KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-22-4014 Otsuse tegemise aeg ja koht 23. september 2022. a, Jõhvi Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi X (X) hagi A (A) ja B (B)

§ 101

lg 5, 243,44 – (60/2) = 213,44 eurot).

§ 101

lg 7 kohaselt, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele (vanusevahega kuni 3 aastat) vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Seega on kostjale 1 makstava elatise suurus 213,44 eurot ja kostjale 2 makstava elatise suurus 181,42 eurot. 2 KOSTJATE VASTUS

1. Kirjalikus vastuses hagile kostjad hagi ei tunnistanud. Hageja ei ole välja toonud ühtegi olulist asjaolu, mis annaks alust elatise vähendamiseks TsMS § 459 alusel. Elatise puhul ei saa lähtuda elatiskalkulaatori tulemustest, vaid arvesse tuleb võtta esmajoones lapse tegelikke vajadusi. Elatisnõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostjad on
2. ja
3. aastased kasvavad noored ning nende igapäevased kulutused suurenevad pidevalt. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4. Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud.
5. Perekonnaseaduse (

) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

1. A ja B on X lapsed. Viru Maakohtu 29.05.
2. a otsusega tsiviilasjas nr xxx mõisteti Xlt laste kasuks välja elatis igakuise elatusrahana 145 eurot ühe lapse kohta, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamääras.
3. Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagis palub hageja vähendada väljamõistetud elatist ning mõista välja elatis A ülalpidamiseks 213,44 eurot kuus ja B ülalpidamiseks 181,42 eurot kuus.
4. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist.
5. TsMS § 459 kohaldub ka otsusele, millega kohus mõistis hagejalt elatise välja (Riigikohtu 16.01.
6. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12 p 16).
7. Kohus nõustub hagejaga, et elatise suuruse muutmise aluseks on käesoleval juhul õigusliku olukorra muutumine, s.o alatest 01.01.
8. a muutunud perekonnaseaduse sätted, mis reguleerivad elatise väljamõistmist kohustatud isikult. Muudetud perekonnaseaduse § 101 lg 3 kohaselt igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
9. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Seega on seadusjärgse miinimumelatise summa 243,44 eurot (200 eurot + 43,44 eurot (1 448 eurot x 0,03).

§ 101

lg 5 kohaselt vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Seega on viidatud sätet arvestades elatis ühele lapsele 213,44 eurot (243,44 – (60 / 2)).

§ 101

lg 7 sätestab, et kui kohustatud isik n kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele (vanusevahega kuni 3 aastat), vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. 3 11. Kui elatis on välja mõistetud miinimumsummas

§ 101

alusel, siis on elatise vähendamise korral kohaldatav samuti miinimumelatise arvestuse regulatsioon (

§ 101). 12.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus Xlt välja elatise tütre A ülalpidamiseks alates hagi kohtusse esitamisest (18.03.2022.

1. a)igakuiselt 213,44 eurot ja tütre B ülalpidamiseks igakuiselt 181,42 eurot alates hagi kohtusse esitamisest (18.03.2022.
2. a)kuni laste täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus 13. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 14. Kohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 4