← Eesti

2-21-17377/25

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. september 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-21-17377 Tsiviilasi A.A. hagi A.T.i vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 514,17 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  2. aprilli 2022 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.T.i apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja): A.T. (ik: XXXXXXXXXXXX) Vastustaja (hageja): A.A. (ik: XXXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja K.T. RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Tartu Maakohtu
  4. aprilli 2022 otsus osaliselt, s.o alates
  5. jaanuarist 2022 väljamõistetud elatise suuruse osas (resolutsiooni p-d 3 ja 4).
  6. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista A.T.ilt välja A.A. kasuks elatis perioodi
  7. jaanuar 2022 kuni
  8. märts 2022 eest kokku 343,41 eurot (3 × 114,47 eurot) ja alates
  9. aprillist 2022 kuni A.A. täisealiseks saamiseni (XXXXX) igakuine elatis 118,53 eurot (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) + 100 eurot (50% lapse- ja lasterikka pere toetusest) – 66,67% (10 päeva kuus, mis hageja veedab kostjaga), mis muutub iga aasta
  10. aprillil (esimest korda
  11. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapse- ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause § 21) suuruse muutumisest alates lapse- ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
  12. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
  13. Lugeda maakohtu otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „
  14. Rahuldada A.A. hagi A.T.i vastu elatise väljamõistmiseks osaliselt.
  15. Välja mõista A.T.ilt A.A. kasuks elatis 292 eurot kuus alates 19.10.
  16. a kuni 31.12.
  17. a.
  18. Välja mõista A.T.ilt A.A. kasuks elatis perioodi
  19. jaanuar 2022 kuni
  20. märts 2022 eest kokku 343,41 eurot (3 × 114,47 eurot).
  21. Välja mõista A.T.ilt A.A. kasuks alates
  22. aprillist 2022 kuni A.A. täisealiseks saamiseni (XXXXX) igakuine elatis 118,53 (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) + 100 eurot (50% lapse- ja lasterikka pere toetusest) – 66,67% (10 päeva kuus, mis hageja veedab kostjaga), mis muutub iga aasta
  23. aprillil (esimest korda
  24. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapse- ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21) suuruse muutumisest alates lapse- ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
  25. Väljamõistetud elatis tuleb tasuda iga kuu viimaseks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja K.T.i poolt nimetatud arveldusarvele selgitusega „elatis A.A.“. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
  26. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.“
  27. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
  28. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.
  29. Jätta rahuldamata A.T.i taotlus kohtuotsuse resolutsiooni täiendamiseks ning asja juurde võtmata A.T.i poolt
  30. augusti 2022 menetlusdokumendile lisatud täiendavad tõendid (vanemate sõnumivahetus juunis 2021 ja veebruaris 2022). Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  31. A.A. (hageja) esitas oma seadusliku esindaja (ema) K.T.i kaudu tsiviilasjas nr 2-21-12552 (B.B. ja C.C. hagi K.T.i vastu elatise väljamõistmiseks) 19.10.2021 kohtule vastuhagi A.T.i 2 (kostja/isa) vastu elatise väljamõistmiseks. Kohus võttis hagi menetlusse eraldi hagina (tsiviilasi nr 2-21-17377). Hageja palus mõista kostjalt välja hageja kasuks elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku 19.10.2020 kuni 18.10.2021 eest 3795,99 eurot ja alates hagi esitamisest perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud määras kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja täpsustas kohtuistungil, et alates 01.01.2022 on PKS § 101 lg 1 kohane elatise summa 213,44 eurot. Hagiavalduse kohaselt lõppes hageja vanemate kooselu 10.04.
  32. Vanemad leppisid kokku, et kõigi kolme ühise lapse (B., C ja A.A.) vajadused kaetakse igakuiselt kostja kontole laekuvate peretoetuste 539,18 eurot arvelt ning ülejäänud osas annavad vanemad lastele ülalpidamist vahetult, vastavalt laste vajadustele. Seejuures oli kokkulepe, et hageja peretoetuste osast, s.o 179,72 eurost, tasub kostja hageja lasteaiatasu ja ülejäänud summa kannab hageja ema kontole. Kostja täitis kokkulepet
  33. a aprillist augustini. Septembrist kostja kokkulepitud osa peretoetustest hageja ema kontole enam ei kandnud. Kostja on rikkunud ülalpidamiskohustust, kuna ei ole alates 01.09.2020 hagejale elatist maksnud.
  34. Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja vastuväidete kohaselt leppisid vanemad kokku, et pärast
  35. a juulit laekuvad peretoetused kostjale ning kuna laste kulutused ületavad toetusi mitmekordselt, siis ema panustab hageja ülalpidamisse vähemalt seadusega ettenähtud miinimumi. Ema kokkulepet täitma ei asunud. Kostja ei vaielnud vastu elatise määrale, kuid palus arvestada, et kostja annab hagejale olulisel määral vahetut ülalpidamist.
  36. a novembris kokku lepitud suhtluskorra järgi elas hageja nädalas kolm päeva isa ja neli päeva ema juures. Alates 25.07.2021 viibib hageja vastavalt tsiviilasjas nr 2-20-9888 määratud suhtluskorrale kuus 11 päeva isa juures ja 19,5 päeva ema juures. Lisaks hageja eluaseme-, toidu- ja transpordikulude vahetule kandmisele ajal, kui hageja viibib kostja juures, maksab kostja ka hageja lasteaiakulud kuus kuni 114,60 eurot, treeningute kulud 50 eurot, treeningvarustuse kulud, samuti riidekulud (keskmiselt 25 eurot kuus). Kuigi ema lubas hoolitseda hageja riiete eest, ei ole ta andnud hagejale kostja juurde kaasa kodus vajalikke riideid. Seetõttu lõpetas kostja summade kandmise hageja ema kontole.
  37. aastal toetused vähenevad, kuna vanim laps saab 18-aastaseks ja lõpetab kutseõppe. Kohtuistungil leidis kostja, et
  38. aastal peaks elatis olema 105 eurot ja alates
  39. a jaanuarist 91,60 eurot kuus. MAAKOHTU LAHEND
  40. Tartu Maakohus rahuldas
  41. aprilli 2022 otsusega hagi osaliselt ning mõistis A.T.ilt välja A.A. kasuks elatise 292 eurot kuus alates
  42. oktoobrist 2021 kuni
  43. detsembrini 2021, 127,61 eurot kuus alates
  44. jaanuarist 2022 kuni
  45. märtsini 2022 ja 133,31 eurot kuus alates
  46. aprillist 2022 kuni A.A. täisealiseks saamiseni XXXXX. Elatist indekseeritakse iga aasta
  47. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja
  48. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada A.T.i poolt alates
  49. oktoobrist 2021 K.T.i pangakontole A.A. elatise katteks kantud summadega. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tuleb elatisnõude määramisel lähtuda miinimummäärast, millest tulenevalt ei pea elatisenõuet ega selle nõude esitamise eelduseks olevaid lapse vajadusi, mis ei ületa miinimummäära, põhjendama ega tõendama. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS sätetest ei tulene, et kohus võib PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist vähendada üksnes seetõttu, et laps viibib suhtluskorra kohaselt ka elatist maksma kohustatud vanema juures. Vaidlust ei ole selles, et hageja viibib suhtluskorra järgi kostja juures ca 1/3 ajast. Kostja Swedbanki konto väljavõttest nähtuvalt on ta tasunud Tartu Linnavalitsusele lasteaiatasu
  50. a novembris 101,80 eurot ning hageja seadusliku esindaja kontole hageja elatise katteks
  51. a detsembris 108,20 eurot,
  52. a jaanuaris 100,60 eurot, veebruaris 103 eurot ja märtsis 3 104,60 eurot. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks tasunud muid hageja kulutusi, kuigi vanemate kokkuleppe kohaselt laekus ka hageja peretoetus kostja arvele. Seega ei nõustunud kohus kostjaga, et tehes hageja vajaduste rahuldamiseks kulutusi ajal, mil hageja viibib suhtluskorra järgi tema juures, on ta ülalpidamiskohustust selles ulatuses täitnud. Elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist. Tagasiulatuva elatise nõue ei ole põhjendatud. Vaidlust ei ole selles, et enne 21.07.2021 kohtu kinnitatud suhtluskorda oli hagejal vahelduv elukoht ja sel juhul peavad mõlemad vanemad eelduslikult last vahetult ülal ajal, mil laps elab kummagi vanema juures. Ka pärast suhtluskorra kindlaksmääramist viibib hageja keskmiselt 11 päeval kuus kostja juures. Kostja Swedbanki konto väljavõttest nähtuvalt on ta tasunud hageja lasteaiaarveid ajavahemikus 08.10.2020 kuni 14.10.2021 kokku 1179,18 eurot. Kohus leidis, et kuni 31.12.2021 kehtinud PKS järgi on hageja elatisenõue seaduses sätestatud miinimummääras, mis
  53. aastal oli 292 eurot, põhjendatud ja asjaolu, et hageja viibis ka kostja juures, ei anna alust elatist vähendada. 01.01.2022 kehtima hakanud PKS eelnõu seletuskirja kohaselt on PKS §-ga 101 uue elatise suuruse arvutamise korra kehtestamisel arvestatud lapse mõistlike kuludega nii eluasemele ja kodusele majapidamisele, telekommunikatsioonile, transpordile, haridusele, toidule, hügieenile, tervishoiule, riietele-jalatsitele-mänguasjadele-raamatutele-vaba aja veetmisele jne. Suhtluskorra määrusest nähtuvalt viibib hageja kostja juures ca 8 ööpäeva kuus, mis annab PKS § 101 lg 6 kohaselt aluse elatist 8 ööpäeva võrra vähendada. Lapsetoetus laekub kostja kontole, seega tuleb arvestada elatise summa arvutamisel ka PKS § 101 lg-t
  54. Tulenevalt eeltoodust rahuldas kohus hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise ajavahemikus 19.10.2021 kuni 31.12.
  55. a 292 eurot kuus, ajavahemikus 01.01.2022 kuni 31.03.
  56. a 127,61 eurot kuus (baassumma 200 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast ja pool lapsetoetusest (30 eurot, sest selle saab kohustatud vanem) ning millest on maha arvatud kohustatud vanema juures viibitud 8 ööpäeva elatis) ja alates 01.04.
  57. a 133,31 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast ja pool lapsetoetusest (30 eurot) ning millest on maha arvatud kohustatud vanema juures viibitud 8 päeva elatis) kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatist indekseeritakse iga aasta
  58. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja
  59. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  60. A.T. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
  61. aprilli 2022 otsuse tühistamist osaliselt, resolutsiooni p-de 3 ja 4 osas, ning A.T.ilt A.A. kasuks elatise väljamõistmist alates
  62. jaanuarist 2022 kuni
  63. märtsini 2022 summas 72,93 eurot kuus ja alates
  64. aprillist 2022 kuni A.A. täisealiseks saamiseni summas 76,18 eurot kuus. Samuti lisada otsusesse järgmine punkt: „Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada A.T.i poolt alates
  65. oktoobrist 2021 kuni
  66. detsembrini 2021 Tartu Linnavalitsuse pangakontole A.A. lasteaiakulude katteks kantud summadega.“ Muus osas jätta otsus muutmata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt elab hageja suhtluskorra määruse järgi kostja juures kuus ca 11 ööpäeva, mitte 8 ööpäeva. Paaritutel nädalatel elab hageja kostja juures 3 ööpäeva ja paarisnädalatel 2 ööpäeva. See on nelja nädala kohta 10 ööpäeva. Keskmiselt on ühes kalendrikuus 30,42 ööpäeva. Järelikult ühes kalendrikuus elab hageja kostja juures 10,86 ööpäeva (10 × 30,42 ÷ 28). Seega on elatise arvestus järgmine: 01.01.2022 kuni 31.03.
  67. a 72,93 eurot kuus (baassumma 200 eurot, millele lisandub 3% keskmisest 4 brutokuupalgast ja pool lapsetoetusest (30 eurot) ning millest on maha arvatud kohustatud vanema juures viibitud 11 ööpäeva elatis) ning alates 01.04.
  68. a 76,18 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast ja pool lapsetoetusest (30 eurot) ning millest on maha arvatud kohustatud vanema juures viibitud 11 ööpäeva elatis) kuni hageja täisealiseks saamiseni.
  69. A.A. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) nõustub hageja maakohtu põhjendustega. Vanemate kokkuleppel laekuvad peretoetused 540 eurot kostja arvele. Kostja on sellest tasunud hageja lasteaiakulud (varasemalt linnavalitsusele, alates detsembrist 2021 hageja seadusliku esindaja kontole). Veel on kostja tasunud hageja saalihoki treeningute eest, mille hinnaks on spordikooli hinnakirja järgi 30 eurot kuus. Kõik kolm last käivad seal trennis ja kodulehel on kirjas, et sellisel juhul on soodustus 100%. Muid hageja kulusid kostja tasunud ei ole. Kostja saab hageja eest igakuiselt lapsetoetust 100 eurot, lasterikka pere 300-eurosest toetusest saab hageja osaks lugeda 100 eurot, kuid kulutab hagejale vähem kui tema riiklikud toetused (s.o 200 eurot); 2) ei täida kostja tsiviilasjas nr 2-20-9888 määratud suhtluskorda. Sageli, kui hageja peaks olema kostja juures, siis tegelikult see nii ei ole. Hageja tuuakse ema juurde tagasi suvalistel kellaaegadel ja päevadel. Lisaks pikematel nädalatel viibib hageja kostja juures mitte kolm ööpäeva, mis on 72 tundi, vaid mitte rohkem kui 66 tundi, ja lühematel nädalatel mitte kaks ööpäeva, mis on 48 tundi, vaid mitte rohkem kui 45 tundi. Maakohus leidis suhtluskorrale tuginedes õigesti, et reaalselt veedab kostja hagejaga umbes 8 ööpäeva. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  70. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 11.04.2022 otsus tuleb tühistada osaliselt alates 01.01.2022 väljamõistetud elatise suuruse osas (resolutsiooni p-d 3 ja 4). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt välja hageja kasuks elatise perioodi 01.01.2022 kuni 31.03.2022 eest kokku 343,41 eurot (3 × 114,47 eurot) ja alates 01.04.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni (02.12.2033) igakuise elatise 118,53 eurot, mis muutub iga aasta
  71. aprillil (esimest korda 01.04.2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapse- ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapse- ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Ringkonnakohus formuleerib kohtuotsuse resolutsiooni (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 3, 4 ja 5) vastavalt Riigikohtu selgitustele 22.06.2022 otsuse tsiviilasjas nr 2-19-19160 p-dele 17-20). Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
  72. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsuse peale on esitanud apellatsioonkaebuse kostja, taotledes maakohtu otsuse tühistamist resolutsiooni p-de 3 ja 4 osas, ning kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmist alates 01.01.2022 kuni 31.03.2022 summas 72,93 eurot kuus ja alates 01.04.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 76,18 eurot kuus. Samuti palub kostja lisada otsusesse järgnev punkt: „Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada A.T.i poolt alates 19.10.2021 kuni 31.12.2021 Tartu Linnavalitsuse pangakontole A.A. lasteaiakulude katteks kantud summadega.“ 5 Seega ringkonnakohus kontrollib vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, kas on alust mõista kostjalt alates 01.01.2022 elatis välja väiksemas summas kui maakohus seda teinud on, s.o alates 01.01.2022 kuni 31.03.2022 summas 72,93 eurot kuus ja alates 01.04.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 76,18 eurot kuus, ning kas kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt ajavahemikus 19.10.2021 kuni 31.12.2021 Tartu Linnavalitsuse pangakontole hageja lasteaiakulude katteks kantud summadega.
  73. 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  74. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  75. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.
  76. Apellatsioonkaebuses on kostja seisukohal, et hageja veedab kostja juures 11 ööpäeva kuus ning maakohus on ebaõigesti leidnud, et reaalselt veedab hageja kostja juures ainult 8 ööpäeva. Riigikohus on leidnud, et vanemate ülalpidamiskohustuse täitmist tuvastades tuleb lähtuda kohtulahendiga kindlaksmääratud suhtluskorrast, mitte sellest, kui palju aega tegelikult vanem lapsega koos viibib (Riigikohtu 12.05.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-6491, p 14.1). Seega tuleb kohtul ülalpidamiskohustuse täitmise osas lähtuda suhtluskorda kinnitavast kohtumäärusest. Tartu Maakohtu 21.07.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-9888 määrati hageja ja kostja suhtlemise kord selliselt, et hageja viibib paaritu arvuga nädalatel ema elukohas esmaspäevast kolmapäevani ning isa elukohas kolmapäevast laupäeva hommikul kella 11.00-ni. Isa võtab hageja kolmapäeval lasteaiast või hommikul kell 9.00 ema elukohast, kui hageja ei ole lasteaias, ning ema läheb hagejale isa elukohta järele laupäeval kella 11-ks. Eelmises punktis märgitud juhul pühapäeviti, kui hageja viibib ema elukohas, võib isa võtta hageja ema elukohast (või viibimiskohast, kui ema ei viibi Tartus) kell 11.30 ja viia treeningusse ning tuua peale treeningu lõppu mõistlikul ajal, kuid hiljemalt kella 14-ks ema elukohta tagasi. Paarisarvuga nädalatel viibib hageja ema elukohas esmaspäevast laupäeva hommikul kella 11-ni ning isa elukohas laupäeva hommikul kella 11-st esmaspäeva hommikuni. Isa võtab hageja laupäeva hommikul kell 11.00 ema elukohast ja viib esmaspäeva hommikul lasteaeda, ema võtab hageja esmaspäeva õhtul lasteaiast. Kui hageja mingil põhjusel lasteaeda ei lähe, läheb ema hagejale isa elukohta järele esmaspäeval kella 9-ks. Kolmapäeviti, kui hageja viibib ema elukohas, võib isa võtta hageja lasteaiast ja viia treeningusse ning tuua peale treeningu lõppu mõistlikul ajal ema elukohta või kui hageja ei viibi lasteaias, võtta hageja treeningusse viimise eesmärgil ema elukohast ja tuua tagasi ema elukohta. Arvestades kehtivat suhtluskorda, nõustub ringkonnakohus kostja väitega, et maakohtu arvestus, mille kohaselt viibib hageja kostja juures 8 ööpäeva kuus, on ebaõige. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb suhtluskorra määruse alusel lugeda, et hageja viibib kostja 6 juures kuus 10 ööpäeva. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et maakohtu põhjendused hageja kostja juures viibimise aja kohta on ka vastuolulised, kuivõrd otsuse p-s 24 on maakohus tuvastanud, et hageja viibib kostja juures 1/3 ajast.
  77. Tulenevalt TsMS § 436 lg-s 7 märgitust kohaldab kohus õigust ise ning peab kohus kohaldama elatisenõudele alates 01.01.2022 kehtivat perekonnaseaduse redaktsiooni sõltumata poolte väidetest. Riigikohus on 22.06.2002 otsuses tsiviilasjas nr 2-19-19160 p-s 13.2 asunud seisukohale, et ringkonnakohus peab sõltumata sellest, kas pooled sellele tuginevad, kohaldama osas, mis puudutab elatist alates 01.01.2022, kehtivat materiaalõigust ning vajaduse korral selles osas maakohtu lahendit muutma. Sama otsuse p-s 14.3 on Riigikohus märkinud, et kui hageja soovib saada elatist PKS § 101 alusel arvutatud määras, tuleb PKS § 101 lg 5 kohaselt muu hulgas hinnata, kas alaealise lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel perehüvitiste seaduse (PHS) §-de 17 ja 21 mõttes sõltumata poolte taotlustest. Antud asjas laekub peretoetus 520 eurot kuus kostja arvele (vt kostja pangakonto väljavõte, tl 154-160) ning hageja on hagiavalduses kinnitanud, et selline oli vanemate kokkulepe. Kuna praegusel juhul on hagejaks kolmas (kõige noorem) laps, siis on tema osa kokku 100 eurot (100/2=50 eurot + 300/2=150/3=50) ning selle võrra tuleb suurendada kostjalt väljamõistetavat elatist. Vaidlustatud otsuses on maakohus lähtunud elatise suuruse arvestamisel poolest 60 euro suurusest lastetoetusest, s.o 30 eurost ning sellega valesti kohaldanud PKS § 101 lg-t
  79. Arvestades käesoleva otsuse p-des 9 ja 10 tuvastatud asjaolusid peab kostjalt hageja kasuks väljamõistetava elatise suurus alates 01.01.2022 kuni 31.03.
  80. a olema 114,47 eurot kuus (200 eurot (baassumma) + 43,44 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) + 100 eurot (50% peretoetusest) – 66,67% (10 päeva kuus, mis hageja veedab kostjaga). Perioodi 01.01.2022 kuni 31.03.2022 eest tulnuks seega kostjalt hageja kasuks välja mõista 343,41 (3x114,47) eurot. Alates 01.04.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni on kostjalt hageja kasuks väljamõistetava igakuise elatise suuruseks 118,53 eurot (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) + 100 eurot (50% peretoetusest) – 66,67 (10 päeva kuus, mis hageja veedab kostjaga). Alates 01.04.2002 tulnuks seega kostjalt kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o kuni 02.12.2033) välja mõista 118,53 eurot kuus. Elatise summa 118,53 eurot muutub iga aasta
  81. aprillil (esimest korda 01.04.2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapse- ja lasterikka pere toetuse (kehtiva PHS §-d 17 ja 21) suuruse muutumisest alates lapse- ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Apellatsioonkaebus on seetõttu osaliselt põhjendatud ning maakohtu poolt kostjalt alates 01.01.2022 väljamõistetud elatise suurust tuleb muuta (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 3 ja 4). Samuti tuleb täpsustada maakohtu otsuse resolutsiooni p-i
  83. Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus täiendada maakohtu otsuse resolutsiooni punktiga, mille kohaselt tuleb kohtuotsuse täitmisel arvestada kostja poolt alates 19.10.2021 kuni 31.12.2021 Tartu Linnavalitsuse pangakontole A.A. lasteaiakulude katteks kantud summadega, ei ole põhjendatud. Asja materjalidest nähtuvalt laekuvad kostja arvele kõik lastetoetused kokku summas 520 eurot kuus. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt leppisid vanemad kokku, et hageja peretoetuste osast tasub kostja esmalt hageja lasteaia tasu. Nimetatud kokkulepet ei ole kostja vaidlustanud ning seda asjaolu tuleb apellatsioonkaebuse lahendamisel arvestada. 7 Seetõttu puudub kohtuotsuse täitmisel alus arvestada kostja poolt hageja lasteaiakulude katteks kantud summadega (toimiku materjalide põhjal on kostja tasunud alates 19.10.2021 kuni 31.12.2021 Tartu Linnavalitsuse kontole 101,80 eurot).
  84. Ringkonnakohus jätab asja juurde võtmata kostja poolt 17.08.2022 menetlusdokumendile lisatud täiendavad tõendid (vanemate sõnumivahetus juunis 2021 ja veebruaris 2022), kuivõrd need on esitatud hilinenult.
  85. Apellatsioonimenetluse menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 8 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.