Obsah (12)

§ 50§ 290§ 172§ 663§ 657§ 654§ 442§ 238§ 436§ 230§ 232§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Tartu Ringkonnakohus Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 27. september 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-20-1804 Tsiviilasi OÜ

) § 50 lg 1 nõuetele. Sellest ei ole võimalik teha kohtu poolt tehtud järeldusi. Kohus on ebaobjektiivselt ning kaalutlusõigust rikkudes võtnud asja juurde GeoTech Consulting OÜ arvamuse, veebilehekülje teatmik.ee andmetel puuduvad sellele äriühingul tegevusload või majandustegevusteated, samas kuu T-Konsult OÜ-l on vastavad load ja teatised olemas. Lisaks ei ole kohus viidatud kahte arvamust võrrelnud. Puudutatud isikud I ja II ei ole keelanud vaidlusalusel teel jalgsi, jalgrattaga, sõiduautoga või operatiivsõidukitega liikumist. Avaldaja kaasatud asjatundja ei liikunud jalgsi, vaid tegeles liikumise käigus eelkõige tee mõõtmistega. Avaldaja rikkus sellega puudutatud isikute I ja II põhiseaduslikke õigusi. Ebaõige on kohtu seisukoht võimalike kulutuste osas. Puudutatud isikud I ja II on teinud aastaid kulutusi, et tavalisest pinnasteest saaks praeguses seisundis olev tee. Jääb arusaamatuks, miks peavad puudutatud isikud I ja II taluma 90 päeva intensiivset raskeveokite liikumist teel, mille nad on füüsiliste isikutena õhukese kruusakattega teena rajanud, samas kui juriidilisest isikust avaldaja saab kasutada ning kasutabki raskeveokitega metsateed. Kohus ei ole põhjendanud, miks on metsateele kulutuste tegemine ebamõistlik ning eratee lõhkumisel kulutuste tegemine taastamisele mõistlik, kui tee lõhkumine takistab sõiduautode ja ehk ka kergemate operatiivautodega liikumise. Vaidlusaluse teega seoses ei ole tava, nagu kohus on märkinud. See tee oli enne põllumaal kulgenud pinnastee. Ümberkaudsed talud kasutasid avalikult kasutatavale teele jõudmiseks põhiliselt metsateed. Seda kinnitas paikvaatlusel osalenud puudutatud isik IV, kuid kohus seda 8 ei protokollinud. Määruses märgitud senine tava algas siis, kui avaldaja sai

1. augustil 2019 X kinnistu omanikuks ja alustas intentiivselt metsa töötlemist. Puudutatud isikud I ja II ei soovi eratee kahjustamist raskeveokitega, kuna tolm ning lärm mõjutavad mesindust ja nende eluaset. Ebaõige on lisada vaidlusaluse tee neljale meetrile kaks meetrit – väidetavalt teeäärte niitmiseks. Avaldaja ei ole ise tee ääri niitnud, selleks pole vajadust. Kohtu taoline otsustus soodustab avaldajal puudutatud isikute I ja II maa hõivamist senisest suuremas ulatuses. Ebaõiglane ja kaalumata on tee kasutamise tasu – eriti taluvustasu osas. Ka on ebaselge, miks kohus võimaldas avaldajal kasutada juurdepääsuteed just 90 päeva. 90 päeva piirangut nimetas avaldaja
2. veebruari
3. a esialgse õiguskaitse taotluses. Kui kohtu arvates on põhjendatud lubada avaldajal liikuda rasketehnikaga üle XX kinnistu tee, peaks see aeg olema metsaraie mahtusid ning intensiivsust arvestades kuni 45 päeva kalendriaastas. Lisaks on kohus loonud puudutatud isikutest I ja II alusetult pahatahtlike isikute kuvandi. Kohus on ebaõigesti ja põhjendamata jaotanud menetluskulud. Avaldus rahuldati hinnanguliselt 25% ulatuses. Avaldaja ning puudutatud isikud I ja II ei ole rahaliselt võrdses olukorras. Seetõttu tuleks avaldajalt välja mõista 75% puudutatud isikute I ja II menetluskuludest, tasaarvestades selle avaldaja menetluskuludega 25% ulatuses. Avalduse rahuldamata jätmisel tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Riigilõivu enammakse korral paluvad puudutatud isikud kanda selle tasunud isiku kontole.
4. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud puudutatud isikute I ja II kanda. Puudutatud isikud I ja II on määruskaebuses vaidlustanud maakohtu poolt diskretsiooni teostamisel tehtud järeldusi. Kaebuses ei ole esitatud põhjendatud väiteid menetlusnormide rikkumise ega materiaalõiguse vale kohaldamise osas. Seega puudub alus määruskaebuse rahuldamiseks. Lisaks keskenduvad kaebajad oma vastuväidetes üksnes avaldaja õigusele kasutada 90 päeva aastas transpordivahendeid, mille mass ületab viit tonni. Seega vaidlevad menetlusosalised ringkonnakohtus üksnes kõnealuste asjaolude üle. Kohus on põhjendanud piirangu sisu. Kui Rõuge vallas kohalik omavalitsus piirab ilmast tingituna kruusakattega avalike teede kasutamist, on XX kinnistul asuva tee kasutamine piiratud üle viietonnise transpordivahendiga. Seega on resolutsioon selge ja täidetav. Määruse resolutsioonis märgitud "päeva" puhul tuleb eeldada kalendripäeva. Ka tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) kasutatakse tähtaegade arvutamisel terminit "päev". Kuna kohus ei ole määranud loa X igakordse omaniku poolt antavad loa vormi, võib see olla nii suuline kui ka kirjalik. Asjaolu, et Rõuge vallale ei edastatud kohtunõuet lõplike seisukohtade esitamiseks, ei muuda määrust ebaõigeks ega too kaasa selle tühistamist. Lisaks ei saa puudutatud isikud pöörduda kohtusse ega vaidlustada lahendeid teiste menetlusosaliste või muude isikute õiguste ja huvide kaitseks. Ka puudus vajadus Rõuge valla lõplike seisukohtade küsimiseks. Kohus on põhjendanud, miks on XX kinnistut läbiv tee sobiv ka metsaveoks. Sõltumata metsarajast peab avaldajal olema õigus vedada mööda seda teed metsamaterjali. See, et pudutatud isikud I ja II põhjendustega ei nõustu, ei anna alust väita, et põhjendused puuduvad või on vastuolus seadusega. GeoTech Consulting OÜ arvamus on asjakohane tõend. Tõendi kvaliteeti ei mõjuta see, kas asjatundja viibis teel puudutatud isikute loata või mitte. Üksnes mõõtmiste läbiviimine 9 (maapinda kahjustamata) ei mõjuta puudutatud isikute õigusi negatiivselt. Lisaks on puudutatud isikute I ja II väited GeoTech Consulting OÜ andmete kohta veebisportaalis teatmik.ee tõendamata. Arvamuse koostanud Sven Sillamäe omab volitatud teedeinseneri taset 8 ehk tegemist on erialaseid teadmisi omava asjatundjaga. Puudutatud isikud ei ole välja toonud sisulisi põhjendusi, millest saaks järeldada asjatundja arvamuse järelduste ebaõigsust. Kohus on ka põhjendanud, et kuna erinevate asjatundjate arvamused on läbi viidud erinevatel aastaaegadel ja ilmastikutingimustes, on tulemustes erisusi, kuid kuival aastaajal on XX teel asuv tee sobilik liikumiseks transpordivahenditega, mille mass ületab viis tonni. Kuna puudutatud isikute asjatundja arvamus ei hõlma kuiva aega, ei ole see terviklik ega lükka ümber GeoTech Consulting OÜ asjatundja arvamust. Puudutatud isikud on jätnud märkimata, et kohus tuvastas vaatlusel, et isegi kui metsarada on rakseveokitega läbitav, kui pinnas on külmunud või täiesti kuiv, ei ole metsarada võimalik läbida jalgsi ega sõiduautoga, mis on hädavajalik A. Ojaotsale. See tähendab, et juurdepääs üle XX kinnistu peab olema lubatud nii jalgsi, sõiduautodega kui ka transpordivahenditega, mille mass ületab viis tonni, sest metsarada seda ei taga. Jääb ebaselgeks, millisele konkreetsele

§ 50lg-s 1 sätestatud nõudele vaatlusprotokoll ei vasta.

Kui puudutatud isikute arvates ei ole tegemist kruusakattega teega, pidanuksid nad paluma lisada protokolli sellekohase märkuse. Kohus ei pea vaatlusprotokollis tegema ka järeldusi või andma hinnanguid, vaid võimaldama aistingute kasutamist vahetu kogemuse saamiseks ning

§ 290lg 5 järgi sündmuskoht pildistada.

Seda on kohus teinud. Ebaselgeks jääb, milles seisneb kulutuse osas tehtud järelduste ebaõigsus. Kohus on hinnanud olemasolevat olukorda vaatluse tegemise seisuga ning vaidlus puudub, et metsarajal tee puudub ehk tee rajamiseks tulekski teha kulutusi. Ekslik on kaebuses toodud väide, et kohalik omavalitsus kehtestab massipiirangud ajal, kui märg on ka metsatee. Metsateel on võimalik liikuda ajal, kui maa on sügavalt külmunud, kuid muul ajal teed ehitamata mitte. Seega on metsatee kasutamine välistatud ajal, kui maa ei ole külmunud, nt ka siis, kui on kuiv. Samas on kruusatee kasutatav raskeveokitega ka siis, kui maapind ei ole külmunud ja on kuiv ehk kruusatee kasutamine on võimalik nii sügavalt külmunud ajal kui ka nt kuival ajal, st ajaliselt oluliselt pikemal perioodil. Seejuures ei ole maakohus tuvastanud, et juurdepääsud on võrdsed, vaid et mõlema juurdepääsu puhul on kinnistute näol tegemist maatulundusmaaga ja läheduses hooned puuduvad. Kohus on põhjendanud väljakujunenud tava sisu ning selle kujunemist. Metsa väljavedu üle XX kinnistu on kinnitanud nii Trendwood OÜ (

1. a), Relsiit Metsad OÜ, Relsiit Haldus OÜ (
2. a) ja ka XXX kinnistu omanik. Puudutatud isikud ei ole tõendeid ümber lükanud ega põhistanud veenvalt, miks ei saa eeltoodu pinnalt järeldada tava olemasolu. Puudutatud isikute I ja II arvates mõjutab intensiivne metsavedu negatiivselt mesindust ning nende eluaset. Raskeveokite kasutamine on aga piiratud 90 päevaga, millest ei saa järeldada intensiivset rasketehnika kasutamist. Kuna puudutatud isikute eluhooned asuvad avaliku maantee vahetus läheduses, mõjutab juba sellest lähtuv tolm ning müra nii mesilasi kui ka puudutatud isikuid. Ka XX kinnistu vahetuses läheduses asuvate põllumaade eelduslik harimine tolmutab kordades intensiivsemalt kui üksikute veokite liikumine vaidlusalusel teel. Asjaolu, et puudutatud isikud I ja II ei ole teeääri niitnud, ei tähenda, et vajadus selleks puuduks. Niitmine on oluline talvel lumetõrje tegemiseks. Seni on kohalik omavalitsus vabatahtlikult ning tasuta niitnud juurdepääsutee äärseid alasid, kuid puudutatud isik I keelas selle ära. Seejuures ei tähenda teeääre niitmise võimaldamine ning lumetõrje maa hõivamist. 10 Puudutatud isikud ei ole välja toonud, milles seisneb tasu ebaõiglus ja mille alusel tulnuks teha selles osas teistsugune otsus. Samuti ei ole nad põhjendanud, kuidas on 90-päevane aeg liigselt koormav. Lisaks on puudutatud isikud I ja II
3. novembri
4. a ning
5. novembri
6. a menetlusdokumentides nõustunud, et avaldaja kasutab teed üle viie tonni kaaluvate sõidukitega kuni 90 päeva aastas. Asjaolu, et maakohus ei ole lahanud süvitsi puudutatud isikute I ja II viidatud kohtulahendeid, ei too kaasa määruse tühisust. Samuti ei ole kohus loonud puudutatud isikutest I ja II pahatahtlike isikute kuvandit. Avaldaja arvates tulnud jätta menetluskulud puudutatud isikute I ja II kanda. Samas avaldaja menetluskulude jaotust ei vaidlusta. Õige ei ole ka puudutatud isikute I ja II seisukoht menetluskulude jaotuse kohta. Kohtupraktika kohaselt seatakse menetluskulude jaotus sõltuvusse nõude rahuldamise ulatusest eelkõige rahaliste nõuete korral. Praegusel juhul on tegemist hagita asjaga, mille kulude jaotust reguleerib

§ 172. See säte annab kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse.

Puudutatud isikud I ja II ei ole välja toonud asjaolusid või rikkumisi, mis annaks alust menetluskulude teistsuguseks jaotamiseks.

1. Rõuge vald ei toeta määruskaebust, leides, et see tuleb jätta rahuldamata. Määruse põhjendused on selged, ammendavad ning veenvad.
2. Puudutatud isikud III ja IV määruskaebuse kohta seisukohti ei esitanud.
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 12. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni tuleb juurdepääsu tingimuste osas täpsustada. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta

§ 657lg 1 p 1 ning § 659 kohaselt muutmata.

Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Juhindudes

§ 654

lg-st 2² ja §-st 659, esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni punktid 2 ja 5 ei vasta seaduses sätestatud nõuetele (

§ 442

lg 5, § 463 lg 2) osas, millega XXXXXX kinnistu kasutamise õigus üle viie tonnise massiga transpordivahenditega on seotud ajavahemikuga, mil Rõuge vallas asuvatele sarnastele avalikele teedele ei ole kehtestatud (ilmastikust tulenevaid) massipiiranguid. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik määruse resolutsioonist (lahendi muu tekstita) üheselt aru saada, mida tuleb lahendi täitmisel pidada "sarnasteks avalikeks teedeks". Ringkonnakohus peab seetõttu vajalikuks lahendi selguse ja täidetavuse huvides maakohtu määruse punkte 2 ja 5 täpsustada, sidudes XXXXXX kinnistu kasutamise õiguse üle viie tonnise massiga transpordivahenditega ajavahemikuga, mil Rõuge vallas asuvatele avalikult kasutatavatele teedele (ehitusseadustiku § 92 lg 5) ei ole kehtestatud ilmastikust tulenevaid massipiiranguid. 14. Muus osas on maakohtu määrus ringkonnakohtu hinnangul seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. 15. Ringkonnakohus jätab asja materjalide juurde võtmata puudutatud isikute I ja II 4. veebaruari 2022. a määruskaebusele lisatud dokumentaalsed tõendid (puudutatud isikute I ja II 24. jaanuari 2022. a taotlus Rõuge vallale ning Rõuge valla 27. jaanuari 11 2022. a vastus). Esitatud tõendid ei ole ringkonnakohtu hinnangul praeguses vaidluses

§ 238lg 1 esimese lause mõttes asjakohased.

Rõuge vald on oma seisukohad käesolevas vaidluses kohtule esitanud, mh on vald vastanud maakohtu korraldusel kirjalikult määruskaebusele. Lisaks kohaldab kohus asja lahendamisel õigust ise, ega ole seotud menetlusosalise antava õigusliku hinnanguga (

§ 436lg 7, § 438 lg 1 esimene lause ja § 477 lg 1).

1. Avalikult kasutatavale teele AÕS § 156 lg 1 alusel juurdepääsu määramise eeldusteks on juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega. Vaidlus kinnisasjale juurdepääsuõiguse tagamiseks tuleb lahendada kinnisasjaomanike huvide kaalumise teel ning kaaluda tuleb mh, milliseid kulutusi peab avaldaja tegema oma kinnisasjalt avalikule teele pääsemiseks ning kas puudutatud isiku kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla avaldaja jaoks oluliselt odavam ja puudutatud isiku kui kinnisasja omanikku vähem koormav (vt nt Riigikohtu
2. oktoobri
3. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-3663, p 15 koos selles viidatud praktikaga). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kõiki tõendeid ja menetlusosaliste huve igakülgselt kaalunud ega ole seejuures menetlusõiguse norme rikkunud. Määruskaebuses välja toodud asjaolud ei mõjuta maakohtu lõppjärelduse põhjendatust. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata.
4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas

§ 654lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.

Vastusena määruskaebuse ülalkäsitlemata väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 17.1. Ringkonnakohus ei tuvastanud asja materjalide põhjal määruskaebuses väidetud menetlusnormide rikkumisi, sh tõendite hindamise (

§ 230

) ja määruse põhjendamise kohustuse (

§ 442lg 8) osas.

Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isikute I ja II etteheitega selle kohta, nagu oleks maakohus võtnud põhjendamatult vastu avaldaja esitatud GeoTech Consulting OÜ arvamuse (I kd, tl-d 90–92) kui lubamatu tõendi (

§ 238lg 3 p 1).

Maakohus on tõendi vastuvõtmisel põhjendatult kaalunud puudutatud isikute I ja II põhiõiguste rikkumise intensiivsust ning olemust, samuti seda, et saadud arvamus on avaldajale oluline tõend XX kinnistul asuva tee kandevõime tõendamise osas. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et puudutatud isikute I ja II õiguste riive ei olnud ülemäärane, mis tingiks arvamuse tõendina lubamatuse. Vastasel juhul olnuks avaldajal kõnealuse tee kandevõime tõendamine äärmiselt raskendatud. Lisaks ei ole puudutatud isikud I ja II tõendanud määruskaebuses esitatud väiteid selle kohta, et GeoTech Consulting OÜ-l puudub tegevusluba ning majandustegevusteated. Eelnevat ei tõenda ainuüksi veebilehel teatmik.ee märgitud andmed. Lisaks on arvamuse vahetu koostaja Sven Sillamäe arvamuses märgitust nähtuvalt volitatud teedeinsener (tase 8). Arvamuses on toodud ka S. Sillamäe kutsetunnistuste numbrid. Seega olid S. Sillamäel vähemalt eelduslikult kõnealuse arvamuse andmiseks vajalikud eriteadmised. Puudutatud isikud I ja II ei ole ka vastupidist väitnud. Eelmärgitut arvestades puudub alus jätta asjas GeoTech Consulting OÜ arvamuse kui tõendiga arvestamata. 12 Samuti ei anna määruskaebuses esitatud väited alust järeldada, et vaatlusprotokoll (II kd, tld 83–100) ei vasta

§-s 50 sätestatud nõuetele, mistõttu ei oleks kohus võinud sellele tõendina tugineda. Vaatlusprotokoll kajastab ringkonnakohtu arvates olulisi asjaolusid ja kirjeldusi, sh selle kohta, millal, kus ning mida vaadeldi ja kes vaatlusest osa võtsid, võimaldades mh kontrollida maakohtu järeldusi võimalike juurdepääsuteede seisukorra kohta. Seejuures on vaatlusprotokoll vaid üks tõenditest, mida maakohus hindas

§ 232lg-te 1 ja 2 kohaselt koos teiste tõenditega.

Lisaks on vaatlust korraldaval kohtunikul suur diskretsioonivoli, otsustamaks, mida konkreetselt protokolli kanda (vt Riigikohtu

1. mai
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08, p 16). Määruskaebuses on iseenesest õigesti märgitud, et maakohus ei andnud Rõuge vallale võimalust lõplike seisukohtade esitamiseks. See ei anna samas alust maakohtu määruse tühistamiseks. Rõuge vald saanuks kõnealusele etteheitele tugineda ise oma menetlusõigusi kaitstes. Määruskaebust lahendades on maakohus Rõuge valla seisukohta küsinud ning vald on selle kohtule ka esitanud. Esitatud vastusest nähtuvalt Rõuge vald määruskaebust ei toeta ning jääb menetluses seni esitatud seisukohtade juurde (II kd, tl 160). 17.
3. Puudutatud isikud I ja II ei nõustu maakohtu määrusega ennekõike seetõttu, et maakohus andis avaldajale õiguse kasutada XX kinnistul asuvat teed transpordivahenditega, mille mass ületab viit tonni, kokku kuni 90 päeva jooksul kalendriaastas. Puudutatud isikute I ja II arvates tulnuks avaldajale anda juurdepääs avalikule teele alternatiivse tee kaudu (läbi XXXX ning XXXXX kinnistu). Ringkonnakohus puudutatud isikute I ja II seisukohaga ei nõustu. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et avaldaja juurdepääsu nõude rahuldamise eeldused on AÕS § 156 lg 1 järgi täidetud ning juurdepääsu määramine avalikule teele XX tee kinnistu kaudu on põhjendatud. Maakohus kaalus juurdepääsutee määramisel (sh kuival ja külmal ajal) nii avaldaja kui puudutatud isikute huve. Maakohus analüüsis ning võrdles erinevaid juurdepääsutee alternatiive (XX kinnistu ning XXXX ja XXXXX kinnistute kaudu) ning asus põhjendatud seisukohale, et juurdepääs tuleb määrata avalikult kasutatavalt teelt X kinnistule XX kinnistu kaudu. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu sellesse kaalutlusotsustusse sekkuda. Kuigi kuival ja külmal ajal on alternatiivne metsatee maakohtu hinnangul tõenäoliselt üle viietonniste sõidukiga läbitav, on kõnealune tee vaatlusprotokollist nähtuvalt teatud kohtades pigem kitsas metsarada (II kd, tl-d 88–99). Seega võib alternatiivne juurdepääas olla ringkonnakohtu arvates ka külmal ajal läbitav ainult põllu- või metsatöödeks ettenähtud sõidukitele (mitte aga teeliikluseks mõeldud sõidukitele, sh üle viietonnistele sõidukitele). Samas on XX kinnistul vajalik tee olemas, alternatiivse juurdepääsu puhul samaväärset teed ei ole (II kd, tl-d 83–99), see tuleks esmalt sinna rajada. Lisaks läbib ka alternatiivne juurdepääs kolmanda isiku (puudutatud isiku IV) kinnistut. Seejuures on XX kinnistul asuvat teed vähemalt
4. a-st kasutatud mh metsa majandamiseks ja väljaveoks (I kd, tl-d 54, 96, 98). Seega on asja materjalidega vastuolus määruskaebuses esitatud väide, nagu algas metsa väljavedu XX kinnistul asuva tee kaudu alles
5. a-l. Ringkonnakohtu arvates tagavad määrusega kehtestatud ajaline (90-päevane) ja transpordivahendite massi piirang selle, et tolm ning lärm häiriksid puudutatud isikute I ja II mesindust ning eluaset võimalikult vähe. Samuti on avaldaja juurdepääsutee korrashoiukohustuse kaudu tagatud tee parandamine olukorras, kus raskeveokid peaksid teed kahjustama. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna puudutatud isikute I ja II määruskaebuses esitatud väited seejuures alust 90-päevase piirangu osas maakohtu kaalutlusotsususse sekkuda ning vähendada piirangut 45-päevani. Puudutatud isikud I ja II ei ole esitanud kaalukaid 13 argumente, millest võiks järeldada, et 90-päevane piirang on neid ülemäära koormav. Lisaks on nad menetluses toimunud kompromissläbirääkimisel 90-päevase piiranguga nõustunud (I kd, tl-d 120 pöördel ning 131). Ringkonnakohus märgib, et kuigi puudutatud isikud I ja II paluvad määruskaebuses jätta avaldaja avalduse tervikuna rahuldamata, ei ole määruskaebuses esitatud põhjendusi ega vastuväiteid selle kohta, et maakohus määras X kinnistu igakordsele omanikule ning temalt nõusoleku saanud isikutele tähtajatu õiguse kasutada igal ajal nii jalgsi kui ka igat liiki transpordivahendiga, mille mass ei ületa viit tonni, XX kinnistul paiknevat teed. 17.
6. Ringkonnakohus täpsustas eespool maakohtu määruse resolutsiooni punkti
7. Ülejäänud osas on maakohtu määruse resolutsioon ringkonnakohtu hinnangul selge ja täidetav ning vastab

§ 442lg-st 5 ja § 463 lg-st 2 (nende koostoimes) tulenevatele nõuetele.

Määruse resolutsiooni p-s 2 tähtaja määratlemiseks kasutatud sõna "päev" all tuleb mõista "kalendripäeva", st ajavahemikku keskööst keskööni (TsÜS § 136 lg 9). X kinnistu omaniku nõusolek juurdepääsutee kasutamiseks võib olla mistahes vormis (sh suulises või kirjalikus vormis), kuna kohustuslikku vormi kõnealusele nõusolekule seaduses ega määruses ette nähtud ei ole (TsÜS § 77). 17.

1. Põhjendamatu on puudutatud isikute I ja II määruskaebuses esitatud seisukoht, et avaldaja kohustus tagada XX kinnistul asuva tee teeäärte niitmine kummastki teeäärest vähemalt ühe meetri ulatuses tähendab avaldaja poolt kõnealuse maa hõivamist. Avaldaja on põhjendanud, et teeäärte niitmine on vajalik efektiivse lumetõrje teostamiseks talvel. Kohtul puudub alus eeltoodud väites kahelda. Seejuures ei ole puudutatud isikud I ja II vastu vaielnud avaldaja väitele, et nad on takistanud kohalikul omavalitsusel teeäärte niitmist, ega põhistanud, et teeäärte niitmiseks vajadus puudub või et ka kitsamalt alalt niitimine täidaks eesmärki. 17.
2. Ebaõige on määruskaebuses esitatud väide, et avaldaja ei ole taotlenud kinnistusraamatusse märkuse kandmist selle kohta, et X kinnistu igakordsel omanikul on õigus kasutada XX kinnistul asuvat teed nii jalgsi kui ka igat liiki transpordivahendiga, mille mass on väiksem kui viis tonni. Avaldaja on
3. veebruari
4. a avalduses (I kd, tl 1 pöördel),
5. juuli
6. a (I kd, tl 81 pöördel–82) ja
7. detsembri
8. a (II kd, tl 104 pöördel) menetlusdokumentides esitanud nõude kanda märkus kinnistusraamatusse juurdepääsu kohta nii jalgsi kui igat liiki transpordivahendiga, st mh transpordivahendiga, mille mass ei ületa viit tonni. 17.
9. Samuti on maakohtu määrus põhjendatud juurdepääsutasu määramise osas. Maakohus pidas õiglaseks määrata juurdepääsutasuks 20 eurot aastas. Kuigi puudutatud isikute I ja II väitel on tasu ebaõiglane, on maakohus tasu suurust kohaselt kaalunud ega ole menetlusnorme rikkunud. Määruse põhjenduste kohaselt hõlmab juurdepääsutasu nii hüvitist omandiõiguse riive eest kui ka maamaksu. Tasu arvestamise alused on kooskõlas maakohtu määruses (p-s 45) viidatud kohtupraktikaga (vt ka Riigikohtu
10. märtsi
11. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-60492, p 16). Juurdepääsutee hooldamise kulud jäid avaldaja kanda. Puudutatud isikud I ja II ei ole toonud määruskaebuses välja omapoolseid arvestusi juurdepääsutasu teistsuguse suuruse kohta. 17.
12. Maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks ei anna alust ka muud määruskaebuses esitatud etteheited, sh puudutatud isikute I ja II poolt viidatud kohtupraktika käsitlemata jätmine ning puudutatud isikutest I ja II väidetavalt pahatahtlike isikute kuvandi loomine. Määruskaebuse põhjendustest ka ei selgu, kuidas need väidetavad minetused võisid mõjutada asjas tehtud lahendit. Lisaks, nagu eelnevalt märgitud, kohaldab kohus asja lahendamisel õigust 14 ise, ega ole seotud menetlusosaliste õiguslike väidetega. Puudutatud isikute I ja II poolt osutatud kohtupraktika, s.o Riigikohtu
13. mai
14. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-141-08 (p 21) ja Tartu Ringkonnakohtu
15. oktoobri
16. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-32941 (p 10), ei ole praegusel juhul ka asjakohane. Iseenesest on õige, et AÕS § 156 lg 1 kohase nõude rahuldamise üheks eelduseks on see, et taotleja kinnisasjal puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt ning et üldjuhul ei pea kinnisasjale tagama täiendavat juurdepääsu üle teise isiku kinnisasja. Samas on maakohus praegusel juhul menetlusõiguse norme rikkumata tuvastanud, et X kinnistul ei ole vahetut juurdepääsu avalikult kasutatavale teele (Kaugu-Hurda maanteele). Puudutatud isikute I ja II vastupidised väited ei ole põhjendatud.
17. Määruskaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas. Avalduse ja määruskaebuse osalist rahuldamist arvestades jätab ringkonnakohus ka määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

§ 172lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

Määruskaebus rahuldatakse küll väikeses ulatuses, kuid juurdepääsu määramine AÕS § 156 alusel toimub eelkõige avaldaja huvides.

1. Puudutatud isikud I ja II on esitanud taotluse määruskaebuse esitamisel enam tasutud riigilõivu 50 euro tagastamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt tasusid puudutatud isikud I ja II määruskaebuse esitamisel
2. veebruaril 2022 riigilõivu 100 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg-te 5 ja 15 järgi tuleb juurdepääsuasjas esitatavalt määruskaebuselt tasuda riigilõivu 50 eurot. Seega tuleb

§ 150

lg 1 p 1 kohaselt puudutatud isikutele tagastada enam tasutud riigilõiv 50 eurot.

§ 150

lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

§ 150

lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Käesoleva määruse jõustumisel tuleb riigilõiv puudutatud isikute taotluse alusel tagastada FIE Feliks Luiksaar kontole nr EE762200221027337551. (allXXstatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke (allXXstatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks (allXXstatud digitaalselt) Indrek Parrest 15