja § 326 lg 2 p 3 alusel jätta läbi vaatamata.

Järelikult tuleb Y osas jätta esitatud kaebus läbi vaatamata põhjusel, et temal kaebuse esitamise õigust kriminaalmenetluse seadustikust tulenevalt ei ole.

1. X-l oli küll õigus esitada määruskaebus talt menetluskulude välja mõistmise peale, aga kaebus on esitatud pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist. Nagu maakohtu otsuses märgitud, tuli menetluskulude vaidlustamise soovist maakohut seitsme päeva jooksul kirjalikult teavitada (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. mai 2015 määrus asjas nr 3-1-1-44-15, p 8). Kaebeõiguse soovist teatamine oli vajalik seetõttu, et kohus kuulutas kohtuotsuse resolutiivosa, st otsuse, millele ei olnud lisatud kirjalikke põhjendusi. Kaebeõigusest teatamise korral oleks kohus lisanud otsusele menetluskulusid puudutavad põhjendused. Ilma otsuse põhiosata ei ole ringkonnakohtul võimalik otsuse sisulist seaduslikkust ja põhjendatust kontrollida. Maakohus tegi otsuse
3. veebruaril 2019 ning 7 päeva jooksul selle vaidlustamise soovist ei teatatud. Seega lasi X kaebetähtaja mööda. Kaebetähtaeg on võimalik ennistada, kui see on lastud mööda mõjuval põhjusel. Esitatud määruskaebuses on kaebuse hilist esitamist põhjendatud sellega, et kannatanul ja süüdistataval ei olnud võimalik tulla kohtuotsuse kuulutamisele, sest nad olid haige lapsega kodus. Kuna kriminaalmenetlus oli olnud äärmiselt kurnav ja moraalselt laostav, tutvus X kohtuotsusega alles mõni päev enne kaebuse esitamist. See, et X on kohustatud menetluskulud tasuma, oli ootamatu, sest advokaadilt saadud informatsiooni järgi pidid kriminaalmenetluse kulud jääma riigi kanda. Need väited ei anna alust kaebetähtaja ennistamiseks.

§ 269

lg 1 teise lause kohaselt ei ole süüdistatava osavõtt kohtuotsuse kuulutamisest tõesti kohustuslik. See ei tähenda aga, et süüdistataval ei oleks olnud võimalik otsusega tutvuda. Kohtuotsus tehti e-toimiku kaudu kättesaadavaks otsuse kuulutamise päeval. Seega loodi X-le võimalus kohtuotsusega tutvuda. Kaebuse kohaselt ei kasutanud X seda võimalust põhjusel, et kogu menetlus oli olud äärmiselt kurnav ja moraalselt laostav. Kriminaalasja asjaolusid arvestades on mõistetav, et kriminaalmenetlus oli X-le raske. Samas on kriminaalmenetlus alati raske ja ebameeldiv kohtumenetluse poolele, kelle lähedase surma asjaolusid kriminaalmenetluses käsitletakse. 3 1-18-289 Neile isikutele kehtivad aga kohtuotsuse edasikaebamisel samad reeglid, mis teistele kohtumenetluse pooltele. Seetõttu ei pääse ka nemad kohtuotsusega tutvumisest, otsustamaks, kas nad peavad vajalikuks seda vaidlustada. Sellest tulenevalt ei pea ringkonnakohus seda argumenti kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks ega näe alust kaebetähtaja ennistamiseks. Ka ei ole kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks see, et kohtult oli taotletud menetluskulude riigi kanda jätmist. Taotluse esitamine ei anna alust eeldada, et kohus esitatud taotluse kindlasti rahuldab. Seega oleks just tulnud kaebetähtaja sees kontrollida, kas kohus tegi selle taotluse osas soovitud otsuse. 6. Eelnevast tulenevalt ning juhindudes

§ 390

lg-st 1, § 387 lg 2 p-st 1, § 326 lg 2 p-st 1 ja 3 ning § 171 lg-st 1, jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 14. veebruari 2019 otsuse peale esitatud määruskaebuse läbi vaatamata. See tähendab, et ringkonnakohus ei anna hinnangut küsimusele, kas määruskaebuses esitatud argumendid annaks alust maakohtu otsuse muutmiseks menetluskulude väljamõistmise osas. Allkirjastatud digitaalselt 4