← Eesti

1-22-3210/24

Obsah (4)§ 203§ 2032§ 2031§ 175

1-22-3210 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2022.a, Haapsalu Kriminaalasja number 1-22-3210 (21257000267) Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Prokurör Indrek K

§ 203

-1 alusel RESOLUTSIOON Juhindudes

§ 203-1 kohus määras: 1.

Rahuldada prokuröri taotlus ja lõpetada

§ 203-1 lg 1, 2, 3 alusel kriminaalmenetlus A R süüdistuses Kar

S § 121 lg 2 p 2 järgi seoses süüdistatava ja kannatanu leppimisega.

  1. Panna A R’ile kohustuseks 6 (kuue) kuu jooksul käesoleva kohtumääruse tegemisest täita lepituskokkuleppe tingimusi ja hüvitada kriminaalmenetluse kulud: 2.
  2. A R käitub viisakalt K T suhtes ning hoidub igasugusest vaimsest ja füüsilisest vägivallast; 2.
  3. A R ei kasuta K T ja tema laste suhtes solvavaid väljendeid ja ebatsensuurseid sõnu nii kodus kui ka avalikus kohas; 2.
  4. A R helistab hiljemalt 31.10.2022 vägivallast loobumise tugiliini nõustajale konsultatsiooniks telefonil 6606077, et leppida kokku nõustamise ajad ja tegevuskava. Nõustamine lõpetatakse nõustaja kinnitusel; 2.
  5. A R pöördub psühhiaatri vastuvõtule ühe kuu jooksul lepituskokkuleppe allkirjastamisest, et kokku leppida ravi võimalused alkoholi jm sõltuvusest vabanemiseks. Ravi määramisel jälgib raviskeemi; 1 1-22-3210 2.
  6. A R hüvitab kriminaalmenetluse kulud 675 (kuussada seitsekümmend viis) eurot 60 senti. Menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 ASis SEB Pank, ak nr EE522200221013264447 Swedbank ASis, ak nr EE401700017002872300 Luminor Bank ASis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
  7. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, määrus nr 1-22-3210, menetluskulud, A R.
  8. Kui A R ei täida talle käesoleva määruse punkti 2 alapunktides 2.1-2.5 pandud kohustusi, uuendab kohus prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega.
  9. Saata kohtumäärus A R’ile, kaitsjale, prokurörile, kannatanule ja lepitajale. Edasikaebamise kord Kannatanul on õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja. Teistel menetlusosalistel määruskaebuse esitamise õigus puudub. Menetluse käik 21.05.2022 saabus kriminaalasi kohtusse arutamiseks üldmenetluse korras. 13.06.2022 andis kohus A R kohtu alla ja määras arutada kriminaalasja kohtuistungil. 2.09.2022 kohtuistungil esitas prokurör taotluse rakendada käesolevas kriminaalasjas lepitusmenetlust. 02.09.2022 määrusega kohus rakendas käesolevas kriminaalasjas lepitusmenetlust ja saatis süüdistatava ja kannatanu lepitaja juurde. Sotsiaalkindlustusamet on kohtule esitanud Lepituse käiku kirjeldava aruande ja Lepituskokkuleppe. Prokuröri taotlus 12.10.2022 esitas prokurör kohtule alljärgneva kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse. A R süüdistatakse selles, et tema peksis 18.12.2021 kella 19.30 kuni 20.12 vahelisel ajal Lääne maakonnas xxx maanteel xxx vahelisel teelõigul, olles alkoholijoobes K T’ile kuuluvas sõiduautos Audi A5 registreerimismärgiga XXX sõiduauto käigukangi ja omavahelise tüli käigus lõi oma elukaaslast K T käega vastu parema puusa piirkonda. Seejärel sõitis K T xxx teele ning xxx vahelisel teelõigul peksis A R sõiduauto Audi A5 registreerimismärgiga XXX käigukangi katki ning tungis kallale K T’ile, keda lõi korduvalt näkku, seejärel haaras kannatanul korduvalt juustest ja surus käega näkku, samuti väänas A R kahel korral K T paremat kätt. Rüseluse käigus kukkus K T seisvast sõiduautost välja. A R tekitas oma tahtliku tegevusega kannatanu K T’ile füüsilist valu ja mitteeluohtlikud vähem kui neli nädalat kestvad tervisekahjustused- vasakule poole suu limaskestale pindmise vigastuse, kerge turse vasakule näo poolele, marrastuse paremale põlvele, vasakule puusa piirkonda marrastuse ja hematoomi, kaelale pindmise vigastuse ja paremale käele hematoomi. Sellise tegevusega pani A R lähisuhtes toime teisele inimesele valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 2 järgi. KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu on alla keskmise raskusastmega teise astme kuritegu, mille eest on ette nähtud ka kõige kergemaliigiline karistusliik - rahaline karistus ning vangistus ühest kuust viie aastani. A R süü ei ole suur ja avalik menetlushuvi puudub, kuna toime on pandud üks teise astme kuritegu. Tegemist oli vaid ühel korral elukaaslaste vahel konflikti käigus tekkinud tüli tõttu kannatanu löömisega, mitte korduva vägivalla kasutamisega. Kannatanule ei tekitatud tervisekahjustust, millest paranemine oleks olnud pikaajaline ja mis oleks vajanud haiglaravi. Kannatanu elas ka peale tema suhtes vägivalla kasutamist süüdistatavaga koos ja otsustas kohtumenetluse ajal tema juurde tagasi kolida ka peale vahepealset lahkuminekut. 2 1-22-3210 Süüdistatav on ennast kohtueelsel uurimisel osaliselt süüdi tunnistanud ja on vabandanud kannatanu ees. A R on küll kahel korral kriminaalkorras karistatud, kuid seda mitte vägivalla kasutamisega seotud kuritegude eest. Uusi süütegusid pole ta peale 18.12.2021 toime pannud. Karistust kergendava asjaoluna esineb leppimine kannatanuga, kes on lepitusmenetluse käigus süüdistatavaga leppinud ja nõus kriminaalasja lõpetamisega. Kannatanu on esitanud lepitusmenetluses oma soovid, millega on süüdistatav nõustunud. Pärnu Maakohus saatis lepitusmenetluse rakendamise määrusega 02.09.2022 süüdistatava A R ja kannatanu K T lepitaja juurde. Sotsiaalkindlustusameti peaspetsialist Ülle Karjase poolt koostatud lepituse käiku kirjeldava aruande ja lepituskokkuleppe kohaselt on sõlmitud lepituskokkulepe süüdistatava ja kannatanu vahel.

§ 2032

lg 3 alusel sõlmitud lepituskokkuleppe kohaselt on K T ja A R nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ja on sõlminud lepituskokkuleppe, millega leppisid kokku leppimise tingimustes. Lepituse käiku kirjeldava aruande ja lepituskokkuleppe kohaselt on osapooled sõlminud kokkuleppe alljärgnevalt:

  1. A R käitub viisakalt K T suhtes ning hoidub igasugusest vaimsest ja füüsilisest vägivallast.
  2. A R ei kasuta K T ja tema laste suhtes solvavaid väljendeid ja ebatsensuurseid sõnu nii kodus kui ka avalikus kohas.
  3. A R helistab hiljemalt 31.10.2022 vägivallast loobumise tugiliini nõustajale konsultatsiooniks telefonil 6606077, et leppida kokku nõustamise ajad ja tegevuskava. Nõustamine lõpetatakse nõustaja kinnitusel.
  4. A R pöördub psühhiaatri vastuvõtule ühe kuu jooksul lepituskokkuleppe allkirjastamisest, et kokku leppida ravi võimalused alkoholi jm sõltuvusest vabanemiseks. Ravi määramisel jälgib raviskeemi. Kannatanu K T lubas teavitada lepitajat lepituskokkuleppe rikkumisest süüdistatav A R poolt. Kriminaalmenetluse kuludeks on määratud kaitsjale riigi õigusabi osutamise eest makstud tasu 194,40 eurot ja 481,20 eurot, kokku 675,60 eurot. Arvestades seda, et kriminaalmenetluse esemeks oleva teise astme kuriteo tõendamiseseme asjaolud on selged, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning süüdistatav on kannatanuga leppinud, eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 2031lg 1,2,3, ringkonnaprokurör taotleb Pärnu Maakohtult: 1.

Lõpetada kriminaalasjas menetlus A R suhtes leppimise tõttu. 2. Määratava kohustuse liik ja tähtaeg: määrata A R’ile kohustuseks kuue kuu jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest täita lepituskokkuleppe tingimusi ja hüvitada kriminaalmenetluse kulud: 1) A R käitub viisakalt K T suhtes ning hoidub igasugusest vaimsest ja füüsilisest vägivallast. 2) A R ei kasuta K T ja tema laste suhtes solvavaid väljendeid ja ebatsensuurseid sõnu nii kodus kui ka avalikus kohas. 3) A R helistab hiljemalt 31.10.2022 vägivallast loobumise tugiliini nõustajale konsultatsiooniks telefonil 6606077, et leppida kokku nõustamise ajad ja tegevuskava. Nõustamine lõpetatakse nõustaja kinnitusel. 4) A R pöördub psühhiaatri vastuvõtule ühe kuu jooksul lepituskokkuleppe allkirjastamisest, et kokku leppida ravi võimalused alkoholi jm sõltuvusest vabanemiseks. Ravi määramisel jälgib raviskeemi, 5) A R hüvitab kriminaalmenetluse kulud 675,60 eurot. Kohtu seisukoht 3 1-22-3210

§ 203

-1 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks oleva teise astme kuriteo asjaolud on selged, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning süüdistatav on kannatanuga leppinud

§ 203

-2 sätestatud korras, võib prokuratuur süüdistatava ja kannatanu nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.

§ 203

-1 lg 1 punktides 1-4 sätestatud aluseid, mis keelaks eelnimetatud alusel kriminaalmenetluse lõpetamise, ei esine. Kohus nõustub prokuröri poolt taotluses kirjeldatud asjaoludega, mis kinnitavad, et on olemas seaduses sätestatud alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks leppimisega. Lepitaja poolt koostatud lepituse käiku kirjeldavast aruandest selgub lepituse käik. Kannatanu sai esitada omapoolsed ettepanekud leppituskokkuleppeks. Süüdistatav oli lepituskokkuleppe tingimustega nõus. 07.10.2022 sõlmisid pooled lepituskokkuleppe. Kohus nõustub prokuröriga, et kriminaalmenetlus on võimalik lõpetada leppimisega. Süüdistatava poolt toimepandu ei pea päädima kriminaalkorras süüdimõistmise ja karistamisega. Kohus on seisukohal, et süüdistatava õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Kohus leiab, et kui A R kuue kuu jooksul täidab lepituskokkuleppe tingimusi, siis peaks lepitus täitma oma eesmärgi ja viima miinimumi võimaluse, et A R paneb toime uusi vägivallakuritegusid. Kohustuste panemisega on võimalik saavutada karistusõiguslik eesmärk, seega ei eri- ega ka üldpreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine vajalik, mistõttu asja vastu puudub avalik menetlushuvi. A R on küll kahel korral kriminaalkorras karistatud, kuid seda mitte vägivalla kasutamisega seotud kuritegude eest. Uusi süütegusid pole ta peale 18.12.2021 toime pannud.

§ 203

-1 lg 3 sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral paneb kohus prokuratuuri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul talle kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ja täita lepituskokkuleppe mõningaid või kõiki tingimusi. Nimetatud alusel määratud kohustuste täitmise tähtaeg ei või ületada kuut kuud. A R on andnud nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks ja nõustunud määratavate kohustustega. Kohus nõustub prokuröri taotluses esitatud asjaoludega ja leiab, et kriminaalmenetluse lõpetamiseks leppimise tõttu seaduses ettenähtud alused on olemas ja kohus paneb A R’ile kriminaalmenetluse lõpetamisel lepituskokkuleppes kokku lepitud kohustused. Kriminaalmenetluse kuludeks on

§ 175

lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud – vandeadvokaadile Janek Valdma on A R kaitsmise eest kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses hüvitatud tasu ja kulud kokku 675,60 eurot. A R on võtnud kohustuse need kulud riigile hüvitada. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 203

-1 lõigetest 1, 2, 3 kohus rahuldab prokuröri taotluse ja lõpetab kriminaalasjas menetluse A R suhtes, kuna kannatanu ja süüdistatav on leppinud, nad on andnud nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks ning A R on võtnud kohustuseks täita lepituskokkuleppes kokku lepitud kohustusi ning nõustunud täitma prokuröri poolt taotletud kohutust hüvitada riigile menetluskulud summas 675,60 eurot kuue kuu jooksul. Tõkendit kohaldatud ei ole. Asitõendideid ei ole. Kaks DVD plaati politsei vormikaamera salvestuse ja Häirekeskuse kõne salvestusega asuvad kriminaalasja juures. Tsiviilhagi ei ole esitatud.

§ 203

-1 lg 5 järgi, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud

§ 203

-1 lõike 1 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi või paneb kuue kuu jooksul pärast menetluse 4 1-22-3210 lõpetamist sama kannatanu suhtes toime uue tahtliku kuriteo, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.