1-19-7326/94

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-19-7326 Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. augusti
3. a määrus Jarko Tomassoni tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Jarko Tomassoni (Tomasson; isikukood 37912242723) kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsari määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. augusti
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Tartu Maakohus karistas Jarko Tomassoni 14.10.
7. a otsusega kriminaalasjas nr 1-197326 KarS § 255 lg 1, § 214 lg 2 p-de 1, 2, 4 ja 5, § 1191 lg 1 ja § 263 lg 1 p 2 järgi KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 4 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega, KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega ning KarS § 120 lg 1 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus kuritegude kogumis liitkaristuseks 5 aastat 2 kuud vangistust, mille kandmise algusajaks luges 05.03.2019, s.o tema kahtlustatavana kinnipidamise aja. Kohtuotsus jõustus 30.10.
8. 1.
9. Tartu Maakohus jättis 01.02.
10. a määrusega Jarko Tomassoni temale Tartu Maakohtu 14.10.
11. a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohtumäärus jõustus 19.02.
13. Tartu Vangla saatis 09.08.2022 Tartu Maakohtule materjalid Jarko Tomassoni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ja Lõuna 1 Ringkonnaprokuratuur ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.
14. Tartu Maakohus jättis 30.08.
15. a määrusega Jarko Tomassoni vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. 3.
16. Maakohus leidis, et formaalsed eeldused Jarko Tomassoni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks on täidetud, sh on tal olemas kindel elukoht. Kuigi on positiivne, et Jarko Tomassonil on olemas vabanemisjärgselt elukoht, töökoht, võimalus lähedaste, tuttavate toetusele ja sissetulekule, ei kaalu need asjaolud üles tema kuritegelikke hoiakuid ja narkootikumide tarvitamise probleeme. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on prognoos, et isik käitub ka edaspidi õiguskuulekalt. Maakohtu hinnangul ei ole Jarko Tomassoni puhul võimalik jaatada, et tema puhul oleks risk uute kuritegude toimepanemise osas piisavalt maandatud. 3.
17. Jarko Tomassonil on Eestis üks kehtiv kriminaalkaristus. Hetkel kannab ta karistust ähvardamise, korduva kehalise väärkohtlemise eest lähisuhtes, väljapressimise eest, mis on toime pandud korduvalt, suures ulatuses, grupi poolt ja isikult vabaduse võtmisega, kuritegelikku ühendusse kuulumise eest ning avaliku korra raske rikkumise eest, mis on toime pandud relvaga ähvardades. Kuritegude ampluaa on seega väga lai ning nende toimepanemist on soodustanud kuritegelikud hoiakud, grupi mõju, majandusliku kasu saamise soov, puudulik probleemilahendusoskus, sõltuvusprobleemid ja impulsiivsus. Tartu Maakohtu 01.02.
18. a määrusest nr 1-19-7326 (elektroonilisele järelevalvele vabastamata jätmine) nähtub, et välismaal karistati Jarko Tomassoni viimati
19. aastal Soome Vabariigis narkootilise aine ebaseadusliku tarvitamise ja käitlemise eest ning tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest. Jarko Tomassoni retsidiivsusrisk ei ole madal, mida ilmestavad eriliigiliste ja raskete süütegude sooritamine ning korduv karistatus. 3.
20. Kuigi Jarko Tomassoni sõnul on ta oma käitumist seekord motiveeritud muutma, siis pikkade aastate jooksul see tal siiski õnnestunud ei ole ning sellele ei ole kaasa aidanud ka varasemad vangistused ja erinevate programmide läbimine vangistuses, sest ta on raskete õigusrikkumiste sooritamist jätkanud. Maakohtu hinnangul ei ole alust arvata, et vanglast ennetähtaegsel vabastamisel Jarko Tomasson suudaks alluda kriminaalhooldusele, sh narkootikumide tarvitamise keelule ja hoiduda uute kuritegude sooritamisest. Et vanglas isik narkootikume ei tarvita, ei saa asuda seisukohale, et selline käitumine säilib Jarko Tomassonil ka edaspidiselt vabaduses, olles varasemalt pikaaegne ja sage narkootikumide tarvitaja – vanglas lihtsalt ei ole kinnipeetavatele narkootikumid tarvitamiseks kättesaadavad. Range kontrolli kadumisel võib Jarko Tomasson aga väga suure tõenäosusega enda sõltuvuskäitumist jätkata, sest teda ei ole ka varasemad vangistused ja erinevad programmid narkootikumide tarvitamisest loobuda aidanud. Järelikult esineb Jarko Tomassoni puhul väga suur oht, et ta jätkab vabaduses narkootikumide tarvitamist ja ka uute süütegude sooritamist. Kuna Jarko Tomassonil on narkootikumide tarvitamisega pikaajalised probleemid, ei ole tõenäoline, et ta vabaduses suudaks pikema aja jooksul narkootikumide tarvitamisest hoiduda või alluks ravile. 3.
21. Enne vangistust tegi isik enda sõnul erinevaid juhutöid ja osales ka kuritegeliku grupi töös, elatudes eelkõige kuritegelikust tulust. Tema legaalsed sissetulekud ja eluviis erinesid kardinaalselt. Tutvused kuritegeliku taustaga isikutega on seniajani säilinud ja nad toetavad kinnipeetavat majanduslikult vangistuses. Vanglas on süüdimõistetu täitnud viimase aasta jooksul küll töökohustust, kuid enne seda ta keeldus tööst tervislikel põhjustel, kuigi vangla iseloomustuse kohaselt oli ta võimeline töötama. Talle on määratud töövõimetus, mis tagab vabaduses võimaluse minimaalsele rahalisele toele. Vabanedes on Jarko Tomassonil 2 garanteeritud töökoht endise kriminaalse taustaga tuttava poolt. Kuigi kinnipeetav on väljendanud vangistuses olles valmisolekut hakata vabaduses tööle ja oma elu sisuliselt ümber korraldada, siis maakohtu hinnangul suurendavad kuritegeliku käitumise riski märkimisväärselt sõltuvusprobleemid ja säilinud kuritegelikud sidemed. Mitmete vanglakaristuste kandmine aga viitab, et süüdimõistetul on välja kujunenud kuritegelikud hoiakud ja seni ei ole ta suutnud vabaduses käituda seaduskuulekalt. Kuigi maakohus möönis, et vangla iseloomustuse pinnalt saaks iseenesest sedastada, et Jarko Tomasson on viimase aasta jooksul väliselt olnud täiesti teine inimene, võrreldes aasta-kahe taguse ajaga, siis maakohus tema sisemises muutumises nii veendunud ei ole. 3.
22. Maakohus leidis, et pigem on Jarko Tomasson just vanglast ennetähtaegselt vabanemise sooviga hakanud enda käitumist muutma ning ei ole sugugi kindel, et selline väliselt korrektne ja muutunud käitumine vabaduses säilib – seda kinnitab eelkõige isiku eelnev pikaajaline õigusvastane elukäik. Jarko Tomasson on ka ise vanglasse saabudes ametnikule kinnitanud, et ta jätkab suhtlust kuritegelikku ühendusse kuuluvate tuttavatega ja ta on seda tegelikult senini teinud – seega hilisemad väited selle kohta, et ta ikka soovib edaspidiselt õiguskuulekalt elada ja kuritegeliku ühendusega enam mitte tegemist teha, ei ole enam nii veenvad. Maakohtul ei olnud usku ka sellesse, et käitumiskontroll oleks isikule mõjus ja sobiv meede tema õiguskuulekale teele suunamiseks. Ka varasemad karistused ei ole süüdimõistetut õiguskuulekamale teele suunanud. Samuti on Tartu Vangla asunud seisukohale, et Jarko Tomassoni paigutamine avavanglasse ei ole õigustatud just tema poolt toime pandud kuritegudest tulenevalt – risk uute süütegude sooritamiseks on liiga suur. Maakohtu hinnangul, arvestades eeltoodud isikut iseloomustavat materjali, ei ole Jarko Tomassoni ennetähtaegne vabastamine vangistuse kandmiselt põhjendatud ja seda ka elektroonilisele valvele allutades, kuna ka siis on võimalik käidelda narkootikume ja käituda vägivaldselt. Määruskaebus
23. Tartu Maakohtu 30.08.
24. a määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar, kes palub eelnimetatud maakohtu määrus tühistada ja vabastada Jarko Tomasson temale mõistetud vangistuse kandmisest ennetähtaegselt. 4.
25. Kaitsja leiab, et maakohus on arvestanud vaid Jarko Tomassoni negatiivselt iseloomustavate asjaoludega, jättes iseloomustuses märgitud positiivsed asjaolud käsitlemata. Jarko Tomasson on vangistuse ajal läbinud täitmiskavas ette nähtud sotsiaalprogrammid ning programme läbi viinud isikute hinnangul osales ta tegevustes innukalt ning mõistis vajadust oma varasemat käitumist muuta. Ta on osalenud tööhõives (on olnud mõnel korral tööst vabastatud tervislikel põhjustel), teda ei ole distsiplinaarkorras karistatud. Vanglas viib Jarko Tomasson eluosakonnas läbi anonüümsete narkomaanide grupi kohtumisi ning sporditreeninguid. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnine vangla tema suhtes oma eesmärgi täitnud. Vabaduses on Jarko Tomassonil olemas alaline elukoht (MTÜ „Rehabilitatsioonikeskus Valge Eesti“ poolt pakutav elamispind) ning võimalus asuda tööle. Seaduskuuleka eluga kohanemisel loodab Jarko Tomasson saada abi I.Vlt, kes on aidanud mitmeid vanglast vabanenud isikuid. Jarko Tomassoni toetab tema elukaaslane. Kinnipeetav on taastanud oma suhted eaka isaga, kelle tervislik seisund on väga halb ning kes vajab poja abi. Ta on nõus alluma elektroonilisele valvele, ka on tal tugiisik. 4.
26. Samuti ei ole selgitanud, miks ei saa pidada usaldusväärseks psühhiaatri ja vanglas sotsiaalprogramme läbi viinud spetsialistide hinnangut, millest nähtuvalt ei ole uute kuritegude toimepanemise oht suur. Jarko Tomasson tunnistab, et ta on tarvitanud narkootilisi aineid ning 3 tal on olnud sellistest ainetest sõltuvus. Samas on ta läbinud sotsiaalprogrammi, psühhiaatri arvamusel läbinud edukalt rehabilitatsiooni ning viib läbi anonüümsete narkomaanide grupi kohtumisi. Ka on lubatud teda korduvalt lühiajalistele kokkusaamistele. Olukorda, kus kinnipeetav on asunud ennast muutma mitte ainult sõnades vaid ka tegudes, ei saa tõlgendada silmakirjalikkusena. 4.
27. Jarko Tomassonil on käesoleval ajal Eesti Vabariigil üks kehtiv karistus, mistõttu ei saa pidada asjakohaseks maakohtu viiteid kustunud karistustele. Samuti ei põhine kriminaalasja materjalidel kohtu seisukoht nagu oleks Jarko Tomassoni puhul suur oht narkootiliste ainete käitlemisega seotud kuritegude toimepanemisele. Tartu Maakohtu 14.10.
28. a otsusega ei mõistetud Jarko Tomassoni süüdi üheski narkootiliste ainetega seotud kuriteos, samuti ei nähtu nimetatud otsusest, et ta oleks kuritegusid toime pannud narkojoobes. Tõepoolest on Jarko Tomassoni karistatud narkootiliste ainete käitlemise eest Soome Vabariigis, kuid nimetatud kohtuotsust kriminaalasja materjalide juures ei ole. Arvestades asjaolu, et Jarko Tomassoni karistati Soomes 4 kuu vangistusega tingimisi 2 aastase katseajaga, siis võib eeldada, et tegemist ei olnud Soome Vabariigi kohtu hinnangul raske kuriteoga. 4.
29. Maakohtu hinnangul on Jarko Tomassonist lähtuv oht uute kuritegude toimepanemiseks liiga suur, kuna teda ei peetud võimalikuks üle viia avavanglasse. Vangla ei pidanud seda võimalikuks ennekõike seetõttu, et isikut on karistatud kuritegelikku ühendusse kuulumise eest. Sisuliselt leidis maakohus, et Jarko Tomassoni ei ole võimalik ennetähtaegselt vabastada toimepandud kuritegude tõttu. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
30. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Jarko Tomassoni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises.
31. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
32. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
33. Esmalt ei nõustu ringkonnakohus kaitsjaga selles, et maakohus on jätnud Jarko Tomassoni iseloomustavad positiivsed asjaolud arvestamata. Maakohus on vaatamata kõigele positiivsele leidnud, et Jarko Tomasson ei kuulu ennetähtaegselt vabastamisele ning tuginenud peaasjalikult kuritegude toimepanemise asjaoludele, kuritegelikele sidemetele ja narkootiliste ainetega seotud probleemidele. Ka märgib ringkonnakohus, et psühhiaatri ja sotsiaalprogrammide läbiviija arvamusi on kohtul loomulikult võimalik arvestada, kuid seda koostoimes muude kinnipeetavat iseloomustavate asjaoludega. Uute kuritegude toimepanemise ohu hindamine on käsitletav juriidilise hinnanguna, mis kuulub kohtu pädevusse. Seega oli maakohus õigustatud jõudma ka vastupidisele seisukohale uute kuritegude toimepanemise ohu osas. Maakohus on jälgitavalt ja arusaadavad põhjendanud, millest tingituna ei saa nõustuda sellega, et Jarko Tomassoni puhul puudub edaspidi narkootilise ainete tarvitamisest tulenev uute kuritegude toimepanemise risk.
34. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus 28.04.
35. a määruses kriminaalasjas nr 3-1-1-12-17 punktis 20 seisukohale, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline 4 eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu.
36. Vaidlust ei ole selles, et Jarko Tomassonil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, mistõttu tuleb pidada tema käitumist vangistuses õiguskuulekaks. Samas leiab ringkonnakohus, et see on vaid üks mitmetest teguritest, millest lähtuda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel. Ainuüksi sellest ei ole võimalik järeldada, et ärakantud karistus on avaldanud piisavat mõju ning on piisavalt maandanud Jarko Tomassonist tulenevaid uute kuritegude toimepanemise riske.
37. Ka on Jarko Tomasson täitnud individuaalse täitmiskava: on läbinud sotsiaalprogrammid „Jõud muutuda“ ja „Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamine“, vestlused subkultuuriliste ja kuritegelike hoiakute muutmiseks ning kuritegelikust käitumisest loobumiseks, vestlused vähendamaks agressiivse käitumise kasutamist manipulatsioonivahendina ning vestlused majandusliku toimetuleku oskusest ja seda mõjutavatest teguritest, osalenud tugigrupis „Tagasilanguse ennetamine“ ning läbinud ka vabanemiseelse nõustamise. Tagasiside kohaselt osales Jarko Tomasson programmides aktiivselt ning teadvustas selgelt nii probleeme kui ka eesseisvaid eesmärke. Lisaks andis ta 24.01.2022 teada, et soovib lõpetada tööst vabastuse ning asuda tööle majandusabitöölisena, mida ta on teinud alates 25.01.2022 aktiivselt ja motiveerituna. Jarko Tomasson on anonüümsete narkomaanide grupi läbiviija eluosakonnas ja aitab läbi viia treeninguid (sh erivajadustega vaimse häirega kinnipeetavatele). Seega võib öelda, et Jarko Tomasson on vanglas edukalt tegelenud kuritegude toimepanemise riske maandavate tegevustega, on seadnud eesmärke oma eluviiside muutmiseks ning püüdnud toetada selles ka kaasvange.
38. Jarko Tomassoni vabanemisjärgsed tingimused on samuti head. Tal on olemas kindel elukoht, rehabilitatsioonikeskuses ning töökoht OÜ-s Barbosa esialgse töötasuga 800-900 eurot (neto). Vabaduses ootavad teda nii elukaaslane kui ka isa, samuti on tal vabanedes olemas tugiisik I.J. MTÜ-st Johannes Mihkelsoni Keskus, kellega on ta koos töötanud ligikaudu 9 aastat ning kogemusnõustaja I.V., kes on Jarko Tomassonile suureks eeskujuks (soovivad tulevikus koos olla teistele abiks ja toeks). Alatest
39. aastast on Jarko Tomasson tegelenud aegunud nõuete kustutamise ning allesjäänud nõuete tasumisega, hetkel nõudeid 15 813 eurot ja vabanemisfondis 1263 eurot. Samuti on tal võimalus vabanedes osaleda võlanõustamisel ning pöörduda Töötukassase.
40. Ringkonnakohus ei kahtle, et kõik eelnev näitab Jarko Tomassoni positiivsest küljest. Samuti on vangistuse kestel muutunud tema käitumine, ta on hakanud tööle ning on aktiivselt osalenud taasühiskonnastavates tegevustes. Samas ei pruugi ka arvukad positiivselt iseloomustavad asjaolud kaaluda üles neid tegureid, mis annavad kaalu uute kuritegude toimepanemise ohule ja pigem kõrgele retsidiivsusele ning millest tingituna ei saa isikut ennetähtaegset vabastamist.
41. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab 5 vabaduses kuritegude toimepanemist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
42. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 21).
43. Kaitsjal on õigus selles, et kuriteo raskusele ja mõistetud karistusele iseenesest ei saa vabastamata jätmisel tugineda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus selle vastu eksinud. Maakohus on viidanud sellele, et retsidiivsusoht ei ole madal mh eriliigiliste ja raskete süütegude toimepanemise tõttu, siinkohal on mõeldud kuritegude toimepanemise asjaolusid, millele tuginemine on lubatud, s.o kehtivat karistust. Nii on ka ringkonnakohus seisukohal, et Jarko Tomassoni kuritegelikku käitumist ilmestab eriliigiliste kuritegude toimepanemine. Jarko Tomasson kannab karistust kuritegelikku ühendusse kuulumise eest ning kuritegeliku ühenduse huvides toimepandud kuritegude eest on teda karistatud väljapressimise eest (neli tegu, seda nii vägivalla kasutamise või vabaduse võtmisega, grupi poolt ning korduvalt suures ulatuses varalise kasu üleandmise nõudmisega), kallaletungis osalemise eest (vägivalda kasutati kuritegeliku ühenduse reeglite rikkumise eest ning kannatanule raskete tervisekahjustuste tekitamisega, mh peaajupõrutus, oimuluu murrud, verevalumid) ning avaliku korra raske rikkumise eest relvaga ähvardades. Lisaks kannab ta karistust ka kuritegeliku ühendusega mitteseotud kuritegude eest, s.o on kuuel korral enda endise abikaasa suhtes vägivalla kasutamise eest ja kolmel korral tema ähvardamise eest.
44. Eelnev näitab, et Jarko Tomasson on kuritegusid toime pannud varalise kasu saamise eesmärgil ja seda vägivallaga. Summad ei olnud väikesed – 60 000 eurot, 47 000 eurot, 10 000 eurot ja 4000 eurot. Sealjuures ei ole väheoluline, et ühel korral ähvardas ta koos kaastäideviijatega ka lapse elu ja tervist ning üks kord nõudsid raha üleandmist ajal, mil kannatanu oli koos abikaasaga lapsel lasteaias järel, mis näitab, et oma eesmärkide saavutamiseks ei hooli ta isegi lastest. Arvestades seda, et nii väljapressimised kui ka kõik ülejäänud kuriteod peegeldavad ennekõike tema vägivaldsuse astet – korduv vägivalla kasutamine või sellega ähvardamine ning seda mitmel erineval eesmärgil, saab järeldada, et Jarko Tomassoni poolt uute vägivaldsete kuritegude toimepanemise tõenäosus on suur.
45. Ringkonnakohtu hinnangul on küll positiivne, et Jarko Tomasson on läbinud mitmeid sotsiaalprogramme, kuid lisaks positiivsele tagasisidele on mitu läbiviijat hinnanud teda kõrge enesehinnanguga isikuks, kelle puhul oli tajutav ka manipulatsioon. Arvestades seda, et kuritegelikku ühendusse kuuludes oli tema ülesandeks mh kuritegeliku ühenduse tahtele mittealluvate isikute hirmutamine ja karistamine, kus ta sai ennast kehtestada, on raske uskuda, et vanglas viibitud aja (3,5 aasta) jooksul on tema hoiakud kardinaalselt muutunud. Jarko Tomasson on selles suunas astunud küll mitmeid samme, kuid praegu on siiski ennatlik järeldada, et ta suudab vabaduses hoiduda vanadest tuttavatest. Seda enam, et vangistuses on ta suhelnud kirja teel kuritegeliku ühenduse liikmetega ning viimased on toetanud teda ka rahaliselt (mis on kuritegeliku ühenduse puhul tavapärane). Seega ei ole ka ringkonnakohus veendunud, et sidemed kuritegeliku ühenduse liikmetega on katkenud, mis aga võib taaskord viia samalaadse kuritegeliku eluviisini.
46. Vanglast vabanedes on Jarko Tomassonil ka mitmeid teda toetavaid inimesi. Samas juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et vangla iseloomustuse andmetel on Jarko Tomasson teinud tugiisikuga koostööd juba üheksa aastat, millise aja sisse jäävad ka arvukad kuriteod, mille eest süüdimõistetu praegu karistust kannab. Seega ei saa olla kindel, et tugiisik aitaks tagada Jarko Tomassoni õiguskuulekust. Jarko Tomasson on pikaajaline amfetamiini tarvitaja, vangla meditsiiniosakond on leidnud, et tegemist on uimastisõltlasega. Kuigi vanglas ta narkootilisi aineid ei tarvita, on tegelenud sõltuvusprobleemiga, on loobunud vanglas ravimite tarvitamisest, viib ise läbi anonüümsete narkomaanide grupi kohtumisi ning tema eesmärgid 6 on realistlikud, jääb risk tagasilanguseks siiski püsima. Seda enam, et ka varasemalt on Jarko Tomassonil olnud perioode, mil ta sõltuvusaineid ei tarvita, samuti on ta viibinud võõrutusravil, kuid probleemide ilmnemisel on naasnud uuesti tarvitamise juurde.
47. Kaitsjal on küll õigus selles, et Jarko Tomassoni puhul ei saa tugineda kustunud karistustele, kuid ringkonnakohtule arusaadavalt ei ole praegu vaidlust selles, et Jarko Tomassoni on alles hiljuti karistatud narkootiliste ainetega seotud kuriteo eest. Ka Jarko Tomassonile esitatud süüdistuse teokirjeldusest on näha, et tema üheks ülesandeks kuritegelikus ühenduses oli Soome Vabariigis narkootiliste ainete müümine (sealjuures on sellise teokirjeldusega kokkuleppeotsus jõustunud). Seega on alusetu väita, et maakohus on tuginenud sisuliselt mitte millelegi sisustades narkootiliste ainetega seotud kuritegude toimepanemise ohtu. Seda ohtu suurendab ka asjaolu, et tegemist on siiski sõltlasega.
48. Mis puudutab erinevaid Jarko Tomassonile vangla poolt lubatud soodustusi (lühiajaline väljasõit), siis sellest ei saa siiski järeldada, et risk kuritegude toimepanemiseks pärast vabanemist oleks väike. Kinnipeetav võib täita vanglas reegleid nõuetekohaselt ja olla igati kuulekas, ning suuta seda ka lühiajaliselt väljaspool vanglat. Vabaduses ilma range järelevalveta on aga olukord sootuks teine ja ahvatluste ilmnemisel on kerge naasta vanade harjumuste juurde. Arvestades Jarko Tomassoni poolt toime pandud arvukaid kuritegusid ja suhtlusringkonda, on see risk kõrge. Jarko Tomassoni isa kehv tervislik seisund ei vähenda seda riski vähimalgi määral.
49. Ohukohaks on ka Jarko Tomassoni majanduslik seisukord. Kuigi tal on reaalsed eesmärgid ja ka väidetavalt soov elada seadusekuulekalt, sh teenida tulu legaalselt, on ta varasemalt vaid vähesel määral töötanud, sedagi väga lühikestel perioodidel. Ennekõike on see tingitud asjaolust, et ta viibis vanglas. Töökoha olemasolu ja töövõimetustoetuse saamine ei pruugi aga tagada temale sobivat elustandardit või ei piisa sellest võlgnevuste ja igapäevaseks eluks vajaliku eest tasumiseks. Ringkonnakohus möönab, et Jarko Tomasson on teinud mitmeid samme võlgnevuste vähendamiseks ja edasise elujärje parandamiseks ning muude eelduste täidetuse korral ei oleks tema majanduslik olukord takistuseks ennetähtaegsele vabanemisele.
50. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et Jarko Tomassoni suhtes ei ole uute kuritegude toimepanemise risk nii märkimisväärselt madal, et võimaldaks tema karistuse kandmiselt ennetähtaegset vabastamist. Mida raskemate kuritegude toimepanemist on alus prognoosida, seda madalam see risk peab olema. Jarko Tomassoni kuriteod on olnud arvukad ja väga vägivaldsed, nende eesmärgiks oli ka majanduslikku kasu saamine. Ringkonnakohtu hinnangul ei maanda seda ohtu piisavalt ka käitumiskontrolli nõuded, elektrooniline valve ega head vabanemisjärgsed tingimused. Seetõttu jääb maakohtu määrus muutmata.
51. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
52. augusti
53. a määrus muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 7