KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margit Vutt, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 3. oktoober 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-22-10486 Tsiviilasi AB „Liet

) § 168 lg 6 alusel avaldaja kanda. Puudutatud isik võttis nõude õigeks juba enne avalduse kohtule esitamist, tunnistades nii hüvitamiskohustuse olemasolu kui ka nõude suurust. Esitatud e-kirjavahetuse pinnalt ei saa järeldada, et puudutatud isik andis oma käitumisega põhjust avalduse esitamiseks. Avaldajale oli teada, et nõude rahuldamine sõltub kolmandast isikust, sest puudutatud isik selgitas avaldajale 08.07.2022 e-kirjas, et kahjunõue on edastatud tema kindlustusandjale, kes hüvitab selle esimesel võimalusel. Nõue tasuti küll ligi kaks nädalat pärast poolte vahel kokku lepitud tähtaega, kuid samas ei ole kohtule esitatud andmeid, et avaldaja oleks kasutanud võimalusi menetluskulude vältimiseks, eelkõige küsinud puudutatud isikult, millal ta nõude tasuda saab.

§ 168

lg 4 järgi juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Puudutatud isik on nõude täitnud pärast avaldaja pöördumist kohtusse. Samas on kohus leidnud, et puudutatud isik ei andnud oma käitumisega kohtusse pöördumiseks põhjust. Seega on

§ 172

lg 1 teise lause alusel õiglane jätta puudutatud isiku vajalikud ja põhjendatud menetluskulud avaldaja kanda. 2 MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. AB „Lietuvos draudimas“ esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
2. augusti 2022 määruse tühistamist osas, millega kohus jättis menetluskulud avaldaja kanda, ja tühistatud osas uue määruse tegemist, millega jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kohus võtnud arvesse avaldaja esitatud asjaolusid ning selgitanud, millal muutus kahjunõue sissenõutavaks ja millised õiguslikud tagajärjed toob kaasa sissenõutavaks muutunud kohustus. Samuti ei saa nõustuda hinnanguga, et avaldaja ei ole kasutanud võimalust menetluskulude vältimiseks. Avaldaja esitas puudutatud isikule kohtuvälise nõude 22.06.2022 ja andis nõude tasumiseks mõistliku tähtaja, rohkem kui 10 päeva, kuni 06.07.
3. 30.06.2022 sai avaldaja puudutatud isikult e-kirja, milles paluti tähtaega pikendada kuni 15.07.
4. Avaldaja nõustus sellega. Seega olid pooled leppinud kahju hüvitamiseks kokku uue tähtaja, 15.07.
5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. 16.07.2022 oli avaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist. Kohus ei ole põhjendanud, millisest sättest tuleneb avaldajale kohustus küsida puudutatud isikult kohustuse täitmise võimaluste kohta. Kohus eksib väites, et avaldajale oli teada, et nõude rahuldamine sõltub kolmandast isikust. Kahju hüvitamise nõue ei sõltu sellest, kas puudutatud isikul on või ei ole kindlustus. Seega avaldaja on otsinud kohtuvälist lahendust, andnud kahju hüvitamiseks mõistliku tähtaja ja läbirääkimiste teel tähtaega pikendanud, st leppinud puudutatud isiku pakutud uue tähtajaga. Puudutatud isiku ettepanekust tähtaja pikendamise osas saab üheselt järeldada, et pakutud tähtajaks on võimalik kahju hüvitada. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
6. A. Levkovitš vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja määruskaebuse menetlemise kulude määruskaebuse esitaja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt on küsimus selles, millises vormis oleks avaldaja saanud ja pidanud teostama oma õigust nõuda kohustuse täitmist. Vaidluse oleks saanud ja pidanud lahendama kohtuväliselt, millega oleks välditud mõlema poole menetluskulud. 08.07.2022 kirjaga teatas puudutatud isik avaldajale, et kohustuse täitmine sõltub tema kindlustusandjast ja kindlustushüvitise laekumisest. Lähtudes VÕS §-st 102 ja § 108 lg-st 4 tuleks mõistlikuks tähtajaks lugeda mitte puudutatud isiku märgitud kuupäeva, vaid kindlustushüvitise maksmise kuupäeva. Avaldaja, olles saanud 08.07.2022 teate, oli hea usu ja mõistlikkuse põhimõtte järgi kohustatud ootama puudutatud isiku poolt kindlustushüvitise saamist või pöörduma puudutatud isiku poole ja nõudma selle kuupäeva täpsustamist või VÕS § 108 lg 7 alusel hüvitisnõude loovutamist. Puudutatud isik, olles saanud kindlustusandjalt kindlustushüvitise, kandis nõude summa koheselt avaldajale üle. Seetõttu tegi kohus õiglase otsuse, kui jättis menetluskulud avaldaja kanda. Kohtu otsustus on seaduslik ja põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu vaidlustatud määrus muutmata (

§ 659ja § 657 lg 1 p 1).

7. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

§ 172

lg 1 teise lause järgi kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid 3 arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Maakohus on nimetatud sätte alusel jätnud menetluskulud avaldaja kanda ning seda ka vajalikus ulatuses põhjendanud.

§ 172

lg 1 teise lause kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus (vt näiteks Riigikohtu 15.03.2017 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-176-16, p 27) ja kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud. Ringkonnakohus leiab, et antud asjas on maakohus menetluskulude jaotuse üle otsustades õigesti kohaldanud kaalutlusõigust ega ole selle piire ületanud.

§ 172

lg 1 teise lause kohaldamisel on lähtekohaks õigluse põhimõte ning maakohus on sellest lähtunud. Ringkonnakohus märgib, et lisaks

§ 172

lg-le 1 on antud juhul kohaldatavad ka

§ 168

sätted ning maakohus on menetluskulude jaotuse üle otsustamisel põhjendatult arvestanud

§ 168lg-tes 4 ja 6 sätestatut.

Avaldaja seisukoht, et maakohus on jätnud menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel arvestamata nõude sissenõutavuse, ei ole õige. Avaldajale oli teada, et nõude rahuldamine sõltub puudutatud isiku kindlustusandjast ning VÕS § 82 lg 3 sätestab samuti mõistlikkuse põhimõtte kohustuse täitmise aja määramisel. 8. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus avaldaja kanda. Puudutatud isiku lepinguline esindaja on koostanud vastuse määruskaebusele ning menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja kulutanud vastuse koostamiseks 3 tundi. Lähtudes tunnitasumäärast 100 eurot moodustab lepingulise esindaja tasu kokku 300 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kuna määruskaebus puudutab üksnes maakohtu diskretsiooniotsustust menetluskulude jaotuse kohta, mille üle said menetlusosalised avaldada seisukohti maakohtu menetluses, on puudutatud isiku lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu seoses määruskaebusele vastuse koostamisega 1 tund. Lähtudes tunnitasumäärast 100 eurot tuleb avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja mõista 100 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja